Teeme kibekiirel tööajal pausi ja sulgeme kontorid täna kell 14. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

1. Küsi pakkumist. Portaalid võimaldavad infot esitada erineval viisil. Kindlaim variant on paluda saata pakkumine. Nii ei teki hiljem küsimusi, kas parkimine on hinna sees või kas tasuda tuleb ka koristamise eest. 2. Sõlmi leping. Ka päevaks või paariks tehtav kokkulepe tuleks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmida. 3. Täpsusta kulud. Üürihinna kõrval on olulised kõrvalkulud. Üldjuhul ei lisandu vee ja elektriga seotud kulud üürile päevades või nädalates mõõdetavate kokkulepete puhul. Küll aga tuleb sageli nendega arvestada kuudeks või koguni suveks sõlmitavate lepingute puhul. 4. Täpsusta tasusid. Tavaliselt sisalduvad erinevad tasud (sealhulgas maakleritasud) lühikeste üürikokkulepete puhul hinnas. Paljudel juhtudel jäävad need ka pikkade kokkulepete korral omaniku kanda. Teisest küljest on see kirjutamata reegel ning küsimine aitab hilisemaid arusaamatusi vältida. 5. Täpsusta maksetingimusi. Suvekodude üürimisel enamasti tagatisraha ei küsita ega maksta, küll aga tuleb arvestada ettemaksega. 6. Sõlmi kokkulepe aegsasti. Mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. 7. Maksa ülekandega. Siis ei teki asjatuid vaidlusi. Suulise kokkuleppe puhul on see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Silvi Merilo sõnul tuleb Haapsalus kahetoalise korteri üürimise eest suvel välja käia 150 kuni 200 eurot kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012

Veel viis aastat tagasi oli päris uue korteri ostmine lihtne. Arhitektuuribüroodes valmisid paberil järjest uued projektid, ehitusplatsidel kõrgusid kraanad ning uuselamurajoonides sõitsid ringi mööblifirmade autod. Nüüd tehakse õnneks otsuseid oluliselt põhjalikumalt plusse ja miinuseid kaaludes.Paljud toonastest ostjatest on nüüd oma tehtud otsustega rahul, samas tuleb teistel leppida tehtud valede valikutega. Alljärgnevalt toon välja kümme nõuannet, kuidas osta uus korter nii, et samal ajal vältida kinnisvarabuumi ajal teiste poolt tehtud vigu. 1. Tutvu eelnevalt kõigi pakkumistega - veel enne, kui lähed erinevate projektidega kohapeale tutvuma, tasub üle vaadata pakkumised suuremates portaalides. Seejuures ei tasu muretseda, et mõni projektidest jääb märkamata. Erinevalt aastate tagusest, kus paljud pakkumised liikusid tuttavate kaudu, leiab praegu need kõik üles avalikest infokanalitest. Samas ei tähenda suurem reklaamiriba portaalis automaatselt paremat pakkumist - koostada tasub nimekiri erinevate projektide eelistest ja puudustest. 2. Tutvu piirkonnaga - seejuures tasub võtta aega ja saabuda kohale pisut varem. Samuti on mõistlik jalutada piirkonnas nii päeval kui õhtul, saamaks teada, mis keskkonnaga on tegemist. Kindlasti ei tasu lasta end eksitada 3D-animatsioonidest - peab lihtsalt arvestama sellega, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks just nimelt selliseks, nagu see praegu on. 3. Küsi pakkumine - paljud kodulehed sisaldavad piisavalt informatsiooni konkreetsete müüdavate korterite kohta. Kui see puudub, tasub küsida kirjalik pakkumine selle kohta, mida hind sisaldab. Üle tuleb küsida ja kirjalikult fikseerida ka kõik enesestmõistetavad detailid - kas tasutud on liitumiste eest?; mis number panipaik kuulub korteriomandi juurde?; kuidas toimub hinnaarvestus? 4. Tee selgeks erinevad paketid - harva on pakkuda täpselt ühesuguse viimistlusega kortereid. Seetõttu tasub süveneda, mille poolest variandid teineteisest erinevad. Tihti pole tegemist ainult erinevate värvidega. Kui on plaan tellida standardist erinevaid valikuid, ei piisa, kui sellest ehitusel vaid projektijuhiga rääkida. Kindlasti tuleb muutuste ja lisatööde kohta vormistada projekti lisa, leppida kokku lisatööde maksumus ning fikseerida see kirjalikult. 5. Küsi kulude kohta - ostuhinna kõrval on olulised ka igakuised väljaminekud, mis halva kvaliteediga korterelamute puhul toovad kaasa laenumaksega võrdse kulu. Kui tegemist on päris uue hoonega, mis eelnevalt pole kasutuses olnud, peaks küsima dokumenti energiaklassi kohta. Küsida võib ka infot piirkonnas asuvate analoogsete korterelamute kohta. Väheoluline pole ka see, kes korterelamut haldab - kindlasti on tuntud haldusfirma väike tagatis selles osas, et hoonega seotud dokumendid on korras. 6. Küsi sooduspakkumist - tihti on arendajatel projektide finantseerimiseks eripakkumisi. Nii tasub külastada kliendipäevi, ühendust võtta pankadega, kes projekti finantseerimisega seotud on ning teha ka omapoolne pakkumine. Tuleks olla ettevaatlik väga suurte allahindluste või esimeste sissemaksete puhul. See võib viidata müüja makseraskustele. 7. Kontrolli müüja tausta - tavapärase krediidiinfo ja maksuvõlgade kõrval tuleks kulutada aega ja tutvuda ka arendaja eelnevate projektidega. Projektipõhiste ettevõtete puhul tuleks vaadata emaettevõtte tausta. Suurte ja tuntud arendajate korral on eriti olulised kirjalikud kokkulepped, kuna probleemide korral tegelevad küsimustega edasi juristid. Kui arendaja kasutab pangapoolset finantseerimist, on see teatud tagatis - projekti finantseerija on huvitatud selle valmimisest ning on enne rahastamist veendunud kõikide dokumentide ja tähtaegade kehtivuses. 8. Tutvu müügilepingu projektiga - peale hinna on oluline fikseerida müügilepingus ka paljud muud kokkulepped. Minimaalselt peaks lepingus olema fikseeritud ostuhinna tasumise graafik, ehitusega seonduv ning valduse üleandmine. Finantseerimisega seonduvalt peaks leping sisaldama kokkulepet esimese sissemakse, vahepealsete maksete ja lõpliku tasumise kohta. Seejuures on oluline kooskõlastada graafik ka ostu finantseeriva pangaga. Ehitusega seonduvalt oleks mõistlik lisada kogu projektdokumentatsioon ja plaanid. Valduse üleandmisega läheb üle kogu objektiga seonduv vastutus ning ainult võtmete üleandmisest ei piisa. Vormistada tuleks kindlasti dokument korteri üleandmise kohta ning kontrollida, kas kõik müüja võetud kohustused ja antud lubadused on täidetud. Näiteks tuleks kontrollida, kas võtmete üleandmise hetkel on olemas ka kasutusluba. Sellekohase kohustuse täitmise tagamiseks oleks hea, kui üks osa ostuhinnast oleks deponeeritud notari ametikontol. 9. Kas müüja pakub garantiid - päris uute korterite puhul on ehitusgarantii minimaalselt 24 kuud alates ehitise valmimisest. Ilma garantiita pakkumine peaks ostja tegema ettevaatlikuks. 10. Taotle eelmärget - seadus võimaldab kinnistusraamatusse kanda eelmärke, mis tagab omandi üleandmise nõude ehk eelmärge kaitseb tulevast omandamist. Seega saab ostja eelmärke omanikuna kindluse, et juhul, kui müüja peakski lisaks temale tegema tehingu sama korteriga kellegi kolmanda osapoolega, on need tema kui eelmärke omaniku jaoks tühised. Korter. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees Allikas: E24

