Kehtima hakkab suvine hinnakiri

Ingmar Saksing 26. juuni 2012

Soolase merevee ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut. Üürida saab suvekorteri päevaks/paariks, aga ka nädalaks või kuuks. Kuigi suvekodu ostimisega Pärnusse teevad paljud algust juba talvel, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik. Lähenev suvi suurendab korterite pakkumiste arvu hüppeliselt. Parim valik on Pärnus saadaval maikuu lõpus ja juunikuu alguses, kui pakkumiste hulk on tavapärasega võrreldes koguni kolmekordne, sest lisandunud on külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvu kõrval tõusevad loomulikult ka hinnad. Pärnus eelistatakse suveks korter üürida peamiselt rannarajooni ja kesklinna - mida lähemal rannale, seda parem. Kõigis teistes Pärnu piirkondades on nõudlus tagasihoidlik. Samas annab see soodsa võimaluse neile suvitajatele, kes ei pea paljuks 10-15-minutilist jalutuskäiku kesklinna. Suve alguses on enamus suvepealinna kortereid pakkumises hinnaga 15-60 eurot ruutmeetri eest kuus. Suur hinnaerinevus on tingitud erinevatest kokkulepetest. Üldiselt kehtib reegel, et mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam hind tuleb. Kuressaares on valik napp. Meretaguse Kuressaare turul piirdub pikemaks perioodiks pakutavate suvekorterite arv vaid üksikute valikutega. See aga ei tähenda seda, et juunikuu alguses puhkuseplaane tehes peaks Saaremaa välja arvama. Kuressaare pakub hotellide kõrval laia külaliskorterite valikut. Küll ei tasu neid otsida suurtest kinnisvaraportaalidest, pigem tuleks sobiva peatumiskoha leidmiseks kasutada interneti otsingumootorite abi. Kuigi piirkondade poolest on vaieldamatu lemmik kesklinn ja lossi ümbrus, siis Kuressaare väiksuse tõttu üüritakse kortereid hea meelega kõikides linnaosades. Peale linnakorterite on suvekodudena nõutud korterid ja suvilad mujalgi Saaremaal. Just Saaremaal tasub lühikeste vahemaade tõttu julgelt kaaluda linnakorteri kõrval suvila üürimist. Peamiselt mere ääres asuvad suvilad pakuvad rohkem privaatsust ning võimaldavad üüritud maja jagada kas või mitme perekonna vahel. Nagu Pärnus kergitab suvi koos õhutemperatuuriga üürihindu ka Saaremaal. Samas on need võrreldes suvepealinna omadega tagasihoidlikumad, jäädes 10-40 euro vahele ruutmeetri eest kuus. Külaliskorterite hinnatase on hotellide omast veidi madalam, jäädes 50-70 euro vahele päevas. Haapsalus nädalaks-kaheks üürnikke ei taheta. Vaikses Haapsalus eelistavad puhkajad üürida suvekodusid, mis paiknevad kas vana- või kesklinnas. Teisalt, Haapsalu väiksust ja vahemaid arvestades ei öelda ära ka suvepakkumistest Kastani-Tamme piirkonnas. Üldiselt eelistavad korteriomanikud siiski pikaajalisi kokkuleppeid, mistõttu on nädalaks või paariks sobivat pinda pea võimatu leida. Lühikest aega Haapsalus peatuda soovival külalisel tuleks seetõttu ringi vaadata kodumajutusega tegelevate ettevõtete kodulehtedel. Selle aasta algus tõi Haapsalu üüriturule defitsiidi. Vabanenud pindadele on järjekord ja korralike üürnike leidmine ei ole seega probleem. Ka rahulik Haapsalu järgib suvituslinnade hinnakujundust - tõusnud hinnataseme juures saab korras kahetoalise üürida 150-200 euro eest kuus. Samaväärsete uute, väga heas korras korterite või oma aianurgaga majaosade üür ulatub 500 euroni kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012 Andmed: LVM Kinnisvara (Pärnu, Kuressaare), Aarete Kinnisvara (Haapsalu)

Millised on kinnisvaramaakleri kohustused?

Ingmar Saksing 12. mai 2012
Millised on kinnisvaramaakleri kohustused?

