Kinnisvaraturg võttis tuure maha Viimased üheksa aastat kestnud ja eriti viimasel kolmel aastal kiirenenud kinnisvara hinnatõus harjutas paljusid meist mõttega, et kinnisvarahinnad tõusevad igavesti. Mööduv aasta meenutas, et miski pole igavene. Kinnisvaraturg sarnanes 2007. aastal veidi 1998. aastaga, tookordne mõõn möödus kinnisvaraturule suhteliselt valutult, kestes alla aasta ning jättes hinnad peaaegu puutumata. Mõõna peamised põhjused olid praegusega võrreldes ligi viis korda odavam kinnisvara ja alles algusfaasis olev eluasemelaenuturg. Kuidas läheb seekord, sõltub vist ainult sellest, mida arvatakse Rootsi pankades. Mööduv aasta algas Pärnus veel optimistlikult, hinnad tõusid, tehinguid tehti endise hooga, kuid erinevalt eelmisest aastast puudus ostupaanika. Suve alguseks kasvas pakkumiste arv ja peatus hinnatõus, hakkas vähenema ka tehingute arv. Sügiskuudeks oli tehingute arv kukkunud juba 40 protsendi võrra kevadise perioodiga võrreldes, samal ajal käibe osas kukkumine nii suur ei olnudki. Talvekuude saabumisega turu rahunemine vaid jätkub. Kui 2007. aastat numbrites vaadata, siis Pärnu linna ja maakonna ligi 3600 kinnisvaratehingu käive küünib umbes 3,6 miljardi kroonini. Võrdluseks: 2006. aastal oli käive ligi 4,4 miljardit krooni ja tehinguid 4980, seega on tänavune langus üle 20 protsendi. Kõige valusam oli 2007. aasta kinnisvaraarendajatele. Aasta lõpul on Pärnus müügis umbes 600 vast valminud või kohe valmivat korterit, mida, arvestades aasta keskmist korterite müügiarvu linnas - 900 korterit - , tundub olevat palju. Seda enam, et tehingute arvu peamine langus tuleb just uute arendusprojektide müügi arvelt, kuna nende hind on kõige kõrgem. Kõrgeks viis hinna aga kiire ehitushindade kasv ja maa hinnatõus. Kinnisvaraturu jahtumine ei jäta puutumata ka Pärnu linna, lüües linna eelarvesse märkimisväärse augu nii käesoleval kui järgmisel aastal. Käesoleval aastal on välja kuulutatud, ent müümata jäänud ligikaudu 120 miljoni eest linnavara, mis moodustab linna käesoleva aasta eelarvest tervelt 17 protsenti. Aga pole halba ilma heata. Eriti ostjate jaoks. Nüüd on aega valida, hindade osas läbi rääkida ja enda jaoks tõeliselt parim lahendus leida. Arendajatelgi tasub olukorda positiivselt vaadata: praegu on aega projekt korralikult läbi mõelda, ehitajatega asjad rahulikult läbi rääkida. Kõige raskem on müüjatel, aga ainult seetõttu, et tuleb kriitiliselt hinnata oma vara head ja vead ning siis kaubale õige hind määrata - müümata ei jää midagi.

Pühade ajal oleme suletud, taas on meie bürood avatud alates 03.01.08 kell 9:00.

