Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 552 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,4 miljonit eurot. 2013. aasta II kvartalis sõlmiti 543 ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tõusis tehingute arv 1,6% ja rahaline maht langes 3 protsenti. Tehingu keskmine väärtus on langenud 912 euro võrra - 2013. aasta II kvartalis oli see 19745 eurot, 2014 aastal aga 18833 eurot. Kuressaare linnas on tehingute arv tõusnud 49 tehingult 2013. aasta II kvartalis 59 tehingule 2014. aastal II kvartalis ehk 20,4 protsenti. Tehingute rahaline maht langes 3,1 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni. LVM Kinnisvara: 2014 kevadel osteti Saaremaal rohkem, aga odavamat kinnisvara

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas. Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad ka ülejäänud korterid müüdud, hakkab LVM Kinnisvara sealsamas kõrval järgmist kortermaja arendama. Foto: Veljo Kuivjõgi   Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre andmetel ostavad vähemalt selle panga kliendid viimasel ajal kinnisvara suures ulatuses oma raha eest, pangast laenatakse ehk pool vajaminevat osturaha. See on märk majandussurutise, mis kestnud ligi kuus aastat, lõpulejõudmisest. Enne masu oli pea sama kaua buumiaeg, mil pangad pakkusid klientidele aktiivselt laenuraha ja seda võimalust ka kasutati. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing teab isegi juhtumeid, kus 98–99% ulatuses finantseeriti kinnisvara ostu laenuga. “Selle aasta algul tegid firmad meie kontorite kaudu tehinguid, kattes 70% ulatuses ostusummast omavahenditest,“ rääkis Saksing. Vipre meenutas majanduse hiilgeaja kinnisvaraarendusi ja leidis, et ka Saaremaal tehti probleemseid arendusi, aga arvuliselt muu Eestiga võrreldes vähem. “Ma siiski ei saa väita, et arendajate käekäik oleks siin parem olnud kui mujal,“ selgitas Vipre. Nii hulluks, et uued majad lausa maha lammutada, meil olukord siiski ei läinud. Küll aga müüdi veel sel kevadel Kihelkonna vallas Neeme külas Männi asumis kahekordne palkmaja üle nelja korra alghinnast odavamalt. 2008. aastal küsiti kaks miljonit krooni, tänavu aprillikuus müüs pankrotihaldur Tarmo Villman viimase maja üheksast, mis jõuti valmis ehitada, hinnaga 30 000 eurot. Sealne arendusprojekt nägi aga ette vähemalt 64 uue elumajaga küla. Nüüd on pankrotihalduril veel müüa 44 hoonestamata ca poole hektari suurust kinnistut. 30. mail oksjonikeskus.ee keskkonnas algaval oksjonil on Neeme küla Kadaka tee 4 krundi alghind 2500 eurot. Kas aga krundi ostjad sellele ka maja peale ehitama hakkavad, selles siinsed inimesed kahtlevad. Liiga kauge koht kuressaarlastele. Mandri inimestel on aga Saare maakonnas valida parema asukohaga krunte, maju ja isegi talukohti. Kuressaare kinnisvara hinnad riigis üle keskmise Kuressaares on buumiaja “saatusega“ Vallimaa 26 kortermaja. Majas on vähemalt kolm korterit veel müümata. Asjatundjate hinnangul pole selle maja välis- ja siselahendus traditsioonilised, seetõttu müümine nii visalt edenebki. Paremini läks Tolli 12/Tiigi 2 majaga, kus viimased korterid müüdi eelmisel aastal. Olgugi et mõned saarlased arvavad, et Kuressaare korterite hinnad on võrreldavad Tallinna omadega, see päris nii pole. Aga seda arvavad need, kes korterit osta tahavad, korterite müüjad on teisel arvamusel. Näiteks ühe kolmetoalise nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud Kuressaare korteri hinna eest võiks Valgas, Jõhvis või Jõgeval osta kolm sarnast korterit. Kuressaare hinnad on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harjumaa hindade järel viiendal-kuuendal kohal koos Haapsaluga. “Oksjonikeskuse kaudu enam väga palju soodsaid pakkumisi ei ole, need ajad on möödas. Kellel oli võimalik, need said selle kaudu kinnisvara osta, aga vahepeal olid ka ebaselged ajad, huupi ei ostetud,“ rääkis Saksing kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonitest. Tema on seda meelt, et kinnisvarasse on mõttekas investeerida ja need, kes masu ajal ostsid, on praeguste hindadega võrreldes tublisti võitnud. Tarmo Vipre tõi Kuressaare kinnisvaraturust välja lühianalüüsi, millest selgub, et viimasel kahel aastal siinsete korterite hinnatase sisuliselt muutunud ei ole, küll aga on elamute hind tõusnud 18%. 2012. aastal müüdi Kuressaares 27 elumaja mediaanhinnaga 60 000 eurot ja 2013. aastal 26 elumaja mediaanhinnaga 73 000 eurot. “Kuna tehinguid tehti vähe, siis ei kajasta see niivõrd hinnatõusu, pigem seda, et tehinguid tehti veidi kallimate elamutega,“ arvas Vipre. Kortereid müüdi viis korda rohkem ehk 2012. aastal 133 korterit keskmise hinnaga 658 eurot/m2 ja 2013. aastal 134 korterit, mediaanhind 650 eurot/m2. “Kuressaare korterite hinnatase on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena, mediaanhind ca 600–700 eurot/m2 piires. Tehinguid tehti valdavalt 2- ja 3-toaliste tüüpkorteritega,“ selgitas ligi kümme aastat pangas töötanud Vipre. Tema hinnangul tehakse uute korteritega üsnagi vähe tehinguid, keskmine hinnatase on 850–1200 eurot/m2. Krunte müüdi Kuressaares kaks aastat tagasi seitse mediaanhinnaga 7,7 eurot/m2 ja mullu 14 mediaanhinnaga 7,4 eurot/m2. See on ka mõistetav, sest linnas on hoonestamata krunte suhteliselt vähe. Kunagisi mitme tuhande ruutmeetrisi kinnistuid mõõdetakse üldjuhul kaheks, sest ei jaksata enam hooldada. Kuressaare külje alla Kudjape alevikku Sepamaa lahe äärde kavatseb LVM Kinnisvara arendada ligi 30 kinnistuga elamukvartalit. Lahevere elamukvartali arendus “Tahaks hakata toimetama ka elamuturul natuke, et pakkuda mõistliku hinnaga uut ühepereelamut. Tundub, et nõudlus on olemas. Lahevere piirneb linna viimaste tänavatega, planeering on kehtestatud ja praegu kasvavad seal kadakad. Võib-olla me kogu piirkonda ei jõua välja ehitada, aga hakkame otsast peale. See on meil sügisene plaan. Kui saame projektid paika, saame vaikselt arendusega alustada,“ rääkis Saksing Meie Maale. Kruntidena nad maad müüa ei soovi, ikka majad valmis ehitada ja elamuid müüa, praeguse kava kohaselt alustuseks 3–5 maja. “See turg on Kuressaares ja selle lähiümbruses sisuliselt tühi. Kümmekond maja on pakkuda, aga selline saja tuhande euro kanti keskmise suurusega elamu – 120–130 ruutu pluss abiruumid –, sellist pakkumist praktiliselt pole, kuid nõudlust meie hinnangul nagu oleks,“ arvas LVM Kinnisvara juhatuse liige. Saksingu arvates on korterituru kõrval hakanud ka Kuressaares liikuma elamute pool, seepärast linna servas sellega algust ka tehakse. “Kõigepealt tahaks trassidest ühe osa valmis ehitada. Läbirääkimised ehitajatega on alles algusjärgus, seepärast pole me Lahevere arendust veel ka oma kodulehel tutvustanud.“ Majad olgu merest ohutus kauguses Ingmar Saksing ütles, et 2005. aasta jaanuaritorm näitas selgelt ära, kuhu võib maja ehitada ja kuhu mitte. “Võid ju tahta mere ääres olla, aga looduse vastu ei saa ja merest ohutu kaugus on oluline. Lahevere maale võib ehitada, see on kadakane tükk ja tahaks seda tervikuna lahendada.“ Krundid jäävad seal kahe tuhande ruutmeetri kanti, et säiliks privaatsus. Meri paistab ära ka Merikotka 9 kortermaja kolmandale korrusele ja enne jaani kavatseb LVM Kinnisvara korraldada selle maja viimastele seni müümata korteritele aktiivse kampaania. Küll aga on firmal soov sealsamas alustada uue kortermaja ehitamist. “Projekteerimine käib, aga ehitamise otsust täna veel pole. Paari-kolme kuu pärast on asi selgem, kas ja millal alustame,“ ütles Saksing. Merest ohutusse kaugusesse jääb ka Aia 51 kinnistu, kuhu OÜ Spetsiaalne taotleb linnavolikogult 12 korteriga elumaja ehitamist. Volikogu teeb otsuse selle nädala neljapäeval. Ettevõtte juhatuse liige Marion Toompuu ütles Meie Maale, et see maja tuleb alternatiivküttega, väljaspool keskküttesüsteemi. Kombineeritud variant: maaküte, õhkküte, päike. Lisaks ventilatsioonid, mis pretendeerivad sõna otseses mõttes A-klassile. Korteri ostjatele lubavad arendajad, et kommunaalkulud jäävad majas üsnagi madalaks. Aia 51 maja peaks valmima järgmisel suvel. Tänavu saab aga Kuressaare kesklinnas Garnisoni tänaval valmis Saaremaa Seppade kuue korteriga elumaja ja kui selle maja korterite müük läheb kiiresti, hakkavad sepad sinnasamasse kõrvale Torni tänava äärde ehitama teist kortermaja. Tänavaäärne dolomiidist piirdeaed juba kerkib. Allikas: Meie Maa, 26. mai 2014

Maa-ameti kinnisvaratehingute andmeil on Saare maakonnas selle aasta esimese kvartali jooksul tehtud kinnisvaratehinguid tublisti enam kui mullu samal ajal. Loe edasi saartehaal.ee

Käesoleva aasta esimeses kvartalis sõlmiti Saaremaal 505 kinnisvaratehingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 38,7 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 46,2 protsendi võrra. 2013. aasta esimese kvartali tehingute koguväärtus ulatus 7,3 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 1000 euro võrra. Kui 2013. aastal oli see 20 154 eurot, siis 2014. aastal aga juba 21 243 eurot. Kahekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasv esimeses kvartalis üllatas, kuivõrd just see periood on olnud läbi aastate kõige tagasihoidlikum kinnisvaraturul. Laupäeval tasub tulla SEB uue kodu päevale Kuressaares, sest eripakkumisena saavad ostjad hindamise ja kodukindlustuse LVM Kinnisvarast tasuta.

Kui Oma Kodu Merikotka Residentsi esimest korda uudistamas käis, olid ehitajatel veel käed-jalad tööd täis. Ehitus oli jõudnud finišisirgele ning hoonest võis juba aimata tulemuse sisulist ja vormilist täiuslikkust. LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing teeb uudishimulikele ajakirjanikele põhjaliku ekskursiooni ja ütleb uusehitise plussidest kõneldes, et tegemist on sisuliselt esimese päris uue majaga, mis on pärast masuaastaid Kuressaarde ehitatud. “See on esimene väga selge argument, miks rahval võiks Merikotka Residentsi vastu huvi olla.” Järgmine pluss on kindlasti idee pakkuda klientidele n-ö proovielamise võimalust. “Autode puhul on ju täiesti tavaline, et ostuhuviline saab näidisautoga proovisõitu teha, miks mitte kasutada sama võimalust korteri ostmisel? Inimene veedab siin näiteks ühe nädalavahetuse. Niimoodi saab potentsiaalne tulevane korteriomanik väga selgelt tunnetada, kuidas talle selline korter ja selline maja istuvad.” Kõlab põnevalt ja vägagi mõistlikult. LVM Kinnisvara: Merikotka Residents Foto: Irina Mägi Loe edasi saartehaal.ee  

Ehkki Kuressaare kinnisvaraturg pakub uusi kortereid omajagu, nende suurt ostutungi kõrge hinna tõttu ei ole."Nõudlus küll on, ent kuna vanemate korteritega võrreldes on uute hinnaklass ikka tunduvalt kõrgem, avaldab see oma mõju," ütles LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja Heidi Puppart Kadi raadio uudistele. Praegu pakub LVM Kinnisvara uusi kortereid Kuressaares kahes majas, üks asub Vallimaa, teine Merikotka tänaval. Vallimaa tänaval tuleb korteri ruutmeetri hinnaks keskmiselt 1000 eurot. Merikotka tänava uues kortermajas algab ruutmeetri hind 1200 eurost. Ruutmeetri hind kujuneb Pupparti selgitusel ehitushinnast ja ehituseks kasutatud väga kvaliteetsetest materjalidest. Ka on näiteks osas Merikotka korterites sees köögimööbel ja -tehnika. "Eeliseks uue korteri kõrge ostuhinna juures on aga kindlasti selle väikesed ülalpidamiskulud. Ka on näiteks Merikotka tänava uus kortermaja Kuressaares ainuke, mille katusel toodavad energiat päikesepaneelid," rääkis Puppart. Merikotka tänava vastvalminud majas on 14 korterit, valdavalt kahe- ja kolmetoalised, üks ka neljatoaline. Korteritest neli on müüdud, kaks broneeritud. Vallimaa tänava majja on ehitatud ühe- ja kolmetoalised möbleerimata korterid, millest saadaval on veel seitse. Selles, et Kuressaares lähiajal veel uusi kortermaju kerkib, LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja väga kindel ei ole. Ettevalmistusi Pupparti teadmisel uute hoonete ehitamiseks küll tehakse, aga ehitushind seab oma piirid ja nii ei julge ta väita, et mõni arendaja peagi kopa maasse lööks. Ta lisas, et üks kortermaja on valmis saamas Garnisoni ja Torni tänava nurgal, ent milliseks kujuneb sealsete korterite hinnaklass ja millal need müüki tulevad, pole veel teada. Allikas: Saarte Hääl, 14.11.2013 Merikotka Residents: Merikotka 9, Kuressaare 

Kuressaares Merikotka elurajoonis tänavu aprillis alustatud uuselamu, Merikotka Residentsi ehitusega on jõutud sinnamaani, et läinud reedel peeti sarikapidu. Merikotka 9 sasse uuselamusse kortereid müüva LVM Kinnisvara maakler Maive Kokk kinnitas, et ehitus on püsinud kenasti graafikus ja juuni lõpuks on majakarp koos. "Ehitusmehed ja maalrinaised on tublid ja usinad ning on teinud oma tööd korrektselt. Seda vaatepilti sai kaeda mineval reedel toimunud sarikapeol," tõdes Kokk, kelle sõnul avaldas tellija sarikapeoga tänu kogu ehitustiimile. Loe edasi saartehaal.ee Sarikapidu peetud: töödega ollakse sedavõrd graafikus, et juunikuu lõpuks on majakarp täielikult koos. Foto: Maive Kokk

Neil, kel soov puhkuse ajal kodulinnast eemalduda ning kaunil ajal vaiksemat pelgupaika otsida, tasub kiirustada. Üüripindade pakkumised leiavad huvilise loetud päevadega - nõnda võib aeglasem valija sootuks ilma jääda. Kauni mereranna ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut, kinnitab Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara esindaja Pärnus. Üürida saab suvekorteri nii päevaks-paariks kui ka nädalateks. Loe edasi e24.ee Mereäärne suvila Pärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi külas, 5 km Kabli rannast on iga puhkaja unistus ja leiab suvekuudeks üürilised varakult.

LVM Kinnisvara Kuressaare esindusel on plaanis korraldada müügis olevate elamispindade tutvumispäevi, kus kõik huvilised saavad ühel kindlal kellaajal pakutava objektiga tutvuda. Päris esmakordsed taolised tutvumisüritused LVM-i maakleri Maive Koka (fotol) sõnul ei ole. “Oleme neid ka enne korraldanud, aga seekord otsustasime rohkem silma paista,” selgitas ta. Koka sõnul tuli neil idee lisada kõnealuste tutvumisürituste info kuulutusstendidele, kuna nii jääb see silma igale möödakäijale, kes ei külasta pidevalt kinnisvaraportaale internetis või ei juhtu ajalehte lugema, kui vastav reklaam lehes. Loe edasi  saartehaal.ee LVM Kinnisvara: Maive Kokk

Saare maakonna esimest päikesepaneelidega kortermaja ehitatakse Kuressaares Tuulte Roosi elamukvartalis ja esmaspäeval pandi sellele majale pidulikult nurgakivi. Loe edasi meiemaa.ee Fotol Korberi esindaja Lembo Piip, Kuressaare linnapea Mati Mäetalu ja abilinnapea Tiina Talvi. Foto: Veljo Kuivjõgi

Üks põhjus, miks kinnisvarabüroodel pole Kuressaares üürikorteri otsijaile suurt midagi pakkuda, on see, et paljud inimesed eelistavad oma korterisse ise üürnikke otsida. Kuidas siiski üürikorter endale leida selgitab Heidi Saarte Hääles Kutseline kinnisvaramaakler Heidi Puppart

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot. Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus! LVM Kinnisvara: Merikotka Residents

Levinud on eksiarvamus, et kümne tuhande euroga ei ole võimalik täna korterit osta. Viimased viis aastat on arusaamu kinnisvaraturul suuresti muutnud, sest selle eelarvega on kodu ostmine võimalik kõikides Eesti linnades. Koostasime ülevaate kümnest suuremast linnast, kus keskmise aastapalga eest korteri osta saab: Tallinn - Tuisu tänaval, 23 m², hind 9500€ Tartu - Kroonuaia tänaval, 22,6 m², hind 9500€ Pärnu - Riia maanteel, 37,3 m², hind 5850€ Kuressaare - Koidu tänaval, 25,5 m², hind 10000€ Haapsalu - Jalaka tänaval, 71,3 m², hind 9000€ Narva - Kangelaste prospektil, 47,5 m², hind 9000€ Rapla - Tallinna maanteel, 38,5 m², hind 8000€ Võru - Tartu tänaval, 48,5 m², hind 5200€ Viljandi - Raudtee tänaval, 50,7 m², hind 7800€ Põlva - Vabriku tänaval, 38,6 m², hind 3800€ Allikas: LVM Kinnisvara, City24 LVM Kinnisvara: Rohu 44, Pärnu

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest. Oma kodu loob stabiilsust Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital. Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab. Sobib liikuvale inimesele Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma. Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine. Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini. Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega. Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kas koduks valida korter või maja? Korteri kasuks tasub otsusta alljärgnevatel põhjustel: Hooldusvaba - korteri hooldamise ja haldamisega tegeleb ühistu. Maksta tuleb küll rohkem, kuid muru niitmise ilusa rannailma või lume lükkamise hea suusailmaga saad jätta kellegi teise hooleks. Samuti võid iga hetk ette võtta pikema reisi, ilma, et peaksid kellegiga kütmise osas kokku leppima. Mugavus - ainus mure on maksta igakuine arve. Seejuures ei pea orienteeruma elektri-, vee-, kanalisatsiooni-, küttesüsteemide töö- või hoolduspõhimõtetes. Maamaks - korteri juurde kuuluva maa eest tuleb loovutada reeglina mõnikümmend eurot aastas. Teatud juhtudel on aga korteri juurde kuuluva maa eest maks nii väike, et maamaksuteadet ei väljastatagi. Turvalisus - tänaseks on enamik trepikodasid suletud ning nendesse pääseb vaid koodi või võtmega. Lisaks paigaldatakse järjest rohkem valvekaameraid. Ka naabrite vahetu lähedus lisab turvatunnet. Müük - kui korteriturg on aktiivne aastaringselt kõikjal Eestis ning korterile ostja leidmine on 15 päeva küsimus, siis elamuturg on hooajaline. Seejuures linnamajadele leidub ostjaid valdavalt ainult kevadel ja sügisel, maamajadele aga peamiselt suve alguses. Kättesaadav - kui  korterite hinnad algavad tuhandetest eurodest, siis elamute hinnad algavad aga kümnetest tuhandetest eurodest. Seejuures on alla kümne tuhande euro võimalik osta korter igas Eesti linnas! Valik - mõne erandiga saab korteri üürida või osta igas linnaosas või asulas, seejuures ulatub valik sadadesse. Korter on võimalik valida isegi ruutmeetri täpsusega! Elamute puhul on valik tunduvalt tagasihoidlikum. Seejuures tuleb teatud piirkondadesse sobiva maja ostmiseks ringi vaadata kuid, kui mitte aastaid! LVM Kinnisvara: korter Nafta 6, Tallinn

Kas kinnisvara osta või üürida? Kuidas on võimalik kinnisvaramüüki kiirendada? Milliseid kinnisvaratehinguid ei maksustata tulumaksuga? Nendele ja veel paljudele teistele kinnisvarateemalistele küsimustele vastame laupäevastes Nurgakivi saadetes. Saadet saab vaadata TV3´s laupäeviti 11:00 ... 11:30 ja järelvaadata meie või TV3 Play kodulehel.

Kas koduks valida korter või maja? Maja tasub valida alljärgnevatel põhjustel: Abiruumid - kuigi korteri juurde kuulub reeglina panipaik, on majas lisaks abiruumidele enamjaolt ka kelder ning pööning, mida saab täiendavalt abiruumidena kasutada. Krunt - kuigi ruutmeetrite poolest on korterelamute juurde kuuluvad krundid suuremad, on elamu juurde kuuluvat maad omaniku kasutuses rohkem. Lisaks võid seda kasutamise parima äranägemise järgi. Ja loomulikult on oma peenralt korjatud maasikad kõige magusamad. Hoolduskulud - majaga seotud kulud ruutmeetri kohta on madlamad, kui korteril, sest kõiki töid ei ole vaja tellida. Lisaks on muru niitmine ja lumekoristus hea treeningu eest. Ära jäävad ka ühistuga seotud kulud. Vabadus -  ühistutes on kodukord, mida tuleb jälgida nii autode parkimise, kui pesu kuivatamise osas, oma maja puhul oled otsustes vaba. Privaatsus - korteri puhul pead arvestama naabrite ja nende lähedusega, majas elades kohtud nendega siis, kui ise seda soovid. Paindlikkus - korterelamus pead lähtuma enamuse huvist, majas võid remondi või uue pliidi ehitusega alustada millal tahes. Asukoht - elamud paiknevad reeglina rohelistes piirkondades eemal kesklinna mürast, tihedast liiklusest ja teenindusettevõtetest. .                          LVM Kinnisvara: elamud paiknevad reeglina rohelistes piirkondades

Vaata, millised olid LVM Kinnisvara blogi 2011. aasta loetuimad kanded: "Me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga!" Piltuudis: uus tänav kestis vaid mõni nädal Kohtutäiturite praktika ei võimalda osaleda enampakkumistel 30% Eesti elanikest

Kirjutasime hiljuti põhjustest, miks tasub kinnisvara osta, mitte üürida. Oma kodu on paljude unistus, kuid just viimased aastad on muutunud selle väga ebamugavaks teemaks. Enne päris oma kodu ostmist tasub vähemalt kaaluda üürimise eeliseid ostmise ees. Alljärgnevalt 7 põhjust, miks tasub kinnisvara üürida, mitte osta: Hooldusvaba - kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Lisaks puudub vajadus muruniiduki, aiatööriistade, lumelabida või akutrelli järele. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulusid. Mure lahendamiseks piisab vaid e-mailist või telefonikõnest omanikule/haldajale. Vabadus - üürnikuna võid vabalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine. Paindlikkus - üürilepingud sõlmitakse täna reeglina kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga-aastaselt läbi rääkida. Eluasemelaenu puhul see võimalus puudub. Säästmine - tänaste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine reeglina ostmisest odavam. Reeglina ei pea ostma endale ka esiku- ja köögimööblit. Nii on võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Kättesaadav -  üürilepingu sõlmimimiseks peab kontol olema 1 .. 3 kuu üürisumma, kinnisvara ostmine toob aga endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 10 .. 20 protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saad üürnikuna elada piirkonnas, millest omanikuna võid vaid unistada. Madal risk - kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad, kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Maksuvabastus - üürnikuna ei pea Sa üldjuhul maksma kinnisvaraga seotud makse ja koormatisi. Tihti sisaldab üür ka mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel sisaldab üür isegi kõiki kõrvalkulusid. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Poolt- ja vastuargumentide kõrval tasub kõrvutada ka numbreid. Kas kinnisvara osta või üürida saad arvutada siin LVM Kinnisvara: osta või üürida?

Meie bürood on suletud 23. detsembrist kuni 02. jaanuarini. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Kolimine võib olla stressirohke ja kallis. Kolimist planeerides on aga võimalik võita nii aega, kui raha. Alljärgnevalt 15 võimalust, kuidas säästa kolimiskuludelt: Koosta kolimiseks plaan ja eelarve. Koosta tegevustest nimekiri, nii ei unune kolimispäeval midagi kriitilist ja ühtlasti saad kokku arvutada ligilähedase ettevõtmise maksumuse. Küsi pakkumisi mitmelt kolimisfirmalt. Kindlasti oskab usaldusväärseid ja soodsaid kolimisfirmasid soovitada ka Sinu kinnisvaramaakler. Sorteeri ja vabane asjadest, mida ei kasuta või ei vaja. Vii ebavajalik komisjonimüüki, anneta heategevuseks või viska ära. Nii ei pea maksma üleliigsete asjade kolimise eest. Ära äraviskamisega hoogu mine. Kolides leiad asju, mida väga tihti ei kasuta. Mõistlik oleks endalt küsida, kui sageli neid vajad. Kui viimasel paaril aastal pole neid kasutanud, võid kaaluda äraviskamist. Samas hiljem uute asjade ostmine on kõige kallim lahendus. Paki sarnased asjad kokku. Paki mänguasjad mänguasjade juurde ja köögitarvikud köögitarvikute juurde. See võimaldab kiiremat kolimist ja teeb lahtipakkimise lihtsamaks. Otsusta, millised asja ja kas üldse plaanid ise kolida. Maalid, ehted, toalilled ja arvutid ning asjad, mida vajad kolimise ajal, oleks mõistlik ise kolida. Kasuta kolides õige suurusega kaste. Tühjades kastides kipuvad asjad purunema. Ka liiga tihedalt pakitud asjad võivad kolides puruneda. Rasked asjad paki väikestesse kastidesse. Kasti kaal ei tohiks ületada 20 kilogrammi. Nõud ja teised kergesti purunevad asjad paki eraldi paberisse. Vajadusel osta mullikilet või teisi pakkevahendeid, sest purunenud asjade asendamine on kindlasti kallim. Sildista iga kast. Orienteerumiseks on mõistlik kleepida silt igale kasti küljele. Kui kasutad värvilisi silte ja uue kodu plaani, saad lasta asjad kolimisfirmal kohe õigetesse tubadesse paigutada. Nii ei teki ooteaegu asjade mahalaadimisel. Hoia dokumendid ja tähtsad numbrid käepärast. Hea oleks salvestada ka kolimisfirma kontakt telefoni. Varusta kolimisfirma täpse aadressi ja juhistega. Võimalusel trüki välja ka kaart. Nii ei kulu kallis aeg uue koha leidmisele. Korralda aegsasti laste hoidmine. Kolimine on stressirohke ja emotsionaalne protsess. Lapsed saavad kindlasti aidata oma asju sorteerida ja pakkida eelnevalt, kuid kui võimalik, siis tuleks nad kolimisprotsessist eemal hoida. Tee arvuti kõvakettast varukoopia. Uues kodus kontrolli koheselt üle saabunud mööbel ja kastid. Kahjustuste korral tee märkus koheselt.

Ostjana pead arvestama, et lisaks ostuhinnale tuleb tasuda veel mitmeid tasusi ning lõive, mis on otseselt või kaudselt seotud kinnisvaratehinguga. Samas teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest. Kinnisvara ostmisel eluasemelaenuga pead arvestama alljärgnevate väljaminekutega: esimene sissemaks, laenulepingu tasu, käendustasu*, ehitusekspertiisi tasu**, vara hindamise tasu, kodukindlustusmakse, elukindlustusmakse*, laenukindlustusmakse*, notari tasu, riigilõiv. * Sõltub tehingu iseloomust ** Soovituslik LVM Kinnisvara: teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud. Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus. Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu. Rohkelt kaebusi Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid. Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara. Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja. Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult. Millal hakkame tegutsema? Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest. Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks. Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses. Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal. Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil. Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega? Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha? Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest? Koolituse vajalikkus Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas. Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti. Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks. Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine. Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks. Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus. Seadus maakleritele Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks. Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed. Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud. Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse. Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: E24

Kõik võtmed ja puldid - otsi aegsasti välja kõik laste, vanemate ja sugulaste võtmed. Pea meeles, et vähema, kui 3 võtme ja ühe puldi üleandmine ei ole hea tava. Valvesüsteemi, läbipääsu ja välisukse koodid - oluline on valvesüsteemi puhul peakood, mis võimaldab ostjal süsteemi uuesti ilma täiendavate kulutusteta häälestada. Kasutusjuhendid - lisaks süsteemide ja seadmete kasutusjuhenditele tuleks üle anda ka süsteemide teostusjoonised. Teenustepakkujate nimekiri - koosta varakult nimekiri elektri-, vee-, kütte-, valve-, side- ja prügiteenuse pakkuja kontaktidega, nii ei kulu üleandmisele tunde. Remondi/hooldusmeeste kontaktid -  aastate jooksul välja kujunenud teada tuntud meistrite kontaktide üleandmine ei ole kohustuslik, küll lihtsustab see paljude edasiste küsimuste lahendamist. Korteri puhul haldaja kontaktid - olulised on raamatupidaja ja juhatuse liikme kontaktid. Kui haldajaks on haldusfirma, peaks teada halduri nime, kes konkreetselt korterelamuga tegeleb. Korteri puhul koopiad kodukorrast ja muudest otsustest - nii ei tekita autode parkimine ja algav trepikoja remont naabrite vahel pingeid. Kviitungid viimase arvete tasumise kohta - tarbitud teenuste eest tuleb tasuda kuni otsese valduse üleandmiseni. Kui kõiki arveid ei ole üleandmise ajaks veel saadetud, lepi kokku, kuidas saad need peale tasumist ostjale edastada. Lepingud, projektid, load ja plaanid - üle tuleks anda kogu dokumentatsioon. Kui Sul on huvi jätta dokumendi originaal endale, pead ostjale andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Lisaks päraldistele müügilepingus kokkulepitud vallasvara - kindlasti tuleb üle anda müügilepingus kokkulepitud sisustus, mööbel ja seadmed. Lihtsam kirjutamisest on seejures teha fotod ning lisada need üleandmise-vastuvõtmise aktile.

Alusta õige hinnaga - alustades peaks hind olema võimaliku hinnavahemiku alusmises, mitte ülemises osas. Valmista oma kinnisvara müügiks ette - tee seda 1 .. 2 nädalat enne, kui alustad müügiga, nii ei pea esimesed huvilised ootama, millal maja või korteriga tutvuda saavad. Ole näitamise aegade osas paindlik - loomulikult võib olla häiriv seda teha tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel, kuid mida varem seda tulevane omanik näeb, seda kiiremini jõuad müügini. Kui korter või maja on tühi, jäta oma maaklerile võti, nii kiirendad müüki. Ole valmis pakkumisteks - mõtle eelnevalt läbi, mis hind ja tingimused Sind rahuldavad. Nii saad pakkumistele kohe vastates müügiprotsessi kiirendada.  Ole valmis hinda langetama - kui kinnisvara on olnud müügis juba rohkem, kui kuu, ilma et keegi oleks sellega tutvunud või sellele hinnapakkumise teinud, ole valmis hinda langetama. Müüdud!

Maksusoodustused - seadus võimaldab täna maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on maksuvabad osade kinnisvaratehingutega seotud kulud Väärtuse kasv - kinnisvara on pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase 15 aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt 50%. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Omakapital - makstud üür on raha, mida Sa kunagi enam ei näe, samal ajal, kui laenumaksetest koguneb ka mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital Säästmine - kinnisvara ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmisega. Enamikel juhtudel, kui müüakse elukohta, on laekuv raha maksuvaba. Samal ajal, kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Tänased üürilepingud on lühiajalised ning elukohta tuleb vahetada tihti. Seetõttu saad säästa ka kolimis- ja üürilepingute sõlmimisega seotud kuludelt. Ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist ka pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üüridel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Vabadus - omanikuna võid vabalt otsustada, kellega koos elad ja kui palju külalisi endale koju kutsud! Samuti oled vaba kodu kujundamisel ja remontimisel ning oma lemmikvärvi kellegiga kooskõlastama ei pea. Stabiilsus - elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel,  samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab. LVM Kinnisvara: kas kodu või üürikorteri võtmed?

