LVM Kinnisvara lõpetas Kuressaares Vallimaa 26 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.

Pärnu kinnisvarafirmade maaklerid nentisid, et Pärnu võiks välja pakkuda avaramaid tulevikuvisioone, mis käsitlevad lastega perede võimalusi siia kodu rajada. Küsime: mida saaks teha ära kohalik omavalitsus, et noor pere valiks elukohaks Pärnu?

LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing soovitab Maksu- ja Tolliametil taotleda riiklikku kinnisvaramaaklerite registri loomist, mis omakorda võimaldab korraldada kinnisvaramaaklerite tegevuse järelevalvet.

Äripäeva kinnisvarakonverentsi müügisessioonis selgus, et maaklerid vassivad ilupiltidega, müüvad maja pähe suvilaid ja tegutsevad turul ilma esinduslepininguta. Tõsisemad juhtumid on jõudnud tarbijakaitseametisse. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu hinnangul on hea teeninduse päästerõngas maaklerite teenusestandard, mis siiski maaklerite hulgas mitmeid vastuolulisi reaktsioone tekitab. Vaata selleteemalist ettekannet Äripäeva Kinnisvarakonverentsil siit!

Ühel jaanuarikuu jahedal, kuid päikselisel esmaspäeva varahommikul maandus meie lend Bromma lennuväljal - alguse sai eksperiment töötada nädal aega kinnisvaramaaklerina Stockholmis. Töökohtade vahetuse idee ja kokkulepe töötada Stockholmis kinnisvaramaaklerina sündis põhjanaabrite sügisesel visiidil Eestisse, kui võrdlesime, kuidas näeb välja maakleri tavapärane töönädal, millist pühendumist ja vastutust see eeldab, millised on maaklerite sissetulekud ning kuivõrd erinev on praktika erinevates riikides. Vaatamata õigusruumide erinevustele on kinnisvaramaaklerite tegevus oma olemuselt väga sarnane ja töökogemus nii siinsel kui ka sealsel kinnisvaraturul aitab kindlasti mõista, miks pealtnäha väga sarnased kinnisvaraturud on siiski erinevad ehk mida oleks meil Rootsi kolleegidelt õppida oma töö efektiivsuse ja klienditeeninduse parandamiseks. Kõige selle taustal alustasime kinnisvara aastat eksperimendiga, mis aitab hinnata meie positsiooni ja arenguid võrreldes teiste kinnisvaraturgudega. Sarnasused ja erinevused Olnud küll eelteadmistega varustatud, keskendusime Stockholmi jõudes esmalt turust ülevaate saamisele. Ajaliselt kiire ülevaate kompenseeris hästi ette valmistatud ettekanne, mis tugines ülidetailsele statistikale - see on muuseas kättesaadav kõigile, kuni ostja ja müüja nimede ning ostuhindadeni välja. Turuülevaate käigus sai selgeks, et ainuüksi Stockholm koos eeslinnadega ületab Eestit rahvaarvult, rääkimata tehingute rahalisest ja tükilisest mahust. Samas toimuvad Rootsis Eestiga hämmastavalt sarnased protsessid. Nii koondub elanikkond jõuliselt Stockholmi, mõningast konkurentsi pakuvad seejuures Göteborg ja Malmö. Protsessi mõistmiseks on hea näide see, kus iga päeva hommikul saabub Rootsi pealinna alaliselt elama ja tööle kaks suurt bussitäit inimesi, kellele tuleb õhtuks kodu leida. Seega kasvab pealinna