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale. Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi. Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima. Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma. Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud. Müügiettevalmistus Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Müügiprotsess Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine). Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha. Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist - vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest. Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi. Müügijärgne teenindus Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata. Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule. Ingmar Saksing Allikas: E24

Uus standard tõstab maaklerteenuste kvaliteeti

Ingmar Saksing 11. apr. 2012

Kinnisvaraturg on täpselt nii efektiivne ja läbipaistev, kui efektiivsed ja läbipaistvad on kinnisvaraturu siinsetele osalistele kehtivad seadused ja normid. Seaduste ja normide selgusest sõltub ka Eesti võime kaasata välis- ja kinnisvarainvesteeringuid. Mida läbipaistvam on meie kinnisvaraturg, seda suurem on ka meie investeeringute kaasamise võime. Siiani on osaliste käitumispõhimõtted veerandi riigieelarvega võrduval Eesti kinnisvaraturul kujunenud juhuslikult. Õigem oleks öelda, et nende osas puudub igasugune selgus ja struktuur - nii tarbijate kui ka investorite ootus kinnisvaramaaklerite teenustele kujuneb igal üksikul juhul eraldi. See on aga omakorda toonud kaasa kinnisvaraturul pakutavate teenuste väga erineva kvaliteedi, teatud juhtudel puudub see aga ka erialaliitu kuuluvatel kinnisvarafirmadel üldse. Kaebamise võimalus Eesti kinnisvaraturg on tänu märtsis 2010 jõustunud kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standardile läbi tegemas kiireid muutusi paremuse suunas. Kuigi võlaõigusseadus reguleerib maaklerteenustega seonduvat, ei puuduta see vähimalgi määral osutatavate teenuste kvaliteeti. Jõustunud standardi valguses saab aga hoopis uue sisu käsunduslepinguid reguleeriv võlaõigusseaduse § 620, mis kohustab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kinnisvaramaaklerit toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks saab veel sel aastal Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitav ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatav standardi EVS15733:2010 tõlge. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, ei puuduta standard ainult koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid ligi kahte tuhandet kinnisvaramaaklerit. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib aga omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Kohustuste suur hulk Uue standardi kohaselt peab kinnisvaramaakler selgitama ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastama õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Nii näiteks on maakler kohustatud esitama kinnisvara kirjelduse, andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. Samuti on ta kohustatud ostjale esitama teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. Oluline on seejuures asjaolu, et nüüdsest peab kinnisvaramaakler esitama ostjale ka dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. Lisaks peab kinnisvaramaakler ostjat informeerima talle avaldatud või teadaolevatest asja puudustest. Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler nüüdsest ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Näiteks peab kinnisvaramaakler koostama ja edastama ülevaate müüdava kinnisvara turuhinna kohta, andma ülevaate turundusega seotud kuludest, makstavatest tasudest ja lõivudest, kooskõlastma turundustrateegia ning esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest. Kliendi leping Kui siiani puudus maakleri ja kliendivahelistes kokkulepetes vorminõue, siis standardite kohaselt peab see olema eranditeta kirjalik. Lisaks vorminõudele sisaldab standard ka lepingute miinimumnõudeid. Maaklerteenuste leping peab sisaldama lepingupoolte nimesid ja aadresse, maakleri registrinumbrit, töö sisu, makstavaid tasusid ning kulusid. Lepingus peab kirjas olema ka seegi, kas tegemist on ainuesindus- või esinduslepinguga ning kas lubatud on alltöövõtt ehk kas lubatud on maakleritevaheline koostöö. Kinnisvaramaakler peab hakkama pidama ostjate tehtavate pakkumiste registrit. Uue kohustusena peab kinnisvaramaakler teavitama klienti, et juhul kui klient on palunud mõnel teisel kinnisvaramaakleril sama kinnisvara müüa, võib ta olla kohustatud maksma kahekordset tasu. Maakleri vastutus suureneb Nüüdsest peab kinnisvaramaakler tema poolt müüdavad kinnisvaraobjektid kohapeal isiklikult üle vaatama. Erandiks on ainult uued, enne valmimist müüdavad objektid. Nii on müüjad kaitstud selle eest, et kinnisvaramaaklerid jagavad müügikuulutusi kopeerides infot objektde kohta, millega nad ise kunagi tutvunud pole. Kui kinnisvaramaaklerile on usaldatud korteri või maja võtmed, tuleb selle vaatamisega seotud kokkulepped sõlmida igal konkreetsel juhul eraldi või kokku leppida ajad, millal maakler võib seda teha - nii on tagatud omanike privaatsus ja turvalisus. Ka müügiplakatite paigaldamine eeldab nüüdsest eraldi selget kokkulepet lepingus. Raha, mida kinnisvaramaakler klientide nimel oma valduses hoiab, tuleb hoiustada maakleri isiklikust varast eraldi. Samuti ei tohi maakler hoida oma valduses kliendile kuuluvat raha, kui see pole kaetud rahalise garantii või piisava kindlustusega. Eraldi on rõhutatud asjaolu, et kinnisvaramaakler peab summade tasumisel sularahas väljastama tasumist tõendava dokumendi. Raha kõrval peavad kinnisvaramaaklerid tagama, et nende tegevused on kaetud maakleri tehingute tüübi ja väärtusel põhineva erialase kahjukindlustusega. Nõudmised teadmistele Standard kehtestab isikutele, kes võtavad standardis määratletud vastutused, ka erialase pädevuste miinimumnõuded. Pädevust hinnatakse eelkõige hariduslike saavutustega, mis vastavad minimaalselt 120 ECTSile (Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem). Samuti on reguleeritud iseseisva töötamise õigus - soovitav on läbida 12-kuuline asjakohase erialase kogemuse omandamise periood. Teadmiste hulka kuuluvad ka teadmised eetikakoodeksist. Nii peab maakler tagama, et on tutvunud standardis toodud eetikakoodeksiga ning selle allkirjastanud, järgides asjakohaseid erialase hea tava määrusi ning standardeid. Kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standard täidab uue sisuga VÕS § 620, võimaldades nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojal kui ka tarbijakaitseametil hinnata ja kontrollida kinnisvaraturu osaliste tegevust. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Suvekorterite üürimine Pärnusse algab talvel

