Postimees küsis oma 13. oktoobri artikli pealkirjas: «Kus on Tallinna «kodutud miljonärid»? Miljonikortereid on kümneid, ostjaid märksa vähem.» Suure pildi mõistmiseks vaatame numbreid, kirjutab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Tallinnas on selle aasta üheksa kuuga tehtud 11 korteritehingut hinnaga 900 000 kuni miljon eurot, 19 tehingut ühe kuni kahe miljoni eest ning viis tehingut üle kahe miljoni. Kokku 35 tehingut.
Oktoober on toonud lisaks kaks uut ostjat, ühe miljoni ja teise pooleteise miljoni euro hinnaklassis. Ostjad on kinnisvaraturul ja uued projektid annavad neile rohkem valikut. Miljon on ümmargune number, aga ostja valik ei jagune selle järgi kaheks. Kaks parkimiskohta ja panipaigad lisavad hinnale ligikaudu 100 000 eurot. Nii jõuab ka 900 000-eurone korter miljoni hinnaklassi. Lisaks saab kõrvuti korterite ühendamisel luua suuremaid elamisi, mida hinnakirjas eraldi pakkumisena ei näe.
Viljar Arakas juhtis eelnimetatud intervjuus ja artiklis tähelepanu kallite mereäärsete korterite rohkusele. Selles peegeldub aga eelkõige Tallinna areng. Mereäärsed alad muutuvad elukeskkonnaks ning koos sellega tekib kodusid, millele siin varem palju alternatiive ei olnud. See on linnale hea areng ja ostjale suurem valik.
Ostuvõime taga on dividenditulu, ettevõtte müük või aastatega kogunenud vara. Osa ostjaid vahetab senise eramu või väärtusliku korteri uue kodu vastu. Ühele on oluline merevaade, teisele Kadriorg, kolmandale võimalus loobuda maja ja aia hooldamisest. Ostetakse elukeskkonda ja hetkel ostjale sobivaimat elustiili, mitte ainult suuremat pinda.
Seda valikut näitavad Eedu, Regati, Kalaranna, Laferme ning Luigetiigi Majad. Kõik nende projektide korterid ei maksa miljonit ja need ei paku ka ühesugust elamist. Mereäärne uus kvartal, kõrghoone ja ajalooline maja Kadriorus kõnetavad erinevaid eelistusi. See mitmekesisus on turu tugevus.
Ka üheksa kuu 35 tehingut ei ole piir, millest rohkem pole võimalik müüa. Uus ja eristuv kodu võib tuua ostma inimese, kes pole senisest valikust sobivat leidnud ega ole seetõttu üldse tehinguni jõudnud. Nii ei jaga arendajad ainult olemasolevaid ostjaid, vaid saavad hea pakkumisega ka uut nõudlust luua. Selles on kallimasse segmenti liikumise äriline mõte.
Pakkumise hindamisel on oluline ka valmimisaeg. Müügis on korraga valmis ja ehitatavad korterid. Uusarendustes sõlmitakse ostukokkulepped sageli juba ehituse ajal, kuid tehingustatistikas kajastuvad need alles omandi üleandmisel. Aasta või poolteist müüki ehituse ajal on midagi muud kui valmis korteri sama kaua tühjana hoidmine. Kogu tänane hinnakiri ei ole valmis korterite laojääk.
Muidugi konkurents kasvab, kuid ülepakkumise risk ei puuduta arendusi ühtemoodi. Kõige otsesemalt konkureerivad omavahel sarnase hinna, asukoha ja lahendusega kodud. Pikem müük tähendab suuremat kapitalikulu, aga kallimasse segmenti ehitamine võib sellele vaatamata olla hea äri. Tallinnas on jõukust ja ostuhuvi, millele tasub pakkuda vastavat kvaliteeti. Küsimus ei ole selles, kas miljonikortereid üldse ehitada, vaid milliseid kodusid selle raha eest pakkuda.
Jäta oma number - selgitame välja!
