Maa-ameti kinnisvaratehingute andmeil on Saare maakonnas selle aasta esimese kvartali jooksul tehtud kinnisvaratehinguid tublisti enam kui mullu samal ajal. Loe edasi saartehaal.ee

Rannahooajaks suvekorterit otsides tuleb arvestada piirkonna eripäraga. Pärnus ja Saaremaal tasub korter aegsasti broneerida, kuid näiteks Hiiumaal pole mõtet üritadagi, seal lihtsalt pole pakkumisi.

Messi üks näidiskorteritest Sakala tänaval on kujundatud ärimehele, kes elab hoopis linnast väljas. Ta on liikuva eluviisiga ja reisib töö tõttu palju. Korter on pigem linnakorteri funktsiooniga või kasutusel külaliskorterina, kus alaliselt ei elata, kuid on loodud hubane miljöö koduseks olemiseks. Sisekujunduse autoriteks on Anne Saarniit ja Ülle Maiste. Loe näidiskorteri sünnist pikemalt siit Sakala 7 näidiskorteri magamistoa kavand

Kui siit ilmast lahkuv lähedane jätab teile päranduseks kinnisvara, eeldab selle müügi plaan enamasti kulukat eeltööd. Veel enne, kui panete päranduseks saadud kinnisvara müüki, on arukas kõik pärimisega seotud notariaalsed toimingud ära teha ja kui pärijate ringis on laps, siis kohtuski käia.

Kuigi teadlikkus kinnisvaratehingutest on aastatega kasvanud, usub osa müüjaid jätkuvalt, et mitme kinnisvaramaakleri palkamine võimaldab kinnisvara müüa kõrgema hinnaga.

Algselt Pärnus rajatud ettevõtte LVM Kinnisvara kolme omaniku ühiseks hobiks on suurim Pärnu-teemalise kunsti kogu. Kogu on välja pandud ettevõtte uues büroos, kus seda iga huviline vaatamas saab käia. Loe edasi aripaev.ee LVM Kinnisvara juhatuse liikmed (vasakult) Andres Sutt ja Ingmar Saksing oma Pärnu vaadetest koosneva kogu taustal.

