Kaasomandis majaosa ostes on tihti keeruline aru saada, mis kellele kuulub. Majaosas on korteriga võrreldes rohkem ruumi ja privaatsust ning ühtlasi kuulub selle juurde aiaosa. Vaatamata eelistele müüakse aga korralik majaosa vahel odavamaltki kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab majaosa müük kõige põhjalikumat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu piirid ja kasutusalad on selged, siis kaasomandis majaosa puhul võib see kõik olla üsna keeruline. Neil, kel majaosa müük lähiajal plaanis, võib siin toodud soovitustest abi olla, nende järgimine võib tagada parema müügihinna - on juhuseid, kus hind on esialgsest kerkinud suisa poole võrra. Õnnelik erand: Kui teha müügipakkumine kõigepealt naabritest kaasomanikele, võib müük kiiresti minna - ehk on mõni pere ammu oodanud võimalust oma elamist laiendada. (Scanpix/PantherMedia) Loe edasi ohtuleht.ee

Ehkki Kuressaare kinnisvaraturg pakub uusi kortereid omajagu, nende suurt ostutungi kõrge hinna tõttu ei ole."Nõudlus küll on, ent kuna vanemate korteritega võrreldes on uute hinnaklass ikka tunduvalt kõrgem, avaldab see oma mõju," ütles LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja Heidi Puppart Kadi raadio uudistele. Praegu pakub LVM Kinnisvara uusi kortereid Kuressaares kahes majas, üks asub Vallimaa, teine Merikotka tänaval. Vallimaa tänaval tuleb korteri ruutmeetri hinnaks keskmiselt 1000 eurot. Merikotka tänava uues kortermajas algab ruutmeetri hind 1200 eurost. Ruutmeetri hind kujuneb Pupparti selgitusel ehitushinnast ja ehituseks kasutatud väga kvaliteetsetest materjalidest. Ka on näiteks osas Merikotka korterites sees köögimööbel ja -tehnika. "Eeliseks uue korteri kõrge ostuhinna juures on aga kindlasti selle väikesed ülalpidamiskulud. Ka on näiteks Merikotka tänava uus kortermaja Kuressaares ainuke, mille katusel toodavad energiat päikesepaneelid," rääkis Puppart. Merikotka tänava vastvalminud majas on 14 korterit, valdavalt kahe- ja kolmetoalised, üks ka neljatoaline. Korteritest neli on müüdud, kaks broneeritud. Vallimaa tänava majja on ehitatud ühe- ja kolmetoalised möbleerimata korterid, millest saadaval on veel seitse. Selles, et Kuressaares lähiajal veel uusi kortermaju kerkib, LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja väga kindel ei ole. Ettevalmistusi Pupparti teadmisel uute hoonete ehitamiseks küll tehakse, aga ehitushind seab oma piirid ja nii ei julge ta väita, et mõni arendaja peagi kopa maasse lööks. Ta lisas, et üks kortermaja on valmis saamas Garnisoni ja Torni tänava nurgal, ent milliseks kujuneb sealsete korterite hinnaklass ja millal need müüki tulevad, pole veel teada. Allikas: Saarte Hääl, 14.11.2013 Merikotka Residents: Merikotka 9, Kuressaare 

Rüütli tänava tühjenemine jätkub hoogsalt, sest aasta lõpus ja uue alguses lahkub siit vähemalt neli kauplust ja üks büroo. Jaanuari keskpaigas suleb oma uksed korraga kolm A&G Kaubanduse ASi rõivapoodi: Vero Moda / Jack & Jones, Esprit ja Vila. Rüütlist lahkumist on kinnitanud ka Tervisekauplus ja LVM Kinnisvara büroo, mis mõlemad kolivad teatrimajja endistesse Swedbanki ruumidesse.Kõik viis lahkujat on pikaaegsed Rüütli tänava asukad. A&G Kaubanduse ASi turundusspetsialisti Merlin Miti teatel on nende kaupluste sulgemise taga tarbijate ostuharjumuste muutumisest tingitud majanduslikud põhjused. "Meile endale on ka Pärnu kaupluste sulgemine kurb uudis, aga numbreid vaadates on see ainuõige samm," selgitas lahkumist Mitt. Tema ütlust mööda otsib Eesti tarbija mugavust ja selle leiab ta eeskätt kaubanduskeskuses. "Meie kliimas on parem teha sisseoste ostukeskuses, millel katus pea kohal ja kaupluste-teenusepakkujate valik lai. Seda trendi kinnitavad uuringud. Tänavapoed jäävad kaubanduskeskustega konkureerides paratamatult alla ja nende käekäik sõltub samuti sellest, kuivõrd linn tänavale elu ja tegevust toob," leidis ta. Kauplus Esprit avati Rüütlis juba 2005. Kaks aastat hiljem avati üle tänava Vero Moda / Jack & Jones ning 2003 tänava keskel Vila pood. Turundusspetsialisti kinnitusel on Pärnu äride suvised müüginumbrid läbi aastate olnud head, ent talveperioodil üsna nukrad. "Kaupmehel on sellises ebastabiilsuses üsna raske toimetada," märkis Mitt. Praeguste plaanide kohaselt on riidekaupluste viimane lahtiolekupäev 14. jaanuaril. Kolmes poes töötab kokku 16 inimest. Kas ärid pannakse lõplikult kinni või kavatseb A&G Kaubandus avada mõne või kõik kolm poodi kusagil mujal Pärnus, on Miti ütlust mööda vara öelda. Aasta eest Pärnu Postimehe veergudel välja öeldud lubadust Rüütli uulitsast ära kolida on teoks tegemas LVM Kinnisvara, kes asub siin juba aastast 1995. LVM ja Tervisekauplus Praegu paikneb LVMi kontor viiendat aastat aadressil Rüütli 41, kuid hiljemalt jaanuaris avab firma oma esinduse teatrimajas endises Swedbanki kontoris. "Kolime sinna, et olla elule lähemal," sõnas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Äramineku teine põhjus on see, meil on oma tegemiste jaoks veidi rohkem ruumi vaja." Vee tänavale teatrimajja LVMi kõrvale läheb Rüütlist ka Tervisekauplus. Seitse aastat Rüütli 37 aadressil asunud pood avab uksed uues kohas jaanuari esimesel poolel. "Loodan, et tänu uuele asukohale pääsevad kliendid meile paremini ligi, paranevad töötingimused ja suureneb majanduslik kasu," sõnas Tervisekaupluse omanik Hiie Päit. Ta lisas, et Rüütlist äramineku otsus ei tulnud kergelt ja pärnakana on tal kahju peatänava tühjenemist näha. Saksingu ütlust mööda on Rüütli marginaliseerumine murettekitav. "Majade fassaadid pole esinduslikud, juurdepääs kauplustele ja korteritele raske. Siin on keeruline äri ajada," tõdes ta. Praegune seis olukorra paranemist ei tõota. Kui jõulude eel lööbki uulits korraks elama, sest ärid teevad pühademüüke, siis jaanuarist muutub siin haudvaikseks. Saksing peab peatänava väljasuremise põhjuseks juurdepääsu puudumist. "Peamine põhjus, miks siin on raske kaubelda ja äri pidada, peitub just selles," arvas ta. "Kui see küsimus lahendada, pole Rüütli tänaval häda midagi. Minu arvates on lahendus väga lihtne: Rüütli tänav tuleb liiklusele avada." Ta tõi näiteks Tallinna vanalinna, kus parkimine on küll ülejäänud kesklinnast oluliselt kallim, ent prügi- ja kaubaautod pääsevad vabalt ligi ning sõita ja parkida võivad vanalinnas eraisikudki. "Rüütli tänava start-up on ka võimalik teha selliselt, et esimesel korrusel on ärid, teisele ja kolmandale tuua korterite näol elamisfunktsioon tagasi. Need majad on ju ehitatud elamiseks ja kesklinn on elamiseks suurepärane asukoht. Ent nii kaua, kuni inimesed oma kodu juurde autoga ei saa, see perspektiiv ei teostu," märkis Saksing. Madalad üürihinnad Kevadel avab uksed Pärnu Keskuse juurdeehitus, aasta-paari pärast valmib Kaubamajaka laiendus, mis tähendab, et linna lisandub palju uusi äri- ja kaubanduspindu. "Seda enam tekib küsimus, kellele me seda jalakäijate tänavat hoiame. Pärnu pole Jurmala, kus talveks kõik kohad kinni pannakse. Kui me seda soovime, pole vaja kurta, et Rüütli tänav on tühi," tähendas Saksing, kelle teada vabaneb Rüütlis uue aasta alguses ümmarguselt 1500 ruutmeetrit esimese korruse pinda. Peale kolijate arvelt vabanevate ruumide on siin esimestel korrustel juba praegu palju täitmata pinda. "Vakantne on ka pea iga Rüütli tänava maja teine või kolmas korrus," märkis Saksing. LVM Kinnisvara andmeil on Rüütlis esimese korruse üürihinnad püsinud aastaid muutumatuna ja need jäävad ostukeskuste omale oluliselt alla. Siin küsitakse esimesel korrusel ruutmeetri eest kuus kuni kaheksa eurot, Pärnu kaubanduskeskustes hakkavad üürihinnad kümnest eurost ruutmeetrist ja küünivad 35 euroni ruutmeetri eest.  Kas Esprit ja teised A&G rõivapoed pärast 14. jaanuari Pärnus ukse avavad, on omanike sõnul veel lahtine. Foto: Ants Liigus  Allikas: Pärnu Postimees  