Esitleme sel laupäeval esmakordselt Pärnus, Aida 7 asuvat Aida Residentsi. Aida 7 on unikaalne ja luksuslik korterelamu Pärnu südalinnas. Hoone on ainulaadne oma arhitektuuri, asukoha ja ka eksklusiivsete siselahenduste poolest, pakkudes kvaliteetset elukeskkonda kaasaegsele nõudlikule inimesele. Korterite suurtest panoraamakendest avanevad suurepärased vaated jõele ja/või merele. Eksklusiivsed katuseterrassid on aga mõeldud päikeseloojangu nautimiseks. Kliendipäevale tasub tulla ka kõigil neil klientidel, kes uue kodu ostmisest alles unistavad, sest neid kõiki ootab Aida Residentsis uue koduga seotud pehme üllatus! LVM Kinnisvara: Aida Residents

Võitsime SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectus poolt korraldatud müügikorralduse hanke, kelle  tellimisel lõpetatakse Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite sisemised ehitustööd ja krundi haljastustööd. Nõustame arendajat siseviimistluslahenduste osas ning pakume terviklikku kinnisvara müügiteenust. Suvel 2012 valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Korterite müügiga saame alustada lähinädalatel. LVM Kinnisvara: Karja 45

Korraldame koostöökokkuleppe kohaselt Aida 7 asuvate korterite uue siselahenduse valmimise ja nende müügi. "Uus majanduskeskkond ja muutunud tarbijakäitumine seab uued nõudmised ka arendusprojektidele," ütles Stevara juhatuse liige Vahur Roosaar. "Sõlmisime koostöökokkuleppe LVM Kinnisvaraga, sest nende paarikümne aastane praktika selles valdkonnas on loonud usalduse, mis võimaldab pakkuda ostjatele parimat kvaliteeti Aida Residentsis," lisas ta. Uued korterite siselahendused vastavad tänaste ostjate ootustele ruumilahenduste osas ja arvestavad nende vajadustega. Nii on eksklusiivsete siselahenduste kõrval lahendatud rõdude ja terrasside pikemad kasutushooajad kui ka elementaarsete vajadused abiruumide olemasolu osas. "Võimalikult parema ettekujutuse saamiseks esitleme lähiajal majas näidiskorterid, mille sisekujunduse oleme tellinud tippsisearhitektilt Tiiu Truus´ilt. Kõik teised korterid valmivad veel sel suvel," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. Suvel valmiv Aida Residents on 60 korterist koosnev elamuarendusprojekt, mis on osa Pärnu südamesse kerkivast uuest kokku ligi 40 000 m² elamu- ja ärikvartalist. Korterite hinnad algavad 1000€/m². Aida Residentsi arendajaks on Stevara. Aida 7 on projekteerinud AB Künnapu & Padrik. Uue siselahenduse autoriks on sisearhitekt Tiiu Truus. . LVM Kinnisvara: Aida 7, Pärnu

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale. Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi. Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima. Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma. Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud. Müügiettevalmistus Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Müügiprotsess Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine). Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha. Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist - vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest. Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi. Müügijärgne teenindus Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata. Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule. Ingmar Saksing Allikas: E24

Maaklerteenuste lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga ning neile kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Vastavalt VÕS § 620 täpsustab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvat standard EVS-EN 15733:2010. Iga lepingu puhul on tegemist konkreetse kokkuleppega ja need võivad olla väga erinevad. Üldiselt mõistetakse esinduslepingu all kokkulepet kinnisvaramaakleri ja kliendi vahel, kus viimane annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures võib müümisega samal ajalt tegeleda nii omanik ise kui ka kõik teised kinnisvaramaaklerid, kellega omanik on kirjaliku kokkuleppe sõlminud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest. Seejuures saab tasu vaid ostja leidnud maakler. Kui omanik leiab ostja ise, siis maakleritel õigust tasule ei teki. Ainuesinduslepingu all mõistetakse kokkulepet, kus klient usaldab kinnisvara müügi ainult ühele kinnisvaramaaklerile. Sel juhul on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest juhul, kui maakler on leidnud ostja. Tõsi, kui ostja on leidnud klient ise, siis maakleril alust tasule ei ole. Ainuesinduslepingus võib ka kokku leppida, et maakleril tekib õigus maakleritasule müügilepingu sõlmimisel igal juhul, ka siis, kui ostja on leidnud müüja iseseisvalt. Nii et ainuesinduslepingu saab sõlmida mõlemal viisil: maakler ei saa mingit tasu, kui müüja leiab ise ostja, kui ka sellisena, et maakler saab igal juhul tasu, sõltumata sellest, kas ta leidis ostja või mitte. Kõik sõltub kokkuleppest. On võimalik, et kui müüja leiab ise ostja, siis hüvitatakse maaklerile ainult teatud kulud, mis on otseselt tõestatavad ja seotud näiteks reklaamiga. Leping tuleks sõlmida tähtajalisena. Ainuesindusleping on mõistlik sõlmida lühemaks tähtajaks kui esindusleping. Korteri puhul võiks lepingu tähtaeg olla mõni kuu, elamu puhul ei tohiks kokkuleppe tähtaeg olla üle aasta. Allikas: Äripäev, Kinnisvara mai 2012

Osaleme koos Swedbankiga reedest pühapäevani toimuval messil Kinnisvara 2012. Meie ühisesinduses C514 on hea võimalus tutvuda enam kui 150 korteri, maja, suvila ja äripinnaga, mis on saanud spetsiaalselt soodsad hinnad. Kõik pakkumised leiad siit. Soodsate kinnisvarahindade kõrval garanteerime soodsaima eluruumide hindamise Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares - hinnaga alates 39 €. Hindamisteenuse hinnakirjad leiad siit. Kui otsid aga oma kinnisvarale ostjat, siis esmakordselt Eestis pakume võimalust leida ostja otse messil! See on imelihtne - astu läbi meie ühisesindusest ja küsi pakkumise kohta täpsemalt! Last but not least - tasuta pääse messile võib Sind oodata siin LVM Kinnisvara ja Swedbanki ühisesindus messil Kinnisvara 2012 päev enne avamist

Pärast mitmeaastast pausi toimus sel nädalal Londonis taaskord kinnisvaramess, mis vahendab peamiselt nii kodu- kui välismaiseid projekte Briti investoritele. ExCeL London 19 ... 20 aprill 2012 Kui nelja-viie aasta tagused üritused olid kirjud arenevate ja eksootiliste kinnisvaraturgude pakkumitest ning nende hulgast ei puudnud ka Eesti kinnisvaraarendusprojektid, siis nüüdsel üritusel olid kodumaiste projektide kõrval esiletud vaid arenenud turgude pakkumised. Kodumaiste projektide kõrval pakuti peamiselt Saksamaa, Itaalia, Prantsusmaa, aga ka Ameerika Ühendriikide eri piirkondade arendusprojekte. Lisaks elamuarendusprojektidele olid uudisena välja toodud ka alternatiivsed investeerimisvõimalused nagu näiteks parkimismajad, hooldekodud, hotellitoad ja ühiselamud, mis pakuvad keskmisest kõrgemat ehk 10 .. 15% aastast tootlust. Messi viimase päeva meelelahutusliku osa täitis oksjon, millel said osaleda lisaks saalis registreerunud osalejatele ka telefoni teel kinnisvara osta soovivad pakkujad. Kinnisvaraoksjon Londonis 20 aprill 2012

