Muutunud keskkond Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus. Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009 aastal protsess jätkus kiirenevas tempos, jõudes sama näitaja poolest 85%. Eelkõige on selle põhjuseks tarbija muutunud käitumine info hankimise harjumustes üldiselt. Sarnaselt muu teabega on ka kinnisvarapakkumiste kohta info hankimine internetist lihtne, kiire, odav ning tulemuslik. Tänased Eesti kinnisvaraportaalid on ühed enim külastatavad keskkonnad ning hinnanguliselt hõlmavad ligi 95% kõigist kinnisvarapakkumistest, mistõttu on teiste, peamiselt trükiväljaannete, kasutamine info hankimisel selgelt tagasihoidlik. Lisaks sundis viimastel aastatel kiirelt muutunud majanduskeskkond ümber vaatama ajalehtede/ajakirjade kinnisvarateemaliste väljaaannete otstarbekuse ja mahud. Eestis lõpetati eelmise aasta lõpuks praktiliselt kõikide selleteemaliste väljaannete ilmumine trükis või kujundati väljaanded laiemapõhjalisemateks, kaasates lisaks kinnisvara teemadele ka kodu, sisustuse, ehituse ja kõik sellega seonduv temaatika. Arvestades üldist suunda Eestis, aga ka laiemalt maailmas, võib prognoosida, et 2010 aastal saavutab kinnisvara sektori poolt tellitav trükireklaam absoluutse põhja. Samal ajal ei võimalda taastuv nõudlus ning tihenev konkurents üldiselt turunduseelarveid vähendada ning võib prognosida, et suurem osa turunduseelarvest leiab rakenduse teistes, peamiselt virtuaalsete, kanalites. Nii näeme sel ja järgnevatel aastatel kinnisvara reklaami peamiselt internetis, aga ka väli-, tele- ning mobiilimeedias. Kui interneti väljundite puhul jääb peamiselt domineerima kinnisvara pakkumistega seonduv, siis teistes peamiselt väli- ning telemeedias hakkame nägema uute elukeskkondade või kinnisvarafirmade brandi(de) reklaami. Uued lahendused Muutustest tingituna vajab ka kinnisvaraturundus algaval kümnendil uusi lähenemisi ja lahendusi. Turundustegevuse lahutamatuks osaks on algaval kümnendil kinnisvaraportaalid. Seejuures saab Eestis keskseks küsimuseks andmeedastuse standardi ehk XML Schema väljatöötamine. Aasta-poolteist tagasi oli uue ühtse platvormi ja uute põhimõtete rakendamine arutlusel kitsamas ringis, kuhu oli kaasatud ka EKFL, kuid tänaseks ei ole siis välja töötatud alused laialdast kasutust leidnud. Ühtne standard võimaldaks ka tasuta või pay-per-lead kinnisvaraportaalide teket Eestis, mis maailmas on just eelmisel aastal plahvatuslikult arenenud. Väljapaistvad näited on selles osas maailmas näiteks Globrix.com (koondab praktiliselt kõiki Suurbritannia kinnisvarafirmade pakkumisi), Enormo.com (üle 10 miljoni pakkumise maailmas). Viimane jõuline siseneja sellesse sektorisse on Google, kes pakub mash-up teenust sidudes kinnisvarapakkumised oma kaardi- ja tänavavaaterakendustega. Eestis on turg seda tüüpi kinnisvaraportaalide osas siiani tühi, kuid eeldused selleks suurepärased - suur interneti kasutajate hulk, kinnisvara sektoriga tihedalt seonduvate veebipõhiste rakenduste hea kättesaadavus (Maaameti kaardirakendus, E-notar, ID-kaardi rakendused, e-Kinnistusraamat jne) Lisaks kinnisvaraportaalidele on tulnud turule ka esimesed alternatiivsed rakendused, mis võimaldavad kasutada populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke kinnisvara turundamisel. Tuntumad nendest on näiteks www.tweetlister.com ja www.clientopoly.com/centerstage. Esimene neist võimaldab automaatset kinnisvarapakkumiste edastamist Twitteris, teine Facebookis. Lisaks kinnisvaraportaalidele on suur osa turundustegevusest seotud kinnisvarafirmade kodulehtedega. Suure tõenäosusega toob uus algav kümnend muutusi ka selles osas, esimesi neist näeme juba alanud aastal. Täna on poolkohustuslikuks muutunud otsingumootorite optimeerimine (SEO), lähitulevik toob aga kinnisvaraturundusse otsingumootorite turunduse (SEM) ja sotsiaalmeedia optimeerimise (SMO). Viimane on eelkõige tingitud asjaolust, et kui siiani koondus kogu tähelepanu internetis kodulehtedega seonduvale, siis lähiaastatel leiame suurema osa kinnisvarafirmadest kindlasti ka sotsiaalmeediast. Esimesed näited leiab nii Twitterist, Facebookist kui ka Orkutist. Last but not least - kinnisvaraturunduse üheks osaks saab veebianalüüs ehk kodulehe külastajate jälgimisüsteem, mille abil on võimalik teada saada, kes ja mida kodulehel teeb ja millisest infost enim huvituvad on. Paljukasutatud tasuta lahendus on seejuures Google Analytics. Eestis tuntuim tasuline rakendus on selles vallas aga Snoobi. Kokkuvõtvalt: 2010 aastaks muutunud keskkond toob kinnisvaraturundusse uued lahendused. Kinnisvaraturundus 2010