Saaremaa kinnisvaraturgu tervikuna iseloomustab suhteline stabiilsus jätkuva majanduskasvu aeglustumise faasis. Majanduskasvu aeglustumine ja selle jõudmine viimase nelja aasta madalaimale tasemele on majandusanalüütikute sõnul ootuspärane ning jätkub tõenäoliselt ka IV kvartalis. Pessimistlikumad tulevikuootused on jätnud oma jälje laenunõudlusele, jahutanud kinnisvarasektorit ning eeltoodust lähtuvalt on pidurdunud ka investeeringute kasv. Kuigi Saaremaa kinnisvaraturg on üks väike osa Eesti kinnisvaraturust moodustades 2007 aastal ligikaudu 3,5 % kogu turu tehingute mahust, käitub kohalik kinnisvaraturg sarnaselt muule Eestile, näidates järjest jahenemise märke ja suure hinnaralli lõppemist – katkenud on laenude kiire kasv ning eluasemete hoogne kallinemine. Kindlasti on seekorde kogemus turukäitumisest  kasulik, lihtsalt selle tegelik mõju ja ulatus selgub alles mõne aasta pärast. Küll saab juba täna positiivseks pidada asjaolu, et laenu võetakse vähem, ülehinnatud kinnisvara saab jälle oma õiglase turuväärtuse ja meeletu hinnatõus on läbi. Kui enne tehti otsuseid suhteliselt kiiresti ja hetkeemotsioonide ajel, siis nüüd võtavad inimesed rohkem aega ostuste läbimõtlemiseks. Kaalutakse väga põhjalikult oma vajadusi ja võimalusi, ning proovitakse leida võimalik parim lahendus. Sellest johtuvalt on ka kinnisvaraobjektide müügiperiood pikenenud. Kui eelnevate aastate turgu võib iseloomustada sõnaga „emotsionaalsus“, siis tuleviku märksõnaks võiks kujuneda „ratsionaalsus“. Viimaste kuude numbreid võrreldes on näha, et turgu iseloomustab uuel tasakaalu tasemel suhteline stabiilsus, seda nii tehingu arvu kui ka koguväärtus osas. Maa-ameti andmetel tehti Saare maakonnas septembris 126 kinnisvaratehingut koguväärtuses 59,3 miljonit krooni. Oktoobris jäi tehingute arv suhteliselt sarnaseks, tehinguid tehti 147, koguväärtuses 73,2 miljonit. Valdavalt toimusid tehingud hoonestamata kinnistutega. Nii septembris kui ka oktoobris tehti selliseid tehinguid 67. Järgnesid tehingud elamumaaga (septembris 15 ja oktoobris 14 tehingut). Kõige vähem tehti septembris tehinguid korteriomanditega, mis juhul notarisse jõuti 6 korral, oktoobris oli see arv 21. Novembrikuu tehingute arv võrreldes eelneva kahe kuuga langes (94 tehingut), jäädes siiski samasse suurusjärku eelneva kahe kuuga.. Jälle olid ülekaalus tehingud maatulundusmaaga (40), järgnesid elamumaad (11) ja tehingud korteriomanditega (samuti 11). Novembri tehingute koguväärtuseks oli 60,6 miljonit krooni. Saaremaa kogupakkumiste arv jäänud viimastel kuudel 1200 ja 1600 pakkumise vahele. Kinnisvara pakkumiste arv on samm-sammult kasvanud. Kõige kiiremini on kasvanud korteripaakkumiste arv, ületades novembris 200 piiri ja moodustades ligilähedaselt 12 % kogupakkumiste arvust.   Numbreid kõrvale jättes olid september, oktoober ja november uues turusituatsioonis suhteliselt aktiivsed kuud. Turgu iseloomustasid mitmet trendid. Kui veel pool aastat tagasi olid kinnisvara müüjad suhteliselt jäigad oma hinnaküsimistes, siis täna ollakse nõus müügihindadest mõistlikul määral läbirääkima. Ka on muutunud ostjate poolne arusaam hindadest. Veendumus, et kinnisvara hinnad on poole kallimad, kui nad peaksid olema on asendunud aktiivse kauplemise ja võrdlemisega. Taas on oluliseks muutunud kinnisvara asukoht. Kinnistu Saaremaal ei tähenda automaatselt, et seal on liivarand ja kadakad ning kaugeltki kõigile nendest ei saa ehitada väikest suvekodu.  Tänases situatsioonis on turuosalisteks valdvalt ikkagi need inimesed, kellel on üle keskmise suurem soov osta ja müüa kinnisvara.

SELGUNUD ON PARIMAD. Sellise pealkirjaga ilmus ajakirja RUUM number oktoobris, mis hindas muuhulgas kõiki Eestis 2006 aastal kasutusload saanuid kortermaju ja valis nende seast välja 10 parimat.  Nendest kaks elamut on Pärnus ja - tähelepanu,tähelepanu- mõlema tellijaks oli LVM!! Lehe tn 1 asuv funkstiilis kortermaja, mille arhitektiks oli Tanel Tuhal, sai lausa teise koha. Tanel muide projekteeris ka kõrvalasuva vanas võtmes korterelamu, mis valmis 2007 aastal. Ja kuigi stiililt kui Koit ja Hämarik, moodustavad koos ilusa ansambli. Mõlemad majad ehitas YIT. Tänud kõigile.   Teine finaali jõudnud töö asub aadressil Väike-Kuke 8d. Arhitektiks on Hardi Lehemaa, kes on väga hea käega ja eriti hästi tuleb tal välja funk. Ehitaja oli Ardis Ehitus, kellega see oli meil esimene koostöö ja sujus hästi. Kokku hinnati 60 korterelamut ja arv oli nii väike seetõttu, et kui ühes kinnisvara-arenduspiirkonnas olid ühetüüpsed majad, läks hindamisele vaid üks neist. Hindajateks olid kunstiteadlane Mart Kalm, arhitektide liidu esimees, Ülar Mark, disainerite liidu juht Ilona Gurjanova, sisearhitekt ja disainer Jan Graps, RUUM toimetaja Aale Kask ja peatoimetaja Ene Läkk.