Sel nädalal toimus Pärnus Kanali ja Karusselli tänava ristmikul taaskord liiklusõnnetus. Aastaid on ristmikul toimunud kergemad ja raskemad avariid. Kui ka seekord jääb majaomanike ja kindlustuste kanda rahaline kahju, võiks linnavalitsus vähemalt hoolida suvitajatest ja leida enne suvehooaega võimaluse paigaldada ristmikule ajutised "lamavad politseinikud" ... 18.04.2012 avarii Pärnus Karusselli tänaval

Suurimaid soodustusi koondav kinnisvaraportaal stardib ligi ühe miljoni eurose kogusoodustusega. Alates tänasest on klientidel võimalik kuni juuni lõpuni LVM Kinnisvara ja Swedbanki vahel sõlmitud koostöökokkuleppe raames soetada uus kodu väga headel tingimustel. „Viimased aastad on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uue kodu soetamisele ning kevad on läbi aastate olnud uue kodu ostmiseks parim aeg," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. „Meie 20 aastane koostöö ja omavaheline usaldus võimaldab täna astuda veel ühe sammu edasi. Nii saame meie ühistele klientidel kinnisvaraturul pakkuda uudset lahendust, mis tagab minimaalselt 1000€ ... 10000€ võrra soodsama kinnisvaratehingu," täiendas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudne kinnisvaraportaal koondab endas soodushindadega kinnisvarapakkumisi, mida on võimalik osta alates 10% omafinantseeringu ja tasuta kodukindlustusega 12 kuuks ning paljude teiste kinnisvaratehingu seotud väljaminekuid vähendavate soodustustega. Lisaks garanteerib LVM Kinnisvara uue kodu ja vajadusel lisatagatiste hindamisel turu parima hinna. Uudse pakkumise ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Kinnisvaraturg on täpselt nii efektiivne ja läbipaistev, kui efektiivsed ja läbipaistvad on kinnisvaraturu siinsetele osalistele kehtivad seadused ja normid. Seaduste ja normide selgusest sõltub ka Eesti võime kaasata välis- ja kinnisvarainvesteeringuid. Mida läbipaistvam on meie kinnisvaraturg, seda suurem on ka meie investeeringute kaasamise võime. Siiani on osaliste käitumispõhimõtted veerandi riigieelarvega võrduval Eesti kinnisvaraturul kujunenud juhuslikult. Õigem oleks öelda, et nende osas puudub igasugune selgus ja struktuur - nii tarbijate kui ka investorite ootus kinnisvaramaaklerite teenustele kujuneb igal üksikul juhul eraldi. See on aga omakorda toonud kaasa kinnisvaraturul pakutavate teenuste väga erineva kvaliteedi, teatud juhtudel puudub see aga ka erialaliitu kuuluvatel kinnisvarafirmadel üldse. Kaebamise võimalus Eesti kinnisvaraturg on tänu märtsis 2010 jõustunud kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standardile läbi tegemas kiireid muutusi paremuse suunas. Kuigi võlaõigusseadus reguleerib maaklerteenustega seonduvat, ei puuduta see vähimalgi määral osutatavate teenuste kvaliteeti. Jõustunud standardi valguses saab aga hoopis uue sisu käsunduslepinguid reguleeriv võlaõigusseaduse § 620, mis kohustab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kinnisvaramaaklerit toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks saab veel sel aastal Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitav ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatav standardi EVS15733:2010 tõlge. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, ei puuduta standard ainult koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid ligi kahte tuhandet kinnisvaramaaklerit. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib aga omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Kohustuste suur hulk Uue standardi kohaselt peab kinnisvaramaakler selgitama ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastama õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Nii näiteks on maakler kohustatud esitama kinnisvara kirjelduse, andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. Samuti on ta kohustatud ostjale esitama teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. Oluline on seejuures asjaolu, et nüüdsest peab kinnisvaramaakler esitama ostjale ka dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. Lisaks peab kinnisvaramaakler ostjat informeerima talle avaldatud või teadaolevatest asja puudustest. Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler nüüdsest ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Näiteks peab kinnisvaramaakler koostama ja edastama ülevaate müüdava kinnisvara turuhinna kohta, andma ülevaate turundusega seotud kuludest, makstavatest tasudest ja lõivudest, kooskõlastma turundustrateegia ning esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest. Kliendi leping Kui siiani puudus maakleri ja kliendivahelistes kokkulepetes vorminõue, siis standardite kohaselt peab see olema eranditeta kirjalik. Lisaks vorminõudele sisaldab standard ka lepingute miinimumnõudeid. Maaklerteenuste leping peab sisaldama lepingupoolte nimesid ja aadresse, maakleri registrinumbrit, töö sisu, makstavaid tasusid ning kulusid. Lepingus peab kirjas olema ka seegi, kas tegemist on ainuesindus- või esinduslepinguga ning kas lubatud on alltöövõtt ehk kas lubatud on maakleritevaheline koostöö. Kinnisvaramaakler peab hakkama pidama ostjate tehtavate pakkumiste registrit. Uue kohustusena peab kinnisvaramaakler teavitama klienti, et juhul kui klient on palunud mõnel teisel kinnisvaramaakleril sama kinnisvara müüa, võib ta olla kohustatud maksma kahekordset tasu. Maakleri vastutus suureneb Nüüdsest peab kinnisvaramaakler tema poolt müüdavad kinnisvaraobjektid kohapeal isiklikult üle vaatama. Erandiks on ainult uued, enne valmimist müüdavad objektid. Nii on müüjad kaitstud selle eest, et kinnisvaramaaklerid jagavad müügikuulutusi kopeerides infot objektde kohta, millega nad ise kunagi tutvunud pole. Kui kinnisvaramaaklerile on usaldatud korteri või maja võtmed, tuleb selle vaatamisega seotud kokkulepped sõlmida igal konkreetsel juhul eraldi või kokku leppida ajad, millal maakler võib seda teha - nii on tagatud omanike privaatsus ja turvalisus. Ka müügiplakatite paigaldamine eeldab nüüdsest eraldi selget kokkulepet lepingus. Raha, mida kinnisvaramaakler klientide nimel oma valduses hoiab, tuleb hoiustada maakleri isiklikust varast eraldi. Samuti ei tohi maakler hoida oma valduses kliendile kuuluvat raha, kui see pole kaetud rahalise garantii või piisava kindlustusega. Eraldi on rõhutatud asjaolu, et kinnisvaramaakler peab summade tasumisel sularahas väljastama tasumist tõendava dokumendi. Raha kõrval peavad kinnisvaramaaklerid tagama, et nende tegevused on kaetud maakleri tehingute tüübi ja väärtusel põhineva erialase kahjukindlustusega. Nõudmised teadmistele Standard kehtestab isikutele, kes võtavad standardis määratletud vastutused, ka erialase pädevuste miinimumnõuded. Pädevust hinnatakse eelkõige hariduslike saavutustega, mis vastavad minimaalselt 120 ECTSile (Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem). Samuti on reguleeritud iseseisva töötamise õigus - soovitav on läbida 12-kuuline asjakohase erialase kogemuse omandamise periood. Teadmiste hulka kuuluvad ka teadmised eetikakoodeksist. Nii peab maakler tagama, et on tutvunud standardis toodud eetikakoodeksiga ning selle allkirjastanud, järgides asjakohaseid erialase hea tava määrusi ning standardeid. Kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standard täidab uue sisuga VÕS § 620, võimaldades nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojal kui ka tarbijakaitseametil hinnata ja kontrollida kinnisvaraturu osaliste tegevust. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Fotode puudumine - täna, kui valida on rohkem kui 40 000 kinnisvarapakkumise vahel, osutub väike pilt otsingutulemuste ees kõige olulisemaks. Kindlasti ei aita aga kinnisvara ostjat korteri või majaga mitteseotud fotod. Lihtsalt ilusaid fotosid võib iga soovija vaadata ka loodus- või sisustusajakirjadest. Fotode mittelisamine on aga kõige kindlam viis ostjates pahaameelt tekitada. Moonutatud fotod - ostjad ei hinda pilditöötlemisoskust. Kui korter või maja on pildistatud nii, et ruumid tunduvad suuremana, fotodelt on eemaldatud ehitusvead või pimedatest ruumidest on jäetud valgusküllane mulje on see piisav põhjus ostjal uksel kannalt ringi pöörata. Eksitav kirjeldus - loomulikult peab korteri/maja kirjeldus tekitama ostjates huvi, aga see ei tohi olla eksitav. Kirjeldus peaks hõlmama ainult olemasolevat maja või korterit! Nii on lubamatu kirja panna töid, mida pole tehtud või teha ei saa. Ehitada saab katusekorruse, kamina või kütesüsteemi ainult siis, kui selleks on ehitusluba. Topeltkuulutused - tõsiselt uue kodu otsingutesse süvenev ostja märkab üsna pea, et ühtesid ja samasid kortereid pakuvad ühed ja samad kinnisvaramaaklerid portaalides mitmel korral. Tõsi, pakkumised võivad olla pisut erinevad. Erinev võib olla kuulutuse juurde lisatud esimene pilt, tubade arv või kaugus Tallinnast, kuid täpsemal vaatlusel on näha, et tegemist on ühe ja sama objektiga. Topeltkuulutus põhjustab väärarusaamade tekkimist ostjates - jääb vale mulje pakkumiste arvust ja soodustab arusaamatuste tekkimist kokkulepete sõlmimisel - korter saab ikka ja ainult olla kas 1- või 2-toaline! Pealetükkivad müüjad - kindlasti  teab müüja oma kodu kohta igat detaili, aga ostjaid ei huvitada milline sugulane selle ehitamisel kaasa aitas või mis reisilt pilttapeet osteti. Ka ei huvita ostjat, milliste hobidega keegi tegleb. Küll sooviksid nad rahulikult koos abikaasaga majas või korteris ringi vaadata ja omvahel selle eeliseid ning puuduseid arutada.

