Välismaalaste huvi Eesti kinnisvara vastu raugeb

Soomlaste ja rootslaste huvi Eesti kinnisvara vastu vähenes kümne aastaga poole võrra, sest lõunamaade kuurortlinnad konkureerivad skandinaavlaste rahale üha edukamalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

“Pärnu ja Hispaania-Portugali rannikulinnade hinnavõrdlus räägib viimaste kasuks, kliimast parem ei räägigi,” selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. “Ühe-kahetoalist puhkusekorterit otsides on 50-100 tuhande euro vahemikus Ibeeria poolsaarel valik parem kui Eestis. Kesk- ja Põhja-Soome inimesele asub see reisitundides mõõdetuna sageli ka lähemal, kui Pärnu või Saaremaa.” (Reisiaegade võrdlus kirja lõpus.)

Kui 2011. aastal ostsid soomlased ja rootslased Eestis igas kvartalis üle 600 kinnisvaraobjekti, siis tänavu napilt üle 300. Venemaa elanike huvi kahanes veelgi enam, kümne aasta tagusest ligi 500 tehingust kvartalis on alles jäänud sadakond.

“Välismaalased ei osta siia kinnisvara armastusest Eesti vastu, vaid sellepärast, et see on olnud odav,” märkis Saksing. “Soomlastel on mitme põlvkonna pikkune kogemus turutsüklitega, nende ostu- ja müügihuvi on päris hea indikatsioon turu seisukorra kohta.” Nii müüsid soomlased eelmise buumi tipus aktiivselt Eestis asuvat kinnisvara, krahhist taastumise algul aastatel 2010-2012 ostsid aga taas aktiivselt kokku.

Väliskapitali huvi Eesti kinnisvara vastu pole siiski kadunud, kuid eraisikute asemel investeerivad pigem ettevõtted siinsesse äri- ja üürikinnisvarasse. Sellised ostud tehakse aga sageli Eesti ettevõtte kaudu, mis statistikas välisresidentide tehingutena ei kajastu.

Kinnisvaraostjate residentsus Tehinguid kvartalis Muutus, 10a
2011 2021
Venemaa Föderatsioon 478,75 95,5 -80%
Soome Vabariik 567,25 291 -49%
Rootsi Kuningriik 55 30,5 -45%
Ameerika Ühendriigid 21,5 23 7%
Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik 26 28 8%
Läti Vabariik 10,75 13 21%

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×