Pärnakatele teeb muret kauplustest ja muudest äripindadest tühjaks valgunud Rüütli tänav. Põhjuseks võib pidada nii suurte kaubakeskuste teket kui liikluspiiranguid, millega nii südalinna elanik kui ettevõtja silmitsi seisavad, vahendasid ERRi raadiouudised. Linna peatänavas paneb oma kontori kinni LVM Kinnisvara, firma uueks asupaigaks saab Endla teatri see tiib, kus varem asus Swedbank. Teatrimajja kolib ka Ülejõe apteegile kuuluv tervisepood. Oma uksed paneb kinni ka terve rida Rüütli tänaval asuvaid kauplusi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et nemad kolivad uuele pinnale, kuna senises hoones jäi kitsaks. Siiski leiab ta Rüütli tänava probleemidel mitut üldisemat põhjust. "Rüütli tänav, mida on siiani peetud Pärnu peatänavaks, marginaliseerub, juhul kui ei võeta ette eesmärgipäraseid samme," ütles Saksing. "Esiteks liikluse piiramine vanalinnas või õigemini selle välistamine - Rüütli tänavale ei ole võimalik autoga juurde pääseda. Teine grupp põhjuseid seostub muinsuskaitse nõudega. Kui on öeldud, et ilma reklaamita saavad ettevõtted Rüütli tänaval hakkama, siis mina sellega nõus ei ole. Reklaami peab tegema, kuigi loomulikult peab ta keskkonda sobituma," selgitas ta. Samuti on tema sõnul majade fassaadide korda tegemise korraldamine keeruline, sest selleks sobivaimal ajal - suvel - peab tänav turistidele avatud olema. Kolmandana toob Saksing välja tasulise parkimise ja neljandana selle, et riigi- ja omavalitsuse asutused on südalinnast juba lahkunud. Abilinnapea Romek Kosenkranius mõistab ettevõtjate muret, kuid leiab, et Rüütli tänaval peaks liikluspiirang jääma. "Mina olen küll seda meelt, et Rüütli tänava ümber ei tohiks autode juurdepääsu piirata. Oleme ju ka ise kauba tarbijad ja teame, et kauplusest tulles soovime me võimalikult kiiresti autoni jõuda," ütles Kosenkranius. "Kui selleks peab kõndima pool kilomeetrit või isegi kilomeetri, siis me sellistesse kauplustesse ei lähe ja kaupluste eksistents satubki ohtu," tõdes ta. Nii võiks tema arvates säilida piirang, et Rüütli tänav on lubatud ainult jalakäijatele ja kaubaautodele, kuid ülejäänud tänavad peaksid jääma autodega ligipääsetavaks. Samuti ei poolda abilinnapea Pärnu südalinnas tasuta parkimise ideed. Kuula edasi vikerraadio.ee

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised. Klientide ootused kasvavad Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põhjalikult valiva ja detailideni ostu kalkuleeriva kliendiga. Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaaklerilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pakkuda aega notaribüroos tehingu vormistamiseks, on asendunud maaklerilepingus kohustusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega. Uus kvaliteet Klientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti. Kinnisvarafirmalt oodatakse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaamas või restoranis. Defineerimata ja reguleerimata kinnisvaramaakleriteenus on tänu standardile saanud selged raamid. Klient januneb kvaliteedi järele – selles, kui kiiresti temaga ühendust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisvaraobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeritud just temale kuuluva kinnisvara osas. Uued teeninduskeskonnad Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt esindusliku kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust või internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades. Uued infosüsteemid Eelnevate ootuste rahuldamiseks vajab kinnisvarasektor selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis tabelarvutusprogrammi. Ootustele vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustarkvara. Samuti annaks kinnisvaraturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jagamine. E-notariga sarnane e-kinnisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õigusi kui ka piiranguid. Uued koostöövormid Sarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisvara ostul turuosalistelt paindlikke finantseerimis-, mugavus-, ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähenemise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmida kokkulepe müüja müügijärgse vastutuse vähendamiseks. Samuti peetakse igati normaalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille vahendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet.  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Seoses meeskonnakoolitusega Stockholmis on täna meie Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare esindused avatud kuni 12`ni. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

"Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks või? Peagi 92aastase kilinginõmmelase mure on seda suurem, et talle ei tee muret mitte üksnes tema korter seitsmele perele koduks majas, vaid kogu 1906. aastal ehitatud hoone seisukord. "Mina elan veel nõukogudeaegsest rasvast: siin oli köök, kaks tuba, katusealune, lasin absoluutselt kõik välja ehitada,” osutas Leonida käega enda ümber. „Mina olen saanud, ma ei saa aru, miks teised ei ole.” Rääkis uue katuse peale Viimase lausega ütles rääkija ennast taas tänapäeva. Kurba tänapäeva, sest vana maja tikub käest minema ja seda üha kiirema hooga, kuna Leonida väitel on võimatu kõiki veel majas elavaid inimesi ühe mütsi alla saada. Lootusetu seda enam, et seitsmest korterist neli on tühjad, ehk neil on küll omanik, aga see elab sootuks kusagil mujal. Paraku pole allesjäänudki kröösused, kellel eurod priipärast luhvtitada. Ei koos pojaga elaval Leonidal ega teist korterit pidaval pealt 70 aastasel vanadaamil, ei memmel-taadil – mõlemal vanust üle 80 aasta –, kelle koduks on maja kolmas asustatud korter. Tõsi, korra rääkis eluaeg juhtivatel kohtadel töötanud Leonida majarahva üksmeelele ja hoone sai uue katuse, aga seegi sai teoks pärast suurt riidu. „Millise hirmsa lahinguga see käis,” muigas Leonida mõrult. „Põhiväide oli, et las need parandavad, kellel läbi sajab.” Nüüd on Leonidal aga plaan soojustada, uuesti vooderdada ja värvida omal ajal tehtud katusekorrust, sest toona soojustamiseks seina vahele pandud saepurust, linaluudest ja lubjast täidis pole tuppa kippuvale sügisjahedusele ega talvekülmale takistus. Paraku on plaanide teostamiseks taas vaja kõigi kaaselanike, nii kohal- kui äraolevate vaimset ja materiaalset toetust. Üksmeelt. Iseäranis veel silmas pidades, et üle saja aasta vana maja vajab sootuks kapitaalsemat remonti: tükati kipub mädanema hoone palksein ja lagunema vundament. Selle viimase kõbimisega tuldi tänu valla ja tubli mehe Einar Kukke abile mõne aja eest toime, mis saab remondi järele kisendava majaga edasi, on selgusetu. „Seitsmest omanikust kolm ei ole nõus maksma, ütlevad, et mis see neisse puutub, pole nende asi, nad ei ela siin,“ oli Leonida nõutu. „Viimati maksin kolme pere eest ise: töömees ei tohi rahast ilma jääda, püha jumal, sedasi ta teinekord ei tulegi enam tööle.“ Omanik ei liiguta lillegi Tööd on Leonidal endalgi. Iseäranis talvel, sest kütmata toas kaua ei ela. „Pean tegelikult poolt maja üksi kütma, aga ma ei saa ju maja põlema panna: ahjul on oma piir, kui palju kütta võin,“ tõdes rääkija. „Nii ma olen siin külmas ja värisen, ehkki kasukas on seljas ja vildid jalas. Varsti on jälle talv ja kes teab, milline ta tuleb.” Samal ajal oleks Leonida arvates igati õigustatud, kui need, kes on Pärnu tänav 43 majast minema kolinud, aga on siiski korteriomanikud, laseksid oma kortereid kütta. Kas või juba sellepärast, et iga hea peremees kannab oma vara eest hoolt. „Kas tõesti ei ole sellist seadust – kõikidel korteritel on juriidilised omanikud olemas, osa ei ela küll siin –, mis paneks nad maksma, et ma kütaksin nendegi eest,” kurjustas Leonida. „Miks need, kes on majja elama jäänud, peavad nendegi vara hooldama, aga päris peremehed ei tee ühtegi liigutust.” Ometi on ju kõne all tore puumaja Kilingi-Nõmme südames linnakese peatänava ääres. Maja, mis, kui nii edasi läheb, lihtsalt ühel päeval kahjuks elamiskõlbmatuks muutub ja veel mõne aja pärast hoopis kokku kukub. „Siin võib ju elada küll, miks peaksime mingi plokklobudiku üles lööma? Kõik põgenevad, viimaks elan siin üksi, kuid hakata oma armsaks saanud koli kusagile mujale vedama ... Mis see kõik maksab ... Ma ei tule sellega toime ... Ja kuhu ma oma kraami üldse viingi?” Üle-eestiline probleem Jah, Leonida on mõelnud sellelegi, et maja edaspidise hea käekäigu tarvis võiks luua korteriühistu, aga paraku pole ta enam selles eas, et midagi veel organiseerida. Uskuda ja loota aga, et keegi teine majaelanikest ühistu moodustamise ette võtaks, oleks liiast. „Meil pole ühistut, sest kes seda teeks,” tõdes rääkija. „Mina võiksin teha: vaim on valmis, aga liha on nõder. Mõnedki asjad korraldan veel ära, kuid seda enam mitte.” Leonida südamevalu on seda suurem, sest Pärnu tänav 43 maja probleem pole üksikjuhtum: pooltühjasid, ajahambast vaikselt puretavaid maju on kõikjal Eestis. Ja nii palju kui Jürisoo teadis arvata, pole kusagil selle lagunemise vastu tõhusat rohtu leitud. „Aga jumal, me oleme omanikud – eestlane olla on uhke ja hää –, ja veel kinnisvara omanik,” lausa hõiskas Leonida tuntud laulusõnu. „Ega ma pole varem hädakisa tõstnud, aga kui enam endale loota ei saa, siis pean hädakisa tõstma.” Hädaldamine on Leonidale seda valusam, et elu on õpetanud teda eelkõige iseenese tarkuse ja tarmuga elu seatud takistusi ületama, pealegi on riigi ja valitsejate kirumine tulutu ettevõtmine. Igaühel midagi teha „Me peame igaüks riigimehelikult oskama vaadata enda ümber ja ikka igaüks selleks midagi tegema, et oma elukeskkonda paremaks muuta,” kuulutas rääkija veendunud toonil. „Inimestel on suur viga: ükskõiksus ja minnalaskmise meeleolu. Valitsus kirub ees, et raha pole, meie laulame kui koor järel, et elu on vilets – kaugele me sellega jõuame. On tarvis inimesi iga positiivse nähtuse korral esile tõsta, süstida nendesse pisutki usku: inimene tahab kiitmist. Ja kiita just lihtinimest, sest nagu meri koosneb tilkadest, koosneb riik lihtsatest inimestest, palju neid härraseid on.” Oma jutu otsad tõmbas Leonida kokku järgmise tõdemusega: „Miski meid ei liida, elame nagu unes. Ega me pea sellepärast hakkama üksteisega pirukaid vahetama, aga mis on inimese kohustus, selle peaks ta ikka ära tegema: Praegu on aga üle mindud tühikargamisele. Kõigepealt peab su eluase olema korras, siis vaatame, mis edasi saab. Vaat mina tunnen selle pärast muret.