Milline on Eesti kinnisvaraturu tulevik?

Ingmar Saksing 26. märts 2009
Milline on Eesti kinnisvaraturu tulevik?

Enam kui 50 aastat tagasi tundus tulevik seonduvat kosmosega. Tänases kiiresti muutuvas maailmas on ka aasta pikk aeg ja tulevikku ennustada on keeruline. Küll võib välja tuua trendid ja arengud, mis aasta või paari jooksul kinnisvaraturul aset leiavad. Lähiajal jõuab kindlasti lõpule kinnisvarapakkumiste lõplik kolimine internetti. Protsess sai alguse 2000 aastal, tänane tehnoloogia areng on seda ainult kiirendanud. Tõenäoliselt jõuab protsess lõpuni lähima aasta jooksul. Populaarsemaks muutuvad tasuta või väga väikse tasuga kinnisvaraportaalid, kus oma pakkumisi saavad lisada ka eraisikud. Aasta pärast on turul tänasest poole vähem kinnisvarafirmasid ja – maaklereid. Kindlasti muutub ka firmade kuvand – turul ei ole vaid punased, kollased ja rohelised kinnisvarafirmad. Olulisema osa turust moodustab üüriturg. Kõrgemate omafinantseeringute tõttu peavad paljud kliendid tänase ostuotsuse edasi lükkama. Veel pikemas perspektiivis hakkab tarbijakäitumine sarnanema euroopalikule mudelile, mille järgi noorte esimene kodu on üürikodu. Seejärel, kui on piisavalt kogunenud sääste ostetakse esimene päris oma kodu, milleks on eelkõige korter. Pere suurenedes soetatakse suurem elamine (maja, ridaelamu). Laste kodust lahkudes müüakse suureks jäänud kinnisvara ja ostetakse väiksem. Lõpuks kolitakse heas mõttes vanadekodusse. Kas tänasest arvates 50 aasta pärast on pildil kujutatud visioon realiseerunud?

Korteriostja tänased eelistused

Ingmar Saksing 31. jaan. 2009

Kinnisvara väärtust on siiani määranud kolm omadust - asukoht, asukoht ja veelkord asukoht. See enam ei kehti. Täna on need kolm omadust - hind, hind ja veelkord hind. Põhjalikult juurdunud tavateadmine, et tänasel turul ei leidu ostjaid, ei vasta tõele. IV kvartalis otsustas Eestis kinnisvara osta 7 321 inimest või firmat. Loomulikult on seda märkimisväärselt vähem kui mõned aastat tagasi. Mida tänasel kinnisvaraturul ostjad eelistavad? Tänasel turul on ostjate absoluutne eelistus hind - sõltumata objektist on võimalik sellele leida ostja. Samas peab tõdema, et mõne vara liigi osas on turuhind langenud 50 ... 70%. Üldiselt on kõige enam langus mõjutanud linnalähedste hoonestamata kinnistute hinda. Kui mõni hoonestamata kinnistu Pärnu lähedases individuaalelamute rajoonis maksis paar aastat tagasi 600 000 ... 700 000, siis tänane reaalne turuhind on 200 000 ... 300 000 krooni. Kes on tänasel kinnisvaraturul ostjad? Ostjad võib tinglikult jagada ka kahte suuremasse gruppi - ostjad, kes ei vaja ostu finantseerimiseks laenu ja ostjad, kes seda vajavad. Kui paar aastat tagasi osteti kinnisvara valdavalt laenuraha kasutades, siis täna on kinnisvaraturul arvestatav osa ka neid ostjaid, kes ostuks laenu ei vaja. Pärnu puhul võib rääkida selles grupis ka ostjatest Soomest ja Venemaalt. Nende huvi on peamiselt keskendunud vastavalt 20 000 kuni 40 000 eurot maksvatele väiksematele ja kuni 80 000 ... 100 000 eurot maksvatele eksklusiivsetele korteritele. Mida on oluline korteri müüjal teada? Korteriostjate selge eelistus on kindlasti heas või väga heas korras korter. Osta soovitakse valmis lahendust, mitte võimalust lisaks põhitööle õhtuti käia korterit remontimas. See ei tähenda, et siseviimistluseta või remonti vajavaid kortereid ei osteta. Üldisel kehtib nende hindade osas lihtne reegel - ostuhind + remondile/siseviimistlusele kuluv summa peaks kokku moodustama 70 ... 80 % turuhinnast. Ainult sellisel juhul on ostjatel huvi võtta ette remontimine/ehitamine.

Rootsi kolleegide hindamatu kogemus LVM´i maakleritele kriisis kinnisvaraturul tegutsemiseks

Andres Sutt 16. dets. 2008
Rootsi kolleegide hindamatu kogemus LVM´i maakleritele kriisis kinnisvaraturul tegutsemiseks

Eesti areng on olnud peale iseseisvumist kiire ja majandus on pea terve selle perioodi kasvanud. Paraku on see periood olnud lühike ja seetõttu pole enamik inimesi ja ettevõtteid kogenud kapitalismis aeg-ajalt esinevaid kriise. Ja erandiks pole ka meie. Meie - maaklerid - tunnetasime juba 2007 aastast, aga eriti teravalt sellest aastast, kuidas turg on langenud ja langus paraku jätkub. Ja nüüd siis teame, ajalehtedest, et majanduses ongi kriis! Kes ütleks, mida nüüd teha? Käisime detsembris Ingmariga Stockholmis, kus jõulukinkide ostmise asemel külastasime oma kolleege. Neid, kes on Rootsis läbi elanud kolm kriisi. Ja peab ütlema, et oli väga õpetlik. Kohtusime Rootsi suurima kinnisvarafirmade keti Svensk Fastighets Förmedling juhi hr Peeter Pütsepaga ning personalijuht hr Hans Westelius'ega   ning Stockholmis kinnisvarafirmat Södermäklarna omava ja selle juhina töötava hr Anders Alf'iga. Info, mida härrased meiega jagasid, oli väga õpetlik. Tõepoolest, isegi Rootsis on enamus maaklereid töötanud ainult stabiilsel või tõusval turul, ka nende jaoks on olukord täna väga keeruline, sest tegevus, mis toob edu stabiilsel või tõusval turul, ei sarnane sellega, mis tagab edu langeval turul. Nagu meie kolleegid meile ütlesid, nii mõnigi väga tugev maakler ei suuda kohaneda muutuva turuga ning on sunnitud olnud lahkuma. Positiivne on see, et tänu neile meeldivatele kohtumistele oma Rootsi kolleegidega, on meie maakleritel olemas teadmised, mida nad saavad jagada oma klientidega ning seeläbi meie kliente langeval turul parimal viisil teenindada. Ja suured tänud Hellström & Partners´i vandeadvokaat Peeter Aspe´le kohtumiste korraldamise eest!

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×