Ingmar Saksing 9. märts 2012
Suvekorterite üürimine Pärnusse algab talvel

Et puhkuste kõrghooajaks ehk kolmeks suvekuuks Pärnus üks mõnus suvituskorter leida, tuleks otsingutega alustada juba jaanuaris. Kui veel viis aastat tagasi eelistati suvekodu otsimisega tegelema hakata vahetult enne suve algust, siis viimastel aastatel on see järjest varasemale ajale nihkunud. Suurte puhkuseplaanidega suvitajad teevad kodutöö ära juba aasta esimestel kuudel, Pärnu puhkuse sõltlased broneerivad aga suvekodu järgmiseks aastaks kohe pärast puhkuse lõppu. Selline suvepärnakate käitumine on tingitud peamiselt kolmest asjaolust: tarbimisharjumuste muutusest, tagasihoidlikust valikust ning hooajalistest hindadest. Ühtlasi mängib otsingute nihkumises aasta algusesse rolli asjaolu, et kui varem oli sobiva üüripakkumise puudumisel alternatiiv suvekorteri ostmine, siis nüüd pole see enam paljudele jõukohane. Peale selle on oma osa pika eestimaise suvepuhkuse eelistamisel, mis tingib vajaduse hotellitoast suurema ja mugavama koha järele. Kuigi suvekodude otsingud algavad paukuva pakasega, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik, jäädes 150 korteri juurde. Lähenev hooaeg toob märtsis ja aprillis hoogsasti lisa ning kergitab üürikorterite pakkumise kahekordseks. Maksimumi saavutab pakkumine maikuus, kui see kolmekordistub. Valikusse lisanduvad külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvuga liiguvad kuu või paari jooksul järsult üles ka hinnad. Kui talvisel hooajal on keskmine üürihind ligikaudu 5 eurot/ m² kuus, siis mai alguseks on see üldjuhul kolmekordistunud. Hindade maksimum saabub juulis, kui ruutmeetri üürimise eest makstakse kuni 60 eurot kuus ehk üürihind erineb talvisest hinnatasemest kuni 12 korda. Mida varem üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. Ainult suvekuudeks tasemel 5 eurot/m² korterit üürida ei õnnestu, aga kui sõlmida kokkulepe aegsasti, on hind suvistest kokkulepetest soodsam ja algab 6-7 eurost/m². Lühikese perioodi üürihind läheneb hotellitoa maksumusele. Valdav osa suvekülalisi puhkab peamiselt sellistes korterites, mida on võimalik üürida täpselt nii pikaks ajaks, kui plaan Pärnus viibida on. Varajased planeerijad eelistavad sõlmida kokkuleppe vahemikuks juuni algusest augusti lõpuni. Teiseks võib korteri üürida kuuks või kaheks. Sel juhul eelistatakse aega 15. juunist 15. augustini. Kolmandaks kasutatakse võimalust üürida korter kuuks või kaheks-kolmeks nädalaks. Viimastel aastatel on kõigele eelnevale lisandunud üürilepingud nädalaks või nädalalõpuks, samuti leidub neid omanikke, kes on nõus üürima korteri ööpäevaks. Hinnatase on võrreldav eelmise aasta omaga Valdavalt eelistatakse üürile võtta uusi kortereid kesklinnas ja rannarajoonis. Sõltuvalt üürilepingu pikkusest ja broneerimise ajast kõiguvad selliste korterite hinnad vahemikus 500 - 2500 eurot kuus. Teistes Pärnu piirkondades asuvatest uutest korteritest huvituvad suvitajad haruharva ja vaid südasuvel. Uute korterite kõrval üüritakse rannalähedastel tänavatel asuvaid vanemaid, kuid laitmatus korras kortereid. Hinnad on tagasihoidlikud, jäädes 300-700 euro vahele kuus. Selline hinnatase kehtib peamiselt möbleeritud ja kõige vajalikuga varustatud korterite puhul ning viimastel aastatel sisalduvad hinnas ka kõik kõrvalkulud. Ülalnimetatud üürihindade juures ei teki suuri erinevusi esimese eelistusena valitavate kahetoaliste rõduga korterite ja perekondade eelistavate kolme-neljatoaliste korterite vahel. Majade üürihinda on raske välja tuua, sest suveks üürimaja leidmine on Pärnus keeruline. Tihti eelistatakse hinnalt soodsamat, kuid pinnalt sama suurt korterit. Pärnu rannarajoonis Seedri tänaval pakutakse üürida eksklusiivseid kortereid. Neist väikseim on kahetoaline (58 m²) ja seda on soodsaim üürida kolmeks suvekuuks kokku 3000 euro eest. Foto: Arne Maasik Allikas: Äripäev, Kinnisvara märts 2012

