Alates täna keskpäevast võimaldab meie uus virtuaalne teeninduskeskkond kinnisvaramüüki kavandavatel klientidel saada kiire ülevaade müügiprotsessist algusest lõpuni, leida vastused selle käigus tekkivatele kõikvõimalikele küsimustele ning saada tasuta hindamine müügihinna kujundamiseks. “Klientide tänased valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti,” märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. „Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust. Järjest enam on aga kliente, kes eelistavad internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades,“ lisas ta. Uue virtuaalse teeninduskeskkonna keskmes on detailne otsingumootor, mida täiendab Eesti kiireim kaardiotsing. Neile lisandub omakorda suurim visuaalset väljapanekut võimaldav süsteem, mis tagab müüdavatele varadele nädalas tuhandete ostjate tähelepanu. Lisaks võimaldab tehnoloogia uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele.  

Kaasomandis majaosa ostes on tihti keeruline aru saada, mis kellele kuulub. Majaosas on korteriga võrreldes rohkem ruumi ja privaatsust ning ühtlasi kuulub selle juurde aiaosa. Vaatamata eelistele müüakse aga korralik majaosa vahel odavamaltki kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab majaosa müük kõige põhjalikumat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu piirid ja kasutusalad on selged, siis kaasomandis majaosa puhul võib see kõik olla üsna keeruline. Neil, kel majaosa müük lähiajal plaanis, võib siin toodud soovitustest abi olla, nende järgimine võib tagada parema müügihinna - on juhuseid, kus hind on esialgsest kerkinud suisa poole võrra. Õnnelik erand: Kui teha müügipakkumine kõigepealt naabritest kaasomanikele, võib müük kiiresti minna - ehk on mõni pere ammu oodanud võimalust oma elamist laiendada. (Scanpix/PantherMedia) Loe edasi ohtuleht.ee

Rüütli tänava tühjenemine jätkub hoogsalt, sest aasta lõpus ja uue alguses lahkub siit vähemalt neli kauplust ja üks büroo. Jaanuari keskpaigas suleb oma uksed korraga kolm A&G Kaubanduse ASi rõivapoodi: Vero Moda / Jack & Jones, Esprit ja Vila. Rüütlist lahkumist on kinnitanud ka Tervisekauplus ja LVM Kinnisvara büroo, mis mõlemad kolivad teatrimajja endistesse Swedbanki ruumidesse.Kõik viis lahkujat on pikaaegsed Rüütli tänava asukad. A&G Kaubanduse ASi turundusspetsialisti Merlin Miti teatel on nende kaupluste sulgemise taga tarbijate ostuharjumuste muutumisest tingitud majanduslikud põhjused. "Meile endale on ka Pärnu kaupluste sulgemine kurb uudis, aga numbreid vaadates on see ainuõige samm," selgitas lahkumist Mitt. Tema ütlust mööda otsib Eesti tarbija mugavust ja selle leiab ta eeskätt kaubanduskeskuses. "Meie kliimas on parem teha sisseoste ostukeskuses, millel katus pea kohal ja kaupluste-teenusepakkujate valik lai. Seda trendi kinnitavad uuringud. Tänavapoed jäävad kaubanduskeskustega konkureerides paratamatult alla ja nende käekäik sõltub samuti sellest, kuivõrd linn tänavale elu ja tegevust toob," leidis ta. Kauplus Esprit avati Rüütlis juba 2005. Kaks aastat hiljem avati üle tänava Vero Moda / Jack & Jones ning 2003 tänava keskel Vila pood. Turundusspetsialisti kinnitusel on Pärnu äride suvised müüginumbrid läbi aastate olnud head, ent talveperioodil üsna nukrad. "Kaupmehel on sellises ebastabiilsuses üsna raske toimetada," märkis Mitt. Praeguste plaanide kohaselt on riidekaupluste viimane lahtiolekupäev 14. jaanuaril. Kolmes poes töötab kokku 16 inimest. Kas ärid pannakse lõplikult kinni või kavatseb A&G Kaubandus avada mõne või kõik kolm poodi kusagil mujal Pärnus, on Miti ütlust mööda vara öelda. Aasta eest Pärnu Postimehe veergudel välja öeldud lubadust Rüütli uulitsast ära kolida on teoks tegemas LVM Kinnisvara, kes asub siin juba aastast 1995. LVM ja Tervisekauplus Praegu paikneb LVMi kontor viiendat aastat aadressil Rüütli 41, kuid hiljemalt jaanuaris avab firma oma esinduse teatrimajas endises Swedbanki kontoris. "Kolime sinna, et olla elule lähemal," sõnas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Äramineku teine põhjus on see, meil on oma tegemiste jaoks veidi rohkem ruumi vaja." Vee tänavale teatrimajja LVMi kõrvale läheb Rüütlist ka Tervisekauplus. Seitse aastat Rüütli 37 aadressil asunud pood avab uksed uues kohas jaanuari esimesel poolel. "Loodan, et tänu uuele asukohale pääsevad kliendid meile paremini ligi, paranevad töötingimused ja suureneb majanduslik kasu," sõnas Tervisekaupluse omanik Hiie Päit. Ta lisas, et Rüütlist äramineku otsus ei tulnud kergelt ja pärnakana on tal kahju peatänava tühjenemist näha. Saksingu ütlust mööda on Rüütli marginaliseerumine murettekitav. "Majade fassaadid pole esinduslikud, juurdepääs kauplustele ja korteritele raske. Siin on keeruline äri ajada," tõdes ta. Praegune seis olukorra paranemist ei tõota. Kui jõulude eel lööbki uulits korraks elama, sest ärid teevad pühademüüke, siis jaanuarist muutub siin haudvaikseks. Saksing peab peatänava väljasuremise põhjuseks juurdepääsu puudumist. "Peamine põhjus, miks siin on raske kaubelda ja äri pidada, peitub just selles," arvas ta. "Kui see küsimus lahendada, pole Rüütli tänaval häda midagi. Minu arvates on lahendus väga lihtne: Rüütli tänav tuleb liiklusele avada." Ta tõi näiteks Tallinna vanalinna, kus parkimine on küll ülejäänud kesklinnast oluliselt kallim, ent prügi- ja kaubaautod pääsevad vabalt ligi ning sõita ja parkida võivad vanalinnas eraisikudki. "Rüütli tänava start-up on ka võimalik teha selliselt, et esimesel korrusel on ärid, teisele ja kolmandale tuua korterite näol elamisfunktsioon tagasi. Need majad on ju ehitatud elamiseks ja kesklinn on elamiseks suurepärane asukoht. Ent nii kaua, kuni inimesed oma kodu juurde autoga ei saa, see perspektiiv ei teostu," märkis Saksing. Madalad üürihinnad Kevadel avab uksed Pärnu Keskuse juurdeehitus, aasta-paari pärast valmib Kaubamajaka laiendus, mis tähendab, et linna lisandub palju uusi äri- ja kaubanduspindu. "Seda enam tekib küsimus, kellele me seda jalakäijate tänavat hoiame. Pärnu pole Jurmala, kus talveks kõik kohad kinni pannakse. Kui me seda soovime, pole vaja kurta, et Rüütli tänav on tühi," tähendas Saksing, kelle teada vabaneb Rüütlis uue aasta alguses ümmarguselt 1500 ruutmeetrit esimese korruse pinda. Peale kolijate arvelt vabanevate ruumide on siin esimestel korrustel juba praegu palju täitmata pinda. "Vakantne on ka pea iga Rüütli tänava maja teine või kolmas korrus," märkis Saksing. LVM Kinnisvara andmeil on Rüütlis esimese korruse üürihinnad püsinud aastaid muutumatuna ja need jäävad ostukeskuste omale oluliselt alla. Siin küsitakse esimesel korrusel ruutmeetri eest kuus kuni kaheksa eurot, Pärnu kaubanduskeskustes hakkavad üürihinnad kümnest eurost ruutmeetrist ja küünivad 35 euroni ruutmeetri eest.  Kas Esprit ja teised A&G rõivapoed pärast 14. jaanuari Pärnus ukse avavad, on omanike sõnul veel lahtine. Foto: Ants Liigus  Allikas: Pärnu Postimees  

