Vastavalt Vallikraavi Kinnisvara ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustasime täna Tartus, Ladva 6 korterelamus asuvate uute sisustatud korterite müüki. Jaamamõisa linnaosas asuva korterelamu müügikonseptsioon erineb siiani Tartu uute korterelamuarendusprojektide müügipõhimõtetest, sest esmakordselt pakutakse kortereid müügiks sisustatuna.

LVM Kinnisvara: kalleima ja odavaima korteri hind erines eelmisel aastal rohkem kui 11 000 korda. Korterid asusid erinevas Eesti otsas. Kõige kallim korter asus Tallinnas ja maksis 1 115 113 eurot, kõige odavam korter müüdi aga Viljandis 100 euro eest. Millest aga tuleneb, et korterite hindade vahel laiutavad nii suured käärid? Foto: Vallo Kruuser Arco Vara Viljandi büroo juhi Aime Opermanni sõnul maksavad kõige odavamad Viljandimaa korterid alla 2000 euro. Seetõttu on kas või sellesama 100-eurose korteri puhul suur tõenäosus, et tegemist on näilise tehinguga. „Kuna notaris peab ka kinkelepingu puhul näitama tehingu väärtust, võidigi selliseks korteri väärtuseks näidata 100 eurot,” pakkus Opermann. „Väga madalat hinda võidakse näidata ka selleks, et hoiduda kõrgetest notaritasudest ja riigilõivudest.” LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on kõige kallima kinnisvaraga tõmbekeskus kahtlemata Tallinn, aga ka Tartu. Tallinna piirkondadest on kõige kallimad vanalinn, Kadriorg ja kesklinn. Kõrgema hinnataseme tingib neis piirkondades välismaalastest ostjate, keskmisest kõrgema sissetulekuga ostjate ja üürikinnisvarasse investeerivate ostjate huvi. Teisena eristuvad suvituspiirkonnad Pärnu ja Saaremaa koos Kuressaarega. Kolmandana võib esile tõsta maakondade keskused. Kõige odavama piirkonnana tõusevad väga selgelt esile Valga ja Jõgeva. „Tänane hinnatase on otseses seoses tööhõive ja piirkonna atraktiivsusega,” tõdes Saksing. Nii ei ole imekspandavad meediast läbi käinud juhud, kus mõnes vallas pakutakse korterit ühe euro eest või suisa tasuta. Sümboolne tasu Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul pakutakse sümboolse tasu eest kortereid seal, kust inimesed on massiliselt lahkunud. Eesti kinnisvaraturg, nagu majanduselu ja regionaalpoliitika laiemalt, on Vähi sõnul pealinna poole kaldu. Inimesed lähevad sinna, kus on töö ja teenused. „Kui liigutakse vastupidi, odava kinnisvara poole linnast maale, siis peavad olema seal ka töö ja eluks vajalikud olmeteenused. Kui neid ei ole, siis mida annab teadmine, et korteri saab näiteks 500 euro eest osta?” küsis Vähi. Vähi ütles, et on igati päri majandusministeeriumi plaaniga tühjad kortermajad lammutada, kuna see muudab maastiku kenamaks. „Ei maksa unustada tõsiasja, et kui inimesed kolivad linnast maale, siis üldiselt ikka oma majja või tallu, mitte endise majandikeskuse kortermajja. On selge, et kõikidesse nendesse korteritesse elanikke enam ei leidu,” lausus ta. Arco Vara Eesti vahendusbüroode juhi Maia Daljajevi sõnul mõjutavad maapiirkondade kinnisvara hinda mitmed tegurid. „Nii võib näiteks pärast uue tööstusettevõtte tekkimist saada varem 1000 eurot maksnud korteri müümisel juba 2000 eurot,” rääkis ta. Daljajev märkis, et pangad pole maapiirkondade kinnisvarast kui laenutagatisest tihti huvitatud ja see kahandab ostjate ringi. Kui kinnisvara on saadud päranduseks ja omanikul ei ole sellega emotsionaalset sidet, pole talle mõne aja möödudes enam väga oluline, kui palju raha ta kinnisvara müügist saab. „Tihti müüakse tühjad maakodud rüüstamiste vältimiseks turuhinnast odavamalt eelkooliealiste lastega peredele, et nad seal elaks ja maja eest hoolitseks,” nentis Daljajev. Oluline puudujääk Kinnisvarahindade erinevusest rääkides tõi Daljajev näite, et kui Tallinnas müüakse üks korter 10 000 euroga, kuigi samasuguste korterite keskmine hind on 40 000 eurot, viitab see tavaliselt mingile olulisele puudujäägile. Näiteks on tegu ilusa korteriga väga koledas majas. „Strateegilistes andmetes on seega nihe sees, kuskil on mingi ülioluline puudus, näiteks dokumendid pole korras või on maja nurgas palk mäda ja puuduse kõrvaldamine läheb ostjale üsna kalliks,” sõnas Daljajev. Kinnistute puhul võib hinnaerinevus tuleneda ehitusõigusest. Kui kinnistu on näiteks ehituskeeluvööndis või tohib sinna ehitada ainult väga väikese maja, maksab kinnistu võrreldes teiste samas piirkonnas asuvate ja sama suurte kinnistutega vähe. Tavapärasest oluliselt erineva hinna puhul võib tegu olla ka sugulastevahelise tehinguga, näiteks vanemate või vanavanemate kinnisvara laste või lapselaste nimele vormistamisega. Korteritega võivad ostjale kaasa tulla ka eelmise omaniku võlad, kuid sellised tehingud pole enam nii suur trend kui varem. Võlgadega kortereid müüakse eelkõige kohtutäiturite vahendusel. Lähiaastate hinnamuudatused toimuvad Daljajevi hinnangul pigem objekti- kui piirkonnapõhiselt. „Kui mõni maja tehakse korda, saab selle maja kortereid müüa kõrgema hinnaga,” lausus ta. „Et tühjadesse korteritesse tekiksid üürnikud, peab kohalik omavalitsus toetama sellesse piirkonda kolimist.” Maale kolitakse tema sõnul ilmselt siis, kui kütuse hind langeb ja sõidukulud pole enam nii suured. „Pigem jätkab kütus ja küte aga kallinemist ning kulusid saab kokku hoida, kolides maalt linna, kuhu ehitatakse üha rohkem uusi energiasäästlikke kortermaju,” nentis ta. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing arvab, et lühemas perspektiivis üldpilt suuresti ei muutu. Keskpikas perspektiivis on tõenäoline, et Harjumaa ja Tallinna kinnisvarahinnad liiguvad teiste piirkondadega võrreldes veel rohkem eest ära, seda eelkõige maakonnakeskuste arvel. Erandina siinjuures tõi Saksing aga esile Ida-Viru maakonna, kus on väga suur tehinguaktiivsus ja mis on maakondade seas Tartu ja Pärnu ees teisel kohal. Allikas: ärileht.ee

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. 

Tarbijakaitseametil valmis eelmisel nädalal maaklerteenuse kasutamise juhend, mis viitega teenusestandardile annab selge soovituse sõlmida tarbijal kinnisvaramaakleriga ainult kirjalik leping. Tarbijakaitseameti algatus on arvestades kinnisvaraturul toimuvat tervitatav, eelkõige seetõttu, et juhtida kinnisvaramaaklerite endi tähelepanu nõuetele, mis kehtivad juba ligi aasta, kuid millede järgimisel on probleeme isegi erialaliitudesse kuuluvatel turuosalistel. Arvestades pikaajalist teavitustööd enne teenusestandardi jõustumist on paljudel juhtudel selline praktika puhul selgelt tegemist ebaausa kauplemisvõttega. Lisaks tarbija petmisele loob selline praktika eeldused ka riigi petmisele. Kuigi juhendis toodud nõuannete jälgimine on kasulik peamiselt tarbijatele, piirab seda vähene teadlikus. Loodetavasti astub amet selles osas järgmise sammu sarnaselt teiste valdkondadele ning alustab koostöös Maksu- ja Tolliametiga laiaulatslikku teavituskampaaniat või sooritab kinnisvaramaakleritelt kontrolloste, eesmärgiga kontrollida teenuse vastavust nõuetele. Täismahus juhendiga on võimalik tutvuda siin

Äripäev uuris LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liikmelt ja maaklerilt Ingmar Saksingult, millised on 10 kõige olulisemat küsimust, mida ettevõtja või ettevõte juht peaks enne uue äripinna üürimist endalt küsima ja mida tasuks kindlasti küsida kinnisvaramaaklerilt. Kindlasti tuleb enne turu võimaluste väljaselgitamist täpselt paika panna enda vajadused praegu ja tulevikus. Millest peaksin üüripinda otsima hakates alustama? Üüripinda otsima asudes vaadatakse tihti pinna asukohta ja suurust, otsimist oleks mõistlik alustada aga hoopis eelarve tegemisega. Samuti vaadatakse ja võrreldakse tihti ainult hinda, kuid mõistlik oleks arvestada võimaliku hinnatõusu ja kõrvalkuludega nagu side, valve, parkimine. Arvestada ja võrrelda tuleks erinevate pindade kogukulu, mitte üürihinda. Kus peaks minu ettevõte asuma? Iseenesest lihtne küsimus, mis mõjutab ettevõtet ääretult palju. Asukohast sõltub kõik. Sõltub üüripinna hinnatase, aga ka see, kui lihtne on sinna juurde pääseda. Esmalt aga: kas sinu ettevõtel on tegevusalast tulenevalt vaja, et kliendid saavad kontorisse tulla? Kui ei, siis ei vaja sa ka südalinna parimat ja kallimat pinda ning saad säästa, valides linnasüdamest veidi kaugemal asuva soodsa pinna. Kui suur peaks üüritav pind olema? Üldine reegel ütleb, et 10m² töökoha kohta, kuid seda on eriti oluline jälgida siis, kui tegemist on väikese töötajate arvuga ettevõttega. 12 ruutmeetri peale ei saa panna kolme inimest, kui nad peavad kogu aeg koos töötama. Isegi kui see on füüsiliselt võimalik, tuleb arvestada töötajate jaoks vajaliku distantsiga. Milline on minu ettevõtte arengutempo? Üüripinda valides tee endale selgeks, kas tegemist on väikese või suure büroomajaga. Kas seal on võimalik tunnipõhiselt juurde küsida konverentsiruume või tuleks need kohe alguses koos pinnaga üürida? Mõtle, kas sul võib lähiajal minna tarvis suuremaid ruume ja kas leiaksid neid samas majas või tähendaks see taas uue üüripinna otsimist. Milline on üldpindade osakaal? Suuremates büroohoonetes on võimalik pinda paindlikult suurendada või vähendada. Lisaks on võimalik koosolekuruume eraldi juurde üürida. Väiksemates hoonetes aga on üldkulud väiksemad. Tee endale selgeks, kas WC ja abiruumid on üldkasutuses või tuleb ka need üürida, sest sellest oleneb ka see, kes hakkab neid koristama ja hooldama ning kes selle eest maksab. Kui palju maksab ettevõttele töötajate autode parkimine? Sõltuvalt asukohast võib töötajate autode parkimisele kuluv summa olla võrdne mõne väiksema büroo üüriga. Uuri milline on ühistranspordiühendus uue üüripinna lähedal – seal, kus liigub ühistransport, liigub ka palju inimesi. Hea ühistranspordiühendus aitab ettevõtjal säästa ka töötajate autode parkimiselt, sest see lubab auto koju jätta ja parkimisest üldse loobuda. Milliseks kujuneb üürileping? Kas see on tähtajaline või tähtajatu? Kui sul on viiaastane leping, siis tulebki pinda üürida viis aastat. Näiteks kui üür on 300 eurot ja sa üürid seda viis aastat, pead arvestama, et oled võtnud ettevõttele 18 000eurose kohustuse. Arvesta, et isegi kui sul on võimalus leping varem lõpetada, võib see trahvi tõttu kulukaks kujuneda. Kuidas saada lepingule õiguskindlust juurde? Üürileping on võimalik kanda kinnistusraamatusse. See märge tagab, et üürileandja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada, sest märke kustutamine nõuab poolte kokkulepet või kohtu luba. Märge kinnistusraamatus on eriti oluline, kui oled üüripinnaga seoses teinud suure investeeringu (näiteks toitlustusettevõtte puhul soetanud köögi), aga on kasulik ka väga pika lepingu puhul, kui on alust eeldada, et selle aja jooksul võib hoone omanik muutuda. Milliste eritingimustega pean arvestama? Tihti eeldavad inimesed, et saavad üüripinna fassaadile reklaami panna, kuid näiteks vanalinnas see nii lihtne ei ole. Enne reklaami ülespanekut on vaja majaomaniku, kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitse kooskõlastust. Tulenevalt sinu ettevõtte spetsiifikast, uuri välja, milline on asukohas transpordi juurdepääs, kas see vajab eriluba, kust seda saab ja ega ei ole võimalust, et tänav, kus asud, lähiajal näiteks suurtele veokitele või liiklusele üldse suletakse. Millised on traditsioonilise üüripinna alternatiivid? Start-up´ide ja alustavate või väga väikeste ettevõtete puhul tasub kaaluda paindliku büroohotelli. Büroohotelli eelised on võimalusel üürida vajadusel juurde nõupidamiste ruumi, sekretäriteenuseid, samal ajal kui ühiskasutuses on köök ja teised mugavused. "Üürilepingu märge kinnistusraamatus tagab, et üürile andja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada." LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing Allikas: Äripäev, 16. detsember 2013

Alates täna keskpäevast võimaldab meie uus virtuaalne teeninduskeskkond kinnisvaramüüki kavandavatel klientidel saada kiire ülevaade müügiprotsessist algusest lõpuni, leida vastused selle käigus tekkivatele kõikvõimalikele küsimustele ning saada tasuta hindamine müügihinna kujundamiseks. “Klientide tänased valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti,” märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. „Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust. Järjest enam on aga kliente, kes eelistavad internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades,“ lisas ta. Uue virtuaalse teeninduskeskkonna keskmes on detailne otsingumootor, mida täiendab Eesti kiireim kaardiotsing. Neile lisandub omakorda suurim visuaalset väljapanekut võimaldav süsteem, mis tagab müüdavatele varadele nädalas tuhandete ostjate tähelepanu. Lisaks võimaldab tehnoloogia uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele.  

Kaasomandis majaosa ostes on tihti keeruline aru saada, mis kellele kuulub. Majaosas on korteriga võrreldes rohkem ruumi ja privaatsust ning ühtlasi kuulub selle juurde aiaosa. Vaatamata eelistele müüakse aga korralik majaosa vahel odavamaltki kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab majaosa müük kõige põhjalikumat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu piirid ja kasutusalad on selged, siis kaasomandis majaosa puhul võib see kõik olla üsna keeruline. Neil, kel majaosa müük lähiajal plaanis, võib siin toodud soovitustest abi olla, nende järgimine võib tagada parema müügihinna - on juhuseid, kus hind on esialgsest kerkinud suisa poole võrra. Õnnelik erand: Kui teha müügipakkumine kõigepealt naabritest kaasomanikele, võib müük kiiresti minna - ehk on mõni pere ammu oodanud võimalust oma elamist laiendada. (Scanpix/PantherMedia) Loe edasi ohtuleht.ee

Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised. Klientide ootused kasvavad Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põhjalikult valiva ja detailideni ostu kalkuleeriva kliendiga. Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaaklerilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pakkuda aega notaribüroos tehingu vormistamiseks, on asendunud maaklerilepingus kohustusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega. Uus kvaliteet Klientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti. Kinnisvarafirmalt oodatakse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaamas või restoranis. Defineerimata ja reguleerimata kinnisvaramaakleriteenus on tänu standardile saanud selged raamid. Klient januneb kvaliteedi järele – selles, kui kiiresti temaga ühendust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisvaraobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeritud just temale kuuluva kinnisvara osas. Uued teeninduskeskonnad Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt esindusliku kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust või internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades. Uued infosüsteemid Eelnevate ootuste rahuldamiseks vajab kinnisvarasektor selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis tabelarvutusprogrammi. Ootustele vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustarkvara. Samuti annaks kinnisvaraturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jagamine. E-notariga sarnane e-kinnisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õigusi kui ka piiranguid. Uued koostöövormid Sarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisvara ostul turuosalistelt paindlikke finantseerimis-, mugavus-, ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähenemise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmida kokkulepe müüja müügijärgse vastutuse vähendamiseks. Samuti peetakse igati normaalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille vahendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet.  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Seoses meeskonnakoolitusega Stockholmis on täna meie Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare esindused avatud kuni 12`ni. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Kas maaklerid on kindlustatud juhuks, kui müüdud objektil ilmnevad varjatud puudused ja inimene tahab oma raha tagasi? Näiteks kui ilmnevad ehitusvead, mille parandamine maksab kümneid tuhandeid eurosid. Norras näiteks lasub vastutus maakleril, mitte müüjal ja selline kindlustus on elementaarne. Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing: "Tulenevalt VÕS § 658 lg 1 on maakleri ülesandeks vahendada müüjale ostjaga müügilepingu sõlmimist või osutada selle sõlmimise võimalusele. Lihtsamalt öeldes - leida ostuhuviline müüja varale ja vahendada müügilepingu sõlmimiseks vajaminevat infot müüja ja ostja vahel. Maakler tulenevalt VÕS § 669 lg 1 ei vastuta tema vahendatud või osutatud lepingu täitmise eest, küll aga on maakleril lepingu puhul tegemist käsunduslepinguga, mis paneb VÕS § 620 kohaselt maaklerile hoolduskohustuse käsundi täitmisel, kohustuse toimida üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel ning ära hoida kahju tekkimise käsundiandja varale. Müügilepinguga seonduvalt reguleerib VÕS 11 ptk, sealhulgas müüja vastutust asja puuduste eest § 218 ja järgnevad. Seega vastutab müüdud objektil ilmnevate puuduste ehk asja lepingutingimustele mittevastavuse eest müüja, ehitusvigade eest aga ka ehitusseaduse § 4-st tulenevalt ehitusettevõtja." Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Võlaõigusseaduse (VÕS) peatüki 37 § 658 lõike 1 alusel peab maakleritasu maksma inimene, kes maakleri palkab (enamasti siis üürileandja). Niimoodi on asi ka mujal Euroopas. Kuidas on siis võimalik, et praktikas võetakse eestis maakleritasu ikkagi üürilevõtja käest? Kuidas saab selline olukord igapäevaelus üldse tekkida, kui VÕS ütleb selgelt, et maakleritasu maksab maakleri palkaja? Selles seaduses ei ole midagi arusaamatut ning pole võimalik udujutuga lükata see kohtus üürnikule, näiteks põhjendusel, et see on kokkuleppeline, kes maksab, või et hoopiski tegutsetakse üürilevõtja huvides (teenuse tellijaks üürnik). Vastab LVM Kinnisvara juhatuse liige, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige Ingmar Saksing: "Maakleritasu peab maksma vastavalt VÕS § 658 lg 1 teenuse tellija ehk käsuandja. Samas võimaldab seaduse dispositiivsuse põhimõte lepingupooltel (üürnik ja üürileandja) sellest kokkuleppel kõrvale kalduda. Eestis pikka aega valitsenud turuolukord, kus üürikorterite nõudlus ületab mitu korda pakkumist, võimaldab üürileandjatel seada üürilepingu sõlmimise üheks tingimuseks maakleritasu maksmise kohustuse üürniku poolt, seda aga ainult juhul, kui kinnisvaramaakler esindab üürileandjat kirjaliku lepingu alusel, kus vastav kokkulepe on fikseeritud. Seega, kui üürikuulutuses on märgitud, et üürnikul on kohustus maksta ka maakleritasu, on see seadusega kooskõlas ja igalühel on õigus otsustada, kas ta sellistel tingimustel korterit soovib üürida või mitte." Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kinnisvaramaaklerite sõnul annab turu sügisel aktiivseks muutumisele hoogu juurde uus õppeaaste, mil "lapsed maalt linna tulevad". Tavaliselt otsitakse 1-2toalist korterit. Sellistest korteritest on paradoksaalsel kombel ka kõige enam puudus. Ülikoolilinnas Tartus on LVM Kinnisvara maakleri Regina Michaelise sõnul turg värvikirev. "Üüriturg on väga aktiivne ja praktika näitab, et igale korterile on võimalik leida üürnik," ütles ta. Üüriturul on kinnisvarabuumi ajal soetatud kortereid, mida sageli pole suure laenujäägi tõttu võimalik praegu tulusalt müüa. Üürileandjate seas on sageli teise linna või välismaale kolinud inimesi, kellel on plaan kunagi Tartusse tagasi tulla ja vahepealsel ajal on mõistlik korter välja üürida. Ostetakse edasiüürimiseks. Kinnisvara pikaealisuse tõttu on aina lisandumas inimesi, kes investeerivad oma raha kinnisvarasse. "Üürimise eesmärgiga ostetakse kinnisvara nii kesklinna kui ka ülikooli õppehoonete lähiümbrusesse, aga ka Annelinna. Samuti investeeritakse uutesse korteritesse, mis on edaspidi võimalik kõrgema hinnaga – sõltuvalt suurusest – 350-600eurose kuuüüriga välja üürida," rääkis Michaelis. Ta märkis, et kuna Tartus on õppehooned linna erinevais paigus, siis on atraktiivsed piirkonnad ka Veeriku ja Ränilinn. Viimastel aastatel on Tartus üha prestiižsemaks linnaosaks muutumas Supilinn ja Jaamamõisa. Korterite soetamine üürimise eesmärgil on Michaelise sõnul tulus eriti praegu, kui tähtajalisel hoiusel oleva raha intress on alla 1%, seevastu keskmine üürikorteri tootlus on vähemalt 5% aastas ning mõõdukas kinnisvara hinna tõus kompenseerib inflatsiooni. Ka pealinnas käib hoogne korteriralli. LVM Kinnisvara maakler Indrek Peedo rääkis, et sarnaselt Tartuga otsivad inimesed keskmise hinnaklassiga korterit, mille kuuüür jääks vahemikku 200-300eurot. Piirkondadest eelistatakse Mustamäed ja Kristiinet. "Praegu on turul palju Soomest pärit üliõpilasi, kes otsivad endale aastaks üürikorterit kesklinnas, kuid pakkumisi on vähe. 