Muhumaal kinnisvara soetamine käib kohalikele inimestele üle jõu

LVM Kinnisvara 11. jaan. 2024

​Saarel pakutava kinnisvara müügihinnas sisaldub ka “Muhu faktor”, mis noortele peredele ja keskmise sissetulekuga inimestele on liiga kallis lõbu.

Muhu vallavanem Raido Liitmäe möönis, et kas see just mure on, aga kinnisvara teema on Muhus aktuaalne kindlasti. “Ühtepidi on ju tõesti tore, et Muhu on populaarne ja siia tahetakse kinnisvara soetada, kas siis püsivaks elukohaks või n-ö teiseks koduks, suvekoduks,” arutles ta.

Muhu elanike arv on kasvanud ja seda mitte paberil, vaid reaalselt, sest kasvanud on laste arv nii koolis kui lasteaias ja kasvanud on vallavanema sõnul ka tööealiste inimeste arv. “Näeme ju igapäevaselt, et projekteerimistingimusi ja ehituslubasid väljastame päris arvukalt.”

Lihtsalt väga suured elamud

Teistpidi on Liitmäe sõnul aga tõsi see, et Muhu kinnisvara on kallis ning noortele peredele ja keskmise sissetulekuga inimestele käib see üle jõu. Kui vaadata kinnisvaraportaale, siis on see hinnaklass näha, juhatas ta.

“Pakutavad elamud on suhteliselt suured ning isegi kui hoone ruutmeetri hind pole üle mõistuse kallis, siis kogu hoone suuruse tõttu on kogusumma juba kopsakas ning müügihinnas sisaldub loomulikult ka kogu kinnistu väärtus ja “Muhu faktor”,” selgitas Liitmäe Muhu kõrgeid kinnisvarahindu.

See muidugi ei tähenda, et muhulastel endil tuleb suu kohalikust kinnisvarast puhtaks pühkida. “Loomulikult tegutsevad-toimetavad ka muhulased ise,” kinnitas Liitmäe. “Remonditakse ja uuendatakse oma esivanemate hooneid, ehitatakse oma või soetatud maadele uusi elamuid ja kindlasti on ka nn muhulastelt muhulastele tehinguid.”

Kindlasti on aga Muhusse juurde vaja vallavanema sõnul taskukohaseid üürikortereid. Mõni aasta tagasi valla ehitatud üürielamu korterid on kõik kasutuses ning seal elavad valdavalt just noored ja keskealised tööealised inimesed oma peredega.

Liival on kortermaja plaanis

Ootejärg korteritele on piisav. “Näemegi, et vaja oleks just sobivaid üürikortereid noortele peredele, aga teiselt poolt ka näiteks eakamatele inimestele ja vähese toetusvajadusega inimestele, kes saavad üldiselt endaga hakkama, aga vajavad aeg-ajalt kellegi tuge või kasvõi suhtlust,” tunnistas vallavanem.

Paraku riigi poolt avatavas meetmes taoliste korterelamute rajamiseks on Muhu vallale väänatud sama suur omaosaluse protsent kui näiteks Rae vallale või teistele tegelikult jõukatele ja kümneid kordi suurema eelarvega omavalitsustele, nentis Raido Liitmäe.

“See lihtsalt ei ole selliste tingimustega meile eelarveliselt jõukohane. Kindlasti tegeleme selle teemaga aga edasi, sest korterite vajadus on suur,” kinnitas vallavanem.

Ta möönis, et Liival on kehtestatud ka planeering kahe 10 korteriga korterelamu rajamiseks, aga keerulise ja ebakindla aja tõttu on eraettevõtja selle hetkel riiulile pannud.

Otseselt mingit suurt hinnatõusu Muhus LVM Kinnisvara Kuressaare juhi Leie Kõivu sõnul olnud ei ole. Vähemalt lõppenud aasta seda endaga kaasa ei toonud. “Keskmine tehingu hind küll mõned protsendid kasvas, aga see on jätkuvalt viiendiku võrra madalam kui Saaremaa keskmine,” tähendas Kõiv.

Saarlase kangus ei lase kinnisvara hinda langetada

Maakonna kinnisvaraturuga võivad kinnisvarabürood rahule jääda, kuigi tehinguid oli vähem kui näiteks aasta varem.

“Samas oli tegu asjade loomuliku käiguga, arvestades majanduslangust, elukalliduse kasvu ja muidugi ka kinnisvaratehingute finantseerimist mõjutava euribori kiiret kasvu eelmisel aastal,” selgitas LVM Kinnisvara Kuressaare juht Leie Kõiv.

“Eelmisel aastal tegime turust kümnendiku parema tulemuse, kasvatasime portfelli ja tegime ka erakordselt põnevaid tehinguid.”

Saaremaal selget hinnalangust Kõivu sõnul toimunud ei ole ja hinnad on enamasti aasta varasema tasemel. Põhjus lihtne – müüjad ei ole lihtsalt soovinud hindu langetada.

Ega müügiga kiiret ei ole!

“Võib kohe öelda, et meil Saaremaal on eriti kanged inimesed, kes ütlevad pigem, et jääme siis ootele – ega selle müügiga nüüd nii kiire ka pole ja küll see sobilik ostja kunagi ka tuleb,” nentis ta. “Pigem sünnivad väiksed järeleandmised n-ö viimasel hetkel, kui potentsiaalne ostja juba olemas: selline väike kauplemine – tehingu lukkulöömiseks vahel hinda veidi langetatakse.”

LVM-i Kuressaare büroo portfellist võib välja tuua eelmise aasta suuremate tehingutena ühe Kuressaarest 12 km kaugusel asuva maja müügi 250 000 euro eest ning Sõrve säärel asuva igati heas korras ja isegi aastaringset elamist võimaldava suvekodu müügi 180 000 euro eest, loetles Kõiv.

Ta märkis, et kui 2022. aasta kohta sai öelda, et müüjate hulgas oli rohkelt soomlasi, siis 2023. aastat kokku võttes ei olnud enam mingit esiletõusvat kindlat gruppi ei müüjate ega ostjate hulgas.

“Mõlemalt tehingupoolelt oli palju n-ö mandrisaarlasi, kel elu küll praegu mandril, aga soov või vajadus oma saare kodu müüa või hoopis vastupidi – saarele suvekodu osta,” rääkis ta.

Ostjate hulgas ei olnud LVM-il eelmisel aastal mitte ühtegi välismaalasest ostjat. “Ostjad on praegu kas Tallinnas või Tartus elavad Eesti pered – noored, kel mõte ja soov saarele tagasi tulla lapsi kasvatama, või siis vanemad inimesed, kel lapsed juba suured ja kes nüüd tahavad oma elu saare peale sättida,” selgitas Leie Kõiv, lisades, et samuti ostavad ja vahetavad kodusid saarlased ise.

Kalleim ja odavaim korter

LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing tõdes, et laiemalt kogu Eesti vaates näitab statistika, et kalleima 2023. aastal müüdud korteri osas on Eesti linnade vahel suured erinevused. Tallinnas vahetas mullune kalleim müüdud korter omanikku 1,9 miljoni euro eest. Kuressaares oli vastav hinnanumber 332 000 eurot. Samas Jõgeval ulatus see vaid 70 000 euroni.

Mullu odavaim korteritehing toimus Kuressaares 4400 euro suuruse hinnasildiga. Alla 1000 euro jäi odavaim tehinguhind kolmes linnas, neist odavaim korter vahetas omanikku vaid 200 euro eest Võrus.

“Muidugi on selge, et korteril ja korteril on vahe ning nii mõnigi kord on hinnaskaala kallimas otsas olev tehingute andmebaasis korteriomandina kirjas olev objekt tegelikult hoopis korralik ridamaja või keskmise maja mõõdus omaette privaatse sissekäiguga elamispind, millel pole tüüpkorteriga midagi ühist,” märkis Saksing.

Samamoodi on väga erinev odavaimate tehingute tipus olevate pindade heakorra tase. “Korterina kirjas olev vara võib küll olla väga odav, kuid sisuliselt see pind elamiskõlblik ei ole ning reaalselt ei ole põhjust rääkida isegi kapitaalremondi vajadusest, vaid müüakse ehitusõigust ehk võimalust täielikult taastada üks juba registris olev vara.”

Allikas: Saarte Hääl

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×