Pärnakatele teeb muret kauplustest ja muudest äripindadest tühjaks valgunud Rüütli tänav. Põhjuseks võib pidada nii suurte kaubakeskuste teket kui liikluspiiranguid, millega nii südalinna elanik kui ettevõtja silmitsi seisavad, vahendasid ERRi raadiouudised. Linna peatänavas paneb oma kontori kinni LVM Kinnisvara, firma uueks asupaigaks saab Endla teatri see tiib, kus varem asus Swedbank. Teatrimajja kolib ka Ülejõe apteegile kuuluv tervisepood. Oma uksed paneb kinni ka terve rida Rüütli tänaval asuvaid kauplusi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et nemad kolivad uuele pinnale, kuna senises hoones jäi kitsaks. Siiski leiab ta Rüütli tänava probleemidel mitut üldisemat põhjust. "Rüütli tänav, mida on siiani peetud Pärnu peatänavaks, marginaliseerub, juhul kui ei võeta ette eesmärgipäraseid samme," ütles Saksing. "Esiteks liikluse piiramine vanalinnas või õigemini selle välistamine - Rüütli tänavale ei ole võimalik autoga juurde pääseda. Teine grupp põhjuseid seostub muinsuskaitse nõudega. Kui on öeldud, et ilma reklaamita saavad ettevõtted Rüütli tänaval hakkama, siis mina sellega nõus ei ole. Reklaami peab tegema, kuigi loomulikult peab ta keskkonda sobituma," selgitas ta. Samuti on tema sõnul majade fassaadide korda tegemise korraldamine keeruline, sest selleks sobivaimal ajal - suvel - peab tänav turistidele avatud olema. Kolmandana toob Saksing välja tasulise parkimise ja neljandana selle, et riigi- ja omavalitsuse asutused on südalinnast juba lahkunud. Abilinnapea Romek Kosenkranius mõistab ettevõtjate muret, kuid leiab, et Rüütli tänaval peaks liikluspiirang jääma. "Mina olen küll seda meelt, et Rüütli tänava ümber ei tohiks autode juurdepääsu piirata. Oleme ju ka ise kauba tarbijad ja teame, et kauplusest tulles soovime me võimalikult kiiresti autoni jõuda," ütles Kosenkranius. "Kui selleks peab kõndima pool kilomeetrit või isegi kilomeetri, siis me sellistesse kauplustesse ei lähe ja kaupluste eksistents satubki ohtu," tõdes ta. Nii võiks tema arvates säilida piirang, et Rüütli tänav on lubatud ainult jalakäijatele ja kaubaautodele, kuid ülejäänud tänavad peaksid jääma autodega ligipääsetavaks. Samuti ei poolda abilinnapea Pärnu südalinnas tasuta parkimise ideed. Kuula edasi vikerraadio.ee

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised. Klientide ootused kasvavad Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põhjalikult valiva ja detailideni ostu kalkuleeriva kliendiga. Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaaklerilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pakkuda aega notaribüroos tehingu vormistamiseks, on asendunud maaklerilepingus kohustusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega. Uus kvaliteet Klientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti. Kinnisvarafirmalt oodatakse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaamas või restoranis. Defineerimata ja reguleerimata kinnisvaramaakleriteenus on tänu standardile saanud selged raamid. Klient januneb kvaliteedi järele – selles, kui kiiresti temaga ühendust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisvaraobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeritud just temale kuuluva kinnisvara osas. Uued teeninduskeskonnad Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt esindusliku kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust või internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades. Uued infosüsteemid Eelnevate ootuste rahuldamiseks vajab kinnisvarasektor selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis tabelarvutusprogrammi. Ootustele vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustarkvara. Samuti annaks kinnisvaraturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jagamine. E-notariga sarnane e-kinnisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õigusi kui ka piiranguid. Uued koostöövormid Sarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisvara ostul turuosalistelt paindlikke finantseerimis-, mugavus-, ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähenemise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmida kokkulepe müüja müügijärgse vastutuse vähendamiseks. Samuti peetakse igati normaalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille vahendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet.  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Seoses meeskonnakoolitusega Stockholmis on täna meie Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare esindused avatud kuni 12`ni. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

"Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks või? Peagi 92aastase kilinginõmmelase mure on seda suurem, et talle ei tee muret mitte üksnes tema korter seitsmele perele koduks majas, vaid kogu 1906. aastal ehitatud hoone seisukord. "Mina elan veel nõukogudeaegsest rasvast: siin oli köök, kaks tuba, katusealune, lasin absoluutselt kõik välja ehitada,” osutas Leonida käega enda ümber. „Mina olen saanud, ma ei saa aru, miks teised ei ole.” Rääkis uue katuse peale Viimase lausega ütles rääkija ennast taas tänapäeva. Kurba tänapäeva, sest vana maja tikub käest minema ja seda üha kiirema hooga, kuna Leonida väitel on võimatu kõiki veel majas elavaid inimesi ühe mütsi alla saada. Lootusetu seda enam, et seitsmest korterist neli on tühjad, ehk neil on küll omanik, aga see elab sootuks kusagil mujal. Paraku pole allesjäänudki kröösused, kellel eurod priipärast luhvtitada. Ei koos pojaga elaval Leonidal ega teist korterit pidaval pealt 70 aastasel vanadaamil, ei memmel-taadil – mõlemal vanust üle 80 aasta –, kelle koduks on maja kolmas asustatud korter. Tõsi, korra rääkis eluaeg juhtivatel kohtadel töötanud Leonida majarahva üksmeelele ja hoone sai uue katuse, aga seegi sai teoks pärast suurt riidu. „Millise hirmsa lahinguga see käis,” muigas Leonida mõrult. „Põhiväide oli, et las need parandavad, kellel läbi sajab.” Nüüd on Leonidal aga plaan soojustada, uuesti vooderdada ja värvida omal ajal tehtud katusekorrust, sest toona soojustamiseks seina vahele pandud saepurust, linaluudest ja lubjast täidis pole tuppa kippuvale sügisjahedusele ega talvekülmale takistus. Paraku on plaanide teostamiseks taas vaja kõigi kaaselanike, nii kohal- kui äraolevate vaimset ja materiaalset toetust. Üksmeelt. Iseäranis veel silmas pidades, et üle saja aasta vana maja vajab sootuks kapitaalsemat remonti: tükati kipub mädanema hoone palksein ja lagunema vundament. Selle viimase kõbimisega tuldi tänu valla ja tubli mehe Einar Kukke abile mõne aja eest toime, mis saab remondi järele kisendava majaga edasi, on selgusetu. „Seitsmest omanikust kolm ei ole nõus maksma, ütlevad, et mis see neisse puutub, pole nende asi, nad ei ela siin,“ oli Leonida nõutu. „Viimati maksin kolme pere eest ise: töömees ei tohi rahast ilma jääda, püha jumal, sedasi ta teinekord ei tulegi enam tööle.“ Omanik ei liiguta lillegi Tööd on Leonidal endalgi. Iseäranis talvel, sest kütmata toas kaua ei ela. „Pean tegelikult poolt maja üksi kütma, aga ma ei saa ju maja põlema panna: ahjul on oma piir, kui palju kütta võin,“ tõdes rääkija. „Nii ma olen siin külmas ja värisen, ehkki kasukas on seljas ja vildid jalas. Varsti on jälle talv ja kes teab, milline ta tuleb.” Samal ajal oleks Leonida arvates igati õigustatud, kui need, kes on Pärnu tänav 43 majast minema kolinud, aga on siiski korteriomanikud, laseksid oma kortereid kütta. Kas või juba sellepärast, et iga hea peremees kannab oma vara eest hoolt. „Kas tõesti ei ole sellist seadust – kõikidel korteritel on juriidilised omanikud olemas, osa ei ela küll siin –, mis paneks nad maksma, et ma kütaksin nendegi eest,” kurjustas Leonida. „Miks need, kes on majja elama jäänud, peavad nendegi vara hooldama, aga päris peremehed ei tee ühtegi liigutust.” Ometi on ju kõne all tore puumaja Kilingi-Nõmme südames linnakese peatänava ääres. Maja, mis, kui nii edasi läheb, lihtsalt ühel päeval kahjuks elamiskõlbmatuks muutub ja veel mõne aja pärast hoopis kokku kukub. „Siin võib ju elada küll, miks peaksime mingi plokklobudiku üles lööma? Kõik põgenevad, viimaks elan siin üksi, kuid hakata oma armsaks saanud koli kusagile mujale vedama ... Mis see kõik maksab ... Ma ei tule sellega toime ... Ja kuhu ma oma kraami üldse viingi?” Üle-eestiline probleem Jah, Leonida on mõelnud sellelegi, et maja edaspidise hea käekäigu tarvis võiks luua korteriühistu, aga paraku pole ta enam selles eas, et midagi veel organiseerida. Uskuda ja loota aga, et keegi teine majaelanikest ühistu moodustamise ette võtaks, oleks liiast. „Meil pole ühistut, sest kes seda teeks,” tõdes rääkija. „Mina võiksin teha: vaim on valmis, aga liha on nõder. Mõnedki asjad korraldan veel ära, kuid seda enam mitte.” Leonida südamevalu on seda suurem, sest Pärnu tänav 43 maja probleem pole üksikjuhtum: pooltühjasid, ajahambast vaikselt puretavaid maju on kõikjal Eestis. Ja nii palju kui Jürisoo teadis arvata, pole kusagil selle lagunemise vastu tõhusat rohtu leitud. „Aga jumal, me oleme omanikud – eestlane olla on uhke ja hää –, ja veel kinnisvara omanik,” lausa hõiskas Leonida tuntud laulusõnu. „Ega ma pole varem hädakisa tõstnud, aga kui enam endale loota ei saa, siis pean hädakisa tõstma.” Hädaldamine on Leonidale seda valusam, et elu on õpetanud teda eelkõige iseenese tarkuse ja tarmuga elu seatud takistusi ületama, pealegi on riigi ja valitsejate kirumine tulutu ettevõtmine. Igaühel midagi teha „Me peame igaüks riigimehelikult oskama vaadata enda ümber ja ikka igaüks selleks midagi tegema, et oma elukeskkonda paremaks muuta,” kuulutas rääkija veendunud toonil. „Inimestel on suur viga: ükskõiksus ja minnalaskmise meeleolu. Valitsus kirub ees, et raha pole, meie laulame kui koor järel, et elu on vilets – kaugele me sellega jõuame. On tarvis inimesi iga positiivse nähtuse korral esile tõsta, süstida nendesse pisutki usku: inimene tahab kiitmist. Ja kiita just lihtinimest, sest nagu meri koosneb tilkadest, koosneb riik lihtsatest inimestest, palju neid härraseid on.” Oma jutu otsad tõmbas Leonida kokku järgmise tõdemusega: „Miski meid ei liida, elame nagu unes. Ega me pea sellepärast hakkama üksteisega pirukaid vahetama, aga mis on inimese kohustus, selle peaks ta ikka ära tegema: Praegu on aga üle mindud tühikargamisele. Kõigepealt peab su eluase olema korras, siis vaatame, mis edasi saab. Vaat mina tunnen selle pärast muret.“ Vald aitaks, aga ei saa „Pean kahetsusega märkima, et neil on õhkkond seal selline, et nad ei saa absoluutselt läbi – see on nii pehmelt öeldud,” oli Saarde valla sotsiaalametnik Mae Annast hästi kursis Pärnu tänav 43 maja ja selle väheste elanike probleemidega. „Leonida on väga tubli inimene, ta on oma korteri jaoks väga palju teinud, tänu Leonidale vahetati maja katus. Meie oleme rahul, et Leonida on rahul, sest tal on kaunis range iseloom.” Paraku, ehkki vald on teiste abivajajate seas alati Pärnu tänav 43 majalegi jõudu ja võimalusi mööda abikätt ulatanud ning nüüdki ollakse vallamajas kursis Leonida Jürisoo sooviga maja soojustada ja värvida, pole hädalise maja inimestel sedakorda erilisi väljavaateid kohaliku omavalitsuse abile loota. „Vald on seisukohal, et hoiame korras eelkõige vallale kuuluvad majad. Oleme võtnud selle põhimõtte, et kui ainult äärmine vajadus või lastega pere, siis aitame. Kuid kui tuleme põhimõtte vastaselt ühele vastu, siis läheb laviin liikuma,” selgitas Annast. Omalt poolt kõnealusele probleemile lahendust pakkuda valla sotsiaalametnik ei tihanud. Töölkäivatele noorematele võiks ehk pangalaenu soovitada, ent arvestades pooltühja maja rahva vahel valitsevaid erimeelsusi ja nende kõrget vanust, on niisugune nõuanne sulaselge alpus. Alles see oli, kui SEB pank ütles ei 78aastase vanahärra laenutaotlusele, sest pank annab laenu kuni 75 eluaastani. Ometi oli juttu vaid mõnesajaeurosest summast, mitte majaremondiks kuluvatest tuhandetest. „Vanuritel pole kusagilt abi loota,“ tõdes Annast. „Kui on lapsed, siis lapsed ehk toetavad, ent ega lapsed pole samuti heas seisukorras: paljudel on probleeme endagi eluga toimetulekul.“ Rahamaailm on tundetu Kõnealusele juhtumile hinnangut andes tõdes Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara maakler, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige, et head retsepti tal tekkinud olukorra lahendamiseks pole. Ja vaevalt seda kellelgi üldse on, sest peale Luige, Haugi ja Vähi kombel koorma ise suundades sikutamise on raske uskuda, et omanikud leiaksid remondiks vajaliku raha, laenuraha kaasamine on aga paraku ebatõenäoline. Ebareaalne eelkõige selle tõttu, et Saksingu sõnutsi on Kilingi-Nõmme maja korterite praegune väärtus väiksem, kui oleks hoone kordategemiseks vajalik investeering. Selline olukord tähendab, et kui mõni pank nõustubki laenama, peaks omanikel olema lisatagatis, sest nende vara ei maksa niipalju, et see oleks piisav tagatis laenu võtmiseks. Siit omakorda järeldub, et sellise maja kordategemine saaks praktiliselt toimuda ainult oma rahaga. Loota aga, et mõne rahaasutuse või jõuka inimese meel olukorrast härduks, ei maksa: emotsioonid rahamaailmas ei maksa. „See on kurb protsess, mis lähtub meie regionaalpoliitikast,“ nentis Saksing. „See on nagu suletud ring: mida väiksem koht, seda vähem on seal tööd; kuid kui ei ole tööd, ei ole palka, ei ole huvi kinnisvara vastu ehk ei ole ostujõulist ostjat.” Viimasest omakorda johtub korterite madal hind, mis omakorda tähendab, et teha sinna paika investeeringuid laenuga või võõrvahendeist ei ole võimalik. Inimesi, kellel on küllaldane sissetulek ja kes oleksid majade kordategemiseks heas mõttes kolkapatriotismist ajendatuna päri rakendama omavahendeid, on kahjuks vähe. Tulemus on, et kogu piirkonna areng jääb seisma ja majad hakkavadki lagunema. Lagunema, sest majanduslikult mõeldes ei saagi neid korda teha, kuna investeering oleks ebamõistlikult suur. „Kui oletame, et praegu on korterite hind kokku 50 000 ja investeering on sada tuhat, siis see sada tuhat, mis juurde panna, peaks tähendama, et korteri hind kolmekordistuks – see on ebareaaalne,“ märkis LVM Kinnisvara maakler. „Samal ajal on turul hulk teisi kortereid ja maju ning inimesed valivad tihti mitte nii heas korras korteri või maja, valivad hinna järgi: hind on esimesel kohal igal pool, olgu see eluase, toit, kütus: kõik me vaatame väga täpselt hinda.” Numbrid remonti ei toeta Saksingu väitel võib nii selle kui teiste analoogsete juhtumite korral konstrueerida juriidilisi konstruktsioone, et kellegi tegevusetus vähendab teise kaasomaniku omandi väärtust, ja sellega kohtugi poole pöörduda. Aga lõpuks on ikka küsimus, kui palju läheb maksma selline protsess versus korteri maksumus. Või teisisõnu: kas juriidiline pingutus ehk kohut käimise kulud tasuvad ennast ära; liiati pole ju teada, milline otsus tuleb. Tihtipeale on küsimus selleski, millist parendust ja mis mahus maja juures teha, mis on hädavajalik. Küsimusele vastamine eeldab aga ekspertiisi ja see asjatundjate argumenteeritud hinnang ei maksa mitte sada eurot, vaid tuhandeid eurosid. „Üks on emotsionaalne otsus, teine põhjendatud hinnang, millisel määral ja mida teha teha,” väitis Saksing. „Enne kui voodrit vahetama hakata, peaks veenduma, äkki on vaja hoopis vundamenti kindlustada.” „Mida annaks teha, on teha neile, kes seal ei ela, ettepanek oma korter müüa ja üritada leida sinna neid kaasomanikke, kes on renoveerimisest huvitatud,“ tuli Saksing jutuga tagasi konkreetselt Kilingi-Nõmme maja juurde. „Samuti saab teisi kaasomanikke kohustada vara säilitamise seisukohast kütma, sest eluruumis peab olema tagatud miinimumtemperatuur ehk 18 kraadi.“ LVM Kinnisvara maakler lisas: „Kui seda vabatahtlikult ei tehta, siis saab kohustada, see on väga selge. Aga mis puudutab maja suuremahulist kapitaalset remonti, siis numbrite maailm seda absoluutselt ei toeta. Paraku.” Lobudikud maha Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi tõdes käsitletava teema kohta, et korrusmajad on Eestis suur probleem. Seda just Nõukogude Liidu ajal kolhoosi- ja töölisasulatesse ehitatud “karpide” tõttu. Õnneks on küsimuse lahendamine päevakorras: Mardi teada on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil veel tänavu plaanis vastav uuring. Teadustöö eesmärk on saada ülevaade, kui palju on omavalitsuse omanduses kasutusest väljalangenud elamuid; milline on piirkonna potentsiaal; kas on lootust, et keegi tahab sinna elama tulla; kui palju elab piirkonnas inimesi, keda oleks mõistlik koondada elama mõnda tehniliselt paremas seisukorras majja. Seoses laguneva omandiga, mille omanikul või omanikel puudub omandi korrashoiu vastu huvi, tuleks Mardi väitel ühe võimalusena kõne alla korterite sundvõõrandamine. Ent kui korterit müüa ei saa, pole see lahendus – sest korteril lihtsalt pole ostjat. Teine võimalus oleks omaniku loobumine omandist kohaliku omavalitsuse kasuks, nii saaks omavalitsus hajaasustusega piirkonnas koondada allesjäänud elanikud ühte kõbusasse korrusmajja ja teised, amortiseerunud hooned, kuuluksid lammutamisele. Kilingi-Nõmme Pärnu tänav 43 majaga seoses ei tule see viimane alternatiiv ilmselt jutukski. Allikas: Pärnu Postimees

Kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused ja inimene tahab oma raha tagasi? Näiteks kui ilmnevad ehitusvead, mille parandamine maksab kümneid tuhandeid eurosid. Norras näiteks lasub vastutus maakleril, mitte müüjal ja selline kindlustus on elementaarne. Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing: "Tulenevalt VÕS § 658 lg 1 on maakleri ülesandeks vahendada müüjale ostjaga müügilepingu sõlmimist või osutada selle sõlmimise võimalusele. Lihtsamalt öeldes - leida ostuhuviline müüja varale ja vahendada müügilepingu sõlmimiseks vajaminevat infot müüja ja ostja vahel. Maakler tulenevalt VÕS § 669 lg 1 ei vastuta tema vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest, küll aga on maakleril lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga, mis paneb VÕS § 620 kohaselt maaklerile hoolduskohustuse käsundi täitmisel, kohustuse toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Müügilepinguga seonduvalt reguleerib VÕS 11 ptk, sealhulgas müüja vastutust asja puuduste eest § 218 ja järgnevad. Seega vastutab müüdud objektil ilmnevate puuduste ehk asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, ehitusvigade eest aga ka ehitusseaduse § 4-st tulenevalt ehitusettevõtja." Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Võlaõigusseaduse (VÕS) peatüki 37 § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma inimene, kes maakleri palkab (enamasti siis üürileandja). Niimoodi on asi ka mujal Euroopas. Kuidas on siis võimalik, et praktikas võetakse eestis maakleritasu ikkagi üürilevõtja käest? Kuidas saab selline olukord igapäevaelus üldse tekkida, kui VÕS ütleb selgelt, et maakleritasu maksab maakleri palkaja? Selles seaduses ei ole midagi arusaamatut ning pole võimalik udujutuga lükata see kohtus üürnikule, näiteks põhjendusel, et see on kokkuleppeline, kes maksab, või et hoopiski tegutsetakse üürilevõtja huvides (teenuse tellijaks üürnik). Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing: "Maakleritasu peab maksma vastavalt VÕS § 658 lg 1 teenuse tellija ehk käsuandja. Samas võimaldab seaduse dispositiivsuse põhimõte lepingupooltel (üürnik ja üürileandja) sellest kokkuleppel kõrvale kalduda. Eestis pikka aega valitsenud turuolukord, kus üürikorterite nõudlus ületab mitu korda pakkumist, võimaldab üürileandjatel seada üürilepingu sõlmimise üheks tingimuseks maakleritasu maksmise kohustuse üürniku poolt, seda aga ainult juhul, kui kinnisvaramaakler esindab üürileandjat kirjaliku lepingu alusel, kus vastav kokkulepe on fikseeritud. Seega, kui üürikuulutuses on märgitud, et üürnikul on kohustus maksta ka maakleritasu, on see seadusega kooskõlas ja igalühel on õigus otsustada, kas ta sellistel tingimustel korterit soovib üürida või mitte." Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige Kinnisvaramaakleri teenus on üks kallimaid, samas tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus palgata esimesena ühendust võtnud maakler. Vastavat uuringut Eestis küll korraldatud ei ole, aga sarnased uuringud teistes riikides kinnitavad juhuslikku valikut. Näiteks on USA-s ja Kanadas vastav näitaja 60%. Miks see nii on, on eraldi küsimus. Ka Eestis on maaklerit palgates vastus "jah" lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi tööks vajalike teadmiste olemasolule, rääkimata esindaja ametinimetusest. Oma teenuseid pakub Eestis hinnanguliselt ligi 2000 maaklerit, samal ajal on kehtiva kutsetunnistuse omanikke enne sügisest eksamit 158, mis omakorda tähendab seda, mitte kõik maakleri palganud kliendid ei saa oma kinnisvaraküsimusi lahendatud või ei esindata nende huve parimal võimalikul viisil. Eestis ei reguleeri kehtivad seadused maaklerite tegevust, ka mitte maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Tänast õiguslikku ja turuolukorda arvestades on kindlaim tagatis maakleri teenuse ostjale palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, kes on läbinud kutseeksami ning seega on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised, oskused ning kogemus. Või pöörduda firma poole, kus töötab vähemalt üks kutseline kinnisvaramaakler ning kes seeläbi teiste tegevuste eest vastutab. Selliselt valikut tegev klient saab hinnanguliselt valida 700 maakleri vahel. Kutseeksami sooritamine on maakleritele vabatahtlik, kuid seda saab sooritada vaid turuosaline, kes on sel alal töötanud vähemalt kaks aastat. Eksami sooritamine ei ole eelnevalt seda tööd teinud inimesele raske, kuid selle läbimine on tunnistus sellest, et tal on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised ja ta on sidunud end kinnisvaravaldkonnaga pikemalt. Nii teab ta näiteks, millised on hetkel kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusaktid. Lisaks on kutsestandard pidevalt uuenev raamdokument, mis tagab kutsetunnistuse vastavuse muutuvale keskkonnale. Allikas: Äripäev, Kinnisvara august 2013

Kuigi kinnisvarahinnad on tänavu tõusnud, on kortereid ostetud niisama palju kui müüdud. Kuula edasi vikerraadio.ee

Neil, kel soov puhkuse ajal kodulinnast eemalduda ning kaunil ajal vaiksemat pelgupaika otsida, tasub kiirustada. Üüripindade pakkumised leiavad huvilise loetud päevadega - nõnda võib aeglasem valija sootuks ilma jääda. Kauni mereranna ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut, kinnitab Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara esindaja Pärnus. Üürida saab suvekorteri nii päevaks-paariks kui ka nädalateks. Loe edasi e24.ee Mereäärne suvila Pärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi külas, 5 km Kabli rannast on iga puhkaja unistus ja leiab suvekuudeks üürilised varakult.

LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing ütles, et Pärnu südalinna ja rannarajooni hinnad tõusevad koos õhutemperatuuriga. Saksingu sõnul on trendikas, et korteriomanikud kolivad suveks suvilasse ning üürivad oma kodu välja, ent samas on piisavalt ka professionaalseid üürileandjaid, kes korteri vaid selleks on soetanud. Loe edasi e24.ee Päike. Foto: Scanpix

LVM Kinnisvara lõpetas valminud elamute müügi Lõvi elamurajoonis. Projekt oli esmalt tuntud ka kui „Kuldlõvi elamurajoon". Elamute müügiga alustati oktoobris 2005 ning tänaseks on elamurajoonis kõik valminud ligi 50 uut kodu müüdud. Elamurajooni arendaja Viiburi kinnisvara juhatuse liikme Virve Picheni sõnul oli esialgne plaan müüa esimeses kahes etapis valmivad elamud 6 aasta jooksul, kuid järsult jahtunud majanduskeskkond pikendas müügiperioodi paari aasta võrra. Nüüd keskendub Viiburi Kinnisvara koostöös LVM Kinnisvaraga Lõvi elamurajooni kolmanda etapi ettevalmistustöödele. Lõvi elamurajoon asub Pärnu maakonnas, Audru vallas, Papsaare külas. Elamurajoonist jääb Pärnu linna piirini 4,5 kilomeetrit. 23 hektarit hõlmavasse elurajooni mahub kokku 95 eramut, neli neljakorterilist maja ja neli ridaelamut. LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis 1100 kinnisvaraobjekti. LVM Kinnisvara: elamurajooni logo aastast 2005

Pärnus, kus ligi viis aastat pole uusi kortereid turule tulnud, käib korraga mitme kortermaja ehitus. See näitab, et nõudlus uute kvaliteetsete korterite järele on kasvanud ja see on investoritele julgust andnud. Tõsine töö käib südalinnas Vallikääru vastas, kus elamuks renoveeritakse kunagist Saksa gümnaasiumi hoonet. Tööd algasid aprilli alguses. Uhkes möödunud sajandi alguses ehitatud majas valmib üle 20 korteri ja kümmekond äripinda, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ranna rajoonis Kalevi staadioni taga valmivat unikaalset villat vaatab igaüks kadedusega ja kortereid sinna enam saada polegi. Aga just sellised viie-kuue korteriga majad sobivad Pärnu ranna piirkonda ideaalselt. Siinsamas Papli tänavas saab kohe valmis teinegi. "Kui rääkida uusarendustest, siis väga selge eelistus klientidel on tõepoolest kvaliteet, mitte kvantiteet. Meie fookus on rannapiirkond ja siinsed rannavillad, mis on kuurordi nurgakiviks siin olnud 1900. aastate algusest," ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Saksingu sõnul leiab suuri korterelamuid, kus saab lifitiga üles sõita, igast Eestimaa linnast, aga selliseid Pärnule iseloomulikke maju on üksnes siin. Vaata edasi Aktuaalse kaamera uudist siit LVM Kinnisvara: Papli 27, Pärnu  

Osaleme Swedbanki ühismeeskonnaga messil Kinnisvara 2013. Meie esinduse C509 menüüst leiab uued arendusprojektid Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares. Uute kodude kõrvale pakume enam kui tuhandet korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga. Lisaks soovitame soodsate ahvatluste kõrvale uut laenupaketti kinnisvaraostjatele. Aga kõigile neile, kes alles korteri müüki kaaluvad või on sellega just ise alustanud, serveerime uut teenust, mis võimaldab müüa kinnisvara kõrgema hinnaga! Pakub huvi? Astu täna läbi meie ühisesindusest ja küsi pakkumiste kohta täpsemalt! Tasuta messipääsme soovist anna teada telefonil 5013320.