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Saaremaal 649 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,5 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 24 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 45,1 protsendi võrra. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 6,6 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 2 000 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 12 631 eurot, siis 2012 aastal aga juba 14 772 eurot. Vaatamata mahtude kasvule on korteriomandite ja elamutega sõlmitud tehingute koguarv väiksem, jäädes 2011. aasta sama perioodile mõnevõrra alla. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Saaremaal rohkem kallimat kinnisvara

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Harjumaal 3151 kinnisvaratehingut koguväärtuses 236,4 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,9 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,8 protsenti alla. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 284,4 miljoni euroni. Seeläbi on langenud tehingu keskmine väärtus ligikaudu  33 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 108 237 eurot, 2012 aastal aga 75 032 eurot. Kasvanud on nii korteritega, kui elamutega sõlmitud tehingute koguarv. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Harjumaal rohkem, aga odavamat kinnisvara

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Pärnumaal 388 kinnisvaratehingut koguväärtuses 25,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,8 protsenti vähem tehinguid, ent nende rahaline maht ületab eelmise aasta sama perioodi 108,8 protsenti! 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 12,1 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 40 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 25029 eurot, 2012 aastal juba 65 221 eurot. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Pärnumaal vähem, aga kallimat kinnisvara

Kinnisvara hind on õige siis, kui sellega ei ole rahul ei müüja ega ostja. Müüjale tundub seda vähe ja ostjale palju. Iga konkreetse kinnisvara ostuhind kujuneb läbirääkimiste käigus. Alljärgnevalt kümme nõuannet, kuidas osta kinnisvara veerandi võrra odavamalt: 1. Otsi pakkumisi kõikidest portaalidest/kanalitest. Eestis on 20 suuremat ja väiksemat kinnisvaraportaali. Ostjana tasub alusta suurematest, kuid üle tuleb vaadata kõik, sest paljud müüjad teevad valiku vaid ühe tasuta portaali kasuks. Nii võib ainult suuremates portaalides ringi vaadates mitmed head pakkumised tähelepanuta jääda. Portaalide kõrval tasub kuulutusi otsida ka ajalehtedest, sest kuigi 85 .. 90 protsenti ostjatest otsib pakkumisi internetist, on paljud müüjad risti vastupidi veendunud, et ainult ajalehes kuulutades leiavad nad oma varale parima ostja. Lisaks portaalidele ja ajalehtedele tuleks infot hankida ka soovitud piirkonnas kohapeal. Tihti leiab kuulutusi kaupluste, kaubanduskeskuste ja kohaliku omavalitsuste infostendidelt, mis võib olla ainuke müüjapoolne info müügisoovi kohta. Põhjalik eeltööd laia valiku nimel on eduka kinnisvaratehingu nurgakivi. 2. Oma piirkonna pakkumistest ülevaadet. Kinnisvara ei osteta iga päev ja kiirustada tasub aeglaselt. Veel enne, kui alustad pakkumistega tutvumist, koosta oma eelistustest lähtuv põhjalik ülevaade. Koonda tulemused tabelisse ja jälgi turu liikumist. Kuivõrd kinnisvaraturul käituvad hinnad sesoonselt, tagab parima hinna ostu ajastamine madalhooajaks. 3. Oma piikonna müügitehingutest ülevaadet. Ainult pakkumistest ülevaate omamine ei ole piisav. Tegeliku hinnatasemega saad end kurssi viia, kui omad ülevaadet juba tehtud tehingutest. Üle vaadata tasub eelmiste kuude kõrval ka eelmiste aastate hinnatase ja konkreetse varaga tehtud tehingute arv. Kuivõrd pakkumis- ja ostuhind erinevad omavahel suuresti, saad valikust kõrvale jätta kordades ülehinnatud vara. Lisaks on ülevaate omamine hädavajalik läbirääkimistel müüjaga. Statistika juba toimunud tehingute kohta leiad maa-ameti kodulehelt. 4. Kaalu ostu enampakkumiselt. Tavapäraste pakkumiste kõrval on turul mitmeid pakkumisi kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt. Ühest soovitust, et igal juhul õnnestub hea ost teha enampakkumiselt, anda ei saa, sest tihti võivad lisaks alghinnale (mis enampakkumisel reeglina kerkib) kaasneda teenuseosutajate ja/või ühistu nõuded. Lisaks ei vastuta objekti müümisel selle puuduste eest täitemenetluses kohtutäitur ega võlgnik. Samas on enampakkumisel müüdav vara märkimisväärselt soodsam ning põhjaliku ettevalmistuse ja ekspertide kaasamisel võib õnnestuda teha suurepärane kinnisvaratehing. 5. Küsi pangast eelotsus. Kui plaanid ostu finantseerida laenuga, küsi pangast enne otsus. Nii tead, millised on võimalused ja dokumentide esitamise tähtajad, sest raha kiire kättesaadavus on kriitiliselt tähtis hinnaläbirääkimistes. Tihti võidavad hinnas need, kes saavad ostu eest maksta kohe. 6. Telli eksperthinnang. Enne lõpliku pakkumise tegemist telli kutseliselt hindajalt eksperthinnang, sest pakumis- ja ostuhinnad võivad täielikult erineda. Loomulikult ei tarvitse müüja hindaja esitatud tulemusega nõustada, kuid kolmanda osalise erapooletu hinnang võib tuua hilisematesse läbirääkimistesse murrangu. 7. Telli ehitusekspertiis. Ekspetiisi tellimine küll vähendab müüja vastutust asja eest, kuid puuduste ilmnemisel võimaldab neile viitav ekspertarvamus ning nende kõrvaldamisega seotud kulutuste eelarve ostuhinna vähendamise osas läbi rääkida. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tõsiste puuduste ilmnemisel on võimalus ostmisest sootuks loobuda. 8. Selgita välja müüja kohustused. Infot kohustuste kohta leiad kinnistusraamatust, lisaks tasub küsida infot ühistult ja kõikidelt teistelt teenusepakkujatelt (elekter, vesi jne). Läbirääkimistel võid müüja makstavate tulevaste intresside ja viiviste osa enda kasuks kaubelda. 9. Tee julge pakkumine. Tee sobivale kinnisvarale kindlasti oma pakkumine. Kuigi müüjale võib see esialgu naeruväärselt väike tunduda, võib ta seda kaaluda, kui teisi paremaid pakkumisi ei ole. Kindlasti tuleb teha pakkumine tähtajaline, sest turg ajas muutub ning jooksvalt lisandub päevas kümneid ahvatlevaid pakkumisi. 10. Leia ostjana kogenud kinnisvaramaakler. Kinnisvaratehinguid tehakse kaks-kolm korda elus. Seejuures on mitmeid asjaolusid, nagu hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, paranduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude kohta, mida tuleks läbirääkimisi pidades arvese võtta. Samuti tuleks enne kokku leppida tähtajad, arvestades, kui kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kinnisvaramaakler oskab nõu anda nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. Allikas: Eesti Ekspress, Uus Kodu Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara

Tavapäraste kinnisvarapakkumiste kõrval on turul mitmeid pakkumisi kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt. Enampakkumisel müüdav vara on märkimisväärselt soodsam, samas asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest.  Põhjaliku ettevalmistuse ja ekspertide kaasamise korral võib õnnestuda teha suurepärane kinnisvaratehing. Alljärgnevalt 10 nõuannet, kuidas osta kinnisvara enampakkumistelt: Oma enampakkumistest ülevaadet -  kuigi kõige mugavamalt saab ülevaate enampakkumistest portaalist varad.ee, tuleks läbi lugeda Ametlikud Teadaanded, sest see on ainuke kanal, kus ilmuvad kõik teated. Kahe eelmise kanali kõrval tasub lugeda ka Kuldset Börsi paberväljaannet, kus ilmub suur osa enampakkumise teadetest. Küsi pangast eelotsus - kui plaanid ostu finantseerida laenuga, küsi pangast eelnev otsus. Nii tead, millised on võimalused ja dokumentide esitamise tähtajad, sest enampakkumisel ostes kohustud tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Telli eksperthinnang - enne lõpliku pakkumise tegemist telli kutseliselt hindajalt eksperthinnang, sest pakumishinnad ja ostuhinnad võivad erineda ka kuni 100%. Enampakkumise alghind ei tähenda automaatselt head kinnisvaratehingut. Telli ehitusekspertiis - ekspetiisi tellimine küll maksab ja kellegi teise võidu puhul on see tarbetult tehtud kulutus, kuid meeles tuleb pidada seda, et ei võlgnik ega täitur vastuta asja puuduste eest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tõsiste puuduste ilmnemisel on võimalus enampakkumisel osalemisest sootuks loobuda. Leia spetsialiseerunud kinnisvaramaakler - enampakkumisel müüdava vara puhul tuleb võrreldes tavapärase kinnisvaratehinguga teada mitmeid täiendavaid asjaolusid, nagu näiteks millised täiendavad rahalised kohustused lisanduvad alghinnale, kuidas toimub valduse loovutamine ja millised on uue omaniku õigused selles osas. Arvestada tuleb ka päraldistega seonduvat, ningtehingukulude ja riigilõivude osa. Spetsialiseerunud kinnisvaramaakler oskab teid ostjana nõustada nii nendes küsimustes, kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. Tutvu varaga isiklikult - paljud objektid on seisnud tühjana müügis juba aastaid, teistesse puudub kohtutäiturita juurdepääs. Nii võib tegelik olukord suuresti erineda fotodel nähtust. Ka võib selguda, et keset talve on välja lülitatud eleketer, vesi ja gaas. Selgita välja, kui kaua on vara seisnud tühjana - tühjade korterite ja majade puhul on see kriitilise tähtsusega info, sest talvel külmunud vesi võib kevadel suuri kahjusi tekitada. Samuti ei mõju kütmata jätmine hästi hoone põhikonstruktsioonidele. Tutvu ümbruskonnaga - kuigi tähelepanu tuleks koondada ostetavale varale, ei tohi tählepanu jätta ka keskkonda. Paljud objektid asuvad uuselamupiirkondades, kus sarnaselt pooleliolevate elamutega on pooleli ka taristute ehitus. Oma ülevaadet kõikidest kohustustest - rahaliste kohustuste kõrval tuleb näiteks veel välja selgitada, kas hoone on ehitatud seaduslikult või kas sellele on olemas avalik juurdepääs. Teisel juhul tuleb näiteks kaldakaitse vööndisse ehitatud hoone lammutada. Ole kannatlik - tihti on võlausaldajate nõuded suuremad vara tänasest väärtusest. Nii võib vastuse saamine hinnapakkumisele ootuspärase päeva-paari asemel võtta nädalaid, teisalt võib ka väga soodne väljapakutud alghind langeda.

Kuigi Kuressaare kinnisvaraturg oli läinud kuul vaikne, broneerivad puhkajad nii mandri- kui ka välismaalt juba usinalt siinseid külaliskortereid. Loe edasi saartehääl.ee

