Võrreldes korteritega on majaosas rohkem ruumi ja privaatsust ning selle juurde kuulub enamasti aiaosa. Vaatamata eelistele ei maksta aga majaosa eest elamuga võrreldavat hinda, vahel müüakse pealtnäha korralik majaosa isegi odavamalt kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab just majaosa müük kõige põhjalikumat ja tihti aeganõudvaimat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu puhul on piirid ja kasutused selged ja arusaadavad, siis kaasomandis majaosa puhul seda alati eeldada ei saa. Nende nõuannete järgimine tagab majaosa müügil õiglase hinna – tihti on tulemuseks esialgsest kuni poole kõrgem hind. 1. Teavita müügiotsusest kaasomanikku või -omanikke. Kaasomanikke informeerida on mõistlik nii ostueesõigust, sõlmitavaid kokkuleppeid kui ka müügitulemust silmas pidades. Kui teha kõigepealt pakkumine naabrist kaasomanikule, võib müük õige kiiresti minna – võib-olla osutub ostjaks just kaasomanik. 2. Otsi üles või telli veel enne müügiga alustamist kogu elamu ja kinnistu mõõdistus. Täpne ülevaade müüdava majaosa suurusest ja piiridest annab ettekujutuse kõigile kaasomanikele ja potensiaalsetele ostjatele. Tihti on majaosades tehtud ümber- ja juurdeehitusi. Ise juurde ehitatud pinda peetakse tavaliselt enda omaks, seaduse järgi kuulub aga lisapind, sõltumata rajamisega seotud kulude kandmisest, mõttelistes osades kõigile kaasomanikele. 3. Sõlmi enne müüki notari juures kõik kokkulepped majaosa ja krundi kasutuse kohta, lase teha kanne märkena kinnistusraamatusse. Seda kokkulepet on lihtne sõlmida, kui naabreid on müügisoovist aegsasti teavitatud ning olemas on täpsed mõõdistustulemused. Siinjuures on oluline, et kasutuskorra kokkuleppest tulenev pind vastaks täpselt mõttelisele osale. Kui krundi plaan, paiknemine või ruumide jaotus on selline, et iga kaasomanik ei saa mõtteliselt talle kuuluvat pinda kasutada, tuleks hüvitamise kohustus ja kord kasutuskorda seades samuti kokku leppida, sest kui üks kaasomanikest kasutab ettenähtust suuremat pinda, on teistel omanikel õigus nõuda kaotatud kasutuseeliste hüvitamist ning seda ka tagasiulatuvalt. 4. Kaalu võimalust kasutuskorra kokkuleppimise asemel korteriomandite seadmist. Kuigi see pole alati võimalik ja võib eeldada ka teatud määral ümberehitusi, sest korterelamute nõuded on rangemad kui elamute omad, tasub võimalused teha selle nimel kompromisse, kuivõrd selline samm tõstab vara väärtust veelgi – kaasomandis majaosade asemel hakkavad omanikele kuuluma korteriomandid ja ostueesõiguse saab kõrvaldada. 5. Majaosad koos – nii, et müügiks pakutakse tervet elamut – maksavad rohkem kui üksikud osad eraldi. Seega tasuks naabritele teha ettepanek müüa oma majaosad koos. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige Kinnisvaramaakleri teenus on üks kallimaid, samas tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus palgata esimesena ühendust võtnud maakler. Vastavat uuringut Eestis küll korraldatud ei ole, aga sarnased uuringud teistes riikides kinnitavad juhuslikku valikut. Näiteks on USA-s ja Kanadas vastav näitaja 60%. Miks see nii on, on eraldi küsimus. Ka Eestis on maaklerit palgates vastus "jah" lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi tööks vajalike teadmiste olemasolule, rääkimata esindaja ametinimetusest. Oma teenuseid pakub Eestis hinnanguliselt ligi 2000 maaklerit, samal ajal on kehtiva kutsetunnistuse omanikke enne sügisest eksamit 158, mis omakorda tähendab seda, mitte kõik maakleri palganud kliendid ei saa oma kinnisvaraküsimusi lahendatud või ei esindata nende huve parimal võimalikul viisil. Eestis ei reguleeri kehtivad seadused maaklerite tegevust, ka mitte maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Tänast õiguslikku ja turuolukorda arvestades on kindlaim tagatis maakleri teenuse ostjale palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, kes on läbinud kutseeksami ning seega on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised, oskused ning kogemus. Või pöörduda firma poole, kus töötab vähemalt üks kutseline kinnisvaramaakler ning kes seeläbi teiste tegevuste eest vastutab. Selliselt valikut tegev klient saab hinnanguliselt valida 700 maakleri vahel. Kutseeksami sooritamine on maakleritele vabatahtlik, kuid seda saab sooritada vaid turuosaline, kes on sel alal töötanud vähemalt kaks aastat. Eksami sooritamine ei ole eelnevalt seda tööd teinud inimesele raske, kuid selle läbimine on tunnistus sellest, et tal on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised ja ta on sidunud end kinnisvaravaldkonnaga pikemalt. Nii teab ta näiteks, millised on hetkel kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusaktid. Lisaks on kutsestandard pidevalt uuenev raamdokument, mis tagab kutsetunnistuse vastavuse muutuvale keskkonnale. Allikas: Äripäev, Kinnisvara august 2013

Kuigi kinnisvarahinnad on tänavu tõusnud, on kortereid ostetud niisama palju kui müüdud. Kuula edasi vikerraadio.ee

Kui nõukogude ajal oli elamispinna vahetamine üsnagi populaarne, kipub see praegu venima, sest pakkuja tahab vastu saada ideaalilähedast kodu, mida ta aga võibki ootama jääda, sest pakkumisele ei reageerita. Elamispindade vahetus võib ära jääda, kuna kompensatsioonis ei suudeta kokku leppida. Foto: Ants Liigus . "Igaühel on oma unistused, keegi ei taha teise unistuste korterit," lausus LVM Kinnisvara ASi juhatuse liige Ingmar Saksing. "Inimeste ootused erinevad. On juhtunud, et ideaali otsitakse üle aasta," lisas ta. "Vahetustehingud on küll nõutud, kuid teostuvad harva, kuna raske on leida kortereid, millega mõlemad pooled rahule jääksid," nentis Domus Kinnisvara maakler ja hindaja Piret Rondo. Vahetamine ei õnnestu Tänavu maist on üritanud oma Pärnu kesklinna korterit hinna poolest samaväärse vastu vahetada õpetaja Teele Vihmann, kuid see pole tal siiani õnnestunud. Vahetada mõtles ta, kuna korteri müüminegi ei õnnestunud. Viis aastat tagasi proovis spetsialist Liina Laukuski oma kesklinnakorterit Tartus asuva vastu vahetada, kuid pidi pettuma. "Ega siin pikka juttu ole - mingisugust huvi või tagasisidet polnud, keegi ei helistanud," nentis Laukus. Kummalgi naistest pole tuttavaid, kes oleksid varem proovinud korterit vahetada. Saksing nentis, et olukordi, kus kaks inimest otsustavad omavahel kortereid vahetada maaklerfirma kaudu, tuleb ette harva. Oma kahekümne tööaasta jooksul on ta teinud kümmekond sellist tehingut. Rondo sõnutsi tehti Domus Kinnisvaras viimane korterivahetuse tehing kolm aastat tagasi. Ta lisas, et need jäävad sageli ära, kuna ei jõuta kompensatsiooni osas kokkuleppele. Saksing nentis, et firmal on turul küll mitmeid pakkumisi, kuid suuremates kinnisvaraportaalides, näiteks City24.ee, polegi enam eraldi lahtrit, kust vahetamiseks mõeldud kortereid otsida. Rondogi kinnitas, et portaal loobus sellest pärast uuendusi, kuna vahetuste vastu ei olnud küllalt huvi. Maaklerfirma teeb korteri korda Vahetamise protsessi kiirendamiseks soovitab Saksing pöörduda maaklerfirma poole. Nõudluse tõttu pakub LVM Kinnisvara vana korteri uue vastu vahetamise teenust. "Praktika näitab, et see idee töötab," lausus Saksing, kelle sõnade kohaselt alustas maaklerfirma uutmoodi vahetamise teenusega tänavu aprillis. Maaklerfirma kaudu eluaseme vahetamine jätab kliendi jaoks ära etapi, kus ta peaks korterile ise tahtjat otsima. Firma pakub kliendile võimalust teha vahetustehing ostu-müügilepingu kaudu. Oma elamispinna müüb inimene firmale alles siis, kui ta on leidnud pakkumiste seast enda jaoks sobiva uue korteri. Müüdud eluaseme eest maksab firma ja seejärel ostab korteri müünud inimene maaklerfirmalt uue apartemendi ning maksab maakleritasu. Nii kindlustab firma endale kliendid ja tulu. Ostetud korterid müüb LVM Kinnisvara maha, kuid enne seda teeb firma eluaseme korda: vahetab välja mööbli, tellib koristusteenuse, vajadusel teeb remonti. Saksing tõi paralleele korterivahetuse ja automaailma vahel: "Sõidate autoga, mille paak on pooltäis ja hooldus tegemata. Tulete maalt vanaema juurest, auto on tolmune, aga tahaksite seda müüa. Tõenäoliselt on autole ostja olemas, aga ta tuleb oma ideaali, punast nunnut ostma ja pettub autos, sest see ei ole nii särav. Selleks et auto saaks müüdud, tuleb teha hooldus, ta puhtaks pesta, läikima lüüa ja salongi tõsta. Kaupluseski on palju häid tooteid, aga märkate ikka neid, millel on tooteesitlus." Maakleri ülesanne on pakkumine võimalikult nähtavaks teha. Emotsionaalne ja tegelik väärtus Vahetamise puhul peaksid inimesed suutma korteris kogetust lahti öelda. "See ei ole enam teie kodu, vaid ostjate jaoks korter, kuhu peab mahtuma nende soovunelm: siia panen sohva, siia kardinad. Tuleb olla üle emotsionaalsest väärtusest, nagu esimese lapse ajal pandud tapeet," toonitas Saksing. Ta möönis, et vahetus ei sobi kõigile klientidele, kuna mõne inimese ootused kodu suhtes on kõrgemad, kui on eluaseme tegelik väärtus. "Kui inimene ikka tahab samas piirkonnas kahetoalist kolmese vastu vahetada, jäävad meie käed lühikeseks. Me ei ole võlurid," lausus mees ja lisas, et sel juhul tuleb soovijal juurde maksta. Leidub aga vastupidiseidki näiteid, kui hindamise järel kodu hoopis kallimaks tunnistatakse. Maakleri roll Kui inimene peab oma elamispinna rahalist väärtust liiga kõrgeks, on maakleri ülesanne talle seletada, miks vahetamist ootavale korterile pakutud hind ei sobi. Saksingu sõnutsi ei tohiks maakler kliendile öelda ainult seda, et tema pakutud hind ei ole mõistlik, vaid tal tuleks seletada, milliseid tehinguid ja mis hinnaga samas piirkonnas näiteks eelmisel kuul tehti. Sageli vaadatakse maaklerile nõutult otsa ja öeldakse, et naabrimees müüs ju sellesama hinnaga. Tegelikult sõltub hind sellestki, mis ajal naabrimees oma elamispinna müüs. "Samamoodi nagu muutub bensiinihind, ei püsi korteri hind aastate jooksul samal tasemel," lausus Saksing. Mees rõhutas, et kortereid on lihtsam vahetada, kuna nende hinnatase on selgemini paigas kui näiteks majadel. "Kortereidki on paremas või halvemas korras, aga neid on võimalik hinnata 500-1000 euro täpsusega. Kuid kaht ühesugust maja ei ole olemas," rääkis Saksing. Nende hindade vahel on suured käärid. Ometi on kõige suurem nõudlus korterist majja kolimise järele. Hinda korterit ise Inimesel endalgi on võimalik tasuta järele vaadata, mis hinnaga on tema piirkonnas varem kortereid müüdud ja selle kaudu oma korteri väärtust realistlikumalt hinnata. "Saab võtta piirkonna korterite keskmise ruutmeetrihinna ja mediaani ning selle järgi tuletada oma korteri maksumuse," ütles Saksing. Vahetamise juures on positiivne, et klient ei jää peavarjuta. Keeruliseks võivad tehingu muuta aga erinevad tingimused, näiteks tubade ja korruste arv või korrashoiu tase. Peamiselt vajavad inimesed uut eluaset, kui nad kolivad teise linna, abielluvad või lahutavad, pühivad Eestimaa tolmu pikemaks ajaks jalgadelt või perre sünnib laps. Pärnu kinnisvaraturul on jätkuvalt populaarne ranna piirkond ja kesklinn ning see ei ole vaid välismaalaste pärusmaa. Triin Ärm, Pärnu Postimehe suvereporter

Pärnumaa kinnisvaraturul on tänavu suvel fookuses maamajade turg - kuumad ilmad on huviliste hulka kasvatanud. Loe edasi pikemalt e24.ee Talumaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Neil, kel soov puhkuse ajal kodulinnast eemalduda ning kaunil ajal vaiksemat pelgupaika otsida, tasub kiirustada. Üüripindade pakkumised leiavad huvilise loetud päevadega - nõnda võib aeglasem valija sootuks ilma jääda. Kauni mereranna ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut, kinnitab Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara esindaja Pärnus. Üürida saab suvekorteri nii päevaks-paariks kui ka nädalateks. Loe edasi e24.ee Mereäärne suvila Pärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi külas, 5 km Kabli rannast on iga puhkaja unistus ja leiab suvekuudeks üürilised varakult.

LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing ütles, et Pärnu südalinna ja rannarajooni hinnad tõusevad koos õhutemperatuuriga. Saksingu sõnul on trendikas, et korteriomanikud kolivad suveks suvilasse ning üürivad oma kodu välja, ent samas on piisavalt ka professionaalseid üürileandjaid, kes korteri vaid selleks on soetanud. Loe edasi e24.ee Päike. Foto: Scanpix

Pärnus, kus ligi viis aastat pole uusi kortereid turule tulnud, käib korraga mitme kortermaja ehitus. See näitab, et nõudlus uute kvaliteetsete korterite järele on kasvanud ja see on investoritele julgust andnud. Tõsine töö käib südalinnas Vallikääru vastas, kus elamuks renoveeritakse kunagist Saksa gümnaasiumi hoonet. Tööd algasid aprilli alguses. Uhkes möödunud sajandi alguses ehitatud majas valmib üle 20 korteri ja kümmekond äripinda, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ranna rajoonis Kalevi staadioni taga valmivat unikaalset villat vaatab igaüks kadedusega ja kortereid sinna enam saada polegi. Aga just sellised viie-kuue korteriga majad sobivad Pärnu ranna piirkonda ideaalselt. Siinsamas Papli tänavas saab kohe valmis teinegi. "Kui rääkida uusarendustest, siis väga selge eelistus klientidel on tõepoolest kvaliteet, mitte kvantiteet. Meie fookus on rannapiirkond ja siinsed rannavillad, mis on kuurordi nurgakiviks siin olnud 1900. aastate algusest," ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Saksingu sõnul leiab suuri korterelamuid, kus saab lifitiga üles sõita, igast Eestimaa linnast, aga selliseid Pärnule iseloomulikke maju on üksnes siin. Vaata edasi Aktuaalse kaamera uudist siit LVM Kinnisvara: Papli 27, Pärnu  

Pärnu linnavalitsuse poolt sügisel müüdud rannalähedasel kinnistul algasid ehitustööd.  Loodame, et aastaid müügis ja tühjana seisnud puitarhitektuuri pärl saab uue hingamise!

Eesti kinnisvaraturgu analüüsides jäetakse sageli võrdlusest välja Pärnu, sest sealne turg erineb loogikalt ülejäänud suuremate linnade omast. Kui mujal on suviti kinnisvaraturg enamasti üsna rahulik, siis Pärnus aktiveerub see just suveperioodiks. Samuti teevad sealsed üürihinnad aasta jooksul sõltuvalt aastaajast läbi mitmekordse kasvu või kahanemise. Sellest hoolimata on Pärnu kinnisvaraturg aastate jooksul kasvanud ning jätkab seda trendi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt märkis, et ettevõtjate jaoks on suvine Pärnu endiselt atraktiivne, kuid seda, et mõni firma rendiks omale pinna vaid suveks, sageli ei kohta. “Paljud tahaksid Pärnus tegutseda ainult suviti, aga üürileandjad ei ole sellest huvitatud, nende soov on saada aastas iga kuu mingi keskmine tulu,” ütles Sutt. Võimalus tuleb ise luua. Kuigi suvel teenitakse maksimaalselt tulu, ei ole üürileandjatele meelepärane korraldus, kus pind antakse suveks välja ja siis sügisel üürnik vaatab, mis saab, rääkis Sutt. Tema sõnul ei tule sellistel tingimustel kaupa. Seda, et pinda saaks üürida pikemaks ajaks, kuid eri perioodil eri üürihinnaga, Sutt ei välistanud, kuigi temal sellise tehingu vahendamise kogemus puudub. “Tõenäoliselt on pindu, mille puhul tuleksid kõne alla ka sellised tingimused. Suveks leiavad paljud rendileandjad ajutised üürnikud, seega pole vaja häbeneda või karta, vaid tullagi oma pakkumistega välja,” soovitas Sutt igal juhul küsida, mitte eeldada, et sellist võimalust ei ole. “Sõltub tingimustest. Oleme näinud kõike, seda, kus inimene häbelikult küsib midagi, millest pärast sünnib ilus tehing, mida keegi ei osanud ettegi näha. Kuskilt tuleb peale hakata, kas või natuke absurdse ideega. Tihti jõuab see lõpuks mingisse vormi,” rääkis Sutt. Ööklubi suvekogemus. Headel tingimustel sai Pärnus tegutseda Tartu ööklubi Club Tallinn, mis kümme aastat tagasi proovis esimest korda viia tegevuse suveks teise linna. Tollane tegevjuht Karl Kermes rääkis, et aeg oli õige, sest klubil oli suur klientuur ning Pärnus ei olnud nii palju ööklubisid kui praegu. “Läksime esimest korda aastal 2003 ja sel ajal Tartus suvel väga palju ei toimunud ning inimesed liikusid massidena Pärnusse, kus oli jõuline siseturism,” meenutas Kermes. Asukoha leidmisega neil probleeme ei tekkinud - Tartu mehel Rein Kilgil oli Pärnus Kuursaali kõrval kunagise rannakino ruumides rendile anda vaba pind. Hakkajad Tartu noormehed said rendilepingu kolmeks aastaks, kusjuures nii-öelda täishinda maksid ainult suvel, ülejäänud osa aastast oli rendisumma väga väike, tagamaks seda, et ruume nende jaoks hoitakse. Suvine rendihind oli Tartu omaga võrreldes enam-vähem sama, suvekuude käive aga mõnevõrra suurem, seega lõpuks jäädi Pärnus käikudega kasumisse. Soojade maade mudel. Club Tallinn tegutses Pärnus neli suve, 2006. aastani, mil klubil tekkis kahjum ja otsustati suvepealinna rohkem mitte minna. Kermes leidis, et praegu oleks see ka märksa raskem kui toona. “Tookord olime meie, oli Mirage ja Sunset, nüüd on lisaks Bravo, Sugar ja Strand. Kui ühel klubil on väga hea klientuur, nagu meil tol ajal, on see väga hea mõte. Küsimus on selles, et tuleb olla leidlik ja vähe investeerida ning kasutada soojade maade mudelit,” sõnas Kermes. Tema hinnangul töötaks kõige kindlamalt teenus, mida muust kohast ja muul aastaajal ei saa. Suti sõnul on investoritele Pärnus turgu küll ning selle vastu tuntakse aktiivselt huvi. “Kui tahetakse suuremat raha teenivaid kinnisvaraprojekte, siis on investoreid päris palju, kes pidevalt linna monitoorivad,” märkis Sutt. “Ripakile siin küll midagi ei jää, kui tootlus on hea,” lisas ta. Investeering tootvasse kinnisvarasse. Suti hinnangul on Eestis palju investoreid, kes soovivad investeerida tootvasse kinnisvarasse. Küll aga märkis ta, et Pärnus peaks tootlus võrreldes näiteks Tallinnaga natuke suurem olema, sest tegu on ikkagi väikelinnaga. “Kui sul on tehasehoone, mille rentnik on näiteks suur rahvusvaheline ettevõte, kellega sul on kümneaastane leping, siis ei ole asukoht tähtis, olulised on lepingu tingimused, tootlus ja nii edasi,” rääkis Sutt. Samas, kui objektil rentnikud vahetuvad, on asukoht äärmiselt oluline. “Et oleks võimalik kiiresti uus leida,” selgitas ta. Pärnusse investeerides peaks Suti sõnul arvestama enam-vähem samade kriteeriumidega, millega mujalgi Eestis: milline on tootlus, millised on üürilepingu tingimused ja kes on üürnikud ning asukoht ja piirkonna perspektiiv lähima viie aasta jooksul.   Allikas: Äripäev Autor: Kadri Põlendik

Pärnus kavandab kümmekond arendajat korterelamuid, osa neist on töödega juba alustanud. Tänavu valmib ligi 10 000 ruutmeetrit elamispinda. Kuula uudist Vikerraadiost

Lihtne võimalus ostjate huvi suurendamiseks on korraldada müüdavas korteris kliendipäev. Kui siiani on kliendipäevi valdavalt korraldatud vaid uutes või ehitatavates korterelamutes, tasuks täna ostjates huvi äratamiseks see korraldada igas müüdavas korteris või majas. Alljärgnevalt 10 lihtsat soovitust kliendipäeva korraldamiseks: Veendu, et korter või maja on külaliste vastuvõtmiseks valmis - ainult otsusest kliendipäeva korraldamiseks ei piisa. Potentsiaalne ostja viibib korteris keskmiselt viisteist minutit, seepärast tuleb selle lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Kas kinnisvarapakkumine on huvipakkuv või mitte otsustab huviline juba esimeste minutite jooksul. Vaeva tasub näha nii koristamise, kui pisiparandustega. Reguleerimist vajav kapiuks või läbipõlenud elektripirn võib saada ostuotsusel määravaks. Korralda kliendipäev nädalavahetusel - praktika näitab, et kiire elutempo võimaldab ostjatel uue kodu otsingutega tegeleda peamiselt pärast tööd või nädalavahetustel. Kuigi väärtuslikud on nädalavahetused ka kõigi teiste jaoks, tuleks huvi suurendamiseks valida ostjate jaoks sobivaim aeg. Korralda kliendipäev samal ajal teistega - kellaaegade suhtes tasub teha eeltööd. Ennelõunane aeg on parim. Samas suurima külastatavuse osaliseks saab korter, millega on võimalik tutvuda samal ajal, kui kõigi teistega. Hinda korterit võõra pilguga - reeglina paigutavad inimesed on mööbli oma pere elustiili ja maitse järgi, samas kui ostjaid köidavad avarad korterid. Näe vaeva müügieelse kodukujundusega, mis loob hea esmamulje ning toob huvilised tagasi tutvuma korteriga ka teistkordselt! Registreeri külastajad - valmista ette lihtne registreerimisvorm, kuhu saab kirja panna huviliste kontaktid - nimed, telefoninumbrid ja e-mailid. See võimaldab pärast kliendipäeva külastajatega ühendust võtta. Valmista ette infomaterjal - hangi korteri plaan (selle puudumisel joonista plaan kasutades vabavara), otsi välja suvised ja talvised arved ning ühistu koosolekute protokollid. Ole külalislahke - küpseta saiakesi, valmista kohvi, pane põlema küünlad ja aseta lauale vaas värskete lilledega. Nii lood õige meeleolu soojaks vastuvõtuks. Säilita professionaalsus - külastajad võivad kommenteerida avameelselt, mis neile korteri juures ei meeldi. Nad võivad ka kritiseerida korteri puudusi, sisustust ja nende vanust. Samuti võivad tunduda lõputuna küsimused korteri kohta. Oluline on säilitada neutraalsus ja vastata toetudes faktidele. Selgita välja ostjate võimalused - mitte igaüks, kes astub üle ukseläve, ei ole veel potentsiaalne ostja. Korteriga võivad tulla tutvuma väga erinevad inimesed. Ühed müüvad alles oma vara, teised lähevad laenunõustamisele, kolmandada aga soovivad lihtsalt hankida ideid oma kodu sisustamiseks. Tunne huvi, kuidas huvilised plaanivad ostu finantseerida. Kuluta aega ainult ostjatele, kellel reaalselt on võimalik korter osta. Küsi tagasisidet - saada järgmine päev igaühele, kes kliendipäeva külastasid lühike tänukiri. Lisa kindlasti link pakkumisele ja küsi, kas korteri kohta jäi küsimusi. Paar päeva hiljem tasub kindlasti helistada, et uurida jätkuva huvi kohta. Valmis tasub olla nii hinnapakkumisteks, kui küsimustele korteri üleandmise kohta. LVM Kinnisvara: kliendipäev kahekordistab ostjate huvi

Kuigi väga elavat ehitamist linnapildis silma ei hakka, on kinnisvarafirma LVM väitel sel aastal Pärnus valmimas hinnanguliselt 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda ehk ligikaudu 200 uut korterit. Tuleb küll tunnistada, et kõigi korterite puhul pole tegu päris nullist ehitamisega, kuna 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda sisaldab eelmistel perioodidel ehitatud ja nüüd renoveeritavaid või siis jätkuvaid ehitusprojektegi. Edasi loe parnupostimees.ee Ajaloolist Kuninga 30 hoonet müüva LVM Kinnisvara teatel on firma pidanud läbirääkimisi arendajatega, kes on huvitatud maja esimesele korrusele äripinna ja teisele korrusele korterite ehitamisest. Praegu nukras seisus hoone peaks renoveerimise järel välja nägema selline nagu eskiisil. Foto: LVM Kinnisvara

Meie bürood on suletud 22. detsembrist kuni 02. jaanuarini. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Soolase merevee ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut. Üürida saab suvekorteri päevaks/paariks, aga ka nädalaks või kuuks. Kuigi suvekodu ostimisega Pärnusse teevad paljud algust juba talvel, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik. Lähenev suvi suurendab korterite pakkumiste arvu hüppeliselt. Parim valik on Pärnus saadaval maikuu lõpus ja juunikuu alguses, kui pakkumiste hulk on tavapärasega võrreldes koguni kolmekordne, sest lisandunud on külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvu kõrval tõusevad loomulikult ka hinnad. Pärnus eelistatakse suveks korter üürida peamiselt rannarajooni ja kesklinna - mida lähemal rannale, seda parem. Kõigis teistes Pärnu piirkondades on nõudlus tagasihoidlik. Samas annab see soodsa võimaluse neile suvitajatele, kes ei pea paljuks 10-15-minutilist jalutuskäiku kesklinna. Suve alguses on enamus suvepealinna kortereid pakkumises hinnaga 15-60 eurot ruutmeetri eest kuus. Suur hinnaerinevus on tingitud erinevatest kokkulepetest. Üldiselt kehtib reegel, et mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam hind tuleb. Kuressaares on valik napp. Meretaguse Kuressaare turul piirdub pikemaks perioodiks pakutavate suvekorterite arv vaid üksikute valikutega. See aga ei tähenda seda, et juunikuu alguses puhkuseplaane tehes peaks Saaremaa välja arvama. Kuressaare pakub hotellide kõrval laia külaliskorterite valikut. Küll ei tasu neid otsida suurtest kinnisvaraportaalidest, pigem tuleks sobiva peatumiskoha leidmiseks kasutada interneti otsingumootorite abi. Kuigi piirkondade poolest on vaieldamatu lemmik kesklinn ja lossi ümbrus, siis Kuressaare väiksuse tõttu üüritakse kortereid hea meelega kõikides linnaosades. Peale linnakorterite on suvekodudena nõutud korterid ja suvilad mujalgi Saaremaal. Just Saaremaal tasub lühikeste vahemaade tõttu julgelt kaaluda linnakorteri kõrval suvila üürimist. Peamiselt mere ääres asuvad suvilad pakuvad rohkem privaatsust ning võimaldavad üüritud maja jagada kas või mitme perekonna vahel. Nagu Pärnus kergitab suvi koos õhutemperatuuriga üürihindu ka Saaremaal. Samas on need võrreldes suvepealinna omadega tagasihoidlikumad, jäädes 10-40 euro vahele ruutmeetri eest kuus. Külaliskorterite hinnatase on hotellide omast veidi madalam, jäädes 50-70 euro vahele päevas. Haapsalus nädalaks-kaheks üürnikke ei taheta. Vaikses Haapsalus eelistavad puhkajad üürida suvekodusid, mis paiknevad kas vana- või kesklinnas. Teisalt, Haapsalu väiksust ja vahemaid arvestades ei öelda ära ka suvepakkumistest Kastani-Tamme piirkonnas. Üldiselt eelistavad korteriomanikud siiski pikaajalisi kokkuleppeid, mistõttu on nädalaks või paariks sobivat pinda pea võimatu leida. Lühikest aega Haapsalus peatuda soovival külalisel tuleks seetõttu ringi vaadata kodumajutusega tegelevate ettevõtete kodulehtedel. Selle aasta algus tõi Haapsalu üüriturule defitsiidi. Vabanenud pindadele on järjekord ja korralike üürnike leidmine ei ole seega probleem. Ka rahulik Haapsalu järgib suvituslinnade hinnakujundust - tõusnud hinnataseme juures saab korras kahetoalise üürida 150-200 euro eest kuus. Samaväärsete uute, väga heas korras korterite või oma aianurgaga majaosade üür ulatub 500 euroni kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012 Andmed: LVM Kinnisvara (Pärnu, Kuressaare), Aarete Kinnisvara (Haapsalu)

Teeme kibekiirel tööajal pausi ja sulgeme kontorid täna kell 14. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

1. Küsi pakkumist. Portaalid võimaldavad infot esitada erineval viisil. Kindlaim variant on paluda saata pakkumine. Nii ei teki hiljem küsimusi, kas parkimine on hinna sees või kas tasuda tuleb ka koristamise eest. 2. Sõlmi leping. Ka päevaks või paariks tehtav kokkulepe tuleks vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmida. 3. Täpsusta kulud. Üürihinna kõrval on olulised kõrvalkulud. Üldjuhul ei lisandu vee ja elektriga seotud kulud üürile päevades või nädalates mõõdetavate kokkulepete puhul. Küll aga tuleb sageli nendega arvestada kuudeks või koguni suveks sõlmitavate lepingute puhul. 4. Täpsusta tasusid. Tavaliselt sisalduvad erinevad tasud (sealhulgas maakleritasud) lühikeste üürikokkulepete puhul hinnas. Paljudel juhtudel jäävad need ka pikkade kokkulepete korral omaniku kanda. Teisest küljest on see kirjutamata reegel ning küsimine aitab hilisemaid arusaamatusi vältida. 5. Täpsusta maksetingimusi. Suvekodude üürimisel enamasti tagatisraha ei küsita ega maksta, küll aga tuleb arvestada ettemaksega. 6. Sõlmi kokkulepe aegsasti. Mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. 7. Maksa ülekandega. Siis ei teki asjatuid vaidlusi. Suulise kokkuleppe puhul on see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Silvi Merilo sõnul tuleb Haapsalus kahetoalise korteri üürimise eest suvel välja käia 150 kuni 200 eurot kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012

Veel viis aastat tagasi oli päris uue korteri ostmine lihtne. Arhitektuuribüroodes valmisid paberil järjest uued projektid, ehitusplatsidel kõrgusid kraanad ning uuselamurajoonides sõitsid ringi mööblifirmade autod. Nüüd tehakse õnneks otsuseid oluliselt põhjalikumalt plusse ja miinuseid kaaludes.Paljud toonastest ostjatest on nüüd oma tehtud otsustega rahul, samas tuleb teistel leppida tehtud valede valikutega. Alljärgnevalt toon välja kümme nõuannet, kuidas osta uus korter nii, et samal ajal vältida kinnisvarabuumi ajal teiste poolt tehtud vigu. 1. Tutvu eelnevalt kõigi pakkumistega - veel enne, kui lähed erinevate projektidega kohapeale tutvuma, tasub üle vaadata pakkumised suuremates portaalides. Seejuures ei tasu muretseda, et mõni projektidest jääb märkamata. Erinevalt aastate tagusest, kus paljud pakkumised liikusid tuttavate kaudu, leiab praegu need kõik üles avalikest infokanalitest. Samas ei tähenda suurem reklaamiriba portaalis automaatselt paremat pakkumist - koostada tasub nimekiri erinevate projektide eelistest ja puudustest. 2. Tutvu piirkonnaga - seejuures tasub võtta aega ja saabuda kohale pisut varem. Samuti on mõistlik jalutada piirkonnas nii päeval kui õhtul, saamaks teada, mis keskkonnaga on tegemist. Kindlasti ei tasu lasta end eksitada 3D-animatsioonidest - peab lihtsalt arvestama sellega, et ümbrus võib jääda pikaks ajaks just nimelt selliseks, nagu see praegu on. 3. Küsi pakkumine - paljud kodulehed sisaldavad piisavalt informatsiooni konkreetsete müüdavate korterite kohta. Kui see puudub, tasub küsida kirjalik pakkumine selle kohta, mida hind sisaldab. Üle tuleb küsida ja kirjalikult fikseerida ka kõik enesestmõistetavad detailid - kas tasutud on liitumiste eest?; mis number panipaik kuulub korteriomandi juurde?; kuidas toimub hinnaarvestus? 4. Tee selgeks erinevad paketid - harva on pakkuda täpselt ühesuguse viimistlusega kortereid. Seetõttu tasub süveneda, mille poolest variandid teineteisest erinevad. Tihti pole tegemist ainult erinevate värvidega. Kui on plaan tellida standardist erinevaid valikuid, ei piisa, kui sellest ehitusel vaid projektijuhiga rääkida. Kindlasti tuleb muutuste ja lisatööde kohta vormistada projekti lisa, leppida kokku lisatööde maksumus ning fikseerida see kirjalikult. 5. Küsi kulude kohta - ostuhinna kõrval on olulised ka igakuised väljaminekud, mis halva kvaliteediga korterelamute puhul toovad kaasa laenumaksega võrdse kulu. Kui tegemist on päris uue hoonega, mis eelnevalt pole kasutuses olnud, peaks küsima dokumenti energiaklassi kohta. Küsida võib ka infot piirkonnas asuvate analoogsete korterelamute kohta. Väheoluline pole ka see, kes korterelamut haldab - kindlasti on tuntud haldusfirma väike tagatis selles osas, et hoonega seotud dokumendid on korras. 6. Küsi sooduspakkumist - tihti on arendajatel projektide finantseerimiseks eripakkumisi. Nii tasub külastada kliendipäevi, ühendust võtta pankadega, kes projekti finantseerimisega seotud on ning teha ka omapoolne pakkumine. Tuleks olla ettevaatlik väga suurte allahindluste või esimeste sissemaksete puhul. See võib viidata müüja makseraskustele. 7. Kontrolli müüja tausta - tavapärase krediidiinfo ja maksuvõlgade kõrval tuleks kulutada aega ja tutvuda ka arendaja eelnevate projektidega. Projektipõhiste ettevõtete puhul tuleks vaadata emaettevõtte tausta. Suurte ja tuntud arendajate korral on eriti olulised kirjalikud kokkulepped, kuna probleemide korral tegelevad küsimustega edasi juristid. Kui arendaja kasutab pangapoolset finantseerimist, on see teatud tagatis - projekti finantseerija on huvitatud selle valmimisest ning on enne rahastamist veendunud kõikide dokumentide ja tähtaegade kehtivuses. 8. Tutvu müügilepingu projektiga - peale hinna on oluline fikseerida müügilepingus ka paljud muud kokkulepped. Minimaalselt peaks lepingus olema fikseeritud ostuhinna tasumise graafik, ehitusega seonduv ning valduse üleandmine. Finantseerimisega seonduvalt peaks leping sisaldama kokkulepet esimese sissemakse, vahepealsete maksete ja lõpliku tasumise kohta. Seejuures on oluline kooskõlastada graafik ka ostu finantseeriva pangaga. Ehitusega seonduvalt oleks mõistlik lisada kogu projektdokumentatsioon ja plaanid. Valduse üleandmisega läheb üle kogu objektiga seonduv vastutus ning ainult võtmete üleandmisest ei piisa. Vormistada tuleks kindlasti dokument korteri üleandmise kohta ning kontrollida, kas kõik müüja võetud kohustused ja antud lubadused on täidetud. Näiteks tuleks kontrollida, kas võtmete üleandmise hetkel on olemas ka kasutusluba. Sellekohase kohustuse täitmise tagamiseks oleks hea, kui üks osa ostuhinnast oleks deponeeritud notari ametikontol. 9. Kas müüja pakub garantiid - päris uute korterite puhul on ehitusgarantii minimaalselt 24 kuud alates ehitise valmimisest. Ilma garantiita pakkumine peaks ostja tegema ettevaatlikuks. 10. Taotle eelmärget - seadus võimaldab kinnistusraamatusse kanda eelmärke, mis tagab omandi üleandmise nõude ehk eelmärge kaitseb tulevast omandamist. Seega saab ostja eelmärke omanikuna kindluse, et juhul, kui müüja peakski lisaks temale tegema tehingu sama korteriga kellegi kolmanda osapoolega, on need tema kui eelmärke omaniku jaoks tühised. Korter. Foto on illustreeriv. Foto: Urmas Luik/Pärnu Postimees Allikas: E24

Esitleme sel laupäeval esmakordselt Pärnus, Aida 7 asuvat Aida Residentsi. Aida 7 on unikaalne ja luksuslik korterelamu Pärnu südalinnas. Hoone on ainulaadne oma arhitektuuri, asukoha ja ka eksklusiivsete siselahenduste poolest, pakkudes kvaliteetset elukeskkonda kaasaegsele nõudlikule inimesele. Korterite suurtest panoraamakendest avanevad suurepärased vaated jõele ja/või merele. Eksklusiivsed katuseterrassid on aga mõeldud päikeseloojangu nautimiseks. Kliendipäevale tasub tulla ka kõigil neil klientidel, kes uue kodu ostmisest alles unistavad, sest neid kõiki ootab Aida Residentsis uue koduga seotud pehme üllatus! LVM Kinnisvara: Aida Residents

Võitsime SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectus poolt korraldatud müügikorralduse hanke, kelle  tellimisel lõpetatakse Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite sisemised ehitustööd ja krundi haljastustööd. Nõustame arendajat siseviimistluslahenduste osas ning pakume terviklikku kinnisvara müügiteenust. Suvel 2012 valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Korterite müügiga saame alustada lähinädalatel. LVM Kinnisvara: Karja 45

Korraldame koostöökokkuleppe kohaselt Aida 7 asuvate korterite uue siselahenduse valmimise ja nende müügi. "Uus majanduskeskkond ja muutunud tarbijakäitumine seab uued nõudmised ka arendusprojektidele," ütles Stevara juhatuse liige Vahur Roosaar. "Sõlmisime koostöökokkuleppe LVM Kinnisvaraga, sest nende paarikümne aastane praktika selles valdkonnas on loonud usalduse, mis võimaldab pakkuda ostjatele parimat kvaliteeti Aida Residentsis," lisas ta. Uued korterite siselahendused vastavad tänaste ostjate ootustele ruumilahenduste osas ja arvestavad nende vajadustega. Nii on eksklusiivsete siselahenduste kõrval lahendatud rõdude ja terrasside pikemad kasutushooajad kui ka elementaarsete vajadused abiruumide olemasolu osas. "Võimalikult parema ettekujutuse saamiseks esitleme lähiajal majas näidiskorterid, mille sisekujunduse oleme tellinud tippsisearhitektilt Tiiu Truus´ilt. Kõik teised korterid valmivad veel sel suvel," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. Suvel valmiv Aida Residents on 60 korterist koosnev elamuarendusprojekt, mis on osa Pärnu südamesse kerkivast uuest kokku ligi 40 000 m² elamu- ja ärikvartalist. Korterite hinnad algavad 1000€/m². Aida Residentsi arendajaks on Stevara. Aida 7 on projekteerinud AB Künnapu & Padrik. Uue siselahenduse autoriks on sisearhitekt Tiiu Truus. . LVM Kinnisvara: Aida 7, Pärnu

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale. Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi. Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima. Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma. Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud. Müügiettevalmistus Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Müügiprotsess Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine). Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha. Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist - vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest. Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi. Müügijärgne teenindus Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata. Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule. Ingmar Saksing Allikas: E24

Maaklerteenuste lepingu puhul on tegemist käsunduslepinguga ning neile kohaldatakse võlaõigusseaduses (VÕS) sätestatut. Vastavalt VÕS § 620 täpsustab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvat standard EVS-EN 15733:2010. Iga lepingu puhul on tegemist konkreetse kokkuleppega ja need võivad olla väga erinevad. Üldiselt mõistetakse esinduslepingu all kokkulepet kinnisvaramaakleri ja kliendi vahel, kus viimane annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures võib müümisega samal ajalt tegeleda nii omanik ise kui ka kõik teised kinnisvaramaaklerid, kellega omanik on kirjaliku kokkuleppe sõlminud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest. Seejuures saab tasu vaid ostja leidnud maakler. Kui omanik leiab ostja ise, siis maakleritel õigust tasule ei teki. Ainuesinduslepingu all mõistetakse kokkulepet, kus klient usaldab kinnisvara müügi ainult ühele kinnisvaramaaklerile. Sel juhul on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest juhul, kui maakler on leidnud ostja. Tõsi, kui ostja on leidnud klient ise, siis maakleril alust tasule ei ole. Ainuesinduslepingus võib ka kokku leppida, et maakleril tekib õigus maakleritasule müügilepingu sõlmimisel igal juhul, ka siis, kui ostja on leidnud müüja iseseisvalt. Nii et ainuesinduslepingu saab sõlmida mõlemal viisil: maakler ei saa mingit tasu, kui müüja leiab ise ostja, kui ka sellisena, et maakler saab igal juhul tasu, sõltumata sellest, kas ta leidis ostja või mitte. Kõik sõltub kokkuleppest. On võimalik, et kui müüja leiab ise ostja, siis hüvitatakse maaklerile ainult teatud kulud, mis on otseselt tõestatavad ja seotud näiteks reklaamiga. Leping tuleks sõlmida tähtajalisena. Ainuesindusleping on mõistlik sõlmida lühemaks tähtajaks kui esindusleping. Korteri puhul võiks lepingu tähtaeg olla mõni kuu, elamu puhul ei tohiks kokkuleppe tähtaeg olla üle aasta. Allikas: Äripäev, Kinnisvara mai 2012

Osaleme koos Swedbankiga reedest pühapäevani toimuval messil Kinnisvara 2012. Meie ühisesinduses C514 on hea võimalus tutvuda enam kui 150 korteri, maja, suvila ja äripinnaga, mis on saanud spetsiaalselt soodsad hinnad. Kõik pakkumised leiad siit. Soodsate kinnisvarahindade kõrval garanteerime soodsaima eluruumide hindamise Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares - hinnaga alates 39 €. Hindamisteenuse hinnakirjad leiad siit. Kui otsid aga oma kinnisvarale ostjat, siis esmakordselt Eestis pakume võimalust leida ostja otse messil! See on imelihtne - astu läbi meie ühisesindusest ja küsi pakkumise kohta täpsemalt! Last but not least - tasuta pääse messile võib Sind oodata siin LVM Kinnisvara ja Swedbanki ühisesindus messil Kinnisvara 2012 päev enne avamist

Sel nädalal toimus Pärnus Kanali ja Karusselli tänava ristmikul taaskord liiklusõnnetus. Aastaid on ristmikul toimunud kergemad ja raskemad avariid. Kui ka seekord jääb majaomanike ja kindlustuste kanda rahaline kahju, võiks linnavalitsus vähemalt hoolida suvitajatest ja leida enne suvehooaega võimaluse paigaldada ristmikule ajutised "lamavad politseinikud" ... 18.04.2012 avarii Pärnus Karusselli tänaval

Fotode puudumine - täna, kui valida on rohkem kui 40 000 kinnisvarapakkumise vahel, osutub väike pilt otsingutulemuste ees kõige olulisemaks. Kindlasti ei aita aga kinnisvara ostjat korteri või majaga mitteseotud fotod. Lihtsalt ilusaid fotosid võib iga soovija vaadata ka loodus- või sisustusajakirjadest. Fotode mittelisamine on aga kõige kindlam viis ostjates pahaameelt tekitada. Moonutatud fotod - ostjad ei hinda pilditöötlemisoskust. Kui korter või maja on pildistatud nii, et ruumid tunduvad suuremana, fotodelt on eemaldatud ehitusvead või pimedatest ruumidest on jäetud valgusküllane mulje on see piisav põhjus ostjal uksel kannalt ringi pöörata. Eksitav kirjeldus - loomulikult peab korteri/maja kirjeldus tekitama ostjates huvi, aga see ei tohi olla eksitav. Kirjeldus peaks hõlmama ainult olemasolevat maja või korterit! Nii on lubamatu kirja panna töid, mida pole tehtud või teha ei saa. Ehitada saab katusekorruse, kamina või kütesüsteemi ainult siis, kui selleks on ehitusluba. Topeltkuulutused - tõsiselt uue kodu otsingutesse süvenev ostja märkab üsna pea, et ühtesid ja samasid kortereid pakuvad ühed ja samad kinnisvaramaaklerid portaalides mitmel korral. Tõsi, pakkumised võivad olla pisut erinevad. Erinev võib olla kuulutuse juurde lisatud esimene pilt, tubade arv või kaugus Tallinnast, kuid täpsemal vaatlusel on näha, et tegemist on ühe ja sama objektiga. Topeltkuulutus põhjustab väärarusaamade tekkimist ostjates - jääb vale mulje pakkumiste arvust ja soodustab arusaamatuste tekkimist kokkulepete sõlmimisel - korter saab ikka ja ainult olla kas 1- või 2-toaline! Pealetükkivad müüjad - kindlasti  teab müüja oma kodu kohta igat detaili, aga ostjaid ei huvitada milline sugulane selle ehitamisel kaasa aitas või mis reisilt pilttapeet osteti. Ka ei huvita ostjat, milliste hobidega keegi tegleb. Küll sooviksid nad rahulikult koos abikaasaga majas või korteris ringi vaadata ja omvahel selle eeliseid ning puuduseid arutada.

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Pärnumaal 388 kinnisvaratehingut koguväärtuses 25,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,8 protsenti vähem tehinguid, ent nende rahaline maht ületab eelmise aasta sama perioodi 108,8 protsenti! 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 12,1 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 40 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 25029 eurot, 2012 aastal juba 65 221 eurot. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Pärnumaal vähem, aga kallimat kinnisvara

Kinnisvara hind on õige siis, kui sellega ei ole rahul ei müüja ega ostja. Müüjale tundub seda vähe ja ostjale palju. Iga konkreetse kinnisvara ostuhind kujuneb läbirääkimiste käigus. Alljärgnevalt kümme nõuannet, kuidas osta kinnisvara veerandi võrra odavamalt: 1. Otsi pakkumisi kõikidest portaalidest/kanalitest. Eestis on 20 suuremat ja väiksemat kinnisvaraportaali. Ostjana tasub alusta suurematest, kuid üle tuleb vaadata kõik, sest paljud müüjad teevad valiku vaid ühe tasuta portaali kasuks. Nii võib ainult suuremates portaalides ringi vaadates mitmed head pakkumised tähelepanuta jääda. Portaalide kõrval tasub kuulutusi otsida ka ajalehtedest, sest kuigi 85 .. 90 protsenti ostjatest otsib pakkumisi internetist, on paljud müüjad risti vastupidi veendunud, et ainult ajalehes kuulutades leiavad nad oma varale parima ostja. Lisaks portaalidele ja ajalehtedele tuleks infot hankida ka soovitud piirkonnas kohapeal. Tihti leiab kuulutusi kaupluste, kaubanduskeskuste ja kohaliku omavalitsuste infostendidelt, mis võib olla ainuke müüjapoolne info müügisoovi kohta. Põhjalik eeltööd laia valiku nimel on eduka kinnisvaratehingu nurgakivi. 2. Oma piirkonna pakkumistest ülevaadet. Kinnisvara ei osteta iga päev ja kiirustada tasub aeglaselt. Veel enne, kui alustad pakkumistega tutvumist, koosta oma eelistustest lähtuv põhjalik ülevaade. Koonda tulemused tabelisse ja jälgi turu liikumist. Kuivõrd kinnisvaraturul käituvad hinnad sesoonselt, tagab parima hinna ostu ajastamine madalhooajaks. 3. Oma piikonna müügitehingutest ülevaadet. Ainult pakkumistest ülevaate omamine ei ole piisav. Tegeliku hinnatasemega saad end kurssi viia, kui omad ülevaadet juba tehtud tehingutest. Üle vaadata tasub eelmiste kuude kõrval ka eelmiste aastate hinnatase ja konkreetse varaga tehtud tehingute arv. Kuivõrd pakkumis- ja ostuhind erinevad omavahel suuresti, saad valikust kõrvale jätta kordades ülehinnatud vara. Lisaks on ülevaate omamine hädavajalik läbirääkimistel müüjaga. Statistika juba toimunud tehingute kohta leiad maa-ameti kodulehelt. 4. Kaalu ostu enampakkumiselt. Tavapäraste pakkumiste kõrval on turul mitmeid pakkumisi kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt. Ühest soovitust, et igal juhul õnnestub hea ost teha enampakkumiselt, anda ei saa, sest tihti võivad lisaks alghinnale (mis enampakkumisel reeglina kerkib) kaasneda teenuseosutajate ja/või ühistu nõuded. Lisaks ei vastuta objekti müümisel selle puuduste eest täitemenetluses kohtutäitur ega võlgnik. Samas on enampakkumisel müüdav vara märkimisväärselt soodsam ning põhjaliku ettevalmistuse ja ekspertide kaasamisel võib õnnestuda teha suurepärane kinnisvaratehing. 5. Küsi pangast eelotsus. Kui plaanid ostu finantseerida laenuga, küsi pangast enne otsus. Nii tead, millised on võimalused ja dokumentide esitamise tähtajad, sest raha kiire kättesaadavus on kriitiliselt tähtis hinnaläbirääkimistes. Tihti võidavad hinnas need, kes saavad ostu eest maksta kohe. 6. Telli eksperthinnang. Enne lõpliku pakkumise tegemist telli kutseliselt hindajalt eksperthinnang, sest pakumis- ja ostuhinnad võivad täielikult erineda. Loomulikult ei tarvitse müüja hindaja esitatud tulemusega nõustada, kuid kolmanda osalise erapooletu hinnang võib tuua hilisematesse läbirääkimistesse murrangu. 7. Telli ehitusekspertiis. Ekspetiisi tellimine küll vähendab müüja vastutust asja eest, kuid puuduste ilmnemisel võimaldab neile viitav ekspertarvamus ning nende kõrvaldamisega seotud kulutuste eelarve ostuhinna vähendamise osas läbi rääkida. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tõsiste puuduste ilmnemisel on võimalus ostmisest sootuks loobuda. 8. Selgita välja müüja kohustused. Infot kohustuste kohta leiad kinnistusraamatust, lisaks tasub küsida infot ühistult ja kõikidelt teistelt teenusepakkujatelt (elekter, vesi jne). Läbirääkimistel võid müüja makstavate tulevaste intresside ja viiviste osa enda kasuks kaubelda. 9. Tee julge pakkumine. Tee sobivale kinnisvarale kindlasti oma pakkumine. Kuigi müüjale võib see esialgu naeruväärselt väike tunduda, võib ta seda kaaluda, kui teisi paremaid pakkumisi ei ole. Kindlasti tuleb teha pakkumine tähtajaline, sest turg ajas muutub ning jooksvalt lisandub päevas kümneid ahvatlevaid pakkumisi. 10. Leia ostjana kogenud kinnisvaramaakler. Kinnisvaratehinguid tehakse kaks-kolm korda elus. Seejuures on mitmeid asjaolusid, nagu hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, paranduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude kohta, mida tuleks läbirääkimisi pidades arvese võtta. Samuti tuleks enne kokku leppida tähtajad, arvestades, kui kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kinnisvaramaakler oskab nõu anda nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. Allikas: Eesti Ekspress, Uus Kodu Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara

Tavapäraste kinnisvarapakkumiste kõrval on turul mitmeid pakkumisi kohtutäituritelt ja pankrotihalduritelt. Enampakkumisel müüdav vara on märkimisväärselt soodsam, samas asja müümisel täitemenetluses ei vastuta kohtutäitur ega võlgnik müüdud asja puuduste eest.  Põhjaliku ettevalmistuse ja ekspertide kaasamise korral võib õnnestuda teha suurepärane kinnisvaratehing. Alljärgnevalt 10 nõuannet, kuidas osta kinnisvara enampakkumistelt: Oma enampakkumistest ülevaadet -  kuigi kõige mugavamalt saab ülevaate enampakkumistest portaalist varad.ee, tuleks läbi lugeda Ametlikud Teadaanded, sest see on ainuke kanal, kus ilmuvad kõik teated. Kahe eelmise kanali kõrval tasub lugeda ka Kuldset Börsi paberväljaannet, kus ilmub suur osa enampakkumise teadetest. Küsi pangast eelotsus - kui plaanid ostu finantseerida laenuga, küsi pangast eelnev otsus. Nii tead, millised on võimalused ja dokumentide esitamise tähtajad, sest enampakkumisel ostes kohustud tasuma kogu ostuhinna või tagama ostuhinna tasumise kohustuse täitmise krediidiasutuse poolt 15 päeva jooksul parimaks pakkumiseks tunnistamise päevale järgnevast päevast arvates. Telli eksperthinnang - enne lõpliku pakkumise tegemist telli kutseliselt hindajalt eksperthinnang, sest pakumishinnad ja ostuhinnad võivad erineda ka kuni 100%. Enampakkumise alghind ei tähenda automaatselt head kinnisvaratehingut. Telli ehitusekspertiis - ekspetiisi tellimine küll maksab ja kellegi teise võidu puhul on see tarbetult tehtud kulutus, kuid meeles tuleb pidada seda, et ei võlgnik ega täitur vastuta asja puuduste eest. Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et tõsiste puuduste ilmnemisel on võimalus enampakkumisel osalemisest sootuks loobuda. Leia spetsialiseerunud kinnisvaramaakler - enampakkumisel müüdava vara puhul tuleb võrreldes tavapärase kinnisvaratehinguga teada mitmeid täiendavaid asjaolusid, nagu näiteks millised täiendavad rahalised kohustused lisanduvad alghinnale, kuidas toimub valduse loovutamine ja millised on uue omaniku õigused selles osas. Arvestada tuleb ka päraldistega seonduvat, ningtehingukulude ja riigilõivude osa. Spetsialiseerunud kinnisvaramaakler oskab teid ostjana nõustada nii nendes küsimustes, kui ka selles, kas tasuks tellida näiteks objekti ülevaatus. Tutvu varaga isiklikult - paljud objektid on seisnud tühjana müügis juba aastaid, teistesse puudub kohtutäiturita juurdepääs. Nii võib tegelik olukord suuresti erineda fotodel nähtust. Ka võib selguda, et keset talve on välja lülitatud eleketer, vesi ja gaas. Selgita välja, kui kaua on vara seisnud tühjana - tühjade korterite ja majade puhul on see kriitilise tähtsusega info, sest talvel külmunud vesi võib kevadel suuri kahjusi tekitada. Samuti ei mõju kütmata jätmine hästi hoone põhikonstruktsioonidele. Tutvu ümbruskonnaga - kuigi tähelepanu tuleks koondada ostetavale varale, ei tohi tählepanu jätta ka keskkonda. Paljud objektid asuvad uuselamupiirkondades, kus sarnaselt pooleliolevate elamutega on pooleli ka taristute ehitus. Oma ülevaadet kõikidest kohustustest - rahaliste kohustuste kõrval tuleb näiteks veel välja selgitada, kas hoone on ehitatud seaduslikult või kas sellele on olemas avalik juurdepääs. Teisel juhul tuleb näiteks kaldakaitse vööndisse ehitatud hoone lammutada. Ole kannatlik - tihti on võlausaldajate nõuded suuremad vara tänasest väärtusest. Nii võib vastuse saamine hinnapakkumisele ootuspärase päeva-paari asemel võtta nädalaid, teisalt võib ka väga soodne väljapakutud alghind langeda.

Et puhkuste kõrghooajaks ehk kolmeks suvekuuks Pärnus üks mõnus suvituskorter leida, tuleks otsingutega alustada juba jaanuaris. Kui veel viis aastat tagasi eelistati suvekodu otsimisega tegelema hakata vahetult enne suve algust, siis viimastel aastatel on see järjest varasemale ajale nihkunud. Suurte puhkuseplaanidega suvitajad teevad kodutöö ära juba aasta esimestel kuudel, Pärnu puhkuse sõltlased broneerivad aga suvekodu järgmiseks aastaks kohe pärast puhkuse lõppu. Selline suvepärnakate käitumine on tingitud peamiselt kolmest asjaolust: tarbimisharjumuste muutusest, tagasihoidlikust valikust ning hooajalistest hindadest. Ühtlasi mängib otsingute nihkumises aasta algusesse rolli asjaolu, et kui varem oli sobiva üüripakkumise puudumisel alternatiiv suvekorteri ostmine, siis nüüd pole see enam paljudele jõukohane. Peale selle on oma osa pika eestimaise suvepuhkuse eelistamisel, mis tingib vajaduse hotellitoast suurema ja mugavama koha järele. Kuigi suvekodude otsingud algavad paukuva pakasega, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik, jäädes 150 korteri juurde. Lähenev hooaeg toob märtsis ja aprillis hoogsasti lisa ning kergitab üürikorterite pakkumise kahekordseks. Maksimumi saavutab pakkumine maikuus, kui see kolmekordistub. Valikusse lisanduvad külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvuga liiguvad kuu või paari jooksul järsult üles ka hinnad. Kui talvisel hooajal on keskmine üürihind ligikaudu 5 eurot/ m² kuus, siis mai alguseks on see üldjuhul kolmekordistunud. Hindade maksimum saabub juulis, kui ruutmeetri üürimise eest makstakse kuni 60 eurot kuus ehk üürihind erineb talvisest hinnatasemest kuni 12 korda. Mida varem üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam on hind. Ainult suvekuudeks tasemel 5 eurot/m² korterit üürida ei õnnestu, aga kui sõlmida kokkulepe aegsasti, on hind suvistest kokkulepetest soodsam ja algab 6-7 eurost/m². Lühikese perioodi üürihind läheneb hotellitoa maksumusele. Valdav osa suvekülalisi puhkab peamiselt sellistes korterites, mida on võimalik üürida täpselt nii pikaks ajaks, kui plaan Pärnus viibida on. Varajased planeerijad eelistavad sõlmida kokkuleppe vahemikuks juuni algusest augusti lõpuni. Teiseks võib korteri üürida kuuks või kaheks. Sel juhul eelistatakse aega 15. juunist 15. augustini. Kolmandaks kasutatakse võimalust üürida korter kuuks või kaheks-kolmeks nädalaks. Viimastel aastatel on kõigele eelnevale lisandunud üürilepingud nädalaks või nädalalõpuks, samuti leidub neid omanikke, kes on nõus üürima korteri ööpäevaks. Hinnatase on võrreldav eelmise aasta omaga Valdavalt eelistatakse üürile võtta uusi kortereid kesklinnas ja rannarajoonis. Sõltuvalt üürilepingu pikkusest ja broneerimise ajast kõiguvad selliste korterite hinnad vahemikus 500 - 2500 eurot kuus. Teistes Pärnu piirkondades asuvatest uutest korteritest huvituvad suvitajad haruharva ja vaid südasuvel. Uute korterite kõrval üüritakse rannalähedastel tänavatel asuvaid vanemaid, kuid laitmatus korras kortereid. Hinnad on tagasihoidlikud, jäädes 300-700 euro vahele kuus. Selline hinnatase kehtib peamiselt möbleeritud ja kõige vajalikuga varustatud korterite puhul ning viimastel aastatel sisalduvad hinnas ka kõik kõrvalkulud. Ülalnimetatud üürihindade juures ei teki suuri erinevusi esimese eelistusena valitavate kahetoaliste rõduga korterite ja perekondade eelistavate kolme-neljatoaliste korterite vahel. Majade üürihinda on raske välja tuua, sest suveks üürimaja leidmine on Pärnus keeruline. Tihti eelistatakse hinnalt soodsamat, kuid pinnalt sama suurt korterit. Pärnu rannarajoonis Seedri tänaval pakutakse üürida eksklusiivseid kortereid. Neist väikseim on kahetoaline (58 m²) ja seda on soodsaim üürida kolmeks suvekuuks kokku 3000 euro eest. Foto: Arne Maasik Allikas: Äripäev, Kinnisvara märts 2012