Eesti kinnisvaraturgu analüüsides jäetakse sageli võrdlusest välja Pärnu, sest sealne turg erineb loogikalt ülejäänud suuremate linnade omast. Kui mujal on suviti kinnisvaraturg enamasti üsna rahulik, siis Pärnus aktiveerub see just suveperioodiks. Samuti teevad sealsed üürihinnad aasta jooksul sõltuvalt aastaajast läbi mitmekordse kasvu või kahanemise. Sellest hoolimata on Pärnu kinnisvaraturg aastate jooksul kasvanud ning jätkab seda trendi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt märkis, et ettevõtjate jaoks on suvine Pärnu endiselt atraktiivne, kuid seda, et mõni firma rendiks omale pinna vaid suveks, sageli ei kohta. “Paljud tahaksid Pärnus tegutseda ainult suviti, aga üürileandjad ei ole sellest huvitatud, nende soov on saada aastas iga kuu mingi keskmine tulu,” ütles Sutt. Võimalus tuleb ise luua. Kuigi suvel teenitakse maksimaalselt tulu, ei ole üürileandjatele meelepärane korraldus, kus pind antakse suveks välja ja siis sügisel üürnik vaatab, mis saab, rääkis Sutt. Tema sõnul ei tule sellistel tingimustel kaupa. Seda, et pinda saaks üürida pikemaks ajaks, kuid eri perioodil eri üürihinnaga, Sutt ei välistanud, kuigi temal sellise tehingu vahendamise kogemus puudub. “Tõenäoliselt on pindu, mille puhul tuleksid kõne alla ka sellised tingimused. Suveks leiavad paljud rendileandjad ajutised üürnikud, seega pole vaja häbeneda või karta, vaid tullagi oma pakkumistega välja,” soovitas Sutt igal juhul küsida, mitte eeldada, et sellist võimalust ei ole. “Sõltub tingimustest. Oleme näinud kõike, seda, kus inimene häbelikult küsib midagi, millest pärast sünnib ilus tehing, mida keegi ei osanud ettegi näha. Kuskilt tuleb peale hakata, kas või natuke absurdse ideega. Tihti jõuab see lõpuks mingisse vormi,” rääkis Sutt. Ööklubi suvekogemus. Headel tingimustel sai Pärnus tegutseda Tartu ööklubi Club Tallinn, mis kümme aastat tagasi proovis esimest korda viia tegevuse suveks teise linna. Tollane tegevjuht Karl Kermes rääkis, et aeg oli õige, sest klubil oli suur klientuur ning Pärnus ei olnud nii palju ööklubisid kui praegu. “Läksime esimest korda aastal 2003 ja sel ajal Tartus suvel väga palju ei toimunud ning inimesed liikusid massidena Pärnusse, kus oli jõuline siseturism,” meenutas Kermes. Asukoha leidmisega neil probleeme ei tekkinud - Tartu mehel Rein Kilgil oli Pärnus Kuursaali kõrval kunagise rannakino ruumides rendile anda vaba pind. Hakkajad Tartu noormehed said rendilepingu kolmeks aastaks, kusjuures nii-öelda täishinda maksid ainult suvel, ülejäänud osa aastast oli rendisumma väga väike, tagamaks seda, et ruume nende jaoks hoitakse. Suvine rendihind oli Tartu omaga võrreldes enam-vähem sama, suvekuude käive aga mõnevõrra suurem, seega lõpuks jäädi Pärnus käikudega kasumisse. Soojade maade mudel. Club Tallinn tegutses Pärnus neli suve, 2006. aastani, mil klubil tekkis kahjum ja otsustati suvepealinna rohkem mitte minna. Kermes leidis, et praegu oleks see ka märksa raskem kui toona. “Tookord olime meie, oli Mirage ja Sunset, nüüd on lisaks Bravo, Sugar ja Strand. Kui ühel klubil on väga hea klientuur, nagu meil tol ajal, on see väga hea mõte. Küsimus on selles, et tuleb olla leidlik ja vähe investeerida ning kasutada soojade maade mudelit,” sõnas Kermes. Tema hinnangul töötaks kõige kindlamalt teenus, mida muust kohast ja muul aastaajal ei saa. Suti sõnul on investoritele Pärnus turgu küll ning selle vastu tuntakse aktiivselt huvi. “Kui tahetakse suuremat raha teenivaid kinnisvaraprojekte, siis on investoreid päris palju, kes pidevalt linna monitoorivad,” märkis Sutt. “Ripakile siin küll midagi ei jää, kui tootlus on hea,” lisas ta. Investeering tootvasse kinnisvarasse. Suti hinnangul on Eestis palju investoreid, kes soovivad investeerida tootvasse kinnisvarasse. Küll aga märkis ta, et Pärnus peaks tootlus võrreldes näiteks Tallinnaga natuke suurem olema, sest tegu on ikkagi väikelinnaga. “Kui sul on tehasehoone, mille rentnik on näiteks suur rahvusvaheline ettevõte, kellega sul on kümneaastane leping, siis ei ole asukoht tähtis, olulised on lepingu tingimused, tootlus ja nii edasi,” rääkis Sutt. Samas, kui objektil rentnikud vahetuvad, on asukoht äärmiselt oluline. “Et oleks võimalik kiiresti uus leida,” selgitas ta. Pärnusse investeerides peaks Suti sõnul arvestama enam-vähem samade kriteeriumidega, millega mujalgi Eestis: milline on tootlus, millised on üürilepingu tingimused ja kes on üürnikud ning asukoht ja piirkonna perspektiiv lähima viie aasta jooksul.   Allikas: Äripäev Autor: Kadri Põlendik

LVM Kinnisvara tõi turule uue teenuse – korterivahetusteenuse. LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja maakleri Ingmar Saksingu sõnul pakutakse teenust esialgu uute korterite ostmise korral. Paralleeli saab tema sõnul tuua automaailmast.“Klient saab uue auto ostmisel vana auto ära anda. Ka meie kliendid saavad vana korteri meile ära anda ja kohe uue korteri osta,” selgitab ta. Seega toimub ostu-müügitehing, milles üks tehingupool on kinnisvarafirma. “Ostame kliendilt ära vana korteri ja müüme talle uue. Tehing toimub nädala-paari jooksul,” kirjeldab Saksing teenuse iseloomu. Huvi teenuse vastu on tema sõnul olnud suur ja esimesed kokkulepped ka juba sõlmitud. “Kui teenus toimib ja klienti huvitab, saame seda ehk hiljem laiendada ka eramute ja järelturu korterite puhul,” räägib Saksing. “Kui klient tahab oma korteri maha müüa, saame talle pakkuda kahte lahendust,” räägib Saksing. “Klassikaline, kus klient jätab korteri müüki, ja teine, mille puhul hindame korteri ära ja teeme kliendile hinnapakkumise,” selgitab ta. Vahel võit ja vahel kaotus. Saksing ütleb, et neilt on küsitud, kas nüüd saab klient korteri eest ainult poole hinnast. “Aga pakkumise teeme ikkagi lähtuvalt turuhindadest või vähemalt sellele lähedase,” vastab ta. “Muidugi me hindame ka enda riske – prognoosime hinnastamist ja müügiperioodi. Eks mõnikord võidame ja mõnikord kaotame, nagu äris ikka,” ütleb ta. Saksingu sõnul on korterivahetusteenuse eelis kiirus ja mugavus. “Kinnisvarabüroo peaks pakkuma teenust, mis pakub kliendile mingit lisaväärtust. Ega keelatud pole ju ise korterit müüa, aga mugavam on osta teenus,”ütleb ta. Tegu võib olla ka laenuga korteriga. Samas on olnud juhus, mil laenujääk panga ees oli suurem kui korteri väärtus hetkel, sel juhul kinnisvarabüroo aidata ei saa. “Igal korteril on tegelikult ostja olemas, kõik oleneb hinnast,” lisab Saksing. “Meil on olemas ka maakondade kohta hinnainfo, mida saame kliendile näidata. Eks on ka omanikke, kes ootavad suuremat hinda, kui me pakkuda saame, aga me peame siiski sellega arvestama, et suudaksime objekti ka ära müüa. On piirkondi, kus see on lihtsam, ja piirkondi, kus see on keeruline.” Näiteks kesklinnas leiab objektile ostja tunduvalt kiiremini kui Mustamäel, Lasnamäel või Õismäel. “Mõne korteri puhul me ka remondime korteri või teeme pisiparandusi,” lisab Saksing. Tema sõnul antakse ka kliendile sama nõu: et ostjal tekiks positiivne emotsioon seoses objektiga, tuleb seda presenteerida kõige paremal moel. Mugavus maksab. Vahetusteenus on populaarne näiteks vanemate inimeste seas, kuna see on mugav ja samas maandab ka riske, sest vana korteri müük on kindel. Samas on Saksingu sõnul uued teenused alati teretulnud, ka sellises konservatiivses valdkonnas nagu kinnisvara. “Tarbija ei teagi alati, millist teenust ta vajab,” räägib ta. Näiteks kui 1990ndatel küsiti pangateenuste kohta, et mida oodatakse, siis klient vastas, et võiks olla rohkem tellereid ja pangad kauem lahti, aga lõpuks jõudsid turule sularahaautomaadid, mis selle ootuse täitsid. Samamoodi on uued teenused oodatud ka kinnisvaraturul, lisab ta. “Näiteks on meie kasutusse võetud hind ruutmeetri kohta levinud praegu paljudesse kinnisvaraportaalidesse, nii et uuendused on alati teretulnud,” ütleb Saksing. Kommentaar Korterivahetusteenuse pakkumist pole kaalunud Jaanus Laugus Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Sellise teenusega on seni tegelenud rohkem finantsasutused. Eks sellega kaasnevad omad riskid ja sellel on oma temaatika. Meie ei ole selle teenuse pakkumisele seni küll mõelnud. Aga erinevatel aegadel on selliseid teenuseid turul olnud, näiteks meenub, et ka Balti Realiseerimiskeskus pakkus midagi selletaolist, aga ei meenu, et nad oleksid väga edukad olnud. See ei ole ju ka puhas vahetusteenus. Võrdluse võib tuua automaailmast, kus automüüja ostab ära kliendi vana auto, et klient saaks uue osta. Ei oska öelda, kui kliendisõbralik see on, eks seda näitab aeg. Allikas: Äripäev