Ulkomaalaisten osuus Viron kiinteistökaupoissa on melko pieni, noin prosentin luokkaa. The Baltic Guiden haastattelemien kiinteistöasiantuntijoiden muukan suomalaiset ovat ulkomaalaisten joukossa monilla alueilla enemmistönä. Ja aivan kuin matkailussakin, seuraavana kansalaisuutena seuraavat venäläiset. Uus Maan toimitusjohtaja Mika Sucksdorff sanoo, että „suomalaiset ostavat Virosta pääasiallisesti investointikohteita." Hänen sanojaan tukee toinen suomalainen, 1Parterin Christian Ayrer, jonka mukaan „tänä talvena ovat suomalaiset olleet keskimääräistä aktiivisempia, investoiden keskustan asuntoihin." Yhä useampi myy kalliimman asunnon Suomessa ja käyttää saamansa rahat virolaisasuntoon sekä eläkepäiviensä turvaksi. Tallinnassa myytyjen asuntojen keskineliömetrihinta on jäänyt nyt reiluun 1000 euroon. Sucksdorffin mukaan keskustan keskineliöhinta kasvoi vuodessa 12,5 prosenttia. Tammikuussa, joka on vuoden hiljaisinta aikaa, on ollut kovaa nousua edellisvuoteen verrattuna. Nousu on peräti 40 prosenttia vuoden 2011 tammikuuhun verrattuna. Länsi-Virossa toimivan LVM Kinnisvaran Ingmar Saksing kertoi The Baltic Guidelle, että aikaisemmin suomalaisten keskuudessa vain kesäaikoina käytettävien asuntojen rinnalle ovat tulleet ympärivuotiseen käyttöön hankitut talot ja asunnot. Monet ovat Saksingin mukaan myös tehneet Pärnussa pitkiä, jopa kolmen vuoden vuokrasopimuksia kalustetuista asunnoista 200-300 euron kuukausivuokrilla. „Uutena trendinä ovat Pärnuun ja Kuressaareen kesäsuomalaisten rinnalle tulleet henkilöt ja perheet, jotka työskentelevät ja asuvat täällä vuoden ympäri." Saksing kertoo, että suomalaiset ovat yhä useammin myös myyjän roolissa. The Baltic Guide maaliskuu 2012, teksti Mikko Savikko, kuva Andrei Chertkov

Alates tänasest alustame hindamisteenuse pakkumist ka Tallinnas ja Harjumaal. Sel puhul on kuni märtsi lõpuni võimalik meilt tellida eksperthinnanguid kasutades turu parima hinna garantiid. Korteri hindamine Tallinnas maksab 65€ ja maja hindamine 125€. Ülisoodsate hindadega eksperthinnanguid on kampaania lõpuni võimalik tellida kõikidele pankadele. Indreku sõnul (Indrek on meie Tallinna kontori juhataja) on täna ostuotsused valdavalt seotud eluasemelaenudega, mille vormistamine eeldab omakorda eksperthinnangu tellimist. „Täna võimaldab maaklerteenuse kõrval pakutav hindamisteenus meil kliente kiiremini teenindada," lisas ta. Ando sõnul (Ando on meie Tallinna kontori hindaja) on kiiruse kõrval oluline ostuotsust mõjutav tegur ka hind. „Soovime pakkuda suurt hulka minimaalsete hindadega eksperthinnanguid, säästes nii tänaste ostjate aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," kinnitas ta. Meie poolt koostatud eksperthinnangud vastavad Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 standardite nõuetele. LVM Kinnisvara Tallinn hindaja Ando Lumiste

Tänaseks kui e-rahvaloendus on juba lõppenud ning viimastel andmetel on ka enamuse kodudes rahvaloendajad käinud, jätkavad kinnisvaramaaklerid igapäevaselt loendusel osalemist ehk vastavad rahvaloendajate poolt telefoni teel esitatud küsimustele tühjade eluruumide kohta. Kui loenduse alguses helistati küsimaks tühjade elamute kohta, kuhu on paigaldatud müügiplakatid, siis viimastel nädalatel saavad kinnisvaramaaklerid päevas lisaks mitmeid kõnesid ka tühjade eluruumide osas, mis on müügis kinnisvaraportaalides. Küsimused, mida maakleritelt küsitakse on tavapärased ja puudutavad eluruume ning nende omanikke kuid parema tulemuse nimel tasuks järgmine kord kaasata kõiki 2000 kinnisvaramaaklerit, kellel on eluruumidest ja nende seisukorrast hea ülevaaade.

Et puhkuste kõrghooajaks ehk kolmeks suvekuuks Pärnus üks mõnus suvituskorter leida, tuleks otsingutega alustada juba jaanuaris. Kui veel viis aastat tagasi eelistati suvekodu otsimisega tegelema hakata vahetult enne suve algust, siis viimastel aastatel on see järjest varasemale ajale nihkunud. Suurte puhkuseplaanidega suvitajad teevad kodutöö ära juba aasta esimestel kuudel, Pärnu puhkuse sõltlased broneerivad aga suvekodu järgmiseks aastaks kohe pärast puhkuse lõppu. Selline suvepärnakate käitumine on tingitud peamiselt kolmest asjaolust: tarbimisharjumuste muutusest, tagasihoidlikust valikust ning hooajalistest hindadest. Ühtlasi mängib otsingute nihkumises aasta algusesse rolli asjaolu, et kui varem oli sobiva üüripakkumise puudumisel alternatiiv suvekorteri ostmine, siis nüüd pole see enam paljudele jõukohane. Peale selle on oma osa pika eestimaise suvepuhkuse eelistamisel, mis tingib vajaduse hotellitoast suurema ja mugavama koha järele. Kuigi suvekodude otsingud algavad paukuva pakasega, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik, jäädes 150 korteri juurde. Lähenev hooaeg toob märtsis ja aprillis hoogsasti lisa ning kergitab üürikorterite pakkumise kahekordseks. Maksimumi saavutab pakkumine maikuus, kui see kolmekordistub. Valikusse lisanduvad külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvuga liiguvad kuu või paari jooksul järsult üles ka hinnad. Kui talvisel hooajal on keskmine üürihind ligikaudu 5 eurot/ m² kuus, siis mai alguseks on see üldjuhul kolmekordistunud. Hindade maksimum saabub juulis, kui ruutmeetri üürimise eest makstakse kuni 60 eurot kuus ehk üürihind erineb talvisest hinnatasemest kuni 12 korda. Mida varem üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. Ainult suvekuudeks tasemel 5 eurot/m² korterit üürida ei õnnestu, aga kui sõlmida kokkulepe aegsasti, on hind suvistest kokkulepetest soodsam ja algab 6-7 eurost/m². Lühikese perioodi üürihind läheneb hotellitoa maksumusele. Valdav osa suvekülalisi puhkab peamiselt sellistes korterites, mida on võimalik üürida täpselt nii pikaks ajaks, kui plaan Pärnus viibida on. Varajased planeerijad eelistavad sõlmida kokkuleppe vahemikuks juuni algusest augusti lõpuni. Teiseks võib korteri üürida kuuks või kaheks. Sel juhul eelistatakse aega 15. juunist 15. augustini. Kolmandaks kasutatakse võimalust üürida korter kuuks või kaheks-kolmeks nädalaks. Viimastel aastatel on kõigele eelnevale lisandunud üürilepingud nädalaks või nädalalõpuks, samuti leidub neid omanikke, kes on nõus üürima korteri ööpäevaks. Hinnatase on võrreldav eelmise aasta omaga Valdavalt eelistatakse üürile võtta uusi kortereid kesklinnas ja rannarajoonis. Sõltuvalt üürilepingu pikkusest ja broneerimise ajast kõiguvad selliste korterite hinnad vahemikus 500 - 2500 eurot kuus. Teistes Pärnu piirkondades asuvatest uutest korteritest huvituvad suvitajad haruharva ja vaid südasuvel. Uute korterite kõrval üüritakse rannalähedastel tänavatel asuvaid vanemaid, kuid laitmatus korras kortereid. Hinnad on tagasihoidlikud, jäädes 300-700 euro vahele kuus. Selline hinnatase kehtib peamiselt möbleeritud ja kõige vajalikuga varustatud korterite puhul ning viimastel aastatel sisalduvad hinnas ka kõik kõrvalkulud. Ülalnimetatud üürihindade juures ei teki suuri erinevusi esimese eelistusena valitavate kahetoaliste rõduga korterite ja perekondade eelistavate kolme-neljatoaliste korterite vahel. Majade üürihinda on raske välja tuua, sest suveks üürimaja leidmine on Pärnus keeruline. Tihti eelistatakse hinnalt soodsamat, kuid pinnalt sama suurt korterit. Pärnu rannarajoonis Seedri tänaval pakutakse üürida eksklusiivseid kortereid. Neist väikseim on kahetoaline (58 m²) ja seda on soodsaim üürida kolmeks suvekuuks kokku 3000 euro eest. Foto: Arne Maasik Allikas: Äripäev, Kinnisvara märts 2012