Tea, mida saad endale lubada. Üldiselt saad osta endale kodu, mis võrdub Sinu 4 .. 6 aasta sissetulekuga. Koosta oma soovidest ja eelistustest nimekiri. Seejärel koosta neist pingerida - soovid elada linnas või maal, korteris või majas? Otsusta, kus soovid elada. Pane kirja piirkondade ja/või linnaosade plussid ja miinused, võttes arvesse eelistustest koostatud pingerida. Alusta säästmisega. Kas Sul on piisavalt sääste esimese sissemaksu tegemiseks? Ideaalis peaks Sul selleks olemas olema 33 protsenti ostuhinnast. Samuti ei tasu unustada tehinguga seotud kulusid: maakleri-, hindamis-, laenulepingu- ja notaritasusid ning riigilõivu, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 2 .. 7 protsendi vahele ostetava vara hinnast. Oma ülevaadet oma kohustuste kohta. Tea, kui suured kohustused oled võtnud seoses liisingute, krediitkaartide ja järelmaksudega. Testi oma laenuvõimet. Kui suure/väikese laenu saad tegelikult võtta saad arvutada siin. Küsi pangast eelotsus. Võta ühendust oma pangaga ja küsi üle laenusumma, dokumentide ja tähtaegade kohta. Kaalu alternatiivseid võimalusi. Kas saaksid kasutada KredExi eluasemelaenu käendust? Arvuta kokku tulevased kulud. Kui suured saavad olema uue eluaseme kulud: maamaks, kindlustusmaksed, hooldus- ja küttekulud. Leia kogenud kinnisvaramaakler. Keegi, kes Sind aitab ja esindab. Kinnisvara müügikuulutus

Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse. Samas on maksustatavate tehingute kõrval tänases seaduses kirjas ka 6 juhtu, kus kinnisvaratehing on maksuvaba. Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui*: kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Kuna elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis ehk pole vahet, kas see on näiteks päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud. kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel; kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Seejuures tuleb meeles pidada, et maksuvabastuse rakendamisel peavad olema täidetud kõik kolm tingimust: eluruum ja maa on ostueesõigusega erastatud ja kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit; ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel; maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana. Last but not least - Tulumaksuseaduses on sätestatud maksustatavate tululiikide mitteammendav loetelu, samas kui maksuvabade varatehingute loetelu on lõplik. * Kui sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.

Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse, sest hilisem teadmine või isegi tehingust loobumine võib kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuvad nõuded. Alljärgnevalt 5 küsimust, millele peaks teadma vastust enne kinnisvaramüügiga alustamist: Mida maksustatakse? Tulumaksuga maksustatakse vaid kasu kinnisasja müügist või vahetamisest. Samas võib maksustatav kasu tekkida ka tasaarvestuse tulemusena. Näiteks võib kasu tekkida ka siis, kui kinnisvara ostja tasub müüja võlad (tagastab eluasemelaenu) ja müüjale raha ei laekugi. Milline on soetamismaksumus? Soetamismaksumus on vara omandamiseks tehtud kulud (ostuhind), vara parendamiseks  ja täiendamiseks (ehitusluba!) tehtud kulud, makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks notaritasu, riigilõiv) ning omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu). Lisaks on õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud kulud. Näiteks võib maha arvata maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu. Kõiki varaga seotud kulusid siiski maha arvata ei saa. Näiteks ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jne). Milline on turuhind? Kuigi seadus räägib müügihinnast, võimaldab turuhind välja arvutada ligikaudse maksustatava tulu, sest üsna suure tõenäosusega kujuneb müügihinnaks just turuhind. Kiireim (tasuta!) võimalus teada saada oma kinnisvara ligilähedane turuhind on Maa-ameti tehingute andmebaas, mille leiab siit. Milline on maksumäär? Tulumaksumäär 2011. aastal on 21%. Kas igasugune kinnisvara võõrandamine on makustatav? Ei ole. Seaduses on kirjas hulk maksuvabastusi. Ühest peamisest maksuvabastusest ja selle muutusest oleme kirjutanud siin. Kõigist maksuvabadest kinnisvaratehingustest pikemalt kirjutame aga järgmine nädal.

Saare maakonnas on kinnisvaraturg sügise tulekuga elavnenud. Üürikorterite defitsiit hakkab vähemalt Kuressaares kaduma ning hoogustumas on tendents, et soome pensionärid müüvad oma siinse kinnisvara maha. Loe edasi saartehaal.ee MÜÜDUD: LVM Kinnisvara maakleri Heidi Pupparti sõnul müüs ta viimati maha soomlasele kuulunud korteri Tuulte Roosis. Foto: Egon Ligi