Pärnus kavandab kümmekond arendajat korterelamuid, osa neist on töödega juba alustanud. Tänavu valmib ligi 10 000 ruutmeetrit elamispinda. Kuula uudist Vikerraadiost

Äripäeva kinnisvarakonverentsi müügisessioonis selgus, et maaklerid vassivad ilupiltidega, müüvad maja pähe suvilaid ja tegutsevad turul ilma esinduslepininguta. Tõsisemad juhtumid on jõudnud tarbijakaitseametisse. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu hinnangul on hea teeninduse päästerõngas maaklerite teenusestandard, mis siiski maaklerite hulgas mitmeid vastuolulisi reaktsioone tekitab. Vaata selleteemalist ettekannet Äripäeva Kinnisvarakonverentsil siit!

Lihtne võimalus ostjate huvi suurendamiseks on korraldada müüdavas korteris kliendipäev. Kui siiani on kliendipäevi valdavalt korraldatud vaid uutes või ehitatavates korterelamutes, tasuks täna ostjates huvi äratamiseks see korraldada igas müüdavas korteris või majas. Alljärgnevalt 10 lihtsat soovitust kliendipäeva korraldamiseks: Veendu, et korter või maja on külaliste vastuvõtmiseks valmis - ainult otsusest kliendipäeva korraldamiseks ei piisa. Potentsiaalne ostja viibib korteris keskmiselt viisteist minutit, seepärast tuleb selle lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Kas kinnisvarapakkumine on huvipakkuv või mitte otsustab huviline juba esimeste minutite jooksul. Vaeva tasub näha nii koristamise, kui pisiparandustega. Reguleerimist vajav kapiuks või läbipõlenud elektripirn võib saada ostuotsusel määravaks. Korralda kliendipäev nädalavahetusel - praktika näitab, et kiire elutempo võimaldab ostjatel uue kodu otsingutega tegeleda peamiselt pärast tööd või nädalavahetustel. Kuigi väärtuslikud on nädalavahetused ka kõigi teiste jaoks, tuleks huvi suurendamiseks valida ostjate jaoks sobivaim aeg. Korralda kliendipäev samal ajal teistega - kellaaegade suhtes tasub teha eeltööd. Ennelõunane aeg on parim. Samas suurima külastatavuse osaliseks saab korter, millega on võimalik tutvuda samal ajal, kui kõigi teistega. Hinda korterit võõra pilguga - reeglina paigutavad inimesed on mööbli oma pere elustiili ja maitse järgi, samas kui ostjaid köidavad avarad korterid. Näe vaeva müügieelse kodukujundusega, mis loob hea esmamulje ning toob huvilised tagasi tutvuma korteriga ka teistkordselt! Registreeri külastajad - valmista ette lihtne registreerimisvorm, kuhu saab kirja panna huviliste kontaktid - nimed, telefoninumbrid ja e-mailid. See võimaldab pärast kliendipäeva külastajatega ühendust võtta. Valmista ette infomaterjal - hangi korteri plaan (selle puudumisel joonista plaan kasutades vabavara), otsi välja suvised ja talvised arved ning ühistu koosolekute protokollid. Ole külalislahke - küpseta saiakesi, valmista kohvi, pane põlema küünlad ja aseta lauale vaas värskete lilledega. Nii lood õige meeleolu soojaks vastuvõtuks. Säilita professionaalsus - külastajad võivad kommenteerida avameelselt, mis neile korteri juures ei meeldi. Nad võivad ka kritiseerida korteri puudusi, sisustust ja nende vanust. Samuti võivad tunduda lõputuna küsimused korteri kohta. Oluline on säilitada neutraalsus ja vastata toetudes faktidele. Selgita välja ostjate võimalused - mitte igaüks, kes astub üle ukseläve, ei ole veel potentsiaalne ostja. Korteriga võivad tulla tutvuma väga erinevad inimesed. Ühed müüvad alles oma vara, teised lähevad laenunõustamisele, kolmandada aga soovivad lihtsalt hankida ideid oma kodu sisustamiseks. Tunne huvi, kuidas huvilised plaanivad ostu finantseerida. Kuluta aega ainult ostjatele, kellel reaalselt on võimalik korter osta. Küsi tagasisidet - saada järgmine päev igaühele, kes kliendipäeva külastasid lühike tänukiri. Lisa kindlasti link pakkumisele ja küsi, kas korteri kohta jäi küsimusi. Paar päeva hiljem tasub kindlasti helistada, et uurida jätkuva huvi kohta. Valmis tasub olla nii hinnapakkumisteks, kui küsimustele korteri üleandmise kohta. LVM Kinnisvara: kliendipäev kahekordistab ostjate huvi

Kuigi väga elavat ehitamist linnapildis silma ei hakka, on kinnisvarafirma LVM väitel sel aastal Pärnus valmimas hinnanguliselt 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda ehk ligikaudu 200 uut korterit. Tuleb küll tunnistada, et kõigi korterite puhul pole tegu päris nullist ehitamisega, kuna 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda sisaldab eelmistel perioodidel ehitatud ja nüüd renoveeritavaid või siis jätkuvaid ehitusprojektegi. Edasi loe parnupostimees.ee Ajaloolist Kuninga 30 hoonet müüva LVM Kinnisvara teatel on firma pidanud läbirääkimisi arendajatega, kes on huvitatud maja esimesele korrusele äripinna ja teisele korrusele korterite ehitamisest. Praegu nukras seisus hoone peaks renoveerimise järel välja nägema selline nagu eskiisil. Foto: LVM Kinnisvara

Muutunud majanduskeskkond on jäädavalt muutnud tarbijakäitumist üürisuhetes. Kodu ostmise kõrval on uus normaalsus selle üürimine. Veel viis aastat tagasi oli üldise majandusõitsengu taustal korteri üürimine viimane päästerõngas kõigile neile, kellel kinnisvara ostmine ei õnnestunud või uue ostetud kodu ehitus venis. Kuigi teatud määral ja ulatuses oli aktsepteeritav ka suvekodu üürimine, oli lõputult kasvavate hindade ja ülimadalate intresside taustal vajalik üürimist sõpradele ja tuttavatele selgitada. Eesti ühiskonna koduga seotud arusaamad oli selgelt seotud kinnisvara omamisega. Üürimist varjutas kuni majanduslanguse alguseni sundüürnike probleemistik ja teadmine, et tähtajalist kokkulepet korteri või elamu kasutamiseks eelistab vaid vähemkindlustatud osa elanikonnast. Edasi loe bestsales.ee LVM Kinnisvara: kerkivad korterelamud

Kui pärast majanduslangust taastus esmalt korterite ja seejärel elamute turg, on nüüd neile järgnenud hoonestamata kinnistute turg, tõdesid Pärnu kinnisvarabüroode maaklerid. Esmalt tärkas ostjate huvi Pärnu linna pakkumiste vastu ja möödunud aastal lisandus sellele Pärnu maakonnas asuvate hoonestamata kinnistute turg, märkis LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing. Väljaspool Pärnut, Sindit ja Kilingi-Nõmmet on kinnistute turg teinud läbi märkimisväärse tõusu, kasvades eelmisel aastal tehinguarvudes 35 protsenti. Seejuures kasvas keskmine ruutmeetrimaksumus, selgitas Saksing. Edasi loe parnupostimees.ee