Toome kevadkampaania raames koos turule uudse teenustepaketi, mis võimaldab kodu soetamisel säästa laenulepingu, esimese aasta kodukindlustusmakse ning SEB Super+ arvelduspaketi tasu. Lisaks on ühistel klientidel võimalus saada kuni 2000 eurose limiidiga püsimaksega krediitkaardi omanikuks. Eeltoodud teenuste kõrval sisaldab teenustepakett ka meie hindamisteenuste turu parima hinna garantiid. "Viimased paar aastat on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uutele teenustele ning kevad on selle algatusteks parim aeg," märkis Andres. „Teeme SEB-ga koostööd, sest meie paarikümne aastane praktika pangaga on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Koostöös LVM Kinnisvaraga pakume uue kodu soetamisel meie tänastele ühistele klientidele uudset teenustepaketti, mis võimaldab märkimisväärse säästmise kõrval kokku hoida aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele. Samas pakume kõigile klientidele, kes pangakontorist läbi astuvad, võimalust saada erakliendihaldurilt kiiresti hinnang oma laenuvõime kohta," täiendas SEB eralaenude äriarendusjuht Triin Messimas. Uudse teenustepaketi ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Kui kodust saab kinnisvarapakkumine, tuleb parima võimaliku hinna jaoks pingutada. Kinnisvara müügiks ettevalmistamine tagab  kuni veerandi võrra kallima hinna. Ostjal kulub täna kinnisvaraga tutvumiseks keskmiselt 15 minutit, seepärast tuleb lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Mõnikord piisab ainult pilgust majale või korterile, et öelda oma "jah" või "ei". Esmast muljet on võimalik jätta vaid üks kord ning parima tulemuse saavutamiseks tuleb kõik teha niivõrd koduseks ja hubaseks, et sinna soovitakse jäädagi. Alljärgnevalt 10 lihtsat nõuannet, kuidas müüa kinnisvara kuni veerandi võrra kallimalt: Korralda suurpuhastus - viska ära vanad ajalehed ja ajakirjad ning pane riiulitele ja laudadele kogunenud dekoratiivasjad sahtlitesse või kapidesse. Paiguta üleliigne mööbel, hooajal mittevajalik riietus või üleliigsed jalanõud panipaika. Ära unusta koristada ka abiruume (garaaži, kuuri või kõrvalhoonet). Pese aknad - nii paistab tuppa rohkem valgust. Hoia kodu piinlikult puhas ja korras - korras korter või maja jätab väga hea esmamulje. Selleks vabane sõrmejälgedest erinevatel pindadelt, peeglitelt ja klaasidelt, pese või vahata põrandad ning pese puhtaks ahju või kamina klaasid ning külmkapp. Poleeri metallpinnad. Kui ettevõtmine tundub liiga töömahukas, kaalu puhastusfirma kaasamist. Vabane lõhnadest - puhasta vaibad ja tekstiilpinnad vabanemaks küpsetamise, suitsetamise ja kodulooma lõhnadest. Muuda ruumid heledamaks - vaheta välja katkised elektripirnid. Pese puhtaks (vajadusel värvi üle) seinad. Kaaluda tasub ka kardinate vahetust õhulisemate vastu. Muuda vannituba luksuslikuks - Hoolitse selle eest, et nähtaval ei oleks hambaharju, koristustarbeid, erinevad puhastusvahendeid ja kassiliivakasti. Vaheta vanad käterätikud uute toon-toonis rätikute vastu ning vana dušikardin uue vastu. Paiguta pesuruumi värsked lilled ning küünlad. Vajadusel korralda väiksemad remontööd - raskelt sulguvad uksed ja aknad, mõni katkine klaas, tilkuv kraan või katkine aialipp võib tunduda tähtsusetu, kuid jätab mulje, et korter või maja vajab remonti. Korista aed ja ümbrus - niida muru, riisu lehed, püga hekid ja vajadusel istuta pottidesse uued lilled. Hoolitse detailide eest - värsked lõikelilled, puuviljavaagen või pidulikult kaetud laud on need detailid, mis loovad ettekujutuse mugavast ja hubasest kodust. Alati ei ole võimalik ostjatel tutvuda korteri või majaga päeval. Pimedal ajal süüta küünlad, võimalusel tee kaminasse tuli. Anna ostjatele hingamisruumi - võimalusel jäta kinnisvaramaaklerile võti ja mine ise poodi või jalutama, nii saavad ostjad rahulikult korteri või majaga tutvuda ning omavahel arutades kiiremini ostuotsueni jõuda.

Ehkki korteri vahetuse puhul on kulud väiksemad kui ostu-müügi korral, võtab see reeglina rohkem aega, sest teist poolt on, kellele vahetus sobiks, on raske leida. Loe edasi postimees.ee Kortermaja. Foto: Liis Treimann

Veel enne, kui teha otsus korteri ostuks, tasub ühendust võtta korteriühistuga, küsimaks alljärgnevaid küsimusi. Seeläbi on võimalik aru saada, kui hästi on korraldatud ühistu tegevus ja kas ühistul on potentsiaalseid probleeme. Kui suurt osa korteritest kasutavad omanikud ja kui suurt osa üürnikud? Üldiselt tähendab suurem omanike osakaal seda, et majas toimub vähem kolimisi ja muutusi. Milliseid kokkuleppeid sisaldab ühistu põhikiri ja/või kodukord? Kas uutele ja vanadele liikmetele kehtivad samad mängureeglid? Nii võib selguda, et täna elektriküttega korteris tuleb järgmiseks kütteperioodiks taastada keskkütesüsteem või tuleb korteri akende vahetamine tellida ainult välisfassaaditöid teostanud firmast, sest teisel juhul ei kehti enam garantii maja renoveerimistöödele. Kas ühistul on reserve? Lisaks uuri, kuidas on lood võlgnikega. Kuidas on reservid kaitstud inflatsiooni eest? Läbimõeldud reservide kogumine eeldab vähemalt nende hoiustamist. Mida sisaldab hooldus- ja haldustasu? Tavapäraste teenuste  kõrval tasub uurida, kas see sisaldab ka üldaladelt muruniitmist ja parklast lumelükkamist või need tööd tehakse graafiku alusel ühistu liikmete poolt. Kuidas toimub kulude jaotus? Kulusid saab jagada näiteks korterite, ruutmeetrite või korteris elavate inimeste arvu alusel. Suure hulga üürikorterite puhul on ruutmeetrite järgi jaotus õigem, sest sagedamini vahetuvad inimeste üle arvet pidada on keeruline. Millised on viimastel aastatel olnud suuremad erakorralised väljaminekud? Mõned erakorralised kulud on vältimatud, aga korduvad kulukad erakorralised väljaminekud on ohumärgiks hoone seisukorra või ühistu tegevuse osas. Kui sageli korteriühistu liikmed vahetuvad? See näitab, kui tihti kortereid müüakse ehk kas omanikud on üldiselt majaga rahul või mitte. Kas ühistul on olnud kohtuvaidlusi? See ei ole kunagi hea märk, sest see toob alati kaasa maja hooldamise- ja haldamisega mitteseotud lisakulusid. Kas arendajal on hea maine? Uuemate kortermajade puhul küsi ühistust arendaja andmed ja võimalusel külasta nende teisi arendusi. Kui selgub, et ehituskvaliteediga on probleeme, siis ostu korral  saavad nendest peagi uue omanku probleemid. LVM Kinnisvara: enne, kui teha otsus korteri ostuks, tasub ühendust võtta korteriühistuga

