Kuue kuu Euribor, mis mõjutab ka eestlaste laenu ja liisingumakseid, on viimase paari kuuga hoogsalt kerkinud ja jõudnud 2,5 protsenti juurde. Mõnekümne euro võrra suurem makse aga kinnisvaraturgu märkimisväärselt ei mõjuta ning analüütikud ei usu, et laenud edaspidi oluliselt kallineva
Varahaldusfirma Avaron investeeringute juht Rain Leesi tõdeb, et aastalõpu intressiootused on hakanud vaikselt allapoole tulema ja kui kuu aega tagasi oodati Euroopa Keskpangalt sel aastal kolme 0,25 protsendipunktist intressitõusu, mis viiks intressitaseme 2,7 kuni 2,8 protsendi ümbrusse, siis nüüd pigem mitte.
“Viimane euroala inflatsioon tõusis kolme protsendini ja ilmselt tõuseb edasi. Kui vaadata, mida finantsturud täna sisse hindavad, siis täna ongi ootused sellised, et eriti üle kahe intressitõusu ei oodata ehk intressid võiksidki aasta lõpuks tõusta ca 2,5 protsendini ja sealt edasi intressitõusu turg täna ei oota,” ütles Avaroni investeeringute juht Rain Leesi.
Selline intressi tõus on aga juba euribori sisse arvestatud.
“Tänaseks turg on intressitõusud juba etteruttavalt sisse hinnanud ehk kui edasisi intressitõuse ei tule, siis pole ka euriboril olulist põhjust edasi tõusta,” märkis Leesi.
Viimaste kuude poole protsendipunktine euribori tõus eluasemelaenude tagasimakseid väga märgatavalt tõstnud ei ole.
“Need kes võtavad praegu laenu – esimeses kvartalis oli keskmine laenusumma 153 000 eurot. Kui euribor tõuseb 0,5 protsendipunkti, siis see tähendab laenuvõtja jaoks ca 42 eurost kuumakse tõusu,” ütles Swedbanki eluasemelaenude valdkonna juht Anne Pärgma.
Laenulepinguid sõlmitakse Pärgmäe sõnul praegu ligi kolmandiku võrra rohkem kui eelmisel aastal.
LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing oletab, et kinnisvaraturule oleks arvestatav mõju siis, kui euribor kerkiks 3,5 kuni nelja protsendi tasemele.
“See oli näha, et see oli kuskil 3,5 kuni neli protsenti, mis oluliselt mõjutas. Siis olid ka pankade marginaalid kõrgemad. Täna see heas mõttes konkurents pangaturul on marginaale ka selgelt vähendanud. Hea kliendi nimel pangad päriselt konkureerivad ja see omakorda pole seda intressi kokku nii kõrgeks tõstnud,” lausus Saksing.
Allikas: “Aktuaalne kaamera”
Vaata lähemalt siit.
Jäta oma number - selgitame välja!