“ Vald aitaks, aga ei saa „Pean kahetsusega märkima, et neil on õhkkond seal selline, et nad ei saa absoluutselt läbi – see on nii pehmelt öeldud,” oli Saarde valla sotsiaalametnik Mae Annast hästi kursis Pärnu tänav 43 maja ja selle väheste elanike probleemidega. „Leonida on väga tubli inimene, ta on oma korteri jaoks väga palju teinud, tänu Leonidale vahetati maja katus. Meie oleme rahul, et Leonida on rahul, sest tal on kaunis range iseloom.” Paraku, ehkki vald on teiste abivajajate seas alati Pärnu tänav 43 majalegi jõudu ja võimalusi mööda abikätt ulatanud ning nüüdki ollakse vallamajas kursis Leonida Jürisoo sooviga maja soojustada ja värvida, pole hädalise maja inimestel sedakorda erilisi väljavaateid kohaliku omavalitsuse abile loota. „Vald on seisukohal, et hoiame korras eelkõige vallale kuuluvad majad. Oleme võtnud selle põhimõtte, et kui ainult äärmine vajadus või lastega pere, siis aitame. Kuid kui tuleme põhimõtte vastaselt ühele vastu, siis läheb laviin liikuma,” selgitas Annast. Omalt poolt kõnealusele probleemile lahendust pakkuda valla sotsiaalametnik ei tihanud. Töölkäivatele noorematele võiks ehk pangalaenu soovitada, ent arvestades pooltühja maja rahva vahel valitsevaid erimeelsusi ja nende kõrget vanust, on niisugune nõuanne sulaselge alpus. Alles see oli, kui SEB pank ütles ei 78aastase vanahärra laenutaotlusele, sest pank annab laenu kuni 75 eluaastani. Ometi oli juttu vaid mõnesajaeurosest summast, mitte majaremondiks kuluvatest tuhandetest. „Vanuritel pole kusagilt abi loota,“ tõdes Annast. „Kui on lapsed, siis lapsed ehk toetavad, ent ega lapsed pole samuti heas seisukorras: paljudel on probleeme endagi eluga toimetulekul.“ Rahamaailm on tundetu Kõnealusele juhtumile hinnangut andes tõdes Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara maakler, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige, et head retsepti tal tekkinud olukorra lahendamiseks pole. Ja vaevalt seda kellelgi üldse on, sest peale Luige, Haugi ja Vähi kombel koorma ise suundades sikutamise on raske uskuda, et omanikud leiaksid remondiks vajaliku raha, laenuraha kaasamine on aga paraku ebatõenäoline. Ebareaalne eelkõige selle tõttu, et Saksingu sõnutsi on Kilingi-Nõmme maja korterite praegune väärtus väiksem, kui oleks hoone kordategemiseks vajalik investeering. Selline olukord tähendab, et kui mõni pank nõustubki laenama, peaks omanikel olema lisatagatis, sest nende vara ei maksa niipalju, et see oleks piisav tagatis laenu võtmiseks. Siit omakorda järeldub, et sellise maja kordategemine saaks praktiliselt toimuda ainult oma rahaga. Loota aga, et mõne rahaasutuse või jõuka inimese meel olukorrast härduks, ei maksa: emotsioonid rahamaailmas ei maksa. „See on kurb protsess, mis lähtub meie regionaalpoliitikast,“ nentis Saksing. „See on nagu suletud ring: mida väiksem koht, seda vähem on seal tööd; kuid kui ei ole tööd, ei ole palka, ei ole huvi kinnisvara vastu ehk ei ole ostujõulist ostjat.” Viimasest omakorda johtub korterite madal hind, mis omakorda tähendab, et teha sinna paika investeeringuid laenuga või võõrvahendeist ei ole võimalik. Inimesi, kellel on küllaldane sissetulek ja kes oleksid majade kordategemiseks heas mõttes kolkapatriotismist ajendatuna päri rakendama omavahendeid, on kahjuks vähe. Tulemus on, et kogu piirkonna areng jääb seisma ja majad hakkavadki lagunema. Lagunema, sest majanduslikult mõeldes ei saagi neid korda teha, kuna investeering oleks ebamõistlikult suur. „Kui oletame, et praegu on korterite hind kokku 50 000 ja investeering on sada tuhat, siis see sada tuhat, mis juurde panna, peaks tähendama, et korteri hind kolmekordistuks – see on ebareaaalne,“ märkis LVM Kinnisvara maakler. „Samal ajal on turul hulk teisi kortereid ja maju ning inimesed valivad tihti mitte nii heas korras korteri või maja, valivad hinna järgi: hind on esimesel kohal igal pool, olgu see eluase, toit, kütus: kõik me vaatame väga täpselt hinda.” Numbrid remonti ei toeta Saksingu väitel võib nii selle kui teiste analoogsete juhtumite korral konstrueerida juriidilisi konstruktsioone, et kellegi tegevusetus vähendab teise kaasomaniku omandi väärtust, ja sellega kohtugi poole pöörduda. Aga lõpuks on ikka küsimus, kui palju läheb maksma selline protsess versus korteri maksumus. Või teisisõnu: kas juriidiline pingutus ehk kohut käimise kulud tasuvad ennast ära; liiati pole ju teada, milline otsus tuleb. Tihtipeale on küsimus selleski, millist parendust ja mis mahus maja juures teha, mis on hädavajalik. Küsimusele vastamine eeldab aga ekspertiisi ja see asjatundjate argumenteeritud hinnang ei maksa mitte sada eurot, vaid tuhandeid eurosid. „Üks on emotsionaalne otsus, teine põhjendatud hinnang, millisel määral ja mida teha teha,” väitis Saksing. „Enne kui voodrit vahetama hakata, peaks veenduma, äkki on vaja hoopis vundamenti kindlustada.” „Mida annaks teha, on teha neile, kes seal ei ela, ettepanek oma korter müüa ja üritada leida sinna neid kaasomanikke, kes on renoveerimisest huvitatud,“ tuli Saksing jutuga tagasi konkreetselt Kilingi-Nõmme maja juurde. „Samuti saab teisi kaasomanikke kohustada vara säilitamise seisukohast kütma, sest eluruumis peab olema tagatud miinimumtemperatuur ehk 18 kraadi.“ LVM Kinnisvara maakler lisas: „Kui seda vabatahtlikult ei tehta, siis saab kohustada, see on väga selge. Aga mis puudutab maja suuremahulist kapitaalset remonti, siis numbrite maailm seda absoluutselt ei toeta. Paraku.” Lobudikud maha Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi tõdes käsitletava teema kohta, et korrusmajad on Eestis suur probleem. Seda just Nõukogude Liidu ajal kolhoosi- ja töölisasulatesse ehitatud “karpide” tõttu. Õnneks on küsimuse lahendamine päevakorras: Mardi teada on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil veel tänavu plaanis vastav uuring. Teadustöö eesmärk on saada ülevaade, kui palju on omavalitsuse omanduses kasutusest väljalangenud elamuid; milline on piirkonna potentsiaal; kas on lootust, et keegi tahab sinna elama tulla; kui palju elab piirkonnas inimesi, keda oleks mõistlik koondada elama mõnda tehniliselt paremas seisukorras majja. Seoses laguneva omandiga, mille omanikul või omanikel puudub omandi korrashoiu vastu huvi, tuleks Mardi väitel ühe võimalusena kõne alla korterite sundvõõrandamine. Ent kui korterit müüa ei saa, pole see lahendus – sest korteril lihtsalt pole ostjat. Teine võimalus oleks omaniku loobumine omandist kohaliku omavalitsuse kasuks, nii saaks omavalitsus hajaasustusega piirkonnas koondada allesjäänud elanikud ühte kõbusasse korrusmajja ja teised, amortiseerunud hooned, kuuluksid lammutamisele. Kilingi-Nõmme Pärnu tänav 43 majaga seoses ei tule see viimane alternatiiv ilmselt jutukski. Allikas: Pärnu Postimees

Elektriküttega korterit on üha raskem müüa, kuna energiahinna kõikumine on peletamas ka viimased ostjad, kes aasta esimestel kuudel toona soodsaks osutunud börsipaketiga suurt lisakulu ei tundnud. Samas saab ka elektriküttekulusid kokku hoida. Loe edasi aripaev.ee

Kinnisvaramaaklerite sõnul annab turu sügisel aktiivseks muutumisele hoogu juurde uus õppeaaste, mil "lapsed maalt linna tulevad". Tavaliselt otsitakse 1-2toalist korterit. Sellistest korteritest on paradoksaalsel kombel ka kõige enam puudus. Ülikoolilinnas Tartus on LVM Kinnisvara maakleri Regina Michaelise sõnul turg värvikirev. "Üüriturg on väga aktiivne ja praktika näitab, et igale korterile on võimalik leida üürnik," ütles ta. Üüriturul on kinnisvarabuumi ajal soetatud kortereid, mida sageli pole suure laenujäägi tõttu võimalik praegu tulusalt müüa. Üürileandjate seas on sageli teise linna või välismaale kolinud inimesi, kellel on plaan kunagi Tartusse tagasi tulla ja vahepealsel ajal on mõistlik korter välja üürida. Ostetakse edasiüürimiseks. Kinnisvara pikaealisuse tõttu on aina lisandumas inimesi, kes investeerivad oma raha kinnisvarasse. "Üürimise eesmärgiga ostetakse kinnisvara nii kesklinna kui ka ülikooli õppehoonete lähiümbrusesse, aga ka Annelinna. Samuti investeeritakse uutesse korteritesse, mis on edaspidi võimalik kõrgema hinnaga – sõltuvalt suurusest – 350-600eurose kuuüüriga välja üürida," rääkis Michaelis. Ta märkis, et kuna Tartus on õppehooned linna erinevais paigus, siis on atraktiivsed piirkonnad ka Veeriku ja Ränilinn. Viimastel aastatel on Tartus üha prestiižsemaks linnaosaks muutumas Supilinn ja Jaamamõisa. Korterite soetamine üürimise eesmärgil on Michaelise sõnul tulus eriti praegu, kui tähtajalisel hoiusel oleva raha intress on alla 1%, seevastu keskmine üürikorteri tootlus on vähemalt 5% aastas ning mõõdukas kinnisvara hinna tõus kompenseerib inflatsiooni. Ka pealinnas käib hoogne korteriralli. LVM Kinnisvara maakler Indrek Peedo rääkis, et sarnaselt Tartuga otsivad inimesed keskmise hinnaklassiga korterit, mille kuuüür jääks vahemikku 200-300eurot. Piirkondadest eelistatakse Mustamäed ja Kristiinet. "Praegu on turul palju Soomest pärit üliõpilasi, kes otsivad endale aastaks üürikorterit kesklinnas, kuid pakkumisi on vähe. 1-2toaliste korterite eest küsitakse kesklinnas üüri kuni 600 eurot kuus," rääkis Peedo ning lisas, et eestlaste jaoks jäävad sellised pakkumised liiga kalliks. "Võimalusel ostetakse korter," ütles Peedo ning mainis, et sageli otsustavad inimesed üürimise asemel pangalaenu kasuks. Tartlaste jaoks on korteri üürimisel prioriteediks hea hind, mis on näiteks 150-250 eurot kuus. See tähendab, et latti lastakse alla korteri asukoha arvel. "Kõige enam otsitakse keskmises ja heas korras möbleeritud 1-2toalisi kortereid ja eeldatakse elementaarsete sanitaartingimuste ehk pesemisvõimaluse, WC ja köögi olemasolu. Minimaalsete nõudmistega üürnikule sobib tuba korterist," rääkis Michaelis. Peale asukoha on ostja jaoks tähtis ka elamispinna välimus. Maaklerid Michaelis ja Peedo märgivad, et sama tähtis kui korteri ilme on ka kortermaja välimus, pidades eelkõige silmas soojustamist ning renoveerimist. "Paljudele võib meeldida korter, kuid maja üldine olukord on selline, et ei riskita sinna korterit osta, sest teada ei ole võetavate laenude suurus ja sealt tulenevalt ka korterile laienev laenumakse. Seetõttu üleskutse korteriühistutele – renoveerige maja ja teie kinnisvara hind tõused," selgitas Peedo. Michaelis märkis, et soojustatud korterelamu puhul võib negatiivseks teguriks osutuda vaid renoveerimislaenu kõrge kuumakse, mis ei ole võrdväärne kokkuhoiuga küttekuludelt. Suurem mööbel võiks sees olla. Üürikorterite puhul eeldavad inimesed, et korter oleks möbleeritud. Üürnikud on küll nõus üht-teist oma uude koju tooma, ent suuremad mööbliesemed võiksid kinnisvaramaaklerite hinnangul korteris ikkagi olemas olla. Michaelis lisas, et vähem oluline pole ka toimiv korteriühistu. Kui üürile võetakse tavaliselt 1-2toalisi kortereid, siis ostmisel eelistatakse 2-3toalisi kortereid, kusjuures huvi on nii remonti vajavate kui ka kvaliteetselt renoveeritud korterite vastu. Allikas: Äripäev, 02. september 2013

Võrreldes korteritega on majaosas rohkem ruumi ja privaatsust ning selle juurde kuulub enamasti aiaosa. Vaatamata eelistele ei maksta aga majaosa eest elamuga võrreldavat hinda, vahel müüakse pealtnäha korralik majaosa isegi odavamalt kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab just majaosa müük kõige põhjalikumat ja tihti aeganõudvaimat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu puhul on piirid ja kasutused selged ja arusaadavad, siis kaasomandis majaosa puhul seda alati eeldada ei saa. Nende nõuannete järgimine tagab majaosa müügil õiglase hinna – tihti on tulemuseks esialgsest kuni poole kõrgem hind. 1. Teavita müügiotsusest kaasomanikku või -omanikke. Kaasomanikke informeerida on mõistlik nii ostueesõigust, sõlmitavaid kokkuleppeid kui ka müügitulemust silmas pidades. Kui teha kõigepealt pakkumine naabrist kaasomanikule, võib müük õige kiiresti minna – võib-olla osutub ostjaks just kaasomanik. 2. Otsi üles või telli veel enne müügiga alustamist kogu elamu ja kinnistu mõõdistus. Täpne ülevaade müüdava majaosa suurusest ja piiridest annab ettekujutuse kõigile kaasomanikele ja potensiaalsetele ostjatele. Tihti on majaosades tehtud ümber- ja juurdeehitusi. Ise juurde ehitatud pinda peetakse tavaliselt enda omaks, seaduse järgi kuulub aga lisapind, sõltumata rajamisega seotud kulude kandmisest, mõttelistes osades kõigile kaasomanikele. 3. Sõlmi enne müüki notari juures kõik kokkulepped majaosa ja krundi kasutuse kohta, lase teha kanne märkena kinnistusraamatusse. Seda kokkulepet on lihtne sõlmida, kui naabreid on müügisoovist aegsasti teavitatud ning olemas on täpsed mõõdistustulemused. Siinjuures on oluline, et kasutuskorra kokkuleppest tulenev pind vastaks täpselt mõttelisele osale. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus on selline, et iga kaasomanik ei saa mõtteliselt talle kuuluvat pinda kasutada, tuleks hüvitamise kohustus ja kord kasutuskorda seades samuti kokku leppida, sest kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist ning seda ka tagasiulatuvalt. 4. Kaalu võimalust kasutuskorra kokkuleppimise asemel korteriomandite seadmist. Kuigi see pole alati võimalik ja võib eeldada ka teatud määral ümberehitusi, sest korterelamute nõuded on rangemad kui elamute omad, tasub võimalused teha selle nimel kompromisse, kuivõrd selline samm tõstab vara väärtust veelgi – kaasomandis majaosade asemel hakkavad omanikele kuuluma korteriomandid ja ostueesõiguse saab kõrvaldada. 5. Majaosad koos – nii, et müügiks pakutakse tervet elamut – maksavad rohkem kui üksikud osad eraldi. Seega tasuks naabritele teha ettepanek müüa oma majaosad koos. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Tavaliselt eelistatakse osta remonditud korterit, samas renoveerimata kortereid müüakse odavamalt. Millal on mõistlik valida üks, millal teine? Odav ja renoveerimist vajav korter. Ei pruugi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui kallim ja renoveeritud korter. Samas on turul ka korterid, mille seisukord ei ole kiita, kuid nende soetamine on müügihinda arvestades soodne. Isegi pärast renoveerimist jääb ruutmeetri hind madalamaks kui naabruses müügis olevatel korteritel. Kaaluda tasuks perspektiivi - väiksem laenumakse ja hilisem renoveerimine ei pruugi olla majanduslikult kõige kasulikum. Silmnähtavalt kehva remondiga korter. Pole mõtet osta - mõttekam on soetada renoveerimist vajav korter ning teha remont enda käe järgi. Renoveerimata korter renoveeritud korterelamus. Sageli on mõttekas osta ning ise renoveerida. Pikas perspektiivis on tegu kasuliku valikuga. Allikas: Äripäev, 02. september 2013