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates «jah» lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi tööks vajalike teadmiste olemasolule, rääkimata esindaja ametinimetusest. Oma teenuseid pakub Eestis hinnanguliselt ligi kaks tuhat kinnisvaramaaklerit, kuid mitte kõik neist ei oma kinnisvaramaakleri tööks vajalikke teadmisi, mis omakorda tähendab seda, et mitte kõik kinnisvaramaakleri palganud kliendid ei saa oma kinnisvaraküsimusi lahendatud või ei esindata nende huve parimal võimalikul viisil. Eestis ei reguleeri kehtivad seadused kinnisvaramaaklerite tegevust ega ametinimetuste maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Praegust õiguslikku ja turuolukorda arvestades on kindlaim tagatis kinnisvaramaakleri teenuse ostjale palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, kes on läbinud kutseeksami ning seega on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised, oskused ning kogemus, või pöörduda firma poole, kus on vähemalt üks selline kinnisvaramaakler, kes teiste tegevuse eest vastutab. On vähemalt kaheksa põhjust, miks kinnisvaraküsimustega peaks tegelema vaid kutseline (kutsetunnistust omav) kinnisvaramaakler. 1. Teadmised. Kutseeksami sooritamine on maakleritele vabatahtlik, kuid seda saab sooritada vaid turuosaline, kes on sel alal töötanud vähemalt kaks aastat. Eksami sooritamine ei ole eelnevalt seda tööd teinud inimesele raske, kuid selle läbimine on tunnistus sellest, et tal on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised ja ta on sidunud end kinnisvaravaldkonnaga pikemalt. Nii teab ta näiteks, millised on hetkel kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusaktid. 2. Orienteerumisvõime. Kinnisvarasektoris on käibel mitmeid mõisteid, milles orienteerumine on ülioluline. Nii kasutatakse näiteks hindade osas mitmeid mõisted, mille eristamisele tavapäraselt ei pöörata suurt tähelepanu. Samas võivad pakkumishinnad, turuhinnad ja ostuhinnad teineteisest erineda kolmandiku või poole võrra. Vastavate teadmistega spetsialist aitab ette valmistada edukat kinnisvaratehingut ning vältida viivitusi või kulukaid vigu. 3. Informatsioon. Kutselisel kinnisvaramaakleril on ülevaade piirkonna pakkumistest, planeeringutest, liikluskorraldusest, lasteaedadest, koolidest ja paljust muust. Ka on ta võimeline pakkuma objektiivset informatsiooni pakutava objekti kohta, selle suurusest ja kinnistu piiridest. Lisaks teab ta näiteks, mis hinnaga on müüdud piirkonnas teisi sarnaseid kortereid või maju ja kindlasti oskab anda nõu olemasoleva vara hinnakujunduse ja vara edasimüügi hinnatasemete osas. 4. Parimad tingimused. Kutselise turuosalisena oskab maakler vastu võtta parima pakkumise või anda nõu vara hetkesituatsiooni parima võimaliku hinna kohta. Ka on tal praktikuna ülevaade nii aktiivsetest pakkumistest kui ka vaikses müügis olevatest objektidest. 5. Läbirääkimisoskus. Kinnisvaratehinguid tehakse kaks-kolm korda elus. Seejuures on mitmeid asjaolusid, nagu näiteks hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, parenduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude osas, mida tuleks läbirääkimisi pidades arvestada. Samuti tuleks eelnevalt kokku leppida tähtajad, arvestades, kui kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kutseline maakler oskab nõu anda nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. 6. Objektiivne. Tihti on kinnisvara ostmine ja müümine emotsionaalne otsus - see ei ole ainult neli seina ja katus. Samuti on oma koduga seotud paljud mälestused ja seda remontides või ehitades on kulutatud hulk oma aega ja vaeva. Samuti nähakse ostes peamiselt vaid viimistlust ja sisustust, samas kui paljud muud aspektid on olulisemad. Kutseline turuosaline oskab eristada olulisi detaile, aspekte ja asjaolusid ebaolulistest. Näiteks on köögimööblist tähtsam see, kas ühistu on võtnud renoveerimislaenu, või see, kas pakkumise teinud ostjal on olemas ka reaalne võimalus seda eluasemelaenuga osta. 7. Kogemused. Kutseline maakler on turuosaline, kellel on aastatepikkune kogemus ning on igapäevaselt seda tööd tehes teinud sadasid, kui mitte tuhandeid tehinguid. Isegi kui klient on varem teinud tehinguid iseseisvalt, jääb tehingute vahele reeglina pikem periood, mille jooksul paljud seadused, regulatsioonid ja põhimõtted muutuvad. Seepärast on eksperdi kaasamine hädavajalik. 8. Turundusjõud. Ükski reklaam ei müü kinnisvara - kinnisvara müüvad inimesed. Samas, ilma reklaamita ei märka keegi ka kõige soodsamat pakkumist. Nii nagu osa inimesi joob kohvi ja teistele meeldib tee ning kolmandad joovad üldse piima, nii peab ka kinnisvarale ostja leidmiseks kasutama võimalikult paljusid reklaamikanaleid. Reklaamijatega kokkuleppeid tehes on kinnisvaramaakleril kindlasti paremad võimalused kokku leppida nii reklaamihindade kui esile toomise osas. Tegelikult leiab suur osa tehinguid aset ka seetõttu, et sobivat pakkumist soovitas maakler kellegi tuttavale, sõbrale, kliendile või tema perekonnaliikmele. Seetõttu on parim tagatis palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, sest tal on olemas kinnisvaramaakleri tööks vajalikud teadmised ja oskused ning kogemused, et lahendada kinnisvara ost või müük parimal võimalikul viisil. Kutsetunnistusega kinnisvaramaaklerite nimekiri on kättesaadav kutseregistrist, mis asub www.kutsekoda.ee

Portaali City 24 andmeil on Pärnus müügis pealt tuhande korteri (31. jaanuaril oli see number 1045), mida LVM Kinnisvara juhatuse liikme Andres Suti hinnangul on Pärnu-suuruse linna kohta igati paras hulk. „Normaalne valik, oleks neid vähe, tähendaks see reeglina hinnatõusu ja väiksemat valikut," tõdes Sutt. „Palju vähem pole neid kunagi olnud. Kui aastas müüdi 580 korterit, siis väga suurt mahtu ees pole, alla kahe aasta, aga inimesed vajavad kogu aeg muutusi: kellel pere suureneb, kellel väheneb, kes kolib siia, kes siit ära." Loe edasi parnupostimees.ee Ranna rajooni kortereid ostavad valdavalt välismaalased, kelle jaoks meie kinnisvarahinnad on päris vastuvõetavad. Foto: Ants Liigus