elanikkond igal aastal ligi 50 000 inimese võrra. Samas seab sellele piirangud riiklikult kehtestatud üüri piirmäär, suurtes munitsipaalkorterites elavad üksikud inimesed ning üliettevaatlik arendustegevus ja selliste projektide finantseerimispoliitika. Viimasel juhul näiteks alustatakse uue projektiga alles pärast seda, kui on olemas ostjad kahele kolmandikule korteritest. Seejuures tuleb ostjal uut korterit ostes oodata võtmeid paar - kolm aastat. Rootsiga sarnased protsessid toimuvad ka Eestis, kus elanikkond koondub pealinna. Seejuures pakuvad mõningast konkurentsi Tartu ja Pärnu. Kolmekordne teenistus Esimese tööpäeva ülikiire tempo ja kestuse hiliste õhtutundideni tingis asjaolu, et kinnisvara müüakse Stockholmis peamiselt pühapäeval ja esmaspäeval toimuvatel kliendipäevadel. Tööplaani oli neid lisatud kolm. Tulenevalt suurest nõudlusest ja tunnipealt ettevalmistatud müügiprotsessist on korterite keskmised müügiperioodid mõõdetavad päevades. Vastupidi Eestile toimub kinnisvaramüük Rootsis selliselt, et alustatakse madalast hinnast ning korteri omanikuks saab kõrgeima pakkumise teinud ostja. Nii said esmaspäeval esitletud korterid kõik juba kolmapäevaks müüdud. Näiteks käis Södermalmis 570 000-eurose alghinnaga korteriga tutvumas 70 ostjat. Korter osteti 684 000 euro eest. Teisipäevast reedeni kulges töönädal tavapäraselt. Maakler suhtleb pakkumise teinud ostjatega, valmistab ette ja korraldab müügilepingute allkirjastamist, võtab ühendust potentsiaalsete müüjatega ning korraldab uute kliendipäevade toimumisega seonduvat. Seejuures teenib keskmine maakler Stockholmis 3000 eurot kuus, müües keskmiselt 2-3 kinnisvara kuus. Kinnisvaramaaklerite tööd Rootsis iseloomustabki peamiselt detailideni planeeritud müügiprotsess, mida toetavad erinevad partnerid (fotograafid, sisekujundajad, trükikojad, reklaamifirmad), üks ja ainuke kinnisvarafirmadele kuuluv kinnisvaraportaal ja avatud andmebaasid, mis võimaldavad pakkuda teenust täpselt õigele sihtgrupile. Töönädal Stockholmis õpetas, et vaatamata õigusruumide erinevusele on 95% ulatuses protsessid sarnased (erisused tulenevad vaid seadusandlusest) ning seejuures võimaldavad omandatud teadmised lühendada müügiperioode ka meie klientide jaoks Eestis. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kui pärast majanduslangust taastus esmalt korterite ja seejärel elamute turg, on nüüd neile järgnenud hoonestamata kinnistute turg, tõdesid Pärnu kinnisvarabüroode maaklerid. Esmalt tärkas ostjate huvi Pärnu linna pakkumiste vastu ja möödunud aastal lisandus sellele Pärnu maakonnas asuvate hoonestamata kinnistute turg, märkis LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing. Väljaspool Pärnut, Sindit ja Kilingi-Nõmmet on kinnistute turg teinud läbi märkimisväärse tõusu, kasvades eelmisel aastal tehinguarvudes 35 protsenti. Seejuures kasvas keskmine ruutmeetrimaksumus, selgitas Saksing. Edasi loe parnupostimees.ee