Novembris sai eestikeelsena kättesaadavaks ja jõustus Euroopa Liidus 2010.aastal kehtestatud kinnisvaramaaklerite teenuse standard. Standardi kasutusele võtmise eesmärk Eestis on tõsta maaklerite usaldusväärsust ja osutatava teenuse taset. Seejuures on oluline rõhutada, et standard on koostatud ennekõike tarbija huvidest lähtuvalt. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Nagu üle Euroopa saab igal pool võtta bensiini 95, saab nüüdsest igalpool osta maakleriteenust ühtsetel alustel. Kindlasti rõõmustavad standardi Eestis jõustumise üle näiteks Soome ja Rootsi kliendid, kelle jaoks see standard ei ole võõras ja kelle jaoks tõstab see Eesti maaklerite usaldusväärsust ning ühtlasi ka Eesti kui riigi usaldust. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitud ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatatud standardi EVS15733:2010 tõlge on raamdokument, kus on ära toodud näiteks lepingute miinimumnõuded, maakleri kohustused ja maaklerteenuse lepingu kirjalik vorm. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, siis on standard järgmiseks ja reegliks kõikidele maakleritele, sõltumata sellest, kas tegemist on maakleri kutseeksami läinud maakleriga või mitte. Võlaõigusseadus ütleb, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev maakler peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kindlasti täpsustab vajalikke kutseoskusi ka uus EL-i standard. Oluline roll standardi jõustumisel on tarbijal Väga oluline on, et standardiga tutvuks lisaks maakleritele ka kliendid. See annab neile võimaluse saada teada, millised on teenuse kvaliteedile ja kokkulepetele kehtestatud miinimumnõuded. Kliendid saavad standardi kohta infot Kinnisvaramaaklerite Koja kodulehelt, loodetavasti ühinevad teavitusega ka pangad, notaribürood jt kohad, kus klient nende teemadega kokku puutub. Mida rohkem kliendid teavad ja tuginevad oma õigustele, seda professionaalsemaks ja läbipaistvamaks meie kinnisvaraturul osutatav maaklerteenus muutub. Üks, mida kliendid peaksid EL-i standardile tuginedes maaklerilt nõudma, on kirjalik leping. Oluline on seejuures vaadata, et kõik, mida maakler lubab, saaks ka lepingusse kirja. Miks? Sest ainult nii on võimalik nõuda maaklerilt kohustuste täitmist. Leping annab tarbijale õiguse öelda, kas ta sai lubatud teenust või mitte. Põhimõtteliselt võib ju sõlmida ka suuliseid lepinguid, kuid see toob üldiselt kaasa hulgaliselt vääritimõistmisi ja probleeme, mille lahendamine ja tõestamine on väga keeruline. Näiteks kui inimene müüb oma vara iseseisvalt andes samal ajal ka maaklerile suulise nõusoleku müügiks, võib maakler hakata tasu nõudma ka siis, kui ka ta ostjat ei leidnud. Kuidas sa tõestad, et tasu maksmise osas sellist kokkulepet ei olnud? Või kui maakler ütleb, et ta reklaamib müüdavat objekti, siis mida see tähendab? Kas see, kui kopeeritakse omaniku pildid kinnisvaraportaali ja pannakse oma nimi juurde, kas see on maaklerteenus? Oluline on panna lepingusse kirja teenuse ja lubatud tegevuste võimalikult konkreetne sisu. Võrdlusena näiteks IT-valdkonnast võib tuua selle, kui internetiteenuse pakkuja ütleb, et ta pakub kiiret internetti - kas oleksite valmis seda teenust ostma teadmata, kui kiire see kiire internet tegelikult on? Ka restoranis tellides, eeldab meist igaüks, et saab seda, mida menüüst tellib, mitte seda, mida peakokk parasjagu valmistada soovib. Mida aga kinnisvaratehingute puhul kindlasti öelda ei saa! Minimaalne informatsioon, mida leping peab sisaldama: - poolte andmed - ülesanne - tasu, kulud, maksetingimused - tähtaeg ja lõpetamise tingimused - tasu jagamine - ainuesindus või esindus - maakler või meeskond Kinnisvaramaakleril tuleb standardist lähtuvalt selgitada ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastada õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Seejärel on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Maakler on kohustatud: - objekti ülevaatama (erandiks uued objektid) - andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. - esitama ostjale teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. - esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest -esitama ostjale dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. - informeerima ostjat talle avaldatud või teadaolevatest objekti puudustes Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisite läbirääkimiste vahendamiseks lepib maakler kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Standardiga kaasnevat järelvalvet hakkab tarbijat puudutavates olukordades teostama samuti Tarbijakaitseamet sh kui on tegemist eksitavate reklaamide ja eksitavate kauplemisvõtetega jne Lõpetuseks tahan öelda, et ega igal juhul ei pea kinnisvaramaakleri teenust ostma. Kes tunneb, et tal on piisavalt teadmisi, aega ja tahtmist sellega ise tegeleda, saab seda ise teha. Selleks, et kuulutus kinnisvaraportaali lisada ei pea maaklerit palkama. Inimesed tegelevad paljude asjadega ise. Mõni küpsetab kodus leiba - see on väga hea ja eriline. Teine ostab seda poest. Mõni esindab ennast kohtus. Mõni ka ravib ennast ise. Samas, kui otsustatakse maaklerteenust kasutada, siis tuleks seda teha õigesti - sõlmida leping, kus on kirjas mõlema poolte õigused ja kohustused ning peale osutatud teenust ka selle eest maksta. Hea teenuse eest rohkem, halvema eest vähem - nii nagu seda tehakse igas teises valdkonnas!

Kinnitame, et LVM Kinnisvara ei ole mängureegleid rikkunud. Lähtume oma töös teenuste standardist, Võlaõigusseadusest ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja headest tavadest. Kõigil juhtudel, kui osutatakse ühiselt teenust ja koostöö osas on eelnevalt kokku lepitud, oleme seda ka teinud. Tegutseme eelkõige oma klientide huvides ning soovime hoida professionaalsel tasemel maakleri kui elukutse mainet. Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid. Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Meie jaoks on oluline, et maakler oleks ostja volitatud esindaja. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped. Soovime anda omapoolse panuse, et korrastada Eestis kinnisvaramaaklerite tegevust ja turgu ning seda just tarbija huvisid silmas pidades. Hetkel kinnisvaramaakleritel sisuliselt tarbijate ees kohustused puuduvad. Alates selle aasta novembrist saab Eesti kinnisvaraturul kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile - see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Loodame, et see samm aitab kaasa kinnisvaraturu korrastumisele ja maaklerite maine ja töökultuuri tõstmisele.

