Eluasemesse tasub investeerida, 5-10 aasta pärast oled selges võidus

LVM Kinnisvara 1. dets. 2023

Praegu nõutakse elukondlikul kinnisvaraturul erilise planeeringuga korterid, aga ka maju, mis asuvad klassikalistes elitaarsetes piirkondades, selgub LVM Kinnisvara juhi Ingmar Saksingu eluasemeturu analüüsimisest.


LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing osutab, et kinnisvaraturul on positsioonid väärtpaberiturust pikemad.

“Tänaste ostjate puhul on fookus kõige-kõige paremale – crème de la crème – nagu öeldakse. Tänaste ostjate plus ja võimalus on valida seda, mida aasta-kaks-kolm tagasi ei tahetud müüa,” kirjeldas Saksing oma arenduse La Ferme´i ostjate, aga ka kallima eelistajate soove teise kodu või investeeringu osas. Samuti ütles Saksing, et kallite korterite ostjad ei tule üldiselt Eestis. „Ammu ei tule enam Venemaalt,“ märkis ta Äripäeva raadio hommikuprogrammis. Ostetakse ka sellepärast, et praegu on turul sellised korterid, mida aasta pärast enam ei ole.

Indikatsioonina, mida kinnisvaraturul osta, pakkus Saksing: “Turg pakub päris palju võimalusi. Jätkuvalt need objektid, mis leiavad enne kokkulepped, kui need avalikult üles tulevad. Kui vaadata Tallinna keskelt, siis loomulikult korteriturg, mis on alati hästi likviidne. Kui korter osta, tahta väjaüürida – küsimus on alati numbrites. Teisest küljest sul on igal hetkel võimalus seda positsiooni realiseerida. Väga suur defitsiit on linnamajade osas. Tallinna elamupiirkonnad, mõni elamukrunt Nõmmel või mõnes teises linnaosas jääb silma… ja selline passiivne investeering – et ostad ja hoiad. Eks seal tuleb alati ehitusõigusega seonduvat kontrollida… Aga kui need on olemas, siis see on tegelikult hea positsioon. Aga laiemalt on klassikaliselt väga head kohad, mida on otsitud, liivarannaga krunt mere ääres. Mul on see aasta õnnestunud isegi väga-väga ilusaid tükke müüa… ja neid pole tõesti ammu näinud.”

“Kinnisvaraturgu tahetakse siduda väärtpaberituruga, aga positsioonid kinnisvaras on kindlasti pikemad. Kui täna osta, kus me oleme ju tegelikult hindade tipust alla tulnud, ja mitte valida juhuslikult, vaadata üle ka selle piirkonna arengud ja plaanid, vaated ja võimalused, et siis kindlasti tasub,” märkis Saksing kinnisvarasse investeerimise kohta.

“Kui vaatame turgu tervikuna, siis positsioon kinnisvaras pealinnas on kindlasti sellise 5-10 aasta perspektiivis väga palju parem. Täna see hind 200 000 tundub pigem kallis kui odav, aga teisest küljest investeeringuna selline ettevaatav ja positsioone hoidev.”

„Nii nagu ikka praegu ostetakse alla 100 000-euroseid kortereid ja üle miljonilisi kortereid,“ rääkis Saksing.

Kui kümme aastat tagasi oli miljonieurone korter tähelepanuväärne, siis eelmistel aastal tehti mitmeid 1,5 kuni 2 miljoni euroseid korterite tehinguid ning ka tänavu on 2-miljoniline tehing läbi läinud.

Saksing selgitas, et praegu on turul magus kaup vanalinna korterid ning maakler ütles, et kellel vanalinna korter ootab uut omanikku, siis tasuks selle müüki panna. “Kui võtame korteriturgu, siis mõned vanalinna majad iseenesest on korteriomanditena arvel, kui ei ole võib-olla sellised klassikalised – korter on ühe-kahel korrusel on täna ikkagi turul see kaup ka, mida otsitakse.Kui kellegi on suur tühi korter ootamas uut algust või uut omanikku, siis saab miljoni … ja kui on väärt, siis saab ka kaks,” märkis Saksing viimaks muigega.

Saksing: ostetakse alla 100 000 ja üle miljoni euroseid kortereid

Täna läheb kinnisvaraturul kaubaks need korterid, mis satuvad turule harva ning mille väärtus küündib miljonitesse, rääkis LVM Kinnisvara juhataja Ingmar Saksing.

„Nii nagu ikka praegu ostetakse alla 100 000-euroseid kortereid ja üle miljonilisi kortereid,“ rääkis Saksing Äripäeva raadio hommikuprogrammis.

Kui kümme aastat tagasi oli miljonieurone korter tähelepanuväärne, siis eelmistel aastal tehti mitmeid 1,5 kuni 2 miljoni euroseid korterite tehinguid ning ka tänavu on 2 miljonine tehing läbi läinud.

Saksing selgitas, et praegu on turul magus kaup vanalinna korterid ning maakler ütles, et kellel vanalinna korter ootab uut omanikku, siis tasuks selle müüki panna.

Samuti ütles Saksing, et kallite korterite ostjad ei tule üldiselt Eestis. „Ammu ei tule enam Venemaalt,“ märkis ta. Ostetakse ka sellepärast, et praegu on turul sellised korterid, mida aasta pärast enam ei ole.

Allikas: Kinnisvarauudised.ee

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×