Kinnisvaratehinguid tehakse paar-kolm korda elus. Tegu on oluliste otsustega ning enamjaolt ka rahaliselt tähtsate tehingutega. On loomulik, et nii nagu teistes eluvaldkondades, on ka kinnisvaramaastikul otsuste tegemisel võimalik palgata spetsialiste. Maakleriamet ei ole midagi uut, vastupidi, Eestis pakub oma teenuseid hinnanguliselt ligi 2000 kinnisvaramaaklerit. Paraku ei reguleeri aga Eestis kehtivad seadused kinnisvaramaaklerite tegevust ega ametinimetuste maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Igaüks võib üleöö maakleriks hakata ja kõige kurvem on, kui selle maakleri ainus huvi on tehingust tulenev tasu võimalikult lihtsalt kätte saada, mitte professionaalselt teenust osutada, rääkimata kliendi huvide kaitsmisest. Kindlaim tagatis maakleriteenuse ostjale on  palgata oma objektiga tegelema kutseline maakler, kes on läbinud kutseeksami ning omab seega tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kutselisel kinnisvaramaakleril on ülevaade piirkonna pakkumistest, planeeringutest, liikluskorraldusest, lasteaedadest, koolidest jpm. Ta võimeline andma objekti kohta objektiivset infot selle suurusest ja kinnistu piiridest. Lisaks teab, mis hinnaga on müüdud piirkonnas teisi sarnaseid kortereid või maju, ning oskab anda nõu olemasoleva vara hinnakujunduse ja edasimüügi hinnataseme kohta. Kutselise turuosalisena oskab maakler vastu võtta parima pakkumise või anda soovitusi vara hetkesituatsiooni parima võimaliku hinna kohta. Lisaks on tal praktikuna ülevaade nii aktiivsetest pakkumistest kui ka vaikses müügis olevatest objektidest. Kinnisvaratehingute juures on mitmeid asjaolusid,mida läbirääkimisi pidades arvestada tuleb näiteks hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, paranduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude osas. Samuti tuleb enne kokku leppida tähtajad, arvestades, kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kutseline maakler oskab nõustada nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida objekti ehitusekspertiis. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maakleritasu maksma juhul, kui maakleriga pole kõiki olulisi tingimusi kokku lepitud. Kui aga lubate oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna teenuse eest maksta. Kui leiate, et teie kinnisvara pakub müügiks maakler, kellega te pole kunagi kohtunud või suhelnud, ega soovi teenuse eest maksta, paluge tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maakleritasu ja perioodi, mille jooksul ta teid esindab. Soovitatav on kõik räägitu kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Samuti on suulisi kokkuleppeid hiljem raske tõestada. Sellepärast tuleb ka maaklerileping teha kindlasti kirjalik – see kindlustab teile soovitud tulemuse ja rahuliku une. Maakleriteenuste lepingu puhul on tegu käsunduslepinguga, millele kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatu. VÕS § 620 täpsustab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvat standard EVS-EN 15733:2010. Iga lepingu puhul on tegu konkreetse kokkuleppega, mis võib olla teistest väga erinev. Esindusleping - kokkulepe kinnisvaramaakleri ja kliendi vahel, mis annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures võib müümisega samal ajalt tegeleda nii omanik ise kui ka kõik teised kinnisvaramaaklerid, kellega omanik on kirjaliku kokkuleppe sõlminud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest. Seejuures saab tasu vaid ostja leidnud maakler. Kui omanik leiab ostja ise, siis maakleritel õigust tasule ei teki. Ainuesindusleping - kokkulepe, kus klient usaldab kinnisvara müügi ainult ühele kinnisvaramaaklerile. Sel juhul on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest juhul, kui maakler on leidnud ostja. Ainuesinduslepingus võib ka kokku leppida, et maakleril tekib õigus tasule müügilepingu sõlmimisel igal juhul, ka siis, kui ostja on leidnud müüja iseseisvalt. 2010. aastal jõustus Euroopa Liidus kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standard. Eestikeelsena on standard kättesaadav selle aasta novembrist.  Loodan väga, et see aitab korrastada meie kinnisvaramaaklerite turgu ja tõsta seeläbi usaldusväärsust maakleri kui elukutse vastu. Kutsetunnistusega kinnisvaramaaklerite nimekiri on kättesaadav kutseregistrist, mis asub aadressil www.kutsekoda.ee Allikas: Eesti Ekspress, Kinnisvara Ekspress, 25. oktoober 2012 st1:*{behavior:url(#ieooui) }

Viimastel andmetel on internetiühendus seitsmel leibkonnal kümnest, mistõttu ei saa kohtutäiturite poolt ainult elektrooniliselt korraldatavatel enampakkumistel osaleda ligi 30% elanikest. Kuivõrd ligi kolmandikul leibkondadest selline võimalus puudub, ei taga selliselt läbiviidav enampakkumine ka parimat pakkumist! Olukord ei oleks nii ebaõiglane, kui kohtutäiturid teataksid kõikidest sellistest enampakkumistest ajalehes. Viimasel juhul oleks asjast huvitatud kodanikul olemas alternatiivne infokanal ning huvi korral oleks võimalus osaleda enampakkumisel kasvõi avalikust internetipunktist. Näide enampakkumise teatest: