Kas kodu tuleks osta või üürida?

Ingmar Saksing 18. jaan. 2012

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud.

Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest.

Oma kodu loob stabiilsust

Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital.

Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks.

Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus – laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega.

Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel.

Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab.

Sobib liikuvale inimesele

Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma.

Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine.

Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini.

Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud.

Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba.

Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega.

Osta või üürida?

Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix 

Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×