1-2toaliste korterite eest küsitakse kesklinnas üüri kuni 600 eurot kuus," rääkis Peedo ning lisas, et eestlaste jaoks jäävad sellised pakkumised liiga kalliks. "Võimalusel ostetakse korter," ütles Peedo ning mainis, et sageli otsustavad inimesed üürimise asemel pangalaenu kasuks. Tartlaste jaoks on korteri üürimisel prioriteediks hea hind, mis on näiteks 150-250 eurot kuus. See tähendab, et latti lastakse alla korteri asukoha arvel. "Kõige enam otsitakse keskmises ja heas korras möbleeritud 1-2toalisi kortereid ja eeldatakse elementaarsete sanitaartingimuste ehk pesemisvõimaluse, WC ja köögi olemasolu. Minimaalsete nõudmistega üürnikule sobib tuba korterist," rääkis Michaelis. Peale asukoha on ostja jaoks tähtis ka elamispinna välimus. Maaklerid Michaelis ja Peedo märgivad, et sama tähtis kui korteri ilme on ka kortermaja välimus, pidades eelkõige silmas soojustamist ning renoveerimist. "Paljudele võib meeldida korter, kuid maja üldine olukord on selline, et ei riskita sinna korterit osta, sest teada ei ole võetavate laenude suurus ja sealt tulenevalt ka korterile laienev laenumakse. Seetõttu üleskutse korteriühistutele – renoveerige maja ja teie kinnisvara hind tõused," selgitas Peedo. Michaelis märkis, et soojustatud korterelamu puhul võib negatiivseks teguriks osutuda vaid renoveerimislaenu kõrge kuumakse, mis ei ole võrdväärne kokkuhoiuga küttekuludelt. Suurem mööbel võiks sees olla. Üürikorterite puhul eeldavad inimesed, et korter oleks möbleeritud. Üürnikud on küll nõus üht-teist oma uude koju tooma, ent suuremad mööbliesemed võiksid kinnisvaramaaklerite hinnangul korteris ikkagi olemas olla. Michaelis lisas, et vähem oluline pole ka toimiv korteriühistu. Kui üürile võetakse tavaliselt 1-2toalisi kortereid, siis ostmisel eelistatakse 2-3toalisi kortereid, kusjuures huvi on nii remonti vajavate kui ka kvaliteetselt renoveeritud korterite vastu. Allikas: Äripäev, 02. september 2013

Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige Kinnisvaramaakleri teenus on üks kallimaid, samas tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus palgata esimesena ühendust võtnud maakler. Vastavat uuringut Eestis küll korraldatud ei ole, aga sarnased uuringud teistes riikides kinnitavad juhuslikku valikut. Näiteks on USA-s ja Kanadas vastav näitaja 60%. Miks see nii on, on eraldi küsimus. Ka Eestis on maaklerit palgates vastus "jah" lihtne tulema, sest paljude muude asjaolude kõrval ei pöörata tähelepanu isegi tööks vajalike teadmiste olemasolule, rääkimata esindaja ametinimetusest. Oma teenuseid pakub Eestis hinnanguliselt ligi 2000 maaklerit, samal ajal on kehtiva kutsetunnistuse omanikke enne sügisest eksamit 158, mis omakorda tähendab seda, mitte kõik maakleri palganud kliendid ei saa oma kinnisvaraküsimusi lahendatud või ei esindata nende huve parimal võimalikul viisil. Eestis ei reguleeri kehtivad seadused maaklerite tegevust, ka mitte maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Tänast õiguslikku ja turuolukorda arvestades on kindlaim tagatis maakleri teenuse ostjale palgata oma kinnisvaraga tegelema ainult kutseline kinnisvaramaakler, kes on läbinud kutseeksami ning seega on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised, oskused ning kogemus. Või pöörduda firma poole, kus töötab vähemalt üks kutseline kinnisvaramaakler ning kes seeläbi teiste tegevuste eest vastutab. Selliselt valikut tegev klient saab hinnanguliselt valida 700 maakleri vahel. Kutseeksami sooritamine on maakleritele vabatahtlik, kuid seda saab sooritada vaid turuosaline, kes on sel alal töötanud vähemalt kaks aastat. Eksami sooritamine ei ole eelnevalt seda tööd teinud inimesele raske, kuid selle läbimine on tunnistus sellest, et tal on olemas maakleri tööks vajalikud teadmised ja ta on sidunud end kinnisvaravaldkonnaga pikemalt. Nii teab ta näiteks, millised on hetkel kehtivad ja lähitulevikus kehtima hakkavad õigusaktid. Lisaks on kutsestandard pidevalt uuenev raamdokument, mis tagab kutsetunnistuse vastavuse muutuvale keskkonnale. Allikas: Äripäev, Kinnisvara august 2013