Majanduskriis on kinnisvaraturgu mõjutanud suuremal määral, kui ootasime-kartsime. Loe edasi parnupostimees.ee

Jah, kui jälgid 10 lihtsat reeglit. Täna on Eestis aktiivseid kinnisvarapakkumisi ligi 40 000. Mida peaks tegema, et potentsiaalne huviline helistaks sulle juba järgmine päev? Alljärgnevalt mõned lihtsad nõuanded, et sinu pakkumist märgataks: Pildid, pildid, pildid! Kinnisvara ostetakse piltide järgi. Mida rohkem pilte, seda parem - üks pilt on parem, kui tuhat sõna. Lisa pakkumisele nii palju lisainformatsiooni, kui võimalik - kaart, plaanid jne. Miks mitte lisada pilte lähiümbrusest? Kas virtuaaltuur on kohustuslik? Ei, kui sul on võimalus lisada video. Näe vaeva objekti kirjeldusega. Mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võib olla ostja jaoks uudis. Kirjuta vigadeta!   Kui oled otsustanud kinnisvara müügiga ise tegeleda, paku seda müügiks kõigis suuremates portaalides (www.city24.ee, www.kv.ee, www.soov.ee, www.ikodu.ee, www.kuldnebors.ee, www.ekspresskinnisvara.ee). Miks? Kõik ei joo kohvi, mõnedele meeldib tee, mõned inimesed joovad aga üldse piima. Kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. 99 krooni tundub palju (eriti, kui pead müüma terve aasta), mõttetuna tundub ka eripakkumise lisamine (2 nädala eest tuleb maksta 990 krooni), aga veel rohkem kaotad, kui pead kinnisvara hinda vähendama 100 000 krooni võrra, sest keegi ei ole juba pool aastat sulle helistanud ja ainukesed klikid oled sa teinud oma pakkumist vaadates ise. Ära karda eristuda - sinu naabruses on väga hea kool. Kirjuta sellest! Jaga infot sõpradega - Orkutis, Facebookis,  Twitteris. Last but not least - alusta õige hinnaga! Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!

Käimasoleva kampaania "Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!" käigus avaldasime informatsiooni maaklerite atestaatide, staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta. Info on nüüd avalikult kättesaadav ka meie kodulehel  Algatus, mis on osa meie uuest strateegiast, muudab kinnisvaraturu läbipaistvamaks ja loodetavasti sunnib läbi kinnisvaramüüjate teadlikuse kasvu järgima meie eeskuju ka teisi kinnisvarafirmasid. Kinnisvaramüüjatel on siiani puudunud usaldusväärsed andmed neid esindavate kinnisvaramaaklerite teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta. Avalikult on olnud kättesaadav vaid info klienti esindava maakleri atestaadi kohta, kuid andmeid staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta pole siiani avaldatud. Andmete usaldusväärsuse ja järjepidavuse tagamiseks võiks edasine initsiatiiv üle minna kinnisvarasektoris tegutsevaid ettevõtteid ühendavatele organisatsioonidele või kinnisvaraportaali(de)le. Kaidol on maaklerina staaži 4 aastat

Maa-ameti kolmanda kvartali kinnisvaratehingute statistika näitab, et mullusega võrreldes on langus maakonna kinnisvaraturul peatunud. Loe edasi omasaar.ee

