Pärnus panid LVM Kinnisvara ja Morten Group nurgakivi Riia maantee ja Liiva tänava ristumiskohale ehitatavale äripindade ja külaliskorteritega hoonele. Riia maantee ja Liiva tänava rismiku kolmest hoonest koosneva Liiva kodude kvartali viimane maja valmib suvel 2026.
Pärnu kinnisvaraturg elavneb taas, sest möödunud aastal kasvas tehingute arv ja lähiajal valmib mitu uusarendust. Kuigi euribori langus on ostuhuvi kasvatanud, on kliendid muutunud varasemast märksa nõudlikumaks. Enam ei jahita üksnes soodsat ruutmeetri hinda, vaid kaalutakse põhjalikult korteri praktilisust ja asukohta. Ranna rajooni kõrval on tõmbenumbriks kujunenud kiiresti arenev jõeäärne piirkond.
Pilt Tartu Valukoja Residentside korterist. Vaata lisaks siit. LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib korterite tehingu- ja üüriturust ning selgitab, miks väikekorter on praegu investori jaoks õigeim valik.
Vaid mõnekümne minuti kaugusel Tartust, Jõgevamaal Kudina külas, asub Kudina mõis – paik, kus aeg tundub liikuvat veidi omas rütmis. See ei ole mõis, mis püüaks muljet avaldada liigse uhkusega. Pigem on see koht, mis võlub rahulikkuse, väärika arhitektuuri ja tundega, et siin on sajandeid midagi tasakaalus püsinud.
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 2,1 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 75 000 euroni.
Pärnu kinnisvaramaaklerite sõnul mõjutab suvel avatud uus sild huvi kinnisvara vastu Rääma linnaosas. Tänu uuele sillale on sellel nüüd palju parem ühendus kesklinnaga.
Meie esindused on suletud 23. detsembril ja 31. detsembril. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.
Kevadine eelnõu, millega liiguks hinnisvara hindamine suuresti pankade kätte, on sarnane tänahommikuse ilmaga: temperatuur on soojem, aga kergelt tibutab ja udutab, rääkis LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Eile pandi nurgakivi Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali teise etapi ehitusele. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse kokku 69 elukorterit. Esimesed 26 korterit on juba müüdud, teise etapi korterite ehitus ja müük käib ja need valmivad 2026 aasta suvel.
Ühtpidi ongi lihtne: professionaalne tiim, märkimisväärne panus turundusse, sihiteadlik müügiportfelli kasvatamine ja euribori languse ootus; teistpidi ülimalt keeruline: kõike õigeaegselt ja ühtselt toimima saada, tõdeb Äripäeva koostatud vastses Kinnisvarabüroode TOPis esindatud LVM Kinnisvara OÜ tegevjuht Ingmar Saksing.
Viimaste kuude keskmisest kõrgem tehinguaktiivsus Tallinna elukondliku kinnisvara turul on endaga toonud ka üksikobjektide hinnarekordeid – suvekuudel leidsid omaniku kaks tõenäoliselt kalleimat Eestis müüdud külaliskorterit läbi aegade. Mõlemad korterid asuvad suvel valminud Laferme majas Pirita tee ääres.
Uus ülikooliaasta on vaikselt lähenemas ning see tähendab ka üürituru elavnemist. Tartu, Tallinna ja muude väiksemate linnade tudengid ning õpilased otsivad aktiivselt kodu, mis vastaks rahalistele võimalustele ja soovidele. Luminori partnersuhete juht Elar Ollik annab nõu, kuidas valida omale tudengiaastateks sobilik kodu ning mida korterit valides tähele panna.
Ilusad ilmad on kinnisvaraturu parim kiirendi: nii kui päike välja tuleb ja muru rohelisemaks läheb, ei elavne mitte ainult suvilaturg, vaid ka kinnisvaraturg üldisemalt. „Võib öelda, et ostjad tajuvad seda muutust vahel isegi veel enne, kui see ilmateates mustvalgelt näha on,“ rääkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing Ärilehele.
Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule. Foto: Siim Sultson Üle kahe aasta tagasi olid arendajad elukondliku üürituru osas tahtmist ja optimismi täis - näis, et viimaks ometi on Eesti ka selles osas astumas teiste Euroopa riikide sekka. Aeg kulus, innukusest sai aina valusemaks muutuv reaalsus, edasi tülpimusest frustratsioon.
Leedus leidis 900 000 eurot maksnud eramaja uue omaniku kõigest kolme kuuga. Kui kiiresti võtaks sellise maja müük Eestis? LVM Kinnisvara juhatuse liige ja vanemmaakler Ingmar Saksing sõnab, et premium-hinnaklassi turu aktiivsus erineb alati tavapärasest turust. „Reeglina on tegemist spetsiifiliste varadega, millel on tavapärasest erinev hinnasilt. Summa üks miljon eurot on nii eramaja kui korteri vaates selgelt eristuv, eriti muidugi Eestis, Lätis ja Leedus,“ ütleb ta, lisades samas, et kinnisvaraturul on kõik suhteline. „Mõnes teises riigis sooja mere ääres asuvas piirkonnas on miljoni eest raske isegi väikest korterit saada, majast rääkimata,“ hindab ta.