Septembri eelviimasel neljapäeval toimus Tallinnas Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja eestvedamisel koja 15. sünnipäevale pühendatud rahvusvaheline kinnisvarakonverents „Kinnisvaramaaklerite roll ja vastutus majanduses". Konverentsil tõdeti, et Eestis tegutseb ligikaudu kaks tuhat kinnisvaramaaklerit - kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi riigieelarvest. Seetõttu oli juba 1997. aastast tegutseva kutseühenduse korraldatud konverentsi keskne idee arutleda kasvava kinnisvaramaaklerite rolli ja vastutuse teemadel, et selle baasil kujundada lähiaastate tegevuskava, tagamaks valdkonna jätkusuutliku arengu. Puudulik seadusandlus Konverentsi diskussioonipaneelide puhul kõneldi Eesti kinnisvaramaaklerite tegevusest ning võrreldi seda lähinaabrite praktikaga. Arutelu tõi ilmekalt välja Eesti arenguruumi eelkõige tarbija huvide kaitsel ning kinnisvaramaaklerite vastutuse teemal. Konverentsil osalenud Eesti ja Rootsi tarbijate kaitsmisega seotud spetsialistide töö kõrvutamisel ilmnes selgelt Eesti mahajäämus tarbijakaitse valdkonnas. Õigem oleks öelda, et kuni kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste eestikeelse standardi vastuvõtmiseni selle aasta novembris puudub Eesti kinnisvaramaaklerite tegevust mis tahes viisil või määral raamistav dokument. Ilmekas oli näide Rootsist, kus kinnisvaramaaklerina tööd alustaval isikul tuleb läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida enda tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga-aastast 180 euro suurust maksu ning dokumenteerida iga tema müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi. Seejuures lähtutakse nii kinnisvaramaaklerite seadusest kui ka Euroopa standardist, mis nüüd novembrist alates hakkabki eestikeelsena kättesaadav olema. Kohustused puuduvad Nii on võimalik Rootsi riigil omada ülevaadet kinnisvaramaaklerite tegevusest, tarbijalt tulnud kaebusele vastavalt reageerida või sooritada kontrolloste, kontrollimaks, kuidas inimesele kõige hinnalisema varaga tehinguid ette valmistatakse ja sooritatakse. Kirjeldatud süsteem on efektiivne, kuivõrd tõsiseid rikkumisi on aastas umbes 180 000 tehingu kohta vaid kolm kuni neli. Seevastu Eestis võib kinnisvaramaaklerina alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelvalvet keegi ei tee. Seega puudub kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste osas tarbijal oma õiguste kaitseks võimalus. Jah, võimalus on pöörduda otse kohtusse, kuid suurte riigilõivude ja suhteliselt tagasihoidlike nõuete tõttu (võrreldes vara väärtusega) sellest pigem loobutakse, makstakse nõutu osaliselt või talutakse olukorda. Viimased viisteist aastat on Eesti kinnisvaramaaklerid tegutsenud vaid headele tavadele toetudes. Paraku on neid järgivaid maaklereid orienteeruvalt vaid kümnendik. Sisuliselt puuduvad enamikul kinnisvaramaakleritel tarbija ees kohustused. Kontrolli registrit Maaklerteenustega seotud alused on küll kirjas võlaõigusseaduse paragrahvis 658, kus defineeritakse maaklerilepingu mõiste, mille kohaselt maaklerilepinguga kohustub üks isik vahendama teisele isikule lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele ning käsundiandja kohustus maksta maaklerile selle eest tasu. Ka viitab kohustustele sama seaduse paragrahv 620, millest tuleneb kinnisvaramaakleri hoolsuskohustus käsundi täitmisel ning kohustus toimida oma majandus- või lutsetegevuses üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Probleemid algavad aga sellest, et Eestis puudub siiani selline dokument. Selle aasta novembrist jõustuv dokument loob kinnisvaraturul uue olukorra, võimaldades kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile - see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Kuivõrd tegemist on Euroopas ühtselt kehtiva reeglistikuga, hakkab see standard puudutama mitte ainult eesti kinnisvaramaaklerite koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid kinnisvaramaaklereid. Loodetavasti leiab dokument kiiresti tee tarbija teadvusesse ning ühe kallima teenuse ehk kinnisvaramaakleri teenuse ostmisel hakatakse tegema teadlikke valikuid. Oma panuse sellesse annab kindlasti ka Eesti kinnisvaramaaklerite koda, kes tuli konverentsil välja kinnisvaramaaklerite registri pidamise ideega kojas ning mis annab tarbijale esimest korda võimaluse enne maakleriga lepingu sõlmimist kotrollida, kas ta üldse selles valdkonnas spetsialistina on regsitreeritud. Põhjamaade praktika konverentsil Kuigi eesti kuulub Mandri-Euroopa õigussüsteemi, mis erineb Skandinaavias (sh Rootsis) toimivast õigussüsteemist, on eesti (sh kinnisvaraturg) tihedasti seotud Põhjamaade majandusruumiga. Lähtuvalt ka tugevast seotusest Põhjamaade pankadega, tulid konverentsi esimeses pooles ettekandmisele ülevaated kinnisvaramaaklerite rollist Põhjamaades, mis peatusid frantsiisilepingute, eri sidusorganisatsioonide kööstöö ning kinnisvaratehingute pankadevälise rahastamise teemadel. Samuti leidsid käsitlust teemad Soome, Rootsi, Taani ja Norra kinnisvaramaaklerite katusorganisatsioonide, kinnisvaraportaalide ning avaliku sektori vahelisest koostööst ning Eesti perspektiivist koostöökokkuleppega liituda. Konverentsi esimese osa lõpetas peaettekanne, mis tegi ülevaate kinnisvaramaaklerite järelvalve printsiipidest Euroopas ja tarbijalaitse rollist selles. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Viimastel nädalatel on meie poole tihti pöördutud küsimustega, mis puudutavad kinnisvaramaaklerite vahelist koostööd ehk mis alustel teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega. Kuivõrd viimane pöördumine tuli Äripäevast Aira Tammemäe´lt, tundub, et teema võib huvi pakkuda laiemale üldsusele. Alljärgnevalt vastused Äripäeva poolt küsitud küsimustele, mis tulenevalt seadusest, tavadest ja standardist annavad vastused teemaderingile: Millist koostööd teeb LVM Kinnisvara teiste kinnisvaramaakleritega? Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid. Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped. Keeldume koostööst, kui teine kinnisvaramaakler esindab ostjat ilma kirjaliku lepinguta ja/või soovib, et tema maakleritasu tasuks meie klient või meie firma. Tulenevalt VÕS § 668 lg 1 ei saa me rikkuda lojaalsuskohustust. Milline on turu tava vahendustasude jagamise osas ostja ja müüja maaklerite vahel? Kuidas teie sellises olukorras käitute? Kõigile kinnisvaramaakleritele kehtib VÕS § 658 kuni 669. Samuti § 620 lg 2 tulenevalt peavad nad oma tegevuses lähtuma standardist EVS 15733:2010. Kinnisvaramaakleritele, kes kuuluvad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta, kehtivad lisaks head tavad, mis on kättesaadavad siit. Küsitud küsimuste osas kehtivad koja liikmetele head tavad, mis on kirjas punktides 19, 20 ja 22. Kas vastab tõele, et teie maaklerid on keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamisest? Oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kui kinnisvaramaakleril puudub käsundusleping ostjaga, sest sellisel juhul, kus ostja ei ole isiklikult kinnisvaraobjekti üle vaadanud, kaasneks meie poolt esindatavale müüjale piiramatu vastutus asja mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Samuti oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kes soovib oma ostja jaoks täiendavalt kinnisvaraobjektist fotosid teha, kuivõrd edasine fotode kasutus ei ole kontrollitav ning harvad ei ole Eesti kinnisvaraturul juhud, kui müüakse kinnisvaraobjekti maaklerite poolt, kes ei oma selle objekti müügiks kirjalikku käsunduslepingut. Kas vastab tõele, et teie firma on üks vähestest, kes keeldub teise firma maakleriga vahendustasu jagamast, kui teile pakutakse potentsiaalset ostjat? Oleme teinud koostööd erinevate kinnisvaramaakleritega ligi 20 aastat. Selle aja jooksul on meie praktika näidanud, et oleme valmis koostööd tegema kinnisvaramaakleritega, kes esindavad konkreetset ostjat konkreetse ostusooviga. Koostöö kinnisvaramaakleritega, kes esindavad potentsiaalseid ostjaid, ei ole meie kliente müügile lähemale viinud, sest esindatakse ostjaid ilma kirjalike lepinguteta ning seetõttu on mitmetel juhtudel seesama ostja oma ostusoovi registreerinud ka meie firmas (LVM Kinnisvaras on kasutusel ühine ostjate andmebaas, täna, kell 11:50 registreeritud 826 ostusoovi), potentsiaalsel ostjal on veel müümata oma vara või puudub tal laenuotsus. Samuti on oluline meie klientide aeg ning soovime kinnisvara tutvustada ostjatele, kellel ka reaalselt on võimalik seda osta. Teatavasti ei ole Eestis tavaks ostjalt maakleritasu küsimine. Kas see peaks muutuma? Põhja-Ameerikas on väga levinud mudel, kus klienti esindab kaks kinnisvaramaaklerit - müüja maakler ja ostja maakler. Sellisel juhul esindab ühte osapoolt üks ja teist teine kinnisvaramaakler. Seetõttu on seal ka kasutusel ühine andmebaas (MLS), kus on märgitud kinnisvara müüjat esindav kinnisvaramaakler ja koostöötingimused, millistel alustel seda tehakse kinnisvarale ostja leidva maakleriga. Samas tulenevalt erinevatest kultuurilistest keskkondadest, tavadest ja seadustest ei sobi kõik süsteemid toimima Eestis, mis on rohkem seotud Lääne-Euroopa ja Skandinaaviaga. Samuti räägib sellise praktika tekkimise kahjuks läbiviidud uuring, mis näitab, et sellistel juhtudel kinnisvaratehinguga seotud kulutused kasvavad.

Alustame sügiskampaaniaga, mis võimaldab meie ühistel klientidel kodu ostes kasutada mitmeid tasuta teenuseid. Uudne pakkumine võimaldab kodu soetamisel eluasemelaenuga hoida kokku laenulepingutasu, esimese aasta kodukindlustusmakse ja kinnisvara hindamise tasu. „Tuleme uudse pakkumisega välja, toetudes meie kliendiuuringule, kus enam kui 80% klientidest pidasid oluliseks, et kodu ostmisel pakutaks tavapäraste allahindluste kõrval ka muid märkimisväärseid soodustusi," märkis Andres. „Pakume soodustusi koostöös Swedbankiga, sest meie paarikümneaastane praktika on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Kodu ostmisel on praegu peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. Soovime koostöös LVM Kinnisvaraga pakkuda meie ühistele klientidele võimalust peale märkimisväärse rahalise säästu kokku hoida ka aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," sõnas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudse pakkumise ja sügiskampaania tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda aadressilt www.lvm.ee/swedbank

Vastavalt SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectuse ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite müüki. Veel sel aastal valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Karja 45 kohta saab rohkem lugeda siit