Tiskres asuvas Lucca arenduses on kaheksast valmivast A-energiaklassi majast kuuel ostja juba enne hoone valmimist olemas. Tiskres A-energiaklassi maju arendava Lucca Kodu OÜ juhatuse esimehe Kristjan-Thor Vähi sõnul oli ettevõtte soov tuua turule toode, mis pakuks terviklahendust kiire elutempoga inimesele, kellel pole aega ise ehitada. "Samas peaks terviklahendus olema kvaliteetne ning selle ülalpidamis- ja hoolduskulud minimaalsed. Nii sai oluliseks märksõnaks energiatõhusus," rääkis Vähi. Vähi sõnul oli turul paar passiivmaja ideed ja paar energiatõhusa büroohoone ning kortermaja projekti, ent energiatõhus eramu oli millegipärast pigem igaühe enda asi. "Eks see on sellepärast nii, et kvaliteetse ja energiatõhusa eramu hind läheb paigast ära ja on äriprojektina raske," märkis Vähi. Vähi sõnul ehitatakse iga maja nagu endale, kasutades parimat materjali, samas jäädes hinna mõttes mõistlikkuse piiresse. "Tahtsime teha energiasäästlikku ja kvaliteetset asja, aga eelarvestuse osas võitlesime nii-öelda aasta aega paberil, kuidas saada paketti kõik, mida soovime, samas hoides müügihinda sellisena, et turg selle vastu võtaks. Seetõttu on projekti riskiaste kõrge, sest ei tea, kas see üldse tasub ennast ära. Pead uskuma, et kliendid on nõus majade eest hiljem ka maksma," rääkis Vähi. Tema sõnul ei suudeta ehitusettevõtetega hinna poolest konkureerida, küll aga parema ja läbimõelduma komplektlahendusega. "Ehitusfirma ehitab kindlasti ainult ruutmeetrihinda arvesse võttes odavamalt kui meie, kes me tellime omakorda ehitajalt," selgitas Vähi. Uudsed lahendused Lucca Kodu OÜ ehitusdirektor Toomas Kolk lisas, et eesmärgiks oli vaadata kastist väljapoole. "Üsna palju liigutakse mööda sama rada. Kui aga maailmas ringi vaadata, leidub häid ideid, mida meil pole kasutatud. Infot leidub, see tuleb lihtsalt üles leida," rääkis ta kasutatud ehituslahendustest. Vähi sõnul on iga materjali puhul vaadatud kvaliteeti. Et asi kestaks aastaid ja oleks võimalikult hooldusvaba. Nii kasutatakse parema soojapidavusega aknaid, efektiivsemaid tehnosüsteeme, krohvist pikema elueaga fassaadimaterjali jne. "See on kõik üsna suur lisakulu. Teistmoodi ehitada oleks odavam, aga eesmärgiks on just energiatõhusus käsikäes kvaliteediga," selgitas ta. Askeetlikkusele pole rõhku pandud ka sisekujunduses. "Meil ei ole eesmärgiks mitte ainult energiasääst, vaid lisaks ka tervislik sisekliima,"selgitas Vähi. "Energiasäästlikud süsteemid pole kasutusel vaid selleks, et saada A-energiaklassi, vaid et majas oleks hea sisekliima ja et inimesed tehnilisi võimalusi tõesti ka kasutaksid ja naudiksid. Kõrged laed ja suured aknad pole tegelikult energiasäästliku maja tunnuseks, aga õige arhitektuurse ja tehnilise lahenduse korral on see võimalik." Tema sõnul peavad süsteemid, mis on inimese jaoks loodud, olema nii mugavad, et elanik tahaks neid kasutada. Lisaks peavad need olema madalate hooldus- ja kasutuskuludega. Teistmoodi lähenemine muutis Vähi sõnul ehitajate leidmise keerulisemaks, ent koostöö Kerbera Ehitusega sujub hästi, kuna juba lepingu allkirjutamisel lepiti kokku, et tegu on tavapärasest erineva tööga. "Paljudele ehitajatele ei meeldi, kui tehakse midagi teistmoodi, nemad tahaksid teha seda , millega nad on harjunud ja mis on lihtne, aga ka ehitusmaailmas tehnoloogiad arenevad," märkis Vähi. Kommentaar Indrek Peedo, LVM Kinnisvara Tallinn juhataja: Mida soojemaks ilmad lähevad, seda suurem on huvi Lucca majade vastu. Projekt on hästi vastu võetud. Põhjuseid on mitu. Majad on esiteks praegust turuolukorda arvestades ainulaadsed. Turul pole korralikke kivimaju, millel on kaasaegsene küttesüsteem, mis on energiasäästlikud ja paiknevad heas asukohas. Kui tahetakse osta kahesajaruutmeetrist maja, siis valikut pole. Värskeid ehitisi tänapäevaste süsteemidega pole, meie portfellis on praegu küll üle 200 maja, aga neid pole võimalik uutega võrrelda, nii et turg on tühi. Kui tahad kaasaegset maja ja pole ise ehitaja, pole kursis seina paksuse ja muu vajalikuga, läheb raskeks. Majade arendusi on Eestis üldse vähe, sest arvatakse, et eestlane on suur ehitaja-rahvas ja ehitatakse ise. Aga maja ostnud inimesed ei ole ükski tegelikult ehitamise kui sellisega seotud inimesed. Majade hind võib esialgu kõrgevõitu tunduda, see pole väike summa, aga hind tuleb lahti seletada. Praegu saab sellise raha eest kesklinnas näiteks sajaruutmeetrise korteri vanas majas, vanade süsteemidega. Luccas aga on kaks korda suurem pind ja kaasaegsed tehnoloogiad. See on hea, kui ostja süveneb rohkem ostuprotsessi. Majaarenduste viga on ka see, et majad ehitatakse piirkondadesse, kus puudub igasugune infrastruktuur. Tiskres läheb aga buss sealtsmast. Kui peres on lapsed, siis keegi ei taha pidevalt neile autojuhti mängida, neil peaks olema võimalus ise liigelda. Peetri küla või Murastega võrreldes on Lucca seetõttu väga mugav asukoht. Piirkondades, kus puudub ühistransport, puudub ka müügiedu. Allikas: Äripäev, 25.03.2014

