Üllatav skeem: sügisene pensioniraha ostab juba täna kortereid

Foto: Andras Kralla

Skeem on levinud uusarenduste ostjate seas.

Inimesed kasutavad kavalat skeemi, et broneerida endale uusarenduses korter veel kätte saamata pensionirahaga. Niiviisi käitudes loodetakse edestada kinnisvara hinna tõusu.

Pangad ja kinnisvaraturu asjatundjad kinnitavad skeemi levikut ja võimalikkust, kuid kutsuvad üles ettevaatlikkusele.

Kui inimene teab, et saab sügisel tänu pensionireformile hulga raha, laenab ta juba praegu sama suure summa kavatsusega see septembris tagasi maksta, kirjeldab kasutatavat skeemi LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Seda raha kasutavad inimesed kohe selleks, et maksta ära uusarendusse korteri ostmiseks vajalik 10% broneerimistasu.

Uusarenduste puhul tuleb tavaliselt oodata kinnisvara valmimist ning selleks võib minna kuni aasta. Seega maksab inimene juba nüüd broneerimistasu, aga siis on tal veel omajagu aega raha koguda, mille jooksul jõuab ka võetud võla tagasi maksta. „Vaadates kinnisvaraturu arengut ja hindade liikumist, siis võimaldab selline tegevus fikseerida hinna tänasel tasemel,“ sõnas Saksing.

Pangad kinnitavad, et uusarenduste eripärast lähtudes on võimalik korteri broneerimiseks kasutada väikelaenu ja seda ka tehakse. Siiski hoiatavad pangad, et laen tuleb tagastada enne korteri väljaostmist ning sellega kaasnevad ka kõrgemad intressid.

Saksing ütles, et vaadates tehingute aktiivsust, on igal kahekümnendal inimesel pensioniraha välja võtmine mõttes ning see mõjutab kinnisvaraturu liikumist. „Kui ta teab, et saab sügisel suurema summa, siis võib ta võtta laenu omafinantseeringu peale või küsida perelt, kuni pensioniraha välja makstakse,“ rääkis Saksing.

Swedbank tuleb inimestele vastu

Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma kinnitas, et inimesed on nende poole pöördunud mõttega osta korter, kasutades sügisel saadavat pensioniraha.

Ta lisas, et laene väljastades hindavad nad riske, mis laenuga kaasnevad, ning tavaliselt on ilma igasuguse omafinantseeringuta ja enda varata laenu võtmine riskantsem. Pärgma sõnas, et laenu väljastamisel hinnatakse laenuvõtja sissetulekut ja laenukohustusi ning seda, kas uus laen on jõukohane. „Uusarenduse finantseerimiseks kodulaenu lepingut sõlmides hindame samuti maksevõimet, kuid kui omafinantseeringu osa on veel lahtine, siis see võib mõjutada maksevõimet,“ täpsustas Pärgma.

Meie jaoks on oluline teada, mis on laenu omafinantseeringu suurus ja selle allikad. Iga taotlus on erinev. Hindame ju ka maksevõimet ja olemasolevate kohustuste täitmist.

Kui omafinantseeringuks rahalisi vahendeid pole, siis kasutatakse lisatagatist. Samas tõi Pärgma välja, et juhul kui laenu soovijal kinnisvara tagatist ei ole, on tal võimalus kasutada ilma tagatiseta laenu ehk väikelaenu. Kui inimene soovib korteri sissemakseks laenu võtta, et see sügisel tagasi maksta, siis tuleks arvestada ka võimaliku ennetähtaegse tagastamise tasuga. Uusarenduse puhul toimub laenuraha väljamaksmine siis, kui ehitatav maja on valmis. Seega juhul kui maksevõime seni võetud kohustusi ei kata, tuleks enne vara valmimist osa kohustusi enne tähtaega tagastada, täpsustas Pärgma.

„Kui pensioniraha on inimese ainuke sääst, siis on soovitav väga hoolikalt ja mitu korda läbi mõelda, kas ikka on mõistlik seda välja võtta,“ sõnas Pärgma. Riskide poolelt tõi Pärgma välja, et pensioniraha välja võttes tuleb tasuda tulumaks 20% ning avalduse esitamisest kuni raha laekumiseni võivad summad muutuda.