Kas kodu tuleks osta või üürida?

Ingmar Saksing 18. jaan. 2012
Kas kodu tuleks osta või üürida?

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest. Oma kodu loob stabiilsust Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital. Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab. Sobib liikuvale inimesele Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma. Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine. Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini. Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega. Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kinnisvaramaaklerite tööpõhimõtted ja seadusandlus vajavad muutusi

Ingmar Saksing 11. dets. 2011
Kinnisvaramaaklerite tööpõhimõtted ja seadusandlus vajavad muutusi

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud. Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus. Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu. Rohkelt kaebusi Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid. Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara. Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja. Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult. Millal hakkame tegutsema? Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest. Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks. Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses. Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal. Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil. Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega? Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha? Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest? Koolituse vajalikkus Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas. Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti. Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks. Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine. Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks. Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus. Seadus maakleritele Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks. Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed. Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud. Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse. Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: E24

LVM Kinnisvara: “Me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga!”

Ingmar Saksing 20. sept. 2011
LVM Kinnisvara: “Me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga!”

Jah, me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga! Et väited ei jääks ka seekord teoreetiliseks, näitame praktiliselt, kuidas müüa tänasel kinnisvaraturul kortereid 15 päevaga. Selleks palka meie meeskond ainuesinduslepinguga oma korterit müüma 15 päeva jooksul! Millest algab edukas korteri müük? Alustama peaks õige hinna määramisest. Kõrged ootused ei realiseeru ja pigem toovad kahju, kui kasu. Kuidas me teame, et tegemist on turuhinnaga? Oleme müünud tuhandeid kortereid erinevates Pärnu majades. Igapäevaselt peame läbirääkimisi tänastelt hinnatasemelt paljude ostjatega. Meie andmebaasis on ka täna 400 ostjat, kes on sobiva pakkumise korral valmis vormistama tehingu nädala-paari jooksul. Kuidas ostja täna ostu finantseerib? Paljudel tänastel ostjatel on raha endal olemas. Meie ostjate hulgas on ka palju neid kliente, kes on just oma kodu meie vahendusel müünud ning ostu saavad nad sobiva pakkumise korral vormistada kasvõi järgmine päev. Samas teeme tihedat koostööd kõigi pankadega, kes teevad aasta-paari tagusest ajast korteri ostuks tavatingimustest parema laenupakkumise. Mida tähendab tavatingimustest parem laenupakkumine? See tähendab ostjale madalamat omafinantseeringut, madalamat intressimäära, väiksemat lepingutasu ja kiiremat laenuotsust. Kuidas on võimalik müüa kortereid ikkagi nii lühikese aja jooksul? Ainult õigest hinnast ja heast laenupakkumisest täna korteri müügiks ei piisa. Samuti on vähe abi ainult kinnisvaraportaali pakkumise lisamisest. Oluline on põhjalik ettevalmistus müügiks ja turundus. Tegeleme müügi ettevalmistamisega ja paberimajanduse korraldamisega. Vajadusel küsime nõu ka teistelt oma ala professionaalidelt. Kui korter on müügiks valmis, teeme piltilusad pildid. Müügiks ettevalmistatud korterit pakume müügiks rohkem, kui 20 erinevas kanalis - ajalehtedes, kinnisvaraportaalides ja välireklaamides. Kui pakkumine sobib, mis saab edasi? Lihtsalt helistada +372 44 77 000 ja ütle, et soovid oma korterile leida ostja 15 päevaga! Pakkumine sobib, aga kõik muu on korraldamata? Lihtne! Vajadusel suhtleme teie eest teie pangaga, leiame teile uue sobiva kodu, korraldame kolimise või uue kodu remondi.

LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks

Ingmar Saksing 16. aug. 2011
LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida: Sõlmi kirjalik leping - kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada. Kontrolli volitusi - poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda. Kontrolli tausta - tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata. Maksa ülekandega - nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Tutvu kõrvalkuludega - ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt - kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.   Fikseeri näidud - uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev - kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number.  Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldaus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud. LVM Kinnisvara: sõlmida tuleks kirjalik leping!

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×