Eile Äripäeva lisas Kinnisvara ilmunud artiklis "Pärnu arendajate kõrged hinnad peletavad ostjaid" on kindlasti 3 faktiviga, mis vajavad parandamist. Esiteks ei vasta tõele väide, et Pärnu kinnisvaraarendajad on siiani keeldunud ülehinnatud vara hindu korrigeerima. Hindu on muudetud kindlasti järgnevatel arendusprojektidel: Karja 45, Papiniidu 58, Papiniidu 64, Suur-Kuke 66 (hinnad al. 2 950 000), Riia mnt 60A ja Jalaka 10. Kõiki hinnamuutusi saab kontrollida siit. Teiseks ei vasta tõele väide, et Pärnu kinnisvaraarendajad ei paku hüvesid, mis ostjaid ligi meelitaks. Vastupidiselt autori väitele on olemas mitmeid näiteid, aga parima leiab Äripäevast. Kolmandaks ei vasta tõele väide, et Pärnu kesklinnas saab täna osta uue eramu (olgu või siseviimistluseta) hinnaga 1,7 miljonit krooni. Kui see siiski nii peaks olema, ei tohiks näidete toomine pildiallkirja autoril keeruline olla...

Seedri 4 jõudis üle-euroopalisse arhitektuurigiidi. Kindlasti on see tunnustus tegijatele - arhitektile Kalle Vellevoog, sisearhitektile Tiiu Truus, maastikuarhitektile Vaike Parker ja tellijale Hotell Pärnu. Samas ka reklaam Pärnule, sest see on üks vähestest objektidest väljaspool Tallinna, millega giidis tutvuda soovitatakse. Siinjuures on asjakohased ka mõned Arne Maasik´u pildid, mis räägivad iseenda eest. Seedri 4 päeval   Seedri 4 sisehoov öösel Keda teema rohkem huvitab, saab selle kohta lugeda siit.

Hea meel on tõdeda, et Pärnu Postimehe ja Pärnu linnavalitsuse väljakuulutatud 2007. aasta parima teo konkursi kandidaatide hulka on arvatud ka raamat "Pärnu Eesti kunstis", mille ilmumisega tähistasime oma 15. tegevusaasta täitumist. Raamatu esmaesitlus toimus samanimelisel näitusel Pärnu Linnagaleriis, mida kahjuks enam külastada ei saa, küll saab selle avamisest osa saada siin. Raamatu endaga, kuhu on koondatud üle 70 erinevas stiilis ja laadis linnavaadet, mida eesti kuntsnikud on aegade jooksul suvepealinnast jäädvustanud, võib aga tutvuda meie büroodes, raamatukogudes või raamatupoodides.

Nüüd leiad kodulehelt lisaks telefoninumbritele ka Skype´i ja MSN´i kontaktid. Neid võib julgelt kasutada meiega ühenduse võtmiseks. Hea võimalus, kui ei taha, et kõik kolleegid teaks sinu kinnisvaratehingutest ...

Tegime kodulehe, mida sooviksime kliendina ka ise kasutada. Idee sai alguse soovist muuta vähesel määral esilehe kujundust, lõppes aga tulemusega, mida siinjuures kasutada, vaadata ja kommenteerida saab.  Eelmise versiooniga võrreldes on lisandunud detailne otsingumootor, mida ei tahtnud lisada kodulehele enne, kui see vastab enamusele otsingutest teisiti, kui "Teie päringule leiti 0 sobivat objekti". Nüüd on kõigil ka tasuta võimalus tellida värskeid pakkumisi, (kasutades RSS´i) vastamata seejuures küsimustele vanuse ja soo kohta. Hea võimalus on see ka neile, kes on väsinud uute pakkumiste otsimisest Inbox´st ja hinnamuutuste jälgimisest portaalides. Samuti lisasime kodulehele kaardiotsingu, et kliendid, kes soovivad näiteks Pärnu rannarajooni korterit või Saaremaale mereäärset kinnistut osta, ei peaks selleks teadma kõiki tänava- või külanimesid. Piisab, kui soovitud piirkonnas valida kaardilt sobiv objekt. Parema osa vanast kodulehest säilitasime, pidasime vaid mõistlikuks hakata pakkumistele lisama järk-järgult põhiplaane. Loodame, et uuendused meeldivad kasutajatele.

Seoses uue kodulehe tegemisega tekkis küsimus, millised nägid välja meie vanad kodulehed. Peab ausalt tunnistama, et isegi väga täpselt ei mäletanud ja ega sellist informatsiooni ei ole keegi pidanud vajalikuks ka arhiveerida. Õnneks on võimalik seda informatsiooni suures osas  interneti põhjatutest avarastust taastada. Ei leidnud päris esimest, kuid teine, kolmas ja neljas versioon on täitsa olemas. Funktsionaalsus kõiges ei toimi, kuid ülevaate saamiseks on informatsiooni piisavalt. Eriti põnevad on need aga meenutamaks hindasid. Kolmanda versiooni näited on praktilist laadi, sest just sellisel hinnatasemel toimuvad tehingud järelturul ka täna.