SEB väikelaenu kasutamist ei soovita

SEB erakliendi segmendi müügijuht Evelin Koplimäe rääkis, et ka nende poole on pöördutud taotlustega, kuhu on märgitud omafinantseeringu allikaks pensioni teine sammas. Ta lisas, et ka SEBst on võimalik taotleda väikelaenu uusarenduse omafinantseeringu tasumiseks.

Kui kliendil pole broneerimistasu maksmiseks raha, on panga vaates selleks kaks võimalust. Esimene on finantseerida omafinantseeringut kodulaenuga, kasutades näiteks tagatiseks mõnda muud kinnisvara. Teine võimalus on taotleda omafinantseeringu tasumiseks väikelaenu ning tasuda see täies ulatuses enne kodulaenu väljamaksmist.

Koplimäe väikelaenu võimalust ei soovita. „Kuna väikelaenu näol on siiski tegemist tarbimislaenuga, mille intressimäär on kodulaenu omast märkimisväärselt kõrgem, siis kindlasti ei ole väikelaenu kasutamine omafinantseeringu tasumiseks meie kodulaenu klientidele esmaseks soovituseks,“ sõnas Koplimäe.

Siiski toob Koplimäe välja, et juhul kui klient otsustab seda võimalust kasutada, on oluline teada, et omafinantseeringu tasumiseks võetud väikelaen peab olema täies mahus tagastatud enne kodulaenu väljamaksmist.

LHV skeemi ei toeta

LHV esindaja Priit Rum sõnas, et neile teadaolevalt ei ole LHV poole kliendid sellise sooviga pöördunud, et kasutada teise samba pensioniraha kinnisvara ostuks. Ta lisas, et LHV ei saa sellist lahendust kuidagi toetada, sest tähtis on, et laenu taotledes oleks kliendil omafinantseering olemas.

“Peame laenude väljaandmisel vaatama kliendi maksevõimet vastutustundlikult ja lähtuma ka sellest, et omafinantseeringu osa ei tohiks tulla teisest laenust,“ sõnas Rum. Ta lisas, et laenavad välja hoiustajate raha ja ka hoiustajate jaoks on oluline kindlus, et laenusaajad on omafinantseeringu ise tasunud.

Kristi Saare soovitab tegevus läbi mõelda

Investor Kristi Saare tõdes, et turul joostakse müüjad rahapakkidega pikali. „Kas võtad kohe ja sulas või läheb ülepakkumiseks,“ ilmestas Saare hetkeseisu kinnisvaraturul. Saare tõi näite, kus inimesed on juba teinud broneeringu ehitajatele, kes ehitavad saunu ja muid väikemaju, kuid maksavad alles sügisel. Ta lisas, et ka tema postkasti on jõudnud inimeste küsimused, kas ja kuidas saaks praegu pensioniraha eest korterit osta.

Inimestel on tekkinud hirm, et kui ma praegu ära ei osta, siis ma ei saagi.

Tema meelest peaks inimene endalt küsima, et kui on tõesti vaja minna oma pikaajaliste pensionisäästude kallale, siis kas kinnisvara on ikka jõukohane. „Äkki saaks alustada millestki odavamast, tekitada omakapitali ja siis edasi liikuda,“ sõnas Saare.

Kui ikkagi on soov kinnisvara osta, võiks mõelda, kas kinnisvara ostmise järel on laenumakse odavam kui oli üürimakse ehk kinnisvara ostmisel võiks jääda inimesele iga kuu rohkem raha kätte, mida säästa, täpsustas Saare. Ta lisas, et pensioniraha väljavõtmisel kinnisvara ostmiseks oleks jumet siis, kui inimene tänu sellele säästetud raha investeeriks või koguks, mitte ei kulutaks lihtsalt selle võrra rohkem raha.

Korterituru paanika taga näeb Saare ka meedia rolli. „Inimestel on tekkinud hirm, et kui ma praegu ära ei osta, siis ma ei saagi,“ lisas Saare.

Sügisel on oodata rahasadu

Pensioni teisest sambast väljumiseks esitas esimeses lahkumisvoorus avalduse 152 675 inimest. Kokku võetakse sambast välja ligi 1,3 miljardit eurot, mis moodustab 24% teise samba mahust.

Raha välja võtvate inimeste keskmine sissetulek oli 2020. aastal umbes 1270 eurot ning keskmiselt on väljavõtmise kasuks otsustanud inimene kogunud 8460 eurot pensioni teise sambasse.

Allikas: Äripäev


Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×