Eesti kinnisvaraturgu analüüsides jäetakse sageli võrdlusest välja Pärnu, sest sealne turg erineb loogikalt ülejäänud suuremate linnade omast. Kui mujal on suviti kinnisvaraturg enamasti üsna rahulik, siis Pärnus aktiveerub see just suveperioodiks. Samuti teevad sealsed üürihinnad aasta jooksul sõltuvalt aastaajast läbi mitmekordse kasvu või kahanemise. Sellest hoolimata on Pärnu kinnisvaraturg aastate jooksul kasvanud ning jätkab seda trendi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt märkis, et ettevõtjate jaoks on suvine Pärnu endiselt atraktiivne, kuid seda, et mõni firma rendiks omale pinna vaid suveks, sageli ei kohta. “Paljud tahaksid Pärnus tegutseda ainult suviti, aga üürileandjad ei ole sellest huvitatud, nende soov on saada aastas iga kuu mingi keskmine tulu,” ütles Sutt. Võimalus tuleb ise luua. Kuigi suvel teenitakse maksimaalselt tulu, ei ole üürileandjatele meelepärane korraldus, kus pind antakse suveks välja ja siis sügisel üürnik vaatab, mis saab, rääkis Sutt. Tema sõnul ei tule sellistel tingimustel kaupa. Seda, et pinda saaks üürida pikemaks ajaks, kuid eri perioodil eri üürihinnaga, Sutt ei välistanud, kuigi temal sellise tehingu vahendamise kogemus puudub. “Tõenäoliselt on pindu, mille puhul tuleksid kõne alla ka sellised tingimused. Suveks leiavad paljud rendileandjad ajutised üürnikud, seega pole vaja häbeneda või karta, vaid tullagi oma pakkumistega välja,” soovitas Sutt igal juhul küsida, mitte eeldada, et sellist võimalust ei ole. “Sõltub tingimustest. Oleme näinud kõike, seda, kus inimene häbelikult küsib midagi, millest pärast sünnib ilus tehing, mida keegi ei osanud ettegi näha. Kuskilt tuleb peale hakata, kas või natuke absurdse ideega. Tihti jõuab see lõpuks mingisse vormi,” rääkis Sutt. Ööklubi suvekogemus. Headel tingimustel sai Pärnus tegutseda Tartu ööklubi Club Tallinn, mis kümme aastat tagasi proovis esimest korda viia tegevuse suveks teise linna. Tollane tegevjuht Karl Kermes rääkis, et aeg oli õige, sest klubil oli suur klientuur ning Pärnus ei olnud nii palju ööklubisid kui praegu. “Läksime esimest korda aastal 2003 ja sel ajal Tartus suvel väga palju ei toimunud ning inimesed liikusid massidena Pärnusse, kus oli jõuline siseturism,” meenutas Kermes. Asukoha leidmisega neil probleeme ei tekkinud - Tartu mehel Rein Kilgil oli Pärnus Kuursaali kõrval kunagise rannakino ruumides rendile anda vaba pind. Hakkajad Tartu noormehed said rendilepingu kolmeks aastaks, kusjuures nii-öelda täishinda maksid ainult suvel, ülejäänud osa aastast oli rendisumma väga väike, tagamaks seda, et ruume nende jaoks hoitakse. Suvine rendihind oli Tartu omaga võrreldes enam-vähem sama, suvekuude käive aga mõnevõrra suurem, seega lõpuks jäädi Pärnus käikudega kasumisse. Soojade maade mudel. Club Tallinn tegutses Pärnus neli suve, 2006. aastani, mil klubil tekkis kahjum ja otsustati suvepealinna rohkem mitte minna. Kermes leidis, et praegu oleks see ka märksa raskem kui toona. “Tookord olime meie, oli Mirage ja Sunset, nüüd on lisaks Bravo, Sugar ja Strand. Kui ühel klubil on väga hea klientuur, nagu meil tol ajal, on see väga hea mõte. Küsimus on selles, et tuleb olla leidlik ja vähe investeerida ning kasutada soojade maade mudelit,” sõnas Kermes. Tema hinnangul töötaks kõige kindlamalt teenus, mida muust kohast ja muul aastaajal ei saa. Suti sõnul on investoritele Pärnus turgu küll ning selle vastu tuntakse aktiivselt huvi. “Kui tahetakse suuremat raha teenivaid kinnisvaraprojekte, siis on investoreid päris palju, kes pidevalt linna monitoorivad,” märkis Sutt. “Ripakile siin küll midagi ei jää, kui tootlus on hea,” lisas ta. Investeering tootvasse kinnisvarasse. Suti hinnangul on Eestis palju investoreid, kes soovivad investeerida tootvasse kinnisvarasse. Küll aga märkis ta, et Pärnus peaks tootlus võrreldes näiteks Tallinnaga natuke suurem olema, sest tegu on ikkagi väikelinnaga. “Kui sul on tehasehoone, mille rentnik on näiteks suur rahvusvaheline ettevõte, kellega sul on kümneaastane leping, siis ei ole asukoht tähtis, olulised on lepingu tingimused, tootlus ja nii edasi,” rääkis Sutt. Samas, kui objektil rentnikud vahetuvad, on asukoht äärmiselt oluline. “Et oleks võimalik kiiresti uus leida,” selgitas ta. Pärnusse investeerides peaks Suti sõnul arvestama enam-vähem samade kriteeriumidega, millega mujalgi Eestis: milline on tootlus, millised on üürilepingu tingimused ja kes on üürnikud ning asukoht ja piirkonna perspektiiv lähima viie aasta jooksul.   Allikas: Äripäev Autor: Kadri Põlendik

Saare maakonna esimest päikesepaneelidega kortermaja ehitatakse Kuressaares Tuulte Roosi elamukvartalis ja esmaspäeval pandi sellele majale pidulikult nurgakivi. Loe edasi meiemaa.ee Fotol Korberi esindaja Lembo Piip, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ja abilinnapea Tiina Talvi. Foto: Veljo Kuivjõgi

LVM Kinnisvara tõi turule uue teenuse – korterivahetusteenuse. LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja maakleri Ingmar Saksingu sõnul pakutakse teenust esialgu uute korterite ostmise korral. Paralleeli saab tema sõnul tuua automaailmast.“Klient saab uue auto ostmisel vana auto ära anda. Ka meie kliendid saavad vana korteri meile ära anda ja kohe uue korteri osta,” selgitab ta. Seega toimub ostu-müügitehing, milles üks tehingupool on kinnisvarafirma. “Ostame kliendilt ära vana korteri ja müüme talle uue. Tehing toimub nädala-paari jooksul,” kirjeldab Saksing teenuse iseloomu. Huvi teenuse vastu on tema sõnul olnud suur ja esimesed kokkulepped ka juba sõlmitud. “Kui teenus toimib ja klienti huvitab, saame seda ehk hiljem laiendada ka eramute ja järelturu korterite puhul,” räägib Saksing. “Kui klient tahab oma korteri maha müüa, saame talle pakkuda kahte lahendust,” räägib Saksing. “Klassikaline, kus klient jätab korteri müüki, ja teine, mille puhul hindame korteri ära ja teeme kliendile hinnapakkumise,” selgitab ta. Vahel võit ja vahel kaotus. Saksing ütleb, et neilt on küsitud, kas nüüd saab klient korteri eest ainult poole hinnast. “Aga pakkumise teeme ikkagi lähtuvalt turuhindadest või vähemalt sellele lähedase,” vastab ta. “Muidugi me hindame ka enda riske – prognoosime hinnastamist ja müügiperioodi. Eks mõnikord võidame ja mõnikord kaotame, nagu äris ikka,” ütleb ta. Saksingu sõnul on korterivahetusteenuse eelis kiirus ja mugavus. “Kinnisvarabüroo peaks pakkuma teenust, mis pakub kliendile mingit lisaväärtust. Ega keelatud pole ju ise korterit müüa, aga mugavam on osta teenus,”ütleb ta. Tegu võib olla ka laenuga korteriga. Samas on olnud juhus, mil laenujääk panga ees oli suurem kui korteri väärtus hetkel, sel juhul kinnisvarabüroo aidata ei saa. “Igal korteril on tegelikult ostja olemas, kõik oleneb hinnast,” lisab Saksing. “Meil on olemas ka maakondade kohta hinnainfo, mida saame kliendile näidata. Eks on ka omanikke, kes ootavad suuremat hinda, kui me pakkuda saame, aga me peame siiski sellega arvestama, et suudaksime objekti ka ära müüa. On piirkondi, kus see on lihtsam, ja piirkondi, kus see on keeruline.” Näiteks kesklinnas leiab objektile ostja tunduvalt kiiremini kui Mustamäel, Lasnamäel või Õismäel. “Mõne korteri puhul me ka remondime korteri või teeme pisiparandusi,” lisab Saksing. Tema sõnul antakse ka kliendile sama nõu: et ostjal tekiks positiivne emotsioon seoses objektiga, tuleb seda presenteerida kõige paremal moel. Mugavus maksab. Vahetusteenus on populaarne näiteks vanemate inimeste seas, kuna see on mugav ja samas maandab ka riske, sest vana korteri müük on kindel. Samas on Saksingu sõnul uued teenused alati teretulnud, ka sellises konservatiivses valdkonnas nagu kinnisvara. “Tarbija ei teagi alati, millist teenust ta vajab,” räägib ta. Näiteks kui 1990ndatel küsiti pangateenuste kohta, et mida oodatakse, siis klient vastas, et võiks olla rohkem tellereid ja pangad kauem lahti, aga lõpuks jõudsid turule sularahaautomaadid, mis selle ootuse täitsid. Samamoodi on uued teenused oodatud ka kinnisvaraturul, lisab ta. “Näiteks on meie kasutusse võetud hind ruutmeetri kohta levinud praegu paljudesse kinnisvaraportaalidesse, nii et uuendused on alati teretulnud,” ütleb Saksing. Kommentaar Korterivahetusteenuse pakkumist pole kaalunud Jaanus Laugus Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Sellise teenusega on seni tegelenud rohkem finantsasutused. Eks sellega kaasnevad omad riskid ja sellel on oma temaatika. Meie ei ole selle teenuse pakkumisele seni küll mõelnud. Aga erinevatel aegadel on selliseid teenuseid turul olnud, näiteks meenub, et ka Balti Realiseerimiskeskus pakkus midagi selletaolist, aga ei meenu, et nad oleksid väga edukad olnud. See ei ole ju ka puhas vahetusteenus. Võrdluse võib tuua automaailmast, kus automüüja ostab ära kliendi vana auto, et klient saaks uue osta. Ei oska öelda, kui kliendisõbralik see on, eks seda näitab aeg. Allikas: Äripäev

Pärnus kavandab kümmekond arendajat korterelamuid, osa neist on töödega juba alustanud. Tänavu valmib ligi 10 000 ruutmeetrit elamispinda. Kuula uudist Vikerraadiost

Äripäeva kinnisvarakonverentsi müügisessioonis selgus, et maaklerid vassivad ilupiltidega, müüvad maja pähe suvilaid ja tegutsevad turul ilma esinduslepininguta. Tõsisemad juhtumid on jõudnud tarbijakaitseametisse. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu hinnangul on hea teeninduse päästerõngas maaklerite teenusestandard, mis siiski maaklerite hulgas mitmeid vastuolulisi reaktsioone tekitab. Vaata selleteemalist ettekannet Äripäeva Kinnisvarakonverentsil siit!

Lihtne võimalus ostjate huvi suurendamiseks on korraldada müüdavas korteris kliendipäev. Kui siiani on kliendipäevi valdavalt korraldatud vaid uutes või ehitatavates korterelamutes, tasuks täna ostjates huvi äratamiseks see korraldada igas müüdavas korteris või majas. Alljärgnevalt 10 lihtsat soovitust kliendipäeva korraldamiseks: Veendu, et korter või maja on külaliste vastuvõtmiseks valmis - ainult otsusest kliendipäeva korraldamiseks ei piisa. Potentsiaalne ostja viibib korteris keskmiselt viisteist minutit, seepärast tuleb selle lühikese aja jooksul näidata pakutavast parimat. Kas kinnisvarapakkumine on huvipakkuv või mitte otsustab huviline juba esimeste minutite jooksul. Vaeva tasub näha nii koristamise, kui pisiparandustega. Reguleerimist vajav kapiuks või läbipõlenud elektripirn võib saada ostuotsusel määravaks. Korralda kliendipäev nädalavahetusel - praktika näitab, et kiire elutempo võimaldab ostjatel uue kodu otsingutega tegeleda peamiselt pärast tööd või nädalavahetustel. Kuigi väärtuslikud on nädalavahetused ka kõigi teiste jaoks, tuleks huvi suurendamiseks valida ostjate jaoks sobivaim aeg. Korralda kliendipäev samal ajal teistega - kellaaegade suhtes tasub teha eeltööd. Ennelõunane aeg on parim. Samas suurima külastatavuse osaliseks saab korter, millega on võimalik tutvuda samal ajal, kui kõigi teistega. Hinda korterit võõra pilguga - reeglina paigutavad inimesed on mööbli oma pere elustiili ja maitse järgi, samas kui ostjaid köidavad avarad korterid. Näe vaeva müügieelse kodukujundusega, mis loob hea esmamulje ning toob huvilised tagasi tutvuma korteriga ka teistkordselt! Registreeri külastajad - valmista ette lihtne registreerimisvorm, kuhu saab kirja panna huviliste kontaktid - nimed, telefoninumbrid ja e-mailid. See võimaldab pärast kliendipäeva külastajatega ühendust võtta. Valmista ette infomaterjal - hangi korteri plaan (selle puudumisel joonista plaan kasutades vabavara), otsi välja suvised ja talvised arved ning ühistu koosolekute protokollid. Ole külalislahke - küpseta saiakesi, valmista kohvi, pane põlema küünlad ja aseta lauale vaas värskete lilledega. Nii lood õige meeleolu soojaks vastuvõtuks. Säilita professionaalsus - külastajad võivad kommenteerida avameelselt, mis neile korteri juures ei meeldi. Nad võivad ka kritiseerida korteri puudusi, sisustust ja nende vanust. Samuti võivad tunduda lõputuna küsimused korteri kohta. Oluline on säilitada neutraalsus ja vastata toetudes faktidele. Selgita välja ostjate võimalused - mitte igaüks, kes astub üle ukseläve, ei ole veel potentsiaalne ostja. Korteriga võivad tulla tutvuma väga erinevad inimesed. Ühed müüvad alles oma vara, teised lähevad laenunõustamisele, kolmandada aga soovivad lihtsalt hankida ideid oma kodu sisustamiseks. Tunne huvi, kuidas huvilised plaanivad ostu finantseerida. Kuluta aega ainult ostjatele, kellel reaalselt on võimalik korter osta. Küsi tagasisidet - saada järgmine päev igaühele, kes kliendipäeva külastasid lühike tänukiri. Lisa kindlasti link pakkumisele ja küsi, kas korteri kohta jäi küsimusi. Paar päeva hiljem tasub kindlasti helistada, et uurida jätkuva huvi kohta. Valmis tasub olla nii hinnapakkumisteks, kui küsimustele korteri üleandmise kohta. LVM Kinnisvara: kliendipäev kahekordistab ostjate huvi

Kuigi väga elavat ehitamist linnapildis silma ei hakka, on kinnisvarafirma LVM väitel sel aastal Pärnus valmimas hinnanguliselt 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda ehk ligikaudu 200 uut korterit. Tuleb küll tunnistada, et kõigi korterite puhul pole tegu päris nullist ehitamisega, kuna 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda sisaldab eelmistel perioodidel ehitatud ja nüüd renoveeritavaid või siis jätkuvaid ehitusprojektegi. Edasi loe parnupostimees.ee Ajaloolist Kuninga 30 hoonet müüva LVM Kinnisvara teatel on firma pidanud läbirääkimisi arendajatega, kes on huvitatud maja esimesele korrusele äripinna ja teisele korrusele korterite ehitamisest. Praegu nukras seisus hoone peaks renoveerimise järel välja nägema selline nagu eskiisil. Foto: LVM Kinnisvara

Ühel jaanuarikuu jahedal, kuid päikselisel esmaspäeva varahommikul maandus meie lend Bromma lennuväljal - alguse sai eksperiment töötada nädal aega kinnisvaramaaklerina Stockholmis. Töökohtade vahetuse idee ja kokkulepe töötada Stockholmis kinnisvaramaaklerina sündis põhjanaabrite sügisesel visiidil Eestisse, kui võrdlesime, kuidas näeb välja maakleri tavapärane töönädal, millist pühendumist ja vastutust see eeldab, millised on maaklerite sissetulekud ning kuivõrd erinev on praktika erinevates riikides. Vaatamata õigusruumide erinevustele on kinnisvaramaaklerite tegevus oma olemuselt väga sarnane ja töökogemus nii siinsel kui ka sealsel kinnisvaraturul aitab kindlasti mõista, miks pealtnäha väga sarnased kinnisvaraturud on siiski erinevad ehk mida oleks meil Rootsi kolleegidelt õppida oma töö efektiivsuse ja klienditeeninduse parandamiseks. Kõige selle taustal alustasime kinnisvara aastat eksperimendiga, mis aitab hinnata meie positsiooni ja arenguid võrreldes teiste kinnisvaraturgudega. Sarnasused ja erinevused Olnud küll eelteadmistega varustatud, keskendusime Stockholmi jõudes esmalt turust ülevaate saamisele. Ajaliselt kiire ülevaate kompenseeris hästi ette valmistatud ettekanne, mis tugines ülidetailsele statistikale - see on muuseas kättesaadav kõigile, kuni ostja ja müüja nimede ning ostuhindadeni välja. Turuülevaate käigus sai selgeks, et ainuüksi Stockholm koos eeslinnadega ületab Eestit rahvaarvult, rääkimata tehingute rahalisest ja tükilisest mahust. Samas toimuvad Rootsis Eestiga hämmastavalt sarnased protsessid. Nii koondub elanikkond jõuliselt Stockholmi, mõningast konkurentsi pakuvad seejuures Göteborg ja Malmö. Protsessi mõistmiseks on hea näide see, kus iga päeva hommikul saabub Rootsi pealinna alaliselt elama ja tööle kaks suurt bussitäit inimesi, kellele tuleb õhtuks kodu leida. Seega kasvab pealinna elanikkond igal aastal ligi 50 000 inimese võrra. Samas seab sellele piirangud riiklikult kehtestatud üüri piirmäär, suurtes munitsipaalkorterites elavad üksikud inimesed ning üliettevaatlik arendustegevus ja selliste projektide finantseerimispoliitika. Viimasel juhul näiteks alustatakse uue projektiga alles pärast seda, kui on olemas ostjad kahele kolmandikule korteritest. Seejuures tuleb ostjal uut korterit ostes oodata võtmeid paar - kolm aastat. Rootsiga sarnased protsessid toimuvad ka Eestis, kus elanikkond koondub pealinna. Seejuures pakuvad mõningast konkurentsi Tartu ja Pärnu. Kolmekordne teenistus Esimese tööpäeva ülikiire tempo ja kestuse hiliste õhtutundideni tingis asjaolu, et kinnisvara müüakse Stockholmis peamiselt pühapäeval ja esmaspäeval toimuvatel kliendipäevadel. Tööplaani oli neid lisatud kolm. Tulenevalt suurest nõudlusest ja tunnipealt ettevalmistatud müügiprotsessist on korterite keskmised müügiperioodid mõõdetavad päevades. Vastupidi Eestile toimub kinnisvaramüük Rootsis selliselt, et alustatakse madalast hinnast ning korteri omanikuks saab kõrgeima pakkumise teinud ostja. Nii said esmaspäeval esitletud korterid kõik juba kolmapäevaks müüdud. Näiteks käis Södermalmis 570 000-eurose alghinnaga korteriga tutvumas 70 ostjat. Korter osteti 684 000 euro eest. Teisipäevast reedeni kulges töönädal tavapäraselt. Maakler suhtleb pakkumise teinud ostjatega, valmistab ette ja korraldab müügilepingute allkirjastamist, võtab ühendust potentsiaalsete müüjatega ning korraldab uute kliendipäevade toimumisega seonduvat. Seejuures teenib keskmine maakler Stockholmis 3000 eurot kuus, müües keskmiselt 2-3 kinnisvara kuus. Kinnisvaramaaklerite tööd Rootsis iseloomustabki peamiselt detailideni planeeritud müügiprotsess, mida toetavad erinevad partnerid (fotograafid, sisekujundajad, trükikojad, reklaamifirmad), üks ja ainuke kinnisvarafirmadele kuuluv kinnisvaraportaal ja avatud andmebaasid, mis võimaldavad pakkuda teenust täpselt õigele sihtgrupile. Töönädal Stockholmis õpetas, et vaatamata õigusruumide erinevusele on 95% ulatuses protsessid sarnased (erisused tulenevad vaid seadusandlusest) ning seejuures võimaldavad omandatud teadmised lühendada müügiperioode ka meie klientide jaoks Eestis. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Muutunud majanduskeskkond on jäädavalt muutnud tarbijakäitumist üürisuhetes. Kodu ostmise kõrval on uus normaalsus selle üürimine. Veel viis aastat tagasi oli üldise majandusõitsengu taustal korteri üürimine viimane päästerõngas kõigile neile, kellel kinnisvara ostmine ei õnnestunud või uue ostetud kodu ehitus venis. Kuigi teatud määral ja ulatuses oli aktsepteeritav ka suvekodu üürimine, oli lõputult kasvavate hindade ja ülimadalate intresside taustal vajalik üürimist sõpradele ja tuttavatele selgitada. Eesti ühiskonna koduga seotud arusaamad oli selgelt seotud kinnisvara omamisega. Üürimist varjutas kuni majanduslanguse alguseni sundüürnike probleemistik ja teadmine, et tähtajalist kokkulepet korteri või elamu kasutamiseks eelistab vaid vähemkindlustatud osa elanikonnast. Edasi loe bestsales.ee LVM Kinnisvara: kerkivad korterelamud

Kui pärast majanduslangust taastus esmalt korterite ja seejärel elamute turg, on nüüd neile järgnenud hoonestamata kinnistute turg, tõdesid Pärnu kinnisvarabüroode maaklerid. Esmalt tärkas ostjate huvi Pärnu linna pakkumiste vastu ja möödunud aastal lisandus sellele Pärnu maakonnas asuvate hoonestamata kinnistute turg, märkis LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing. Väljaspool Pärnut, Sindit ja Kilingi-Nõmmet on kinnistute turg teinud läbi märkimisväärse tõusu, kasvades eelmisel aastal tehinguarvudes 35 protsenti. Seejuures kasvas keskmine ruutmeetrimaksumus, selgitas Saksing. Edasi loe parnupostimees.ee

Jahe talveilm langetab toatemperatuuri ja kergitab küttearveid. Tihti peetakse kasvavaid arveid ning nende tasumist paratamatuks. Samas leidub lihtsaid ja praktiliselt tasuta võimalusi, et talviseid arveid ligi 20% võrra vähendada. Alljärgnevalt 10 lihtsat nõuannet, kuidas kokku hoida küttekuludelt: Vähenda toatemperatuuri - reeglina säästad iga kraadi pealt 3% küttearvest. Toatemperatuuri vähendamine öösel 3 °C võrra ja päeval tööle minnes 5 °C võrra vähendab küttearveid kuni 15%. Kasuta ventilaatoreid mõistlikult - vannitoa- ja köögiventilaatoreid on mõistlik kasutada kuni nad on oma töö teinud. Veendu, et muul ajal oleksid need suletud. Hoia siiber suletuna - tihendamata ahju- või kaminaukse kaudu pääseb soe õhk läbi lahtise siibri välja sarnaselt avatud aknale. Kui väljas on külma rohkem kui 10 kraadi ei tasu kaminat kütta, sest sealt kaudu väljub rohkem sooja, kui kamina kütmine seejuures annab. Vähenda boileri temperatuuri - ka 55°C vee temperatuuri puhul ei tunne inimene märgatavt vahet mugavuses. Kasuta kardinaid - ava need päikeselisel päeval lastes nii päikesel kütta eluruume ja sule ööseks, et hoida soe toas! Hoia ventilatsiooniavad õiges asendis - lisaks regulaarsele puhastusele ja hooldusele, veendu, et õhuvõtuavad oleks ümber lülitatud talvisesse asendisse. Nii pääseb sealt sisse ainult vajalik hulk värsket õhku. Tihenda uksed ja aknad -  päris nende väljavahetamisele keset talve mõelda ei tasu, aga lihtsate vahenditega on võimalik vähendada soojakadu märgatavalt. Hoolda küttesüsteemi - kui küttesüsteem on rohkem, kui 10 aastat vana, siis on just õige aeg lasta see üle vaadata. Nii kasvab süsteemi ohutus ja tõhusus. Kasuta programmeeritavaid termostaate - tänapäevased seadmed võimaldavad valida öö- ja päevarežiimi kõrval sobiv programm ka puhkuse-, nädalavahetuse- ja peo ajaks. Hoia uksed suletuna  - kõige lihtsam on hoida vähekasutatavate ruumide temperatuur madalamana ja uksed suletuna. LVM Kinnisvara: tänapäevased seadmed võimaldavad valida sobiva kütterežiimi

Meie bürood on suletud 22. detsembrist kuni 02. jaanuarini. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Novembris sai eestikeelsena kättesaadavaks ja jõustus Euroopa Liidus 2010.aastal kehtestatud kinnisvaramaaklerite teenuse standard. Standardi kasutusele võtmise eesmärk Eestis on tõsta maaklerite usaldusväärsust ja osutatava teenuse taset. Seejuures on oluline rõhutada, et standard on koostatud ennekõike tarbija huvidest lähtuvalt. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Nagu üle Euroopa saab igal pool võtta bensiini 95, saab nüüdsest igalpool osta maakleriteenust ühtsetel alustel. Kindlasti rõõmustavad standardi Eestis jõustumise üle näiteks Soome ja Rootsi kliendid, kelle jaoks see standard ei ole võõras ja kelle jaoks tõstab see Eesti maaklerite usaldusväärsust ning ühtlasi ka Eesti kui riigi usaldust. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitud ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatatud standardi EVS15733:2010 tõlge on raamdokument, kus on ära toodud näiteks lepingute miinimumnõuded, maakleri kohustused ja maaklerteenuse lepingu kirjalik vorm. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, siis on standard järgmiseks ja reegliks kõikidele maakleritele, sõltumata sellest, kas tegemist on maakleri kutseeksami läinud maakleriga või mitte. Võlaõigusseadus ütleb, et oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev maakler peab toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Kindlasti täpsustab vajalikke kutseoskusi ka uus EL-i standard. Oluline roll standardi jõustumisel on tarbijal Väga oluline on, et standardiga tutvuks lisaks maakleritele ka kliendid. See annab neile võimaluse saada teada, millised on teenuse kvaliteedile ja kokkulepetele kehtestatud miinimumnõuded. Kliendid saavad standardi kohta infot Kinnisvaramaaklerite Koja kodulehelt, loodetavasti ühinevad teavitusega ka pangad, notaribürood jt kohad, kus klient nende teemadega kokku puutub. Mida rohkem kliendid teavad ja tuginevad oma õigustele, seda professionaalsemaks ja läbipaistvamaks meie kinnisvaraturul osutatav maaklerteenus muutub. Üks, mida kliendid peaksid EL-i standardile tuginedes maaklerilt nõudma, on kirjalik leping. Oluline on seejuures vaadata, et kõik, mida maakler lubab, saaks ka lepingusse kirja. Miks? Sest ainult nii on võimalik nõuda maaklerilt kohustuste täitmist. Leping annab tarbijale õiguse öelda, kas ta sai lubatud teenust või mitte. Põhimõtteliselt võib ju sõlmida ka suuliseid lepinguid, kuid see toob üldiselt kaasa hulgaliselt vääritimõistmisi ja probleeme, mille lahendamine ja tõestamine on väga keeruline. Näiteks kui inimene müüb oma vara iseseisvalt andes samal ajal ka maaklerile suulise nõusoleku müügiks, võib maakler hakata tasu nõudma ka siis, kui ka ta ostjat ei leidnud. Kuidas sa tõestad, et tasu maksmise osas sellist kokkulepet ei olnud? Või kui maakler ütleb, et ta reklaamib müüdavat objekti, siis mida see tähendab? Kas see, kui kopeeritakse omaniku pildid kinnisvaraportaali ja pannakse oma nimi juurde, kas see on maaklerteenus? Oluline on panna lepingusse kirja teenuse ja lubatud tegevuste võimalikult konkreetne sisu. Võrdlusena näiteks IT-valdkonnast võib tuua selle, kui internetiteenuse pakkuja ütleb, et ta pakub kiiret internetti - kas oleksite valmis seda teenust ostma teadmata, kui kiire see kiire internet tegelikult on? Ka restoranis tellides, eeldab meist igaüks, et saab seda, mida menüüst tellib, mitte seda, mida peakokk parasjagu valmistada soovib. Mida aga kinnisvaratehingute puhul kindlasti öelda ei saa! Minimaalne informatsioon, mida leping peab sisaldama: - poolte andmed - ülesanne - tasu, kulud, maksetingimused - tähtaeg ja lõpetamise tingimused - tasu jagamine - ainuesindus või esindus - maakler või meeskond Kinnisvaramaakleril tuleb standardist lähtuvalt selgitada ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastada õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Seejärel on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Maakler on kohustatud: - objekti ülevaatama (erandiks uued objektid) - andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. - esitama ostjale teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. - esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest -esitama ostjale dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. - informeerima ostjat talle avaldatud või teadaolevatest objekti puudustes Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisite läbirääkimiste vahendamiseks lepib maakler kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Standardiga kaasnevat järelvalvet hakkab tarbijat puudutavates olukordades teostama samuti Tarbijakaitseamet sh kui on tegemist eksitavate reklaamide ja eksitavate kauplemisvõtetega jne Lõpetuseks tahan öelda, et ega igal juhul ei pea kinnisvaramaakleri teenust ostma. Kes tunneb, et tal on piisavalt teadmisi, aega ja tahtmist sellega ise tegeleda, saab seda ise teha. Selleks, et kuulutus kinnisvaraportaali lisada ei pea maaklerit palkama. Inimesed tegelevad paljude asjadega ise. Mõni küpsetab kodus leiba - see on väga hea ja eriline. Teine ostab seda poest. Mõni esindab ennast kohtus. Mõni ka ravib ennast ise. Samas, kui otsustatakse maaklerteenust kasutada, siis tuleks seda teha õigesti - sõlmida leping, kus on kirjas mõlema poolte õigused ja kohustused ning peale osutatud teenust ka selle eest maksta. Hea teenuse eest rohkem, halvema eest vähem - nii nagu seda tehakse igas teises valdkonnas!

Praegu Eestis kinnisvaramaakleritel sisuliselt tarbijate ees kohustused puuduvad. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelevalvet keegi ei tee. Tundub uskumatuna, seda eriti kui arvestada, et kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi Eesti riigi eelarvest. On tavaline, et kui käime kellegagi kohut, palkame ennast esindama advokaadi, kellel vastavad oskused ja kvalifikatsioon. Kui läheme arsti juurde, eeldame, et arst on läbinud kutsega kaasneva aastatepikkuse õppe. Kui soovime hakata autot juhtima, ei saa meist enne autojuhti, kui oleme sooritanud eksami ja saanud juhiloa. Maakleritega on aga lood teised. Eestis saab põhimõtteliselt igaüks öelda, et ta on kinnisvaramaakler, ja kontrollida seda pole kusagilt. Samuti võib Eestis kinnisvaramaaklerina tööd alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Seejuures maaklereid, kes vahendavad suuri rahalisi tehinguid, kellelt ostetakse kinnisvara, ei ole ka majandustegevuse registris. Klient on segases olukorras, sest tal on üsna keeruline saada teada, kes on maakler ja kes mitte. Teadliku kliendi puhul on üheks variandiks küsida maaklerilt enne tema palkamist kutsetunnistuse olemasolu, kuid palju see olukorda ei lahenda – Eestis on hinnanguliselt 2000 kinnisvaramaaklerit, kehtivaid kutsetunnistusi on välja antud 138. Teatud kindlustunde tagab pöördumine tunnustatud kinnisvarafirma poole. Kinnisvaramaaklerite koja ettepanek on hakata registreerima kõiki maaklereid, ka neid, kes ei ole veel kutseeksami sooritamiseks vajalikku kaht aastat töötanud. Eesmärgiks, et tarbijal tekiks võimalus kontrollida, kas tegemist on maakleriga või mitte. Näiteks Rootsis tuleb maakleril läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga aasta 180 eurot maksu ja dokumenteerida iga müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi. 2010. aastal jõustus Euroopa Liidus kinnisvaramaaklerite teenuste standard. Eestikeelsena tänavu novembrist. See annab tarbijale kindluse pöörduda Eesti kinnisvaraturul kinnisvaramaakleritega seotud probleemide, vaidluste ja ka kohtuotsuste puhul oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Samuti muudab standard teenuse kliendile läbinähtavamaks – see sätestab, kes mida ja mille eest pakub ja milliseid teenuseid maaklerit oodata võib.

Kinnisvaratehinguid tehakse paar-kolm korda elus. Tegu on oluliste otsustega ning enamjaolt ka rahaliselt tähtsate tehingutega. On loomulik, et nii nagu teistes eluvaldkondades, on ka kinnisvaramaastikul otsuste tegemisel võimalik palgata spetsialiste. Maakleriamet ei ole midagi uut, vastupidi, Eestis pakub oma teenuseid hinnanguliselt ligi 2000 kinnisvaramaaklerit. Paraku ei reguleeri aga Eestis kehtivad seadused kinnisvaramaaklerite tegevust ega ametinimetuste maakler, kinnisvaramaakler või kutseline kinnisvaramaakler kasutust. Igaüks võib üleöö maakleriks hakata ja kõige kurvem on, kui selle maakleri ainus huvi on tehingust tulenev tasu võimalikult lihtsalt kätte saada, mitte professionaalselt teenust osutada, rääkimata kliendi huvide kaitsmisest. Kindlaim tagatis maakleriteenuse ostjale on  palgata oma objektiga tegelema kutseline maakler, kes on läbinud kutseeksami ning omab seega tööks vajalikke teadmisi, oskusi ja kogemusi. Kutselisel kinnisvaramaakleril on ülevaade piirkonna pakkumistest, planeeringutest, liikluskorraldusest, lasteaedadest, koolidest jpm. Ta võimeline andma objekti kohta objektiivset infot selle suurusest ja kinnistu piiridest. Lisaks teab, mis hinnaga on müüdud piirkonnas teisi sarnaseid kortereid või maju, ning oskab anda nõu olemasoleva vara hinnakujunduse ja edasimüügi hinnataseme kohta. Kutselise turuosalisena oskab maakler vastu võtta parima pakkumise või anda soovitusi vara hetkesituatsiooni parima võimaliku hinna kohta. Lisaks on tal praktikuna ülevaade nii aktiivsetest pakkumistest kui ka vaikses müügis olevatest objektidest. Kinnisvaratehingute juures on mitmeid asjaolusid,mida läbirääkimisi pidades arvestada tuleb näiteks hind, finantseerimistingimused, omandi üleandmise aeg, valduse üleandmise aeg, paranduste tegemise kohustus ning kokkulepped sisustuse, tehingukulude ja riigilõivude osas. Samuti tuleb enne kokku leppida tähtajad, arvestades, kaua need toimingud tavapäraselt aega võtavad. Kutseline maakler oskab nõustada nii nendes küsimustes kui ka selles, kas tasuks tellida objekti ehitusekspertiis. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maakleritasu maksma juhul, kui maakleriga pole kõiki olulisi tingimusi kokku lepitud. Kui aga lubate oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna teenuse eest maksta. Kui leiate, et teie kinnisvara pakub müügiks maakler, kellega te pole kunagi kohtunud või suhelnud, ega soovi teenuse eest maksta, paluge tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maakleritasu ja perioodi, mille jooksul ta teid esindab. Soovitatav on kõik räägitu kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Samuti on suulisi kokkuleppeid hiljem raske tõestada. Sellepärast tuleb ka maaklerileping teha kindlasti kirjalik – see kindlustab teile soovitud tulemuse ja rahuliku une. Maakleriteenuste lepingu puhul on tegu käsunduslepinguga, millele kohaldatakse võlaõigusseaduses sätestatu. VÕS § 620 täpsustab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvat standard EVS-EN 15733:2010. Iga lepingu puhul on tegu konkreetse kokkuleppega, mis võib olla teistest väga erinev. Esindusleping - kokkulepe kinnisvaramaakleri ja kliendi vahel, mis annab maaklerile õiguse esindada teda kinnisvara müümisel. Seejuures võib müümisega samal ajalt tegeleda nii omanik ise kui ka kõik teised kinnisvaramaaklerid, kellega omanik on kirjaliku kokkuleppe sõlminud. Maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest. Seejuures saab tasu vaid ostja leidnud maakler. Kui omanik leiab ostja ise, siis maakleritel õigust tasule ei teki. Ainuesindusleping - kokkulepe, kus klient usaldab kinnisvara müügi ainult ühele kinnisvaramaaklerile. Sel juhul on maakleril õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena müügilepingu sõlmimisest juhul, kui maakler on leidnud ostja. Ainuesinduslepingus võib ka kokku leppida, et maakleril tekib õigus tasule müügilepingu sõlmimisel igal juhul, ka siis, kui ostja on leidnud müüja iseseisvalt. 2010. aastal jõustus Euroopa Liidus kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standard. Eestikeelsena on standard kättesaadav selle aasta novembrist.  Loodan väga, et see aitab korrastada meie kinnisvaramaaklerite turgu ja tõsta seeläbi usaldusväärsust maakleri kui elukutse vastu. Kutsetunnistusega kinnisvaramaaklerite nimekiri on kättesaadav kutseregistrist, mis asub aadressil www.kutsekoda.ee Allikas: Eesti Ekspress, Kinnisvara Ekspress, 25. oktoober 2012 st1:*{behavior:url(#ieooui) }

Kinnitame, et LVM Kinnisvara ei ole mängureegleid rikkunud. Lähtume oma töös teenuste standardist, Võlaõigusseadusest ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja headest tavadest. Kõigil juhtudel, kui osutatakse ühiselt teenust ja koostöö osas on eelnevalt kokku lepitud, oleme seda ka teinud. Tegutseme eelkõige oma klientide huvides ning soovime hoida professionaalsel tasemel maakleri kui elukutse mainet. Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid. Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Meie jaoks on oluline, et maakler oleks ostja volitatud esindaja. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped. Soovime anda omapoolse panuse, et korrastada Eestis kinnisvaramaaklerite tegevust ja turgu ning seda just tarbija huvisid silmas pidades. Hetkel kinnisvaramaakleritel sisuliselt tarbijate ees kohustused puuduvad. Alates selle aasta novembrist saab Eesti kinnisvaraturul kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile - see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Loodame, et see samm aitab kaasa kinnisvaraturu korrastumisele ja maaklerite maine ja töökultuuri tõstmisele.

Viimastel nädalatel on meie poole tihti pöördutud küsimustega, mis puudutavad kinnisvaramaaklerite vahelist koostööd ehk mis alustel teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega. Kuivõrd viimane pöördumine tuli Äripäevast Aira Tammemäe´lt, tundub, et teema võib huvi pakkuda laiemale üldsusele. Alljärgnevalt vastused Äripäeva poolt küsitud küsimustele, mis tulenevalt seadusest, tavadest ja standardist annavad vastused teemaderingile: Millist koostööd teeb LVM Kinnisvara teiste kinnisvaramaakleritega? Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid. Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped. Keeldume koostööst, kui teine kinnisvaramaakler esindab ostjat ilma kirjaliku lepinguta ja/või soovib, et tema maakleritasu tasuks meie klient või meie firma. Tulenevalt VÕS § 668 lg 1 ei saa me rikkuda lojaalsuskohustust. Milline on turu tava vahendustasude jagamise osas ostja ja müüja maaklerite vahel? Kuidas teie sellises olukorras käitute? Kõigile kinnisvaramaakleritele kehtib VÕS § 658 kuni 669. Samuti § 620 lg 2 tulenevalt peavad nad oma tegevuses lähtuma standardist EVS 15733:2010. Kinnisvaramaakleritele, kes kuuluvad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta, kehtivad lisaks head tavad, mis on kättesaadavad siit. Küsitud küsimuste osas kehtivad koja liikmetele head tavad, mis on kirjas punktides 19, 20 ja 22. Kas vastab tõele, et teie maaklerid on keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamisest? Oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kui kinnisvaramaakleril puudub käsundusleping ostjaga, sest sellisel juhul, kus ostja ei ole isiklikult kinnisvaraobjekti üle vaadanud, kaasneks meie poolt esindatavale müüjale piiramatu vastutus asja mittevastavuse puhul (VÕS § 218). Samuti oleme keeldunud potentsiaalse ostja maaklerile kinnisvaraobjekti näitamast, kes soovib oma ostja jaoks täiendavalt kinnisvaraobjektist fotosid teha, kuivõrd edasine fotode kasutus ei ole kontrollitav ning harvad ei ole Eesti kinnisvaraturul juhud, kui müüakse kinnisvaraobjekti maaklerite poolt, kes ei oma selle objekti müügiks kirjalikku käsunduslepingut. Kas vastab tõele, et teie firma on üks vähestest, kes keeldub teise firma maakleriga vahendustasu jagamast, kui teile pakutakse potentsiaalset ostjat? Oleme teinud koostööd erinevate kinnisvaramaakleritega ligi 20 aastat. Selle aja jooksul on meie praktika näidanud, et oleme valmis koostööd tegema kinnisvaramaakleritega, kes esindavad konkreetset ostjat konkreetse ostusooviga. Koostöö kinnisvaramaakleritega, kes esindavad potentsiaalseid ostjaid, ei ole meie kliente müügile lähemale viinud, sest esindatakse ostjaid ilma kirjalike lepinguteta ning seetõttu on mitmetel juhtudel seesama ostja oma ostusoovi registreerinud ka meie firmas (LVM Kinnisvaras on kasutusel ühine ostjate andmebaas, täna, kell 11:50 registreeritud 826 ostusoovi), potentsiaalsel ostjal on veel müümata oma vara või puudub tal laenuotsus. Samuti on oluline meie klientide aeg ning soovime kinnisvara tutvustada ostjatele, kellel ka reaalselt on võimalik seda osta. Teatavasti ei ole Eestis tavaks ostjalt maakleritasu küsimine. Kas see peaks muutuma? Põhja-Ameerikas on väga levinud mudel, kus klienti esindab kaks kinnisvaramaaklerit - müüja maakler ja ostja maakler. Sellisel juhul esindab ühte osapoolt üks ja teist teine kinnisvaramaakler. Seetõttu on seal ka kasutusel ühine andmebaas (MLS), kus on märgitud kinnisvara müüjat esindav kinnisvaramaakler ja koostöötingimused, millistel alustel seda tehakse kinnisvarale ostja leidva maakleriga. Samas tulenevalt erinevatest kultuurilistest keskkondadest, tavadest ja seadustest ei sobi kõik süsteemid toimima Eestis, mis on rohkem seotud Lääne-Euroopa ja Skandinaaviaga. Samuti räägib sellise praktika tekkimise kahjuks läbiviidud uuring, mis näitab, et sellistel juhtudel kinnisvaratehinguga seotud kulutused kasvavad.

LVM Kinnisvara ja Swedbanki "Uue kodu päev" näitas, et kodu otsijaid huvitavad pigem uued korterid, kuna laenuga ostes on omafinantseering uue korteri puhul väiksem. Loe edasi saartehaal.ee UUS KORTER VALLIMAA TÄNAVAS: Uue kodu otsijatele pakkus enam huvi Vallimaa tänava kortermaja, kus on veel 13 vaba korterit, enamus neist kahetoalised. Foto: LVM Kinnisvara

Korraldame sel laupäeval, 29. septembril, koostöös Swedbankiga viieaastase pausi järel Kuressaares taas Uue Kodu Päeva. Sel päeval tulevad ametlikule esmaesitlusele ka uued korterelamuprojektid Kuressaares. Uue Kodu Päeva eesmärk on tutvustada kinnisvarapakkumisi ja -arendusi, pakkuda nõu nii laenu, kindlustuse kui ka kinnisvara hindamise ja müümise kohta, jagada värskeid sisustusideid ning näpunäiteid ehitustöödeks või remondiks. „Korraldame Kuressaares infopäeva, sest meie kliendid soovivad koduostu põhjalikumalt kaaluda. Uue Kodu Päevalt saab selleks mitmekülgset infot," rääkis Heidi. „Kodu ostmisel on praegu peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. Seega tasub meie majast laupäeval läbi tulla, kuna esmaesitlusele tulevad nii mõnedki päris uued projektid ja kõiki kohaletulnuid ootavad meie ühise sügiskampaania parimad pakkumised," sõnas Swedbanki Kuressaare kontori juhataja Ave Reimaa-Lepik. Uue Kodu Päev toimub Swedbanki Kuressaare kontoris ja Ajamaja fuajees aadressil Tallinna 16. Külastajaid ootame kell 10-12. Tulla tasub kogu perega, sest tegevust leidub ka lastele. Rohekm infot ürituse kohta leiab www.lvm.ee/uuekodupaev LVM Kinnisvara: Uue Kodu Päeval esitletav Merikotka Residents

Alustame sügiskampaaniaga, mis võimaldab meie ühistel klientidel kodu ostes kasutada mitmeid tasuta teenuseid. Uudne pakkumine võimaldab kodu soetamisel eluasemelaenuga hoida kokku laenulepingutasu, esimese aasta kodukindlustusmakse ja kinnisvara hindamise tasu. „Tuleme uudse pakkumisega välja, toetudes meie kliendiuuringule, kus enam kui 80% klientidest pidasid oluliseks, et kodu ostmisel pakutaks tavapäraste allahindluste kõrval ka muid märkimisväärseid soodustusi," märkis Andres. „Pakume soodustusi koostöös Swedbankiga, sest meie paarikümneaastane praktika on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Kodu ostmisel on praegu peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. Soovime koostöös LVM Kinnisvaraga pakkuda meie ühistele klientidele võimalust peale märkimisväärse rahalise säästu kokku hoida ka aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," sõnas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudse pakkumise ja sügiskampaania tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda aadressilt www.lvm.ee/swedbank

Oma kinnisvara tuleb esitleda parimal võimalikul viisil ning arvestada tuleks ka sellega, et iga väikseimgi detail on hinna kujunemisel määrava tähtsusega. Kui varasematel perioodidel oli hindamisakti tellimine kinnisvara ostmise või laenu võtmisega seotud formaalsus, siis viimased aastad on toonud kinnisvara hindamise tagasi kinnisvaratehingute keskmesse. Ostmise ja ehitamise eesmärgil võetavate laenude kõrval vajavad uut eksperthinnangut ka kinnisvara müüjad, kes on varasema ostu puhul kasutanud lisatagatisi. Kogu vajaduse juures on aga kriitilise tähtsusega hindamise käigus saadav tulemus, kuna praegused kinnisvarahinnad on märgatavalt madalamal tasemel mõne aasta taguste hindadega võrreldes. Selleks, et saadav tulemus oleks maksimaalne ja eksperthinnang väljastataks kõrgeimale hinnale, tuleks järgida alljärgnevaid nõuandeid. 1. Seadusta ehitised - tihti tuleb väljastada tingimuslik eksperthinnang põhjusel, et kinnistul asuvad hooned on ehitatud ilma loata või need ei vasta projektile. Kuigi väljastatav dokument võib olla tingimuslik, ei sobi see laenuandjale. Seetõttu on mõistlik veel enne hindaja kutsumist kinnistul paiknevad ehitised seadustada. Kontrollida tuleks seejuures ehitiste tegeliku seisu ja projekti omavahelist vastavust, täitedokumentatsiooni olemasolu ning vajadusel korraldada nende viimine vastavusse praeguste nõuetega. Ehitiste seadustamise tulemusel peaks omanik saama ehitistele kasutusloa. Kasutusloa olemasolu tagab hinnangu andmisel kõrgema tulemuse, kui saadaks täpselt samale kinnisvarale kasutusloa puudumisel. 2. Sõlmi kokkulepped tehnovõrkude- ja juurdepääsuservituutide osas - enamikul linnas paiknevatel kinnistutel ja korteriomanditel on juurdepääsude ja tehnovõrkudega seonduvad kokkulepped sõlmitud ning kinnistusraamatusse kantud, kuid maakonnas, uuselamurajoonides ja uuselamute asumites on see pahatihti jäetud tegemata. Nii võibki selguda, et laitmatus korras uuselamu väärtus on märgatavalt väiksem, kuna õigusliku aluseta on rajatud veetorustikku üle naaberkinnistute ning pahatahtliku naabri käitumise korral on ainus arvestatav alternatiiv oma salvkaevu rajamine. Sõlmitud kokkulepped tehnovõrkude ja juurdepääsuservituutide osas suurendavad vara väärtust 20...90%! 3. Sõlmi kasutuskord - kõige keerulisemas olukorras hindamiste puhul on kinnistute kaas­omanikud, kes ei ole kinnistute ja sellel paiknevate hoonete kasutamist notariaalse kokkuleppega reguleerinud, sest ainult selline kokkulepe tagab kinnistusraamatusse kantuna kokkulepitu kehtimise ka järgnevatele omanikele. Juhtudel, kus puudub kasutuskord, on hindajal võimatu määrata, millist konkreetset osa kinnistust ta hindab, kuivõrd kaasomanikule kuulub kaasomandiosa suurune mõtteline osa nii kinnistust kui ka sellel paiknevast elamust või korteris asuvatest ruumidest. Kinnistu kasutamise korra kokkuleppimine, selle notariaalne tõestamine ning kandmine kinnistusraamatusse loob kaasomandis oleva kinnistu puhul eelduse, et seda üldse eluasemelaenu tagatisena kasutada. 4. Juhi tähelepanu viimastele parendustele - hindaja koostab eksperthinnangu talle kättesaadava ja esitatud informatsiooni alusel. Kinnisvara hindaja hangib esmase info registritest, teisalt ülevaadet kõikidest parendustest, nende ulatustest ja kasutatud materjalidest ning kvaliteedist ta neist ei saa. Seetõttu on kasulik valmistada ette materjal (fotod, joonised, plaanid), mis seondub viimaste tehtud töödega. Vähem oluline pole ka erinevate seadmetega seonduv informatsioon. Nii näiteks on tuntud firma maasoojuspump kindlasti vara väärtust tõstev tegur. 5. Korralda suurpuhastus - veel enne, kui kutsuda ekspert oma kinnisvaraga tutvuma, viska ära vanad ajalehed ja ajakirjad ning pane riiulitele ja laudadele kogunenud dekoratiivasjad sahtlitesse või kappidesse. Paiguta üleliigne mööbel, hooajal mittevajalik riietus või üleliigsed jalanõud panipaika. Ära unusta koristada ka abiruume (garaaži, kuuri või kõrvalhoonet). Suurpuhastus tagab juurdepääsu kõikidele ehitistes paiknevatele ruumidele ja võimaldab anda objektiivse hinnangu nende seisundile, mis omakorda tagab parima hindamistulemuse. Nii seest kui väljast hoolitsetud ja hästi hoitud maja saab ka hindamisaktis kõrgema hinna. Vahel tasub seetõttu tähelepanu pöörata ka välistele detailidele, nagu näiteks ummistunud vihmaveetorude puhastamine, et need mustuse ja raskuse all kõveraks ei vajuks ja nii maja välisilmet ei rikuks. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Üks põhjus, miks kinnisvarabüroodel pole Kuressaares üürikorteri otsijaile suurt midagi pakkuda, on see, et paljud inimesed eelistavad oma korterisse ise üürnikke otsida. Kuidas siiski üürikorter endale leida selgitab Heidi Saarte Hääles Kutseline kinnisvaramaakler Heidi Puppart

Vastavalt SEB Gruppi kuuluva kinnisvara valdusfirma Estectuse ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna Pärnus, Karja 45 korterelamus asuvate korterite müüki. Veel sel aastal valmiv korterelamu paikneb Pärnu kesklinna piirkonnas lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kauplustest ja turust. Enamiku majas paiknevate korterite elutoad jäävad päikesepoolsesse külge. Iga korteri juurde kuulub auto parkimisvõimalus krundil ja panipaik abihoones. Õuemaa haljastatakse ning seal leidub ruumi ka liivakastile ja pinkidele. Karja 45 kohta saab rohkem lugeda siit

Lisaks paljudele muudele küsimustele tuleb uut kodu otsima hakates otsustada, kas eelistada vanemat korterit või valida uueks koduks päris uus korter. Praegune kinnisvaraturg pakub ostjatele erinevate eelarvete juures tuhandeid valikuid. Valida on linna- ja maakodude vahel, nii ahjukütte kui ka mugavustega korterite vahel. Alljärgnevalt kümme põhjust, miks tasub eelistada uut korterit vanale: 1. Ehitusgarantii – uue korteri ostmisega kaasneb kahekümne nelja kuu pikkune garantii, mis tähendab, et päris uut korterit ostes ei tule muret- seda kõikvõimalike ehitusega seotud küsimuste pärast, sest garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul. 2. Ruumilahendus – uute korterite ruumilahendus on vanemate korterite omast tihti parem. Nii on uued korterid avaramad ning ruumide paiknemine läbimõeldum. Lisaks on arvestatud köögis ruumi kõikidele moodsatele kodumasinatele ja vannitoas pesumasinale/kuivatile. 3. Puhtus – uus korter on päris uus ja laitmatult puhas. Vähetähtis ei ole ka see, et esinduslikud ja puhtad on üldkasutatavad ruumid ning trepikojad. Regulaarne hooldus tagab nende sellise seisundi ja säilimise pikaks ajaks. Puhas elukeskkond võib olla näiteks ka ainsaks alternatiiviks allergikule. 4. Väiksemad kulud – nii nagu uus auto võtab vähem kütust, on ka uut korterit odavam pidada. Näiteks uutel kor-termajadel on väiksemad kütte-, elektri- ja haldusarved. Lisaks on väiksemad kõikvõimalikud kaod. Kindlasti puudub ka lähimatel aastakümnetel remondivajadus. 5. Parem sisekliima – uues korteris on parem sisekliima, kuivõrd uued kütte-, ventilatsiooni- ja jahutussüsteemid võimaldavad tagada stabiilsema sisetemperatuuri ja piisava õhuvahetuse. Nii näiteks on võimalik niiskel suvepäeval õhku kuivatada ja paukuva pakasega mõnusalt sooja tuba nautida. 6. Mugavus – uus korter tähendab enamasti palju rohkem mugavust. Peaaegu kõikides uutes majades on liftid. Lisaks paigaldatakse kortermajadesse ka läbipääsu-, videovalve- ja sidesüsteemid. Kõik see võimaldab kasutada ülikiiret internetti, videolaenutust või jälgida kodus toimuvat igast punktist maailmas. 7. Abiruumid – uute korterite juurde kuuluvad lisaks avaratele üldruumidele ka korralikud abiruumid, mis võimaldavad hoida neis nii rehve, hobivarustust kui ka kohvreid ja hooajal mittevajalikke riideid. Lisaks leiab ühiskasutuses pesu-, spordi- ning saunaruume. 8. Parkimine – kuigi uute korterelamute kinnistud on vanemate korterelamute juurde kuuluvatest parkimisplatsidest väiksemad, on tihti parkimine paremini lahendatud. Enamasti kuulub korteri juurde üks parkimiskoht parklas, maa-aluses parklas või garaažis. Lisavõimalustena on paigaldatud ka autosoojendus- ja -pesulahendused. 9. Paindlikkus – kui otsustada uue korteri kasuks aegsasti, on võimalik uus kodu kujundada oma maitse järgi – valida välja sobivad värvid, parketid ja plaadid. Mõnes projektis saab teha ka muudatusi ruumide paigutuses ja suuruses. 10. Soodustused – uue korteri ost võrreldes vanema korteriga võimaldab kasutada mitmeid soodustusi. Nii näiteks saab uue korteri ostuks parema laenupakkumise, seda nii omafinantseeringu kui ka isegi int- ressi puhul. Lisaks on paljudes uutes projektides erinevad tootjad pakkumas suuri soodustusi nii mööblile kui muule sisustusele. Uutes korterites on tihtilugu ka eelvalmidus rakendada targa kodu lahendusi, mis tagavad energiasäästu ja mugavuse. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Alates tänasest on võimalik meie kodulehel lisaks kinnisvarapakkumiste üld- ja detailinfole, fotodele ning plaanidele tutvuda ka müügiobjekti ümbrusega Google Street View rakenduse vahendusel. Street View (ehk tänavavaade) on Google'i teenus, mille kaudu näeb fotodena eri paigus asuvaid tänavaid ja ehitisi. Kuidas see käib? Rakenduse kasutamiseks kodulehel on kaks võimalust. Esimene võimalus on saada ülevaade ümbrusest kasutades selleks esilehel asuvat kaardirakendust, kus tuleks soovitud piirkonna pakkumistel klõpsata ning lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis soovitud kinnisvarapakkumisele, nii avaneb ekraanivaade, milles on võimalik hiire või navigeerimise nuppude abil ümbrusega 360 kraadi raadiuses tutvuda. Teine võimalus on saada ülevaate kasutades selleks iga kinnisvarapakkumise juures asuvat kaardirakendust, mis asub fotode all. Ümbrusest 360 kraadise ülevaate saamiseks tuleb samuti lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis kinnisvarapakkumisele. Seejärel avaneb aknas ümbruskonna vaade, milles on võimalik hiire või nuppude abil navigeerida.

Külastame traditsiooniliselt Soome elamumessi, mis sel aastal toimub Tamperes. Seoses messikülastusega on 03. augustil meie bürood Tallinnas, Pärnus ja Kuressaares suletud. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel. Elamumessi kohta saab lugeda pikemalt siit.

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot. Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus! LVM Kinnisvara: Merikotka Residents

Avasime juuni viimasel päeval uue Tallinna esinduse, mis meie põhiväärtuste kõrval koondab endas ka uut tehnoloogiat, kunsti ja üritusi. Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Tallinna suurimal ehk 120 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 300 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süstem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt sadu tuhandeid kontakte nädalas. Lisaks võimaldab tehnoloogia meie uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele. Tehnoloogia kõrval pakub kesklinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida kuni keskmise suurusega kunstinäituseid. Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Ja kuigi esimesed kokkulepped on sõlmitud, mahub meile alati ära näiteks üks vanu Tallinna linnavaateid tutvustav fotonäitus. Kõige eelneva kõrval leidsime, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust! Veendumaks, et kõik toimib, toimus 29. juunil esimene üritus, kuhu kutsusime kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasaaidanud inimesed. Teemaüritusel tutvustasime meie erinevate tööpiirkondade ehk Tallinna, Pärnu ja Saaremaa piirkondade toite. Neh'i peakoka Peeter Pihel'i abiga valmisid näiteks Tallinna vürtsikilu & vutimuna, Pärnu lahe siiamari & rukkijahu profitroolid ja Saare lihaveis & marineeritud karulauk. Rohkem pilte üritusest vaata siit

Oleme seisukohal, et Ober Haus kasutab teadlikult ilma loata LVM Kinnisvara poolt toodetud reklaammaterjale. Samaaegselt mõlema firma poolt müüdava arendusprojekti reklaammaterjalide tootmise osas kohtusime eelmisel aastal, et kokku leppida võimalik materjalide koostootmine. Ober Haus´is toimunud kohtumisel sõlmisime kokkulepe, et mõlemad firmad toodavad projektiga seotud materjalid iseseisvalt ning LVM Kinnisvara poolt selleks hetkeks toodetud materjale Ober-Haus ei kasuta, kuivõrd nad ei ole valmis jagama tootmisega seotud kulusid. Vaatmata kokkuleppele ja ka peale eilset veelkordset selleteemalist jutuajamist, lubas Ober-Haus lõpetada materjalide kasutuse täna hommikuks  jätkab Ober Haus ikkagi LVM Kinnisvara poolt toodetud materjale kasutamist. Seejuures ei ole tegemist juhusliku kasutusega kuivõrd materjale on kasutatud mitmetes kinnisvaraportaalides ja erinevate kinnisvarapakkumiste juures ning materjalidelt on kustutatud autorlusele viitavad LVM Kinnisvara logod. Oleme seisukohal, et Ober-Haus´i tegevus on vastuolus seadusega ning et kasutame oma õiguste kaitseks kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. LVM Kinnisvara reklaammaterjal Ober Hausi kuulutus 4.07.2012 kell 14:30 Täiendatud 07. juuli: Sõlmisime Ober-Hausiga 06. juulil kokkuleppe, et kohtume 16. juulil, et leida lahendus tagantjärele tekkinud olukorrale ning arutada kasutatud plaanide kasutamise ja tootmise eest tasumist. Täiendatud 26. august: Peale mitmeid katseid sõlmida kokkulepe kasutatud materjalide tasumise osas oleme veendunud, et Ober-Hausil puudus selleks tahe päris algusest peale ning lubadusi anti sooviga teemat "jahutada".

Soolase merevee ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut. Üürida saab suvekorteri päevaks/paariks, aga ka nädalaks või kuuks. Kuigi suvekodu ostimisega Pärnusse teevad paljud algust juba talvel, on sel ajal üürikorterite valik tagasihoidlik. Lähenev suvi suurendab korterite pakkumiste arvu hüppeliselt. Parim valik on Pärnus saadaval maikuu lõpus ja juunikuu alguses, kui pakkumiste hulk on tavapärasega võrreldes koguni kolmekordne, sest lisandunud on külaliskorterid. Pakkumiste arvu kasvu kõrval tõusevad loomulikult ka hinnad. Pärnus eelistatakse suveks korter üürida peamiselt rannarajooni ja kesklinna - mida lähemal rannale, seda parem. Kõigis teistes Pärnu piirkondades on nõudlus tagasihoidlik. Samas annab see soodsa võimaluse neile suvitajatele, kes ei pea paljuks 10-15-minutilist jalutuskäiku kesklinna. Suve alguses on enamus suvepealinna kortereid pakkumises hinnaga 15-60 eurot ruutmeetri eest kuus. Suur hinnaerinevus on tingitud erinevatest kokkulepetest. Üldiselt kehtib reegel, et mida varem ja pikemaks ajaks üürikokkulepe sõlmida, seda soodsam hind tuleb. Kuressaares on valik napp. Meretaguse Kuressaare turul piirdub pikemaks perioodiks pakutavate suvekorterite arv vaid üksikute valikutega. See aga ei tähenda seda, et juunikuu alguses puhkuseplaane tehes peaks Saaremaa välja arvama. Kuressaare pakub hotellide kõrval laia külaliskorterite valikut. Küll ei tasu neid otsida suurtest kinnisvaraportaalidest, pigem tuleks sobiva peatumiskoha leidmiseks kasutada interneti otsingumootorite abi. Kuigi piirkondade poolest on vaieldamatu lemmik kesklinn ja lossi ümbrus, siis Kuressaare väiksuse tõttu üüritakse kortereid hea meelega kõikides linnaosades. Peale linnakorterite on suvekodudena nõutud korterid ja suvilad mujalgi Saaremaal. Just Saaremaal tasub lühikeste vahemaade tõttu julgelt kaaluda linnakorteri kõrval suvila üürimist. Peamiselt mere ääres asuvad suvilad pakuvad rohkem privaatsust ning võimaldavad üüritud maja jagada kas või mitme perekonna vahel. Nagu Pärnus kergitab suvi koos õhutemperatuuriga üürihindu ka Saaremaal. Samas on need võrreldes suvepealinna omadega tagasihoidlikumad, jäädes 10-40 euro vahele ruutmeetri eest kuus. Külaliskorterite hinnatase on hotellide omast veidi madalam, jäädes 50-70 euro vahele päevas. Haapsalus nädalaks-kaheks üürnikke ei taheta. Vaikses Haapsalus eelistavad puhkajad üürida suvekodusid, mis paiknevad kas vana- või kesklinnas. Teisalt, Haapsalu väiksust ja vahemaid arvestades ei öelda ära ka suvepakkumistest Kastani-Tamme piirkonnas. Üldiselt eelistavad korteriomanikud siiski pikaajalisi kokkuleppeid, mistõttu on nädalaks või paariks sobivat pinda pea võimatu leida. Lühikest aega Haapsalus peatuda soovival külalisel tuleks seetõttu ringi vaadata kodumajutusega tegelevate ettevõtete kodulehtedel. Selle aasta algus tõi Haapsalu üüriturule defitsiidi. Vabanenud pindadele on järjekord ja korralike üürnike leidmine ei ole seega probleem. Ka rahulik Haapsalu järgib suvituslinnade hinnakujundust - tõusnud hinnataseme juures saab korras kahetoalise üürida 150-200 euro eest kuus. Samaväärsete uute, väga heas korras korterite või oma aianurgaga majaosade üür ulatub 500 euroni kuus. Allikas: Äripäev, Kinnisvara juuni 2012 Andmed: LVM Kinnisvara (Pärnu, Kuressaare), Aarete Kinnisvara (Haapsalu)