Kristel ja Andrus kolisid ajalehega võidetud koju

Anette Välja 3. nov. 2020

FOTO: Maanus Masing / Saarte Hääl

Tõde on see, et nende kodu lugu sai alguse just nimelt ajalehest. Pealkirja mõistmiseks tuleb meenutada 2016. aasta jaanikuud. Saarlaste päevaleht Saarte Hääl oli oma kümne tegutsemisaasta puhul lõpetamas järjekordset lehetellimiskampaaniat ja auhinnaks oli ei rohkem ega vähem kui tükike Saaremaad – koostöös LVM Kinnisvaraga väljavalitud krunt tollases Pihtla vallas Mustla külas. Juhuse, loosiõnne või saatuse tahtel võitis selle Kristel Hallik.

“Esialgu mõtlesin, et miks lillepoest helistatakse ja mis lilled?” rääkis värske krundiomanik toona ajalehele. “Abikaasa käib välismaal tööl, mõtlesin, et misasja, kas tõesti tema, aga midagi muud ei osanudki arvata,” tunnistas õnnelik võitja. “Terve päeva olin pärast täitsa šokis… mul on väga hea meel.”

Tegelikult oli perel siis juba väike oma-maja-ehitamise mõte olemas. Kahetoaline korter jäi kolmelapselisele perele ilmselgelt kitsaks. “Paar päeva enne selle rõõmusõnumi saamist ütlesin ma oma mehe õele: “Ma võidan selle krundi ära ja siis hakkame ehitama!”,” meenutab Kristel. “Täpselt nii läkski.”

Andrus oli toona Rootsis ehitamas. “Ma ei teadnud ei mingist loosimisest ega lehest. Kallis kaasa, millest sa räägid??? Hakkasin siis guugeldama ja sain aru, et jah, oligi selline asi!”

Nüüd, neli aastat hiljem, läheb Oma Kodu perele külla, vastvalminud maja üle vaatama. Esmalt jookseb külalistele vastu pere neljajalgne lemmik, kümnekuune Hiiumaa päritolu prantsuse buldog Theodor, kes on nüüdseks maaeluga juba ilmselgelt kohanenud ja võtab uue kodu valvamist äärmise tõsidusega. “Ta tuleb meid juba kell neli öösel äratama, et lähme nüüd õue,” naerab Andrus.

Põllumäe

Nii on koha nimi. Pea silmapiirini ulatuv maisipõld on siinsamas, mäge eriti ei tähelda. Suure maantee poolt on siit ka imelihtne mööda sõita, mida me muide ka esimese hooga tegime. Maja tõesti ei paista välja! “Siin ei olnud mitte midagi, oli võsa ja mitte lihtsalt võsa, vaid tihe võsa,” meenutab Kristel oma kodu loomise lähtepunkti. Pererahvas kinnitab üle, et esimesest hetkest peale oli neil kindel soov ja tahtmine võidukrundile maja püsti panna. Võimalust võit rahaks vahetada ei kaalutud mitte kordagi. Koht on hea, linnast kümme minutit autosõitu. “Arusaamad on ajas muutunud,” arutleb Andrus. “Algul otsiti elamiseks just linnalähedasi kohti, nüüd on kuulutustes põhisoov – kuni 20 kilomeetrit linnast…”

Loe lähemalt: saartehaal.postimees.ee

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×