Kaks aastat tagasi, 2012. aasta alguses käivitas If Kindlustus uue kontoripinna leidmise ja seniste hoonete müügi projekti. Nüüd, tagantjärele vaadates, hindab ettevõtte haldusosakonna juht Algis Suik projekti pikkust optimaalseks. „Keerulisemaks ja pikemaks muutis protsessi soov lahendada ühekorraga nii uue kontori leidmine kui olemasoleva müük,“ selgitas ta ja lisas: „Ainult uue üüripinna leidmine oleks kindlasti kiiremini läinud.“ Tema sõnul on keeruline öelda, milline on mõistlik aeg uue äripinna leidmiseks ja kolimiseks. Pigem tuleb võtta arvesse paljusid asjaolusid. „Küll aga julgen soovitada pigem varuda aega rohkem kui vähem. Aega kipub alati väheks jääma.“ Mõtteid uuele äripinnale kolida mõlgutas If Kindlustus juba aastaid, sest senine pind oli muutunud ebaefektiivseks nii halduskulude kui ka ruutmeetrite poolest töötaja kohta, rääkis Suik. Kindlustuse töötajad jagunesid kahe maja vahel, mis ei olnud logistiliselt parim lahendus. Uue kontori puhul tõi Suik eraldi välja If Kindlustuse hea läbisaamine majaomaniku esindajaga, tänu millele on kolimise järel tekkinud muredest enamik leidnud kiire lahenduse. „Praegu võib murekohaks pidada parkimist, sest esialgu kokkulepitud kohtade arv pole praeguse seisuga siiski piisav,“ selgitas ta.   Kolimine päästis ruumipuudusest. Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige Kolisime aasta alguses oma Pärnu Rüütli tänava büroo ümber suuremale pinnale Endla teatri majja. Kolimise põhjus oli ruumipuudus ja asjaolu, et meeskond vajab lähiajal lisa. Loomulikult soovime luua mugava töökeskonna, sest kontoris veedame me rohkem aega kui kodus. Samas tahame, et meie kliendid saaksid kontorile ligi, kuid Rüütli tänaval ei olnud see võimalik. Veel on oluline ligi pääseda ratastooliga ja palju annab juurde bussipeatuse lähedus. Kõik need tingimused on meil uues kohas täidetud. Keskkond peab olema mugav, sest inimesed eelistavad kohti, kus käivad ka teised inimesed. Uus äripind annab meile ka suure aknapinna, mida saame kasutada reklaampinnana. Meil on Pärnus pakkumisel keskmiselt 500 objekti, aga need ei mahtunud kaugeltki ära meie Rüütli tänava kontori aknale. Kolimine läks valutult, kuna kogu kontorimööbel on valitud selline, et ühe tunniga jõuab selle kokku panna, uuele pinnale viia ja uuesti üles panna.   Hind ei peaks olema põhivalik Margus Jõesaar, kolimisteenuse pakkuja Move On OÜ tegevjuht Kolimist tasuks planeerida võimalikult pikalt ette. Varuge aega planeerimisele ja jätke seda ka kolimisfirmale. Näiteks keskmise või suur ettevõtte puhul on üks kuu etteteatamiseaega piisav. Kolimise hinda aastaeg ja ilm ei mõjuta, kuid hinda tõstab kiirteenus, näitkes kui tellida kolimine vaid paaripäevase etteteatamisega. Kolimise hind aga ei peaks valiku tegemisel ainus kriteerium olema. Turul on ettevõtteid, kes teevad küll paremana näiva hinnapakkumise, kuid ei suuda tagada kvaliteeti või on liiga aeglased ja seetõttu kannatab ümberkolitava ettevõtte töökorraldus. Usaldust ei saa osta, see tuleb välja teenida!   Soovitused äripinna valikuks 1. Mõtle läbi olulised valikukriteeriumid. „Kriteeriume oli mitu: asukoht, ruumilahenduste paindlikkus, parkimise võimalused, energiaefektiivsus, üürihind. Kindlat järjekorda me ei seadnud, vaid vaatlesime objekte tervikuna. Vähetähtis ei olnud ka pakkuja taust ning võimekus pakutav pind kokkulepitud ajaks üle anda,“ rääkis If Kindlustuse haldusjuht Algis suik. 2. Kolmveerand kogu otsinguprojektist peaks olema variantide analüüs ja läbirääkimised. „Lihtne nõuanne: üheksa korda mõõda, üks kord lõika,“ soovitab Suik meeles pidada ka kinnisvara valimisel. 3. Kahanda valikut voor kaupa. „Saime äripinna pakkumisi umbes 15 millest mõni oli läbi kaalumata ning konkreetse nägemuseta,“ ütles Suik. „Esimese valikuvooru tulemusel jäi sõelale viis, millele palusime lisainformatsiooni ning andsime võimaluse pakkumisi tutvustama tulla. Lõppvooru pääses kolm pakkujat, kelle seast valisimegi välja Ülemiste City. 4. Tööta läbi üürileping. „Kindlasti ei tohiks kohe ja kinnisilmi nõustuda üürilepingu tingimustega. Vaikimisi on need üürileandja poole kaldu,“ selgitas Suik. 5. Tunne huvi, kes on üürileandja. Sõltuvalt üüriperioodi pikkusest tuleb arvestada muutustega ruumivajaduses, samuti muutub pikema perioodi puhul märksa olulisemaks ka üürileandja jätkusuutlikkus. 6. Selgita, mis on üürileandja tegelik huvi. „Valmiva üüripinna valikul on oluline selgeks teha, kas pakkumise teinud arendajast saab ka üürileandja,“ tõi Suik näite. 7. Töötajate kaasamine otsusesse. „Oluliste otsuste tegemiseks oli meil ellu kutsutud juhtgrupp,“ rääkis Suik. Töötajad kaasati kolimisperioodi lähenedes üha enam. If Kindlustuses moodustati töögrupp uue kontori pehmete väärtuste kujundamiseks, internetti tehti rubriik, kus töötajad said ettepanekuid esitada.   Kogemuslikud kolimissoovitused 1. Alusta kolimise ettevalmistamist aegsasti. „Ettevalmistav periood algas pakkumiste võtmisest ja kulmineerus viimaste asjade kokku- või ülespanekuga uues kontoris. Kokku oli seda umbes pool aastat. Tihedam suhtelmine kolimisfirmaga algas umbes kuu enne kolimist,“ rääkis If Kindlustuse haldusosakonna juht Aigis Suik. 2. Kolimisteenust valides otsi firma kohta sõltumatut tagasisidet. „Kuigi hind on oluline, ei tohiks see olla peamine valikukriteerium,“ soovitas haldusjuht. 3. Kolimisprotseduur tuleb kolijatega võimalikult detailselt paika panna. „Kunagi pole liiast kokkulepitu veel kord üle kontrollida.“ 4. Võimalusel