Reeglina kasutatakse kinnisvaraturu ülevaated koostamiseks ametlikku tehingustatistikat. Selle kasutamine annab turust aga vale pildi, kuna selles kajastuvad ka tehingud, mille puhul ei ole tegemist turutehingutega. Eelmise kuu andmeid kõrvutades selgus, et kõige enam on moonutatud hoonestamata maa tehingute andmed, mille puhul näiteks Pärnumaal tehtud tehingutes olid turutehinguid vaid 25%! Vähem moonutatud olid andmed teiste varaliikide osas ehk turutehinguid korterite puhul oli 93%, majade puhul 96,5% ja muude tehingute puhul 80%. Millised ei ole näiteks turutehingud? tehingud seotud osapoolte vahel tehingud alajaamade, tänavate jmt

Sarnaselt eelnevatele aastatele iseloomustab Pärnu üüriturgu sesoonsus ning suur hindade erinevus. Hüppeliselt suureb nõudlus lühiajaliste üüripindade järele suve alguses. Selle aasta nõudlust üldiselt on mõjutanud ka alates eelmisest aastast kasvanud nõuded omafinantseeringule ja muutunud tarbijakäitumine. See omakorda on toonud kaasa püsiva nõudluse kasvu üürikorterite järele. Nõudlus on kasvanud nii lühiajaliste üürilepingute (kuni 3 kuud), kui ka pikaajaliste üürilepingute (6 .. 12 kuud) puhul. Lühiajalised üürilepingud sõlmitakse peamiselt suve perioodil (juuni ... august). Selle aasta suve algust iseloomustas pakkumiste kiire vähenemine ning ka mõningane defitsiit lühiajaliste lepingute puhul. Peamine eelistus suve perioodil on uuemad või uued kortereid Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis. Teiste piirkondade osas on suvine nõudlus väga madal. Selge eelistus on suvekorteri puhul täielikult möbleeritud korter. Pikemaajaliste üürilepingute puhul eelistatakse samuti uuemaid või uusi kortereid. Küll ei ole nii määrav korteri asukoht ja selle vanus. Samas mõjutab otsuseid lisaks üürile küsitav tasu kommunaalteenuste eest, mis reeglina lisandub üürile. Pikemaajaliste üürilepingute puhul ei eeldata, et korter oleks täielikult möbleeritud, küll peetakse seda eeliseks. Ilma köögimööblita on korteri üürimine võimalik vaid väga madala hinnataseme korral. Keskmised üüritasemed lühiajalisel üürimisel suvel Pärnus 2009* Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis** 1-toalised  -   3 500 ...   6 500 2-toalised - 10 000 ... 15 000 3-toalised - 12 000 ... 25 000 4-toalised - 15 000 ... 40 000 Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis** 1-toalised - 2 500 ...   5 000 2-toalised - 5 000 ... 10 000 3-toalised - 7 000 ... 12 000 4-toalised - 8 000 ... 15 000 * Lühiajaliste lepingute puhul sisaldab üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest (küte, vesi, elekter, prügi, internet jm) ** Nõudlus suvisel perioodil lühiajalisel üürimisel teistes piirkondades on väga madal Keskmised üüritasemed* pikemaajalisel (6 ... 12 kuud) üürimisel Pärnus 2009 Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnus** 1-toalised - 1 500 ...    3 500 2-toalised - 3 000 ... 10 000 3-toalised - 4 000 ... 12 000 4-toalised - 5 000 ... 15 000 Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnus** 1-toalised -    800 ... 2 500 2-toalised - 1 500 ... 5 000 3-toalised - 2 000 ... 7 000 4-toalised - 2 500 ... 8 000 * Pikemaajaliste lepingute puhul ei sisalda üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest ning sõltuvalt korterist ja perioodist lisandub üürile 1000 ... 3000 krooni. ** Suure erinevuse üürhindades tingib korterite paiknemine Pärnu erinevates linnaosades ning nende seisukord

Uute elamispindade turul võivad kliendid jaanuari seisuga valida üle 20 elamuarendusprojekti ja ligi 30 korterelamuarenduse projekti vahel Pärnus ja Pärnu maakonnas. Valdavalt on elamuarendusprojektide puhul tegemist Pärnu maakonnas asuvate elamupiirkondadega ja korterelamuarenduse projektide puhul enamasti Pärnu linnas asuvate korterelamutega. Jaanuari lõpu seisuga on müügis ligi 200 uuselamut. Lisanduvad juba soetatud uuselamud, mis on uuesti turul – neid on pakkuda enam kui 100. Seega on ostjal valida vähemalt 300 uuselamu seast. Korterelamute puhul on valik Pärnus veelgi suurem. Jaanuari lõpu seisuga on müügiks pakkuda ligi 500 uut korterit, millele lisanduvad omakorda järelturul pakutavad 200 uut korterit. Pärnus ja Pärnu maakonnas on pakkuda uusi elamispindasid ligi 1000. Sellele numbrile lisanduvad arenduspiirkonnad, kus müügiks on vaid hoonestamata kinnistud. Hinnanguliselt läheneb selliste pakkumiste arv samuti tuhandele. Osa müüjaid usub, et hinda ei ole vaja langetada ja tehinguni jõutakse ka eelmisel aastal kujunenud hinnatasemelt, lihtsalt müük võtab rohkem aega. Igapäevane praktika aga näitab, et hinna langetamine on ostjates huvi tekitamiseks hädavajalik. Hinnalangused, mis huvi tekitavad, peavad olema praegu 15-30 protsendi vahemikus. Kui veel eelmisel aastal oli uue korteri ruutmeetri eest küsitav hind 28 000, siis nüüd on see 21 000 krooni ruutmeetri eest. Uue maja omanikuks võib aga saada vähem kui kahe miljoniga. Eelmise aasta lõpule iseloomulik vaikus on asendunud aasta alguses uute hindade puhul ostjate suurenenud huviga.

Kinnisvaraturg võttis tuure maha Viimased üheksa aastat kestnud ja eriti viimasel kolmel aastal kiirenenud kinnisvara hinnatõus harjutas paljusid meist mõttega, et kinnisvarahinnad tõusevad igavesti. Mööduv aasta meenutas, et miski pole igavene. Kinnisvaraturg sarnanes 2007. aastal veidi 1998. aastaga, tookordne mõõn möödus kinnisvaraturule suhteliselt valutult, kestes alla aasta ning jättes hinnad peaaegu puutumata. Mõõna peamised põhjused olid praegusega võrreldes ligi viis korda odavam kinnisvara ja alles algusfaasis olev eluasemelaenuturg. Kuidas läheb seekord, sõltub vist ainult sellest, mida arvatakse Rootsi pankades. Mööduv aasta algas Pärnus veel optimistlikult, hinnad tõusid, tehinguid tehti endise hooga, kuid erinevalt eelmisest aastast puudus ostupaanika. Suve alguseks kasvas pakkumiste arv ja peatus hinnatõus, hakkas vähenema ka tehingute arv. Sügiskuudeks oli tehingute arv kukkunud juba 40 protsendi võrra kevadise perioodiga võrreldes, samal ajal käibe osas kukkumine nii suur ei olnudki. Talvekuude saabumisega turu rahunemine vaid jätkub. Kui 2007. aastat numbrites vaadata, siis Pärnu linna ja maakonna ligi 3600 kinnisvaratehingu käive küünib umbes 3,6 miljardi kroonini. Võrdluseks: 2006. aastal oli käive ligi 4,4 miljardit krooni ja tehinguid 4980, seega on tänavune langus üle 20 protsendi. Kõige valusam oli 2007. aasta kinnisvaraarendajatele. Aasta lõpul on Pärnus müügis umbes 600 vast valminud või kohe valmivat korterit, mida, arvestades aasta keskmist korterite müügiarvu linnas - 900 korterit - , tundub olevat palju. Seda enam, et tehingute arvu peamine langus tuleb just uute arendusprojektide müügi arvelt, kuna nende hind on kõige kõrgem. Kõrgeks viis hinna aga kiire ehitushindade kasv ja maa hinnatõus. Kinnisvaraturu jahtumine ei jäta puutumata ka Pärnu linna, lüües linna eelarvesse märkimisväärse augu nii käesoleval kui järgmisel aastal. Käesoleval aastal on välja kuulutatud, ent müümata jäänud ligikaudu 120 miljoni eest linnavara, mis moodustab linna käesoleva aasta eelarvest tervelt 17 protsenti. Aga pole halba ilma heata. Eriti ostjate jaoks. Nüüd on aega valida, hindade osas läbi rääkida ja enda jaoks tõeliselt parim lahendus leida. Arendajatelgi tasub olukorda positiivselt vaadata: praegu on aega projekt korralikult läbi mõelda, ehitajatega asjad rahulikult läbi rääkida. Kõige raskem on müüjatel, aga ainult seetõttu, et tuleb kriitiliselt hinnata oma vara head ja vead ning siis kaubale õige hind määrata - müümata ei jää midagi.

Saaremaa kinnisvaraturgu tervikuna iseloomustab suhteline stabiilsus jätkuva majanduskasvu aeglustumise faasis. Majanduskasvu aeglustumine ja selle jõudmine viimase nelja aasta madalaimale tasemele on majandusanalüütikute sõnul ootuspärane ning jätkub tõenäoliselt ka IV kvartalis. Pessimistlikumad tulevikuootused on jätnud oma jälje laenunõudlusele, jahutanud kinnisvarasektorit ning eeltoodust lähtuvalt on pidurdunud ka investeeringute kasv. Kuigi Saaremaa kinnisvaraturg on üks väike osa Eesti kinnisvaraturust moodustades 2007 aastal ligikaudu 3,5 % kogu turu tehingute mahust, käitub kohalik kinnisvaraturg sarnaselt muule Eestile, näidates järjest jahenemise märke ja suure hinnaralli lõppemist – katkenud on laenude kiire kasv ning eluasemete hoogne kallinemine. Kindlasti on seekorde kogemus turukäitumisest  kasulik, lihtsalt selle tegelik mõju ja ulatus selgub alles mõne aasta pärast. Küll saab juba täna positiivseks pidada asjaolu, et laenu võetakse vähem, ülehinnatud kinnisvara saab jälle oma õiglase turuväärtuse ja meeletu hinnatõus on läbi. Kui enne tehti otsuseid suhteliselt kiiresti ja hetkeemotsioonide ajel, siis nüüd võtavad inimesed rohkem aega ostuste läbimõtlemiseks. Kaalutakse väga põhjalikult oma vajadusi ja võimalusi, ning proovitakse leida võimalik parim lahendus. Sellest johtuvalt on ka kinnisvaraobjektide müügiperiood pikenenud. Kui eelnevate aastate turgu võib iseloomustada sõnaga „emotsionaalsus“, siis tuleviku märksõnaks võiks kujuneda „ratsionaalsus“. Viimaste kuude numbreid võrreldes on näha, et turgu iseloomustab uuel tasakaalu tasemel suhteline stabiilsus, seda nii tehingu arvu kui ka koguväärtus osas. Maa-ameti andmetel tehti Saare maakonnas septembris 126 kinnisvaratehingut koguväärtuses 59,3 miljonit krooni. Oktoobris jäi tehingute arv suhteliselt sarnaseks, tehinguid tehti 147, koguväärtuses 73,2 miljonit. Valdavalt toimusid tehingud hoonestamata kinnistutega. Nii septembris kui ka oktoobris tehti selliseid tehinguid 67. Järgnesid tehingud elamumaaga (septembris 15 ja oktoobris 14 tehingut). Kõige vähem tehti septembris tehinguid korteriomanditega, mis juhul notarisse jõuti 6 korral, oktoobris oli see arv 21. Novembrikuu tehingute arv võrreldes eelneva kahe kuuga langes (94 tehingut), jäädes siiski samasse suurusjärku eelneva kahe kuuga.. Jälle olid ülekaalus tehingud maatulundusmaaga (40), järgnesid elamumaad (11) ja tehingud korteriomanditega (samuti 11). Novembri tehingute koguväärtuseks oli 60,6 miljonit krooni. Saaremaa kogupakkumiste arv jäänud viimastel kuudel 1200 ja 1600 pakkumise vahele. Kinnisvara pakkumiste arv on samm-sammult kasvanud. Kõige kiiremini on kasvanud korteripaakkumiste arv, ületades novembris 200 piiri ja moodustades ligilähedaselt 12 % kogupakkumiste arvust.   Numbreid kõrvale jättes olid september, oktoober ja november uues turusituatsioonis suhteliselt aktiivsed kuud. Turgu iseloomustasid mitmet trendid. Kui veel pool aastat tagasi olid kinnisvara müüjad suhteliselt jäigad oma hinnaküsimistes, siis täna ollakse nõus müügihindadest mõistlikul määral läbirääkima. Ka on muutunud ostjate poolne arusaam hindadest. Veendumus, et kinnisvara hinnad on poole kallimad, kui nad peaksid olema on asendunud aktiivse kauplemise ja võrdlemisega. Taas on oluliseks muutunud kinnisvara asukoht. Kinnistu Saaremaal ei tähenda automaatselt, et seal on liivarand ja kadakad ning kaugeltki kõigile nendest ei saa ehitada väikest suvekodu.  Tänases situatsioonis on turuosalisteks valdvalt ikkagi need inimesed, kellel on üle keskmise suurem soov osta ja müüa kinnisvara.