Eile, 22. augustil kell 16.00 toimus Tallinnas Tiskrevälja 49 ehitatavale A-energiaklassi elamurajooni Lucca Kodu nurgakivi panek.

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige Kinnisvaramaakleri teenus on üks kallimaid, samas tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus palgata esimesena ühendust võtnud maakler. Vastavat uuringut Eestis küll korraldatud ei ole, aga sarnased uuringud teistes riikides kinnitavad juhuslikku valikut. Näiteks on USA-s ja Kanadas vastav näitaja 60%. Miks see nii on, on eraldi küsimus. Ka Eestis on maaklerit palgates vastus "jah" lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi tööks vajalike teadmiste olemasolule, rääkimata esindaja ametinimetusest. Oma teenuseid pakub Eestis hinnanguliselt ligi 2000 maaklerit, samal ajal on kehtiva kutsetunnistuse omanikke enne sügisest eksamit 158, mis omakorda tähendab seda, mitte kõik maakleri palganud kliendid ei saa oma kinnisvaraküsimusi lahendatud või ei esindata nende huve parimal võimalikul viisil. Eestis ei reguleeri kehtivad seadused maaklerite tegevust, ka mitte maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Tänast õiguslikku ja turuolukorda arvestades on kindlaim tagatis maakleri teenuse ostjale palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, kes on läbinud kutseeksami ning seega on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised, oskused ning kogemus. Või pöörduda firma poole, kus töötab vähemalt üks kutseline kinnisvaramaakler ning kes seeläbi teiste tegevuste eest vastutab. Selliselt valikut tegev klient saab hinnanguliselt valida 700 maakleri vahel. Kutseeksami sooritamine on maakleritele vabatahtlik, kuid seda saab sooritada vaid turuosaline, kes on sel alal töötanud vähemalt kaks aastat. Eksami sooritamine ei ole eelnevalt seda tööd teinud inimesele raske, kuid selle läbimine on tunnistus sellest, et tal on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised ja ta on sidunud end kinnisvaravaldkonnaga pikemalt. Nii teab ta näiteks, millised on hetkel kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusaktid. Lisaks on kutsestandard pidevalt uuenev raamdokument, mis tagab kutsetunnistuse vastavuse muutuvale keskkonnale. Allikas: Äripäev, Kinnisvara august 2013

Allkirjastasime maaklerteenuste raamlepingu Lucca Koduga. Lucca Kodu projekti veab meeskond, kelle eesotsas on valdkonna pikaajalise kogemusega Kristjan-Thor Vähi ja Marek Pärtel. Meeskonna eestvedamisel kerkib esimeses etapis 8 A-energiaklassi maja Tiskresse. Mereäärsetes elamutes kasutatakse kaasaegseid ehitus-, tehno- ja viimistluslahendusi, mistõttu uued koduomanikud saavad oma raha eest tunduvalt rohkem kui täna turul keskmiselt pakkuda on. Tulenevalt vähesest tippkvaliteedi pakkumisest elamuturul on majadele on oodata kiiret müügiedu. Juba enne seinte kerkimist on kaheksast majast broneeritud kaks. Müügikoostöö eripärana pakume antud projekti raames ka koduvahetust, kus uue maja soetajal on võimalus oma korter kinnisvarabüroole turuhinna eest müüa. Projektiga saab tuttvuda aadressil www.lvm.ee/luccakodu . Lucca: merevaatega kodud

Tänasest Äripäevast saab lugeda, et 10 suuremast siinsest kinnisvarabüroost kasvatas eelmisel aastal käivet ja kasumit enamus. Äripäeva hinnangul eristuvad kiirete kasvudega  kolm ettevõtet. Ettevõtete 2012. aasta majandusnäitajate põhjal kerkivad esile kolm ettevõtet, mis kõige kiiremini kasvasid. Üks enim käivet ja kasumit juurde teeninud ettevõte oli LVM Kinnisvara. Pikemat ülevaadet saab lugeda aripaev.ee

Külastame traditsiooniliselt Soome elamumessi, mis sel aastal toimub Hyvinkääs. Seoses messikülastusega on 09. augustil meie bürood Tallinnas, Tartus ja Pärnus suletud. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel. Elamumessi kohta saab lugeda pikemalt siit.

Kuigi kinnisvarahinnad on tänavu tõusnud, on kortereid ostetud niisama palju kui müüdud. Kuula edasi vikerraadio.ee

Soomaal viiendal aastaajal suurveega kanuutamas käinud mäletavad rippsillaga talu Karuskosel, mille akna alla sai kanuuga sõita. Nüüd on see eksootiline talu müügis. Karuskose talu müüb tuntud Soomaa kanuumatkade korraldaja Aivar Ruukel. "Ei jõua enam mitmes kohas käia," põhjendab turismisettevõtja ja matkakorraldaja müüki, "lapsed käivad Pärnus lasteaias, peenrad on aga Saarisoos isakodus." Foto: Raigo Pajula Loe edasi reisijuht.delfi.ee

Pärnumaa kinnisvaraturul on tänavu suvel fookuses maamajade turg - kuumad ilmad on huviliste hulka kasvatanud. Loe edasi pikemalt e24.ee Talumaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Kuressaares Merikotka elurajoonis tänavu aprillis alustatud uuselamu, Merikotka Residentsi ehitusega on jõutud sinnamaani, et läinud reedel peeti sarikapidu. Merikotka 9 sasse uuselamusse kortereid müüva LVM Kinnisvara maakler Maive Kokk kinnitas, et ehitus on püsinud kenasti graafikus ja juuni lõpuks on majakarp koos. "Ehitusmehed ja maalrinaised on tublid ja usinad ning on teinud oma tööd korrektselt. Seda vaatepilti sai kaeda mineval reedel toimunud sarikapeol," tõdes Kokk, kelle sõnul avaldas tellija sarikapeoga tänu kogu ehitustiimile. Loe edasi saartehaal.ee Sarikapidu peetud: töödega ollakse sedavõrd graafikus, et juunikuu lõpuks on majakarp täielikult koos. Foto: Maive Kokk

Neil, kel soov puhkuse ajal kodulinnast eemalduda ning kaunil ajal vaiksemat pelgupaika otsida, tasub kiirustada. Üüripindade pakkumised leiavad huvilise loetud päevadega - nõnda võib aeglasem valija sootuks ilma jääda. Kauni mereranna ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut, kinnitab Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara esindaja Pärnus. Üürida saab suvekorteri nii päevaks-paariks kui ka nädalateks. Loe edasi e24.ee Mereäärne suvila Pärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi külas, 5 km Kabli rannast on iga puhkaja unistus ja leiab suvekuudeks üürilised varakult.

LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing ütles, et Pärnu südalinna ja rannarajooni hinnad tõusevad koos õhutemperatuuriga. Saksingu sõnul on trendikas, et korteriomanikud kolivad suveks suvilasse ning üürivad oma kodu välja, ent samas on piisavalt ka professionaalseid üürileandjaid, kes korteri vaid selleks on soetanud. Loe edasi e24.ee Päike. Foto: Scanpix

Millist tulevikus kinnisvara väärtust mõjutada võivat infot peab maakler või müüja ostjale objekti kohta oskama anda? Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Jaanus Laugus ütleb, et kindlaid reegleid pole. „Maakler peab tundma oma objekti, ehk asja, mida ta müüb.“ Ta lisab, et maakler annab edasi seda infot, mida müüja või haldur talle on andnud. See, kui ta teab midagi ümbritseva piirkonna kohta, näitab tema kompetentsi. „Aga eeldada juriidiliselt, et ta seda teadma peab, ei saa,“ lisab ta. „Samas, pidades silmas kinnisvarafirmade liidu ja kinnisvaramaaklerite koja tegemisi, me ootame ja näeme vaeva, et maaklerid oleksid kompetentsemad. Seetõttu tahame ka, et maaklerid keskenduksid ühele piirkonnale, mis tähendab, et neil oleks selle kohta rohkem infot,“ räägib ta. Hea näide on Põhjaväil. „Kuidas saaks maakler sellise asja eest vastutada. Kui linnavalitsus ütleb, et see valmib viie aasta pärast, ja kaks aastat on möödas, siis peaks see valmima kolme aasta pärast, aga eks linna võimalused olenevad ressurssidest,“ toob Laugus näite. Maakleri vastutus piirneb Lauguse sõnul siiski objetiga. Samas ei tohi maakler valetada. „Ei tohi varjata puudusi. Kui ostja küsib, mida maakler selle piirkonna kohta teab ja kui maakler teab, et kahe aasta pärast ehitatakse merevaate ette teine maja või maja ette kiirtee, siis peab ta seda ostjale ütlema ja selle teadmise varjamise kindlakstegemine on juba hilisema kohtuskäimise teema.“ Meie äris on oluline usaldus, lisab Laugus. „Kui selle kaotad, siis see levib kiiresti. Usun, et usalduse nimel on nii mõnigi maakler valmis infot juurde otsima. Aga standardit selles suhtes on raske välja tuua. Maakler ei saa mõjutada asju, mida linn otsustab või mida arendaja otsustab. Kui ta teab midagi, siis peab ta muidugi sellest rääkima,“ selgitab Laugus. Kui maakler teadis infot, aga sellest ei rääkinud, siis tuleb mängu ka kahjunõude nõudmise võimalus. Ostja saab huvi pakkuva info ise välja uurida. Aga võib selle ülesande delegeerida ka maaklerile. „Tasub teada anda, milliseid andmeid on vaja. Oleneb, kas ta usaldab maaklerit või otsib ise, mis planeeringud piirkonnas plaanis on. Oleneb ka ostjast, kas tegu on lühiajalise investeeringuga või eluks ajaks kodu ostmisega, kas tegu on emotsionaalse ostuga või läbi kaalutud otsusega, ostjad on erinevad. Aga kui räägitakse, et kunagi hakkab piirkonnast läbi minema suur tee, siis arvatavasti kunagi hakkab ka,“ selgitab ta. Igal juhul tasub tema sõnul maakleriga koos arutada, millised on investeeringu plussid ja miinused. „Ja ostjal soovitan maaklerile kindlasti märku anda, mida tahetakse objekti kohta enne ostu veel teada saada,“ rõhutab Laugus. Maakler peaks plaanitavaga kursis olema. LVM Kinnisvara Tallinna kontori juhataja Indrek Peedo ütleb, et on näiteid, kus ta on ise sellise lisainfo, mis aitab ostjal otsustada, kuidas käituda, kliendile andnud. Näiteks toob ta Kentmanni tänava maja, kus Merko hakkab ehitama hoone ette uut maja, mille hinnakirigi oli juba välja saadetud. Maakler peaks muidugi kursis olema selliste asjadega, usub Peedo. „See näitab tema kvalifikatsiooni. Kui ta ütleb, et ei kerki sinna maja, aga detailplaneering on olemas, siis nii ei saa. Tallinna koduleht on näiteks väga hea koht, kus on kõik info olemas. Lisaks kinnistusraamat. Võib helistada ka arendusfirmadesse ja lisainfot küsida,“ selgitab ta. „Aga praegu maaklerid väga ei oma sellist infot,“ lisab ta.Tema sõnul on ka Kalamaja ja Põhjaväil hea näide. „Kalamajja kolides otsivad inimesed rahu ja vaikust. Aga piisab liikluskorraldust veidi ümber korraldada, kui see muutub. Või Ahtri projekt, kus ehitatakse Prisma ja kaubanduskeskus, mis suurendab Rotermanni ja Hobujaama piirkonna parkimiskoormust,“ toob ta näiteid. Peab oskama küsida. Peedo sõnul on klient lisainfo eest alati väga tänulik. „Kliendil tasub maakleri käest kindlasti küsida. Kui maakler ei tea, siis ta otsib selle info. Nii et peab oskama küsida. Kui maja kõrval on tühi plats või õnnetu kahekorruseline maja, siis võib arvata, et sinna kerkib veel mõni hoone või ehitatakse kaks korrust majale peale, aga ka see muudab juba parkimiskoormust. Eelistatakse ju lihtsamaid lahendusi, mitte maa alla ehitamist, vaid pigem olemasolevatele hoonetele korruseid juurde,“ selgitab ta. Detailplaneeringutes on kõik kirjas, rõhutab Peedo. Majandusolukord paraneb ja kui kahe aasta perspektiivis veel ei ehitata, nagu plaan ette näeb, siis pikemas perspektiivis toimub see lõpuks ikka. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2013

LVM Kinnisvara lõpetas valminud elamute müügi Lõvi elamurajoonis. Projekt oli esmalt tuntud ka kui „Kuldlõvi elamurajoon". Elamute müügiga alustati oktoobris 2005 ning tänaseks on elamurajoonis kõik valminud ligi 50 uut kodu müüdud. Elamurajooni arendaja Viiburi kinnisvara juhatuse liikme Virve Picheni sõnul oli esialgne plaan müüa esimeses kahes etapis valmivad elamud 6 aasta jooksul, kuid järsult jahtunud majanduskeskkond pikendas müügiperioodi paari aasta võrra. Nüüd keskendub Viiburi Kinnisvara koostöös LVM Kinnisvaraga Lõvi elamurajooni kolmanda etapi ettevalmistustöödele. Lõvi elamurajoon asub Pärnu maakonnas, Audru vallas, Papsaare külas. Elamurajoonist jääb Pärnu linna piirini 4,5 kilomeetrit. 23 hektarit hõlmavasse elurajooni mahub kokku 95 eramut, neli neljakorterilist maja ja neli ridaelamut. LVM Kinnisvara on 1992. aastal asutatud kinnisvarafirma, kellel on esindused Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares ning kelle teenuseid on kasutanud enam kui 30 000 klienti. Ettevõttel on hetkel müügis 1100 kinnisvaraobjekti. LVM Kinnisvara: elamurajooni logo aastast 2005

Täna alates 18:00 võib seoses planeeritud muutustega andmete edastamise rakenduses esineda kodulehe töös häireid. Kodulehe tavapärane töö on planeeritud taastada esmaspäeval kell 10:00.

Pärnus, kus ligi viis aastat pole uusi kortereid turule tulnud, käib korraga mitme kortermaja ehitus. See näitab, et nõudlus uute kvaliteetsete korterite järele on kasvanud ja see on investoritele julgust andnud. Tõsine töö käib südalinnas Vallikääru vastas, kus elamuks renoveeritakse kunagist Saksa gümnaasiumi hoonet. Tööd algasid aprilli alguses. Uhkes möödunud sajandi alguses ehitatud majas valmib üle 20 korteri ja kümmekond äripinda, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ranna rajoonis Kalevi staadioni taga valmivat unikaalset villat vaatab igaüks kadedusega ja kortereid sinna enam saada polegi. Aga just sellised viie-kuue korteriga majad sobivad Pärnu ranna piirkonda ideaalselt. Siinsamas Papli tänavas saab kohe valmis teinegi. "Kui rääkida uusarendustest, siis väga selge eelistus klientidel on tõepoolest kvaliteet, mitte kvantiteet. Meie fookus on rannapiirkond ja siinsed rannavillad, mis on kuurordi nurgakiviks siin olnud 1900. aastate algusest," ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Saksingu sõnul leiab suuri korterelamuid, kus saab lifitiga üles sõita, igast Eestimaa linnast, aga selliseid Pärnule iseloomulikke maju on üksnes siin. Vaata edasi Aktuaalse kaamera uudist siit LVM Kinnisvara: Papli 27, Pärnu  

LVM Kinnisvara Kuressaare esindusel on plaanis korraldada müügis olevate elamispindade tutvumispäevi, kus kõik huvilised saavad ühel kindlal kellaajal pakutava objektiga tutvuda. Päris esmakordsed taolised tutvumisüritused LVM-i maakleri Maive Koka (fotol) sõnul ei ole. “Oleme neid ka enne korraldanud, aga seekord otsustasime rohkem silma paista,” selgitas ta. Koka sõnul tuli neil idee lisada kõnealuste tutvumisürituste info kuulutusstendidele, kuna nii jääb see silma igale möödakäijale, kes ei külasta pidevalt kinnisvaraportaale internetis või ei juhtu ajalehte lugema, kui vastav reklaam lehes. Loe edasi  saartehaal.ee LVM Kinnisvara: Maive Kokk

Aastail 2006 ja 2007 juhtus tehinguid sõlmides üliharva, et ostja küsis hinda alla. Kriisiajal oli aga vastupidi – tingimisruum suur. Nüüdseks on olukord stabiliseerunud. Majanduslanguse aastatel muutus enesestmõistetavaks allahindluse küsimine veerandi või isegi kolmandiku väärtuses koguhinnast, ütles Rime Kinnisvara Vahendus ASi juhatuse liige Monica Meldo. Reaalsete tehingute puhul jäi hinnalangus siiski suurusjärku 15– 20%, lisas ta. Kui palju aga praegu kinnisvara soetamisel hinda meelepärasemaks tingitakse ja kui tulemusrikas see on? Neli-viis aastat tagasi oli turul palju laenulõksus kliente – kehv olukord lõigi eelduse ja võimaldas soovijatel omandada objekte väärtusega alla normaalse müügihinna, kõneles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing põhjustest, miks hinnasurve üldse tavaliseks nähtuseks sai. “Nüüdseks on küll pinged vähenenud, aga hinnas kaubeldakse ikkagi ja ostjad tagasihoidlikud kindlasti pole,” ütles ta ning lisas, et praegu on tehingu ja pakkumise suhe turuhinnale üsnagi lähedane. Määr, mille ulatuses hinda soodamaks kaubeldakse, on umbes 20%. Kuid Saksing rõhutas, et tingimisruum pole alati must-valge, arvestada tuleb mitme mõjuteguriga. Meldo tunnistas samuti, et turg on viimaste aastatega muutunud stabiilsemaks ning elamute müügihinnad kinnisvaraportaalides vastavad reaalsusele ehk tehingute ja pakkumiste käärid on suhteliselt olematud. Tahtmata protsentuaalselt hinnaerinevust välja tuua, sest mõjufaktoreid ja iseärasusi on sama palju kui objekte, oletas Meldo siiski, et tehinguhinna saab pakkumishinnast väiksemaks rääkida 5–10% ulatuses. Hinnavahe kuni viiendik. OÜ Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht ja maakler Rando Vanaveski analüüsis Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regioonis hiljuti sõlmitud tehinguid. “Saadud tulemused ei pretendeeri kindlasti ühele ja ainsale tõele, kuid loovad parema ettekujutuse üldpildist. Kinnisvaraportaalides avaldatud pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahe on keskmiselt 15–20%,” märkis Vanaveski ning lisas, et sedavõrd suurt erinevust tekitavad portaalides üleval rippuvad objektid, mille pakkumishinnad on ebareaalselt kõrged. “Loomulikult kaubeldakse ka nende objektide hinnas, mis juba on turuhinnale lähedase pakkumishinnaga. Sellisel juhul aga tingimisruum eriti suur ei ole või puudub see üldse,” tõdes ta. “Sama unikaalne, kui on kinnisvara, on selle hind,” ütles OÜ 1Partner Kinnisvara Eesti juhatuse esimees Martin Vahter. Kinnisvaraobjekti müügi taga on müüja otsused ja valikud ning kui soovitav tehinguhind on ligilähedane turutingimustele vastavaga, tekivad ka ostuhuvilised, lisas ta. Seega saabki hinna kauplemisel määravaks objekti müüja otsus. Olulisim on tingimisel argumenteeritud faktide esitamine – põhjenduseta odavamat pakkumist tehes ei pruugi tihti isegi läbirääkimiskõnelused alata. Rusikareeglit kauplemisel ei eksisteeri, lisas ta. 10–20% on nende müüjate osakaal, kes hinda langetada ei taha, oletas LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing. Osa objekte ongi keerukas realiseerida, mistõttu võib müügiprotsess kesta aasta või veelgi pikemaks venida. Foto: Meeli Küttim Allikas: Äripäev, Kinnisvara mai 2013    

Pärnu linnavalitsuse poolt sügisel müüdud rannalähedasel kinnistul algasid ehitustööd.  Loodame, et aastaid müügis ja tühjana seisnud puitarhitektuuri pärl saab uue hingamise!

Osaleme Swedbanki ühismeeskonnaga messil Kinnisvara 2013. Meie esinduse C509 menüüst leiab uued arendusprojektid Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares. Uute kodude kõrvale pakume enam kui tuhandet korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga. Lisaks soovitame soodsate ahvatluste kõrvale uut laenupaketti kinnisvaraostjatele. Aga kõigile neile, kes alles korteri müüki kaaluvad või on sellega just ise alustanud, serveerime uut teenust, mis võimaldab müüa kinnisvara kõrgema hinnaga! Pakub huvi? Astu täna läbi meie ühisesindusest ja küsi pakkumiste kohta täpsemalt! Tasuta messipääsme soovist anna teada telefonil 5013320.