27. märtsi Eesti Ekspressi artikkel „Kuidas pangad meid mõnuga koorivad“ kirjeldab Eesti kinnisvaraturgu fundamentaalselt muutvaid ettepanekuid, mis inimeste elu lihtsamaks ja odavamaks tegevate lahenduste asemel tekitavad hoopis võimaluse, et halva stsenaariumi realiseerudes saab kinnisvaraomandi lihtsate võtetega pankade kätte koondada.
Aga see ei ole veel kõik. Tänavune maksutõusupäev langeb kokku kinnisvaraturul tavalise sesoonse “jaanipäevaks lepingule allkirjad ja puhkama” tsükliga, sõnas kommentaaris Kinnisvarauudistele LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Siin on tõsised soovitused arendajale, maaklerile, müüjale ja ostjale. Kas mäletad, mida ütles Invego juht Kristjan-Thor Vähi detsembris? See hakkab realiseeruma. Pealegi: alanud aasta toob muutusi arendajate ringi ja ostjate käitumisse. Ettenägelikumad juba vahetavad käiku, sest uued turu jõujooned võtavad kuju. Saksing, vastates küsimustele, teeb põhjaliku analüütilise prognoosi ja näitab, mis on eluasemeturul, eriti aga uusarenduste osas tulemas.
Umbes nii iseloomustavad asjatundjad läinud aastat nii Saaremaa kui ka kogu Eesti kinnisvaraturul. Maa-ameti statistika näitab, et mullu kasvas kinnisvaratehingute koguväärtus pea kõigis Eesti maakondades, v.a Hiiumaa ja Jõgeva, kus tunamulluse aastaga võrreldes leidis aset vastavalt 8- ja 5-protsendiline langus. Saare maakonnas kasvas tehingute koguväärtus ligi 10 protsendi võrra, ehkki siin sooritatud tehingute arv mõnevõrra langes (–5%).
Kui analüüsida möödunud kümne aasta statistikat, siis selgub, et viimastel aastatel, eriti aga pärast koroonaepideemiat ja rahvusvaheliste suhete pingestumist Ukraina sõja tõttu on Saaremaal järsult kasvanud välismaalaste arv, kes on hakanud oma kinnisvara müüma.
Pärnu jõe kaldale kerkiva Seileri Kvartali jõepoolsed kodud valmivad enne tähtaega ning korterid on sisse kolimiseks valmis juba enne suve. Ehitusgraafikust ees on ka jõe kaldale kerkinud mänguväljak, mis avatakse linnarahvale juba maikuus.
Pärnus toimus jõeäärse Uuskalamehe elukvartali esimese maja sarikapidu. Täna toimus sarikapidu Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali esimese hoone ehitusel. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad tänavu suvel, kogu kvartal valmib kolmes etapis.
Maa-ameti andmetel oli oktoober kinnisvaraturul selle aasta aktiivseim kuu: Tartumaal osteti 262 korterit, mida on 34 protsenti rohkem kui mullu samal ajal. Kuigi uued korterid moodustavad ostu-müügitehingutest vähem kui viiendiku, ei saa arendajad ostuhuvi üle kurta. Eriti need, kes ehitavad linnapiirist kaugemale.
Kuigi maa- ja ruumiameti andmetel vähenes korteritehingute arv Pärnumaal eelmisel aastal võrreldes 2023. aastaga ligikaudu 150 võrra, on langus tõenäoliselt ajutine. Juba sel aastal valmib Pärnus mitu elamut, mis tõenäoliselt tõstavad nii tehingute arvu kui ka keskmist hinda.
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib saates, et madalate pakkumistega flippijad on korteriturul küll tagasi, ent oodatud hea hinnaga nad kortereid järelturult enam ei leia. “Investeerimise osas ka praegu kortereid valdavalt ei otsita,” tunnistab Saksing.
Lähiaastal võib arvudes näha Pärnu korterituru hüppelist kasvu, kuid sellest ei tasu välja lugeda, et on toimunud mingi tohutu muutus, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,26 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 72 500 euroni.
Elukondliku kinnisvara turg on rohelises. Turuaktiivsus rullib isegi maksutõusud maha - müüjad on aiva rasvasema või sees. Jõllitamise meistrivõistlused said mööda ja elukondliku kinnisvara valdkonnas puhuvad värsked tuuled - ostjate pidu on läbi. Kinnisvara valdkonna ekspertide seas levib juba mõnda aega järjest enam veendumus, et aktiveerunud eluasemeturg on juba realiseeruma hakkava hinnatõusu alguses. Ka tänane Statistikaameti turu tagasivaade ning juurde laekunud ekspertide kommentaaridtoetavad seda.
Ka paarisajal eurol, mille võrra muutub elamispinna ostmine kallimaks, kui notarite tasud kerkivad, võib kinnisvaraekspertide hinnangul kujuneda ostuotsuse tegemisel määrav roll.
Jäta oma number - selgitame välja!
