Kinnisvarapakkumiste arv tõuseb kiiresti enamikus linnades. See on muutnud varasema müüjakeskse turu ostjasõbralikuks: järjekorrad on kadunud ja hinnad kaubeldavad.
Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad.
Liiga hilja ärganud tudengid ei leia endale Tallinnas ega Tartus sobivat elamispinda. Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla. „Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma. „Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa. Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud. Ülikoolide mõju Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad. „Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi. Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad. Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.” TTÜ rajab ühiselamukohti juurde Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson. Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta. Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar Allikas: Ärileht
LVM Kinnisvara maakler Kaiti Enno ütles, et võrreldes kevadise kõrgperioodiga, võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Saaremaa puhul on Enno sõnul taas märgata soomlaste suurenenud ostuhuvi. “Kui tavapäraselt muutusid põhjanaabritest ostjad aktiivsemaks suvekuudel, siis tänavu oli huvi suurenemist märgata juba aprillis.” Soomlaste ostuhuvi on piirkonniti erinev. Saaremaal ostetakse enim maakodusid. Loe edasi saartehaal.ee
Investorid otsivad kõrgema tootlusega ärikinnisvara, kui turul enamasti pakutakse, ütles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Andres Sutt. Loe edasi aripaev.ee
Kevadise kõrgperioodiga võrreldes võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Eri kinnisvarafirmade hinnaindeksid tunnistavad korterite hinnalangust.
Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 552 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,4 miljonit eurot. 2013. aasta II kvartalis sõlmiti 543 ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tõusis tehingute arv 1,6% ja rahaline maht langes 3 protsenti. Tehingu keskmine väärtus on langenud 912 euro võrra - 2013. aasta II kvartalis oli see 19745 eurot, 2014 aastal aga 18833 eurot. Kuressaare linnas on tehingute arv tõusnud 49 tehingult 2013. aasta II kvartalis 59 tehingule 2014. aastal II kvartalis ehk 20,4 protsenti. Tehingute rahaline maht langes 3,1 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni. LVM Kinnisvara: 2014 kevadel osteti Saaremaal rohkem, aga odavamat kinnisvara
Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele.
Praegu Eestis kinnisvaramaakleritel sisuliselt tarbijate ees kohustused puuduvad. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelevalvet keegi ei tee. Tundub uskumatuna, seda eriti kui arvestada, et kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi Eesti riigi eelarvest. On tavaline, et kui käime kellegagi kohut, palkame ennast esindama advokaadi, kellel vastavad oskused ja kvalifikatsioon. Kui läheme arsti juurde, eeldame, et arst on läbinud kutsega kaasneva aastatepikkuse õppe. Kui soovime hakata autot juhtima, ei saa meist enne autojuhti, kui oleme sooritanud eksami ja saanud juhiloa. Maakleritega on aga lood teised. Eestis saab põhimõtteliselt igaüks öelda, et ta on kinnisvaramaakler, ja kontrollida seda pole kusagilt. Samuti võib Eestis kinnisvaramaaklerina tööd alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Seejuures maaklereid, kes vahendavad suuri rahalisi tehinguid, kellelt ostetakse kinnisvara, ei ole ka majandustegevuse registris. Klient on segases olukorras, sest tal on üsna keeruline saada teada, kes on maakler ja kes mitte. Teadliku kliendi puhul on üheks variandiks küsida maaklerilt enne tema palkamist kutsetunnistuse olemasolu, kuid palju see olukorda ei lahenda – Eestis on hinnanguliselt 2000 kinnisvaramaaklerit, kehtivaid kutsetunnistusi on välja antud 138. Teatud kindlustunde tagab pöördumine tunnustatud kinnisvarafirma poole. Kinnisvaramaaklerite koja ettepanek on hakata registreerima kõiki maaklereid, ka neid, kes ei ole veel kutseeksami sooritamiseks vajalikku kaht aastat töötanud. Eesmärgiks, et tarbijal tekiks võimalus kontrollida, kas tegemist on maakleriga või mitte. Näiteks Rootsis tuleb maakleril läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga aasta 180 eurot maksu ja dokumenteerida iga müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi. 2010. aastal jõustus Euroopa Liidus kinnisvaramaaklerite teenuste standard. Eestikeelsena tänavu novembrist. See annab tarbijale kindluse pöörduda Eesti kinnisvaraturul kinnisvaramaakleritega seotud probleemide, vaidluste ja ka kohtuotsuste puhul oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Samuti muudab standard teenuse kliendile läbinähtavamaks – see sätestab, kes mida ja mille eest pakub ja milliseid teenuseid maaklerit oodata võib.
Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot. Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus! LVM Kinnisvara: Merikotka Residents
Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Saaremaal 649 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,5 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 24 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 45,1 protsendi võrra. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 6,6 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 2 000 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 12 631 eurot, siis 2012 aastal aga juba 14 772 eurot. Vaatamata mahtude kasvule on korteriomandite ja elamutega sõlmitud tehingute koguarv väiksem, jäädes 2011. aasta sama perioodile mõnevõrra alla. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Saaremaal rohkem kallimat kinnisvara
Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Harjumaal 3151 kinnisvaratehingut koguväärtuses 236,4 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,9 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,8 protsenti alla. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 284,4 miljoni euroni. Seeläbi on langenud tehingu keskmine väärtus ligikaudu 33 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 108 237 eurot, 2012 aastal aga 75 032 eurot. Kasvanud on nii korteritega, kui elamutega sõlmitud tehingute koguarv. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Harjumaal rohkem, aga odavamat kinnisvara
Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Pärnumaal 388 kinnisvaratehingut koguväärtuses 25,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,8 protsenti vähem tehinguid, ent nende rahaline maht ületab eelmise aasta sama perioodi 108,8 protsenti! 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 12,1 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 40 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 25029 eurot, 2012 aastal juba 65 221 eurot. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Pärnumaal vähem, aga kallimat kinnisvara
Tea, mida saad endale lubada. Üldiselt saad osta endale kodu, mis võrdub Sinu 4 .. 6 aasta sissetulekuga. Koosta oma soovidest ja eelistustest nimekiri. Seejärel koosta neist pingerida - soovid elada linnas või maal, korteris või majas? Otsusta, kus soovid elada. Pane kirja piirkondade ja/või linnaosade plussid ja miinused, võttes arvesse eelistustest koostatud pingerida. Alusta säästmisega. Kas Sul on piisavalt sääste esimese sissemaksu tegemiseks? Ideaalis peaks Sul selleks olemas olema 33 protsenti ostuhinnast. Samuti ei tasu unustada tehinguga seotud kulusid: maakleri-, hindamis-, laenulepingu- ja notaritasusid ning riigilõivu, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 2 .. 7 protsendi vahele ostetava vara hinnast. Oma ülevaadet oma kohustuste kohta. Tea, kui suured kohustused oled võtnud seoses liisingute, krediitkaartide ja järelmaksudega. Testi oma laenuvõimet. Kui suure/väikese laenu saad tegelikult võtta saad arvutada siin. Küsi pangast eelotsus. Võta ühendust oma pangaga ja küsi üle laenusumma, dokumentide ja tähtaegade kohta. Kaalu alternatiivseid võimalusi. Kas saaksid kasutada KredExi eluasemelaenu käendust? Arvuta kokku tulevased kulud. Kui suured saavad olema uue eluaseme kulud: maamaks, kindlustusmaksed, hooldus- ja küttekulud. Leia kogenud kinnisvaramaakler. Keegi, kes Sind aitab ja esindab. Kinnisvara müügikuulutus
Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse. Samas on maksustatavate tehingute kõrval tänases seaduses kirjas ka 6 juhtu, kus kinnisvaratehing on maksuvaba. Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui*: kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Kuna elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis ehk pole vahet, kas see on näiteks päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud. kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel; kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Seejuures tuleb meeles pidada, et maksuvabastuse rakendamisel peavad olema täidetud kõik kolm tingimust: eluruum ja maa on ostueesõigusega erastatud ja kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit; ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel; maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana. Last but not least - Tulumaksuseaduses on sätestatud maksustatavate tululiikide mitteammendav loetelu, samas kui maksuvabade varatehingute loetelu on lõplik. * Kui sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.
Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse, sest hilisem teadmine või isegi tehingust loobumine võib kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuvad nõuded. Alljärgnevalt 5 küsimust, millele peaks teadma vastust enne kinnisvaramüügiga alustamist: Mida maksustatakse? Tulumaksuga maksustatakse vaid kasu kinnisasja müügist või vahetamisest. Samas võib maksustatav kasu tekkida ka tasaarvestuse tulemusena. Näiteks võib kasu tekkida ka siis, kui kinnisvara ostja tasub müüja võlad (tagastab eluasemelaenu) ja müüjale raha ei laekugi. Milline on soetamismaksumus? Soetamismaksumus on vara omandamiseks tehtud kulud (ostuhind), vara parendamiseks ja täiendamiseks (ehitusluba!) tehtud kulud, makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks notaritasu, riigilõiv) ning omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu). Lisaks on õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud kulud. Näiteks võib maha arvata maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu. Kõiki varaga seotud kulusid siiski maha arvata ei saa. Näiteks ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jne). Milline on turuhind? Kuigi seadus räägib müügihinnast, võimaldab turuhind välja arvutada ligikaudse maksustatava tulu, sest üsna suure tõenäosusega kujuneb müügihinnaks just turuhind. Kiireim (tasuta!) võimalus teada saada oma kinnisvara ligilähedane turuhind on Maa-ameti tehingute andmebaas, mille leiab siit. Milline on maksumäär? Tulumaksumäär 2011. aastal on 21%. Kas igasugune kinnisvara võõrandamine on makustatav? Ei ole. Seaduses on kirjas hulk maksuvabastusi. Ühest peamisest maksuvabastusest ja selle muutusest oleme kirjutanud siin. Kõigist maksuvabadest kinnisvaratehingustest pikemalt kirjutame aga järgmine nädal.
Kui eramuturul valitseb loidus, siis korteritega tehakse mullusest pisut enam tehinguid, kuid ainult Pärnus. Loe edasi parnupostimees.ee
Eelmine nädal kirjutasime, kuidas muutunud käitumisharjumused on maakleri töökeskkonna järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas. Kuna professionaalse maaklerteenuse pakkumiseks ainult otseselt kinnisvaratehingutega seotud registritest ei piisa, siis kirjutame alljärgnevalt veel 5´st tasuta veebipõhisest rakendusest, mida kinnisvaramaakler saab kasutada oma igapäevatöös praktiliselt igast internetiühendusega seadmest: Äriregister Äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta sh kontrollida näiteks tasuta B-kaardi kehtivaid andmeid. Maksuvõlglaste otsing Keskkonnas on võimalik teha päringuid seoses võlaga (maksuvõlglaste otsing, vajalik isiku- või registrikood). Äri- ja ettevõtluskeelud Andmed keeldude kohta avalikustatakse vastavalt Äriseadustiku § 69¹ alusel. Käibemaksukohustuslase otsing Lihtne ja kiire võimalus kontrollida, kas isik on käibemaksukohustuslane. Maksehäireregister Keskkond võimaldab maakleril lihtsalt kontrollida, kas eraisik või ettevõtete suudab täita üürilepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks otseselt kinnisvaratehingute ja taustakontrolliga seotud keskkondadele on pilvedesse koondnud ka kinnisvaraturunduse töövahendid, millest teeme ülevaate järgmine nädal.
Sügisel vallutavad Tartu ülikooli Pärnu kolledzi koridorid värsked tudengid, kellest suurem osa on pärit väljastpoolt Pärnut ja vajab koolis käimiseks püsivat elukohta linnas. Loe edasi parnupostimees.ee
Käesoleva aasta esimese kuue kuuga sõlmiti Pärnumaal 1004 kinnisvaratehingut koguväärtuses 26 miljonit eurot. Võrreldes mulluse sama perioodiga tehti 5,1 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,6 protsenti alla. 2010. aasta esimese kuue kuu tehingute koguväärtus ulatus 32,2 miljoni euroni. Langenud on ka tehingu keskmine väärtus ligikaudu 8000 euro võrra - 2010. aastal oli see 32 600 eurot, 2011 aastal 25 800 eurot. Kasvanud on korteriomandiga sõlmitud tehingute koguarv, samas kui elamute tehingud jäävad 2010. aasta esimesele poolaastale mõnevõrra alla.
LVM Kinnisvara ja Maa-ameti andmetel sõlmiti mais 2011 Pärnus ja Pärnu Maakonnas 164 kinnisvara müügilepingut koguväärtusega 3,8 miljonit €. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on tehinguid 53% ja võrreldes aprilliga 10,8% vähem. Aasta esimese 5 kuuga on tehinguid Pärnus siiski 3,1% võrra rohkem. Jätkuvalt tehakse suurem osa tehingutest eraisikute poolt korteritega. Käesoleval aastal on tehtud Pärnu maakonnas 42 ostu-müügitehingut välismaalastega, mida on kaheksa võrra vähem kui mullu samal perioodil.
Kinnisvaraturg ei ole see, mis ta oli 3 .. 4 aastat tagasi! Ostjaid ei ole! Pangad ei anna kinnisvara ostuks laenu! Müügiperioodid on pikad! Tänane tegelikkus ei ole mustvalge - tehinguid toimub, ostjad saavad laenu ja mõistiku hinnaga müük ei võta sajandeid. Kindlasti ei saa müüdud ülehinnatud kinnisvara ja kindlasti ei saa müügiga hakkama iga kinnisvaramaakler. Et väited ei jääks teoreetiliseks, näitame praktiliselt, kuidas müüa tänasel kinnisvaraturul kortereid 15 päevaga. Kuidas see õnnestub on võimalik kõigil meie vahendusel proovida - palka meie meeskond ainuesinduslepinguga oma korterit müüma 15 päeva jooksul! Millest algab edukas korteri müük? Alustama peaks õige hinna määramisest. Kõrged ootused ei realiseeru ja pigem toovad kahju, kui kasu. Kuidas me teame, et tegemist on turuhinnaga? Oleme müünud tuhandeid kortereid erinevates Pärnu majades. Igapäevaselt peame läbirääkimisi tänastelt hinnatasemelt paljude ostjatega. Meie andmebaasis on ka täna rohkem kui 200 ostjat, kes on sobiva pakkumise korral valmis vormistama tehingu nädala-paari jooksul. Kuidas ostja täna ostu finantseerib? Paljudel tänastel ostjatel on raha endal olemas. Meie ostjate hulgas on ka palju neid kliente, kes on just oma kodu meie vahendusel müünud ning ostu saavad nad sobiva pakkumise korral vormistada kasvõi järgmine päev. Samas teeme tihedat koostööd kõigi pankadega, kes teevad aasta-paari tagusest ajast korteri ostuks tavatingimustest parema laenupakkumise. Mida tähendab tavatingimustest parem laenupakkumine? See tähendab ostjale madalamat omafinantseeringut, madalamat intressimäära ning väiksemat lepingutasu. Kuidas on võimalik müüa kortereid ikkagi nii lühikese aja jooksul? Ainult õigest hinnast ja heast laenupakkumisest täna korteri müügiks ei piisa. Samuti on vähe abi ainult kinnisvaraportaali pakkumise lisamisest. Oluline on põhjalik ettevalmistus müügiks ja turundus. Tegeleme müügi ettevalmistamisega ja paberimajanduse korraldamisega - küsime ka nõu teistelt omaala professionaalidelt. Kui korter on müügiks valmis, teeme piltilusad pildid. Müügiks ettevalmistatud korterit pakume müügiks rohkem, kui 20 erinevas kanalis - ajalehtedes, kinnisvaraportaalides, välireklaamides. Kui pakkumine sobib, mis saab edasi? Mida muuta ei saa on kinnisvara asukoht, kõik muu on kokkuleppe küsimus. Kõikidele pakkumistele vastame, kõiki ettepanekuid kaalume. Kui esialgne pakkumine on oodatust madalam, kohtume ja anname nõu, kuidas saada kõrgem pakkumine. Miks mitte kohtuda Pärnus, Rüütli 41? Aga loomulikult on kõige lihtsam meile helistada +372 56 56 8000 ja öelda, et soovite oma korterile leida ostja 15 päevaga! Pakkumine sobib, aga kõik muu on korraldamata? Lihtne! Vajadusel suhtleme teie eest teie pangaga, leiame teile uue sobiva kodu, korraldame kolimise või uue kodu remondi.
Kaalu oma soove ja võimalusi 2011. aasta kinnisvaraturg erineb kinnisvaramüüja jaoks palju kolme-nelja aasta tagusest turu kõrghetkest, kuid pakub täna palju rohkem võimalusi. Kui kinnisvara on ostetud laenuga aastatel 2005-2008, peaks enne müügiga alustamist konsulteerima kindlasti oma kinnisvaramaakleri ja laenuhalduriga. Enne panga poole pöördumist oleks mõistlik konsulteerida müüdava ja ka ostetava vara hinna osas maakleriga. Maakleri käest tuleks küsida ka võimalike maksude ja tasude kohta. Näiteks on sellest aastast muutunud aastaid kehtinud põhimõtte elukoha maksustamisel. 2011. aastast on maksuvaba kahe aasta jooksul vaid esimene elukohaga tehtav tehing. Kindlasti oskab maakler ka öelda võimalike tehingukulude kohta. Reeglina on konsultatsioon tasuta või info kergesti leitav kinnisvarafirmade blogidest ja portaalidest. Laenuhaldur oskab kindlasti öelda, kas olemasolevate kohustuste juures ja lähtudes vara hinnast, on soovid realiseeritavad. Kel laenu võetud ei ole, on üks mure vähem. Kui plaan on vara osta kohtutäiturilt, on soovitav ostu konsulteerida maakleri, panga ja vajadusel ka advokaadiga. Vaata lisaks www.notar.ee, www.kalkulaator.ee, pankade kodulehed Valmista kinnisvara müügiks ette Kinnisvarapakkumiste arv ületab täna 40 000 piiri. Kui kodust saab kinnisvarapakkumine, tuleb parima võimaliku hinna jaoks pingutada. Maja või korter tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Tänavusel lumerohkel talvel võib määravaks saada seegi, kas müügiobjekt üldse lume alt välja paistab. Vajadusel on soovitav ette võtta väiksemad parendused. Kindlasti tuleks üles otsida plaanid ja/või projekt, lepingud ning omandamise dokumendid. Kui maja on valmis, aga puudub kasutusluba, tuleks selle hankimisega kohe alusta. Loe lisaks www.tuunikala.ee Näe vaeva pakkumise koostamisega Kui kodu on müügiks ette valmistatud, tuleks kindlasti mõelda piltidele. Kinnisvara ostetakse piltide järgi! Mida rohkem ja paremaid pilte, seda parem. Pakkumisele peaks lisama ka võimalikult palju lisainformatsiooni: plaanid, asukoha kaart, video, lähiümbruse kirjeldus. Praktika näitab, et pakkumisele lisatud plaan lühendab müügiperioodi. Vaeva tasub näha ka kirjeldusega, sest see, mis tundub iseenesestmõistetav, võib ostja jaoks olla uudis. Täna on turul paljud ostjad välisriikidest - tõlgi objekti kirjeldus kindlasti ka teistesse keeltesse. Karta ei tasu ka eristumist. Kui naabruses on väga hea kool, tasub sellest kindlasti kirjutada. Alusta õige hinnaga Õigesti hinnatud korteri müügiperiood on 2-3 nädalat, maja puhul 4-6 nädalat. Pakkumishindade kohta leiab infot kõikidest suurematest kinnisvaraportaalidest. Sellest lähtuvalt võib loomulikult ka oma vara hinna arvutada, lihtsalt sel juhul tuleb arvestada 30-60 nädala pikkuse müügiperiooodiga ning lõpuks keskmiselt 15-30% madalama hinnatasemega. Samas, kui olemas on kindel otsus kinnisvara müüa mõistliku perioodi jooksul, tasub tutvuda ka tehinguhindadega. Avalikult on kasutatav Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika. Seal on esitatud tehinguhindadel koondandmed. Juurdepääs kogu hinnastatistikale on hindamisteenust pakkuvatel kinnisvarafirmadel. Vaata lisaks www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru Müü aktiivselt Kui palgata kinnisvara müüma kinnisvaramaakler, tuleks kindlasti küsida, kas tegemist on tema jaoks põhitööga, mitu tehingut on ta teinud ja kui suur on tema ja firma portfell. Ja loomulikult küsimus, kui palju see teenus maksab ja millise perioodi jooksul garanteerib maakler kinnisvara müügi. Kui tegeleda kinnisvara müügiga ise, tuleks seda müügiks pakkuda kõigis suuremates portaalides: City24, KV, Ekspresskinnisvara, Soov, Kuldne Börs. Kuna konkurents on tihe, kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. Need on kallid, aga ise müües ei jõua ostja lihtsalt teisiti pakkumimseni. Ise müües tasub infot jagada ka sõpradega Orkutis, Facebookis ja Twitteris. Kinnisvara müügikuulutus
Kinnisvaraturg sügis 2010. City 24 uudised läbivalt punased.
Kinnisvaraturg on alates selle aasta teisest kvartalist "ärganud" pea poolteist aastat kestnud vaikelust ja seetõttu ei tulnud eelmisel nädalal avaldatud 3,5 protsendine majanduskasv kinnisvarasektoris tegutsejatele suure uudisena. Loe edasi parnupostimees.ee
Mai 2010 esialgsed tulemused on tehingute arvult silmapaistvalt paremad ning on võrreldavad 2007 aasta augusti omadega. Tehingute arv oli lõppeva kuu tulemustest suurem viimati 2007 juulis. Numbrites on tulemused alljärgnevad: 2010 mai - 299 tehingut 2007 august - 290 tehingut 2007 juuli - 334 tehingut Ka rahaliselt mahult on mai kuu tulemused, kui selle aasta parimad, silmapaistvad (käive 101 miljonit), kuid jäävad siiski alla eelmise aasta parimatele kuudele (käive veebruaris 172 miljonit, juulis 102 miljonit, detsembris 144 miljonit). Kinnisvaramüügi teade Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees
Aprillis kinnisvaraturu aktiivsus tõusis, seda nii müügitehingute arvu kasvus kui ka üürituru aktiviseerumisel suve ootel. Siiski ei näita arvutatud keskmiste hindade tõus tegelikkuses aset leidnud hinnatõusu, vaid on tingitud sellest, et aprillis elavnes kallimate korterite turg ning samuti on müüdud kvaliteetsemaid elamuid. Kallimateks korteriteks loeme uutes majades asuvaid kortereid. Korterite ja elamute keskmine hind omas kategoorias praktiliselt ei muutunud, s.t. näiteks Pärnu elamurajoonides müüdud korterite keskmised hinnad jäid samaks, mis nad olid esimeses kvartalis. Samas kui tehinguid uute korterite/elamutega tehti aprillis rohkem kui terve esimese kvartali jooksul kokku. Aktiivsus kasvas ka äripindade osas, kus omanikku vahetasid mitu üüritulu teenivat suuremat objekti. Tundub, et praegune kinnisvaraturu seis on soodne investoritele, kes usuvad, et halvim on möödas ja õige aeg on investeerimiseks käes. Pärnumaa kinnisvaraturg aprillis 2010 Tehingute arv 144 (109) Tehingute koguväärtus mln 84,5 (37,7) Korterid 57 (43) Elamud 27 (14) Maatükid 49 (49) Muud 11 (3) * sulgudes märts 2010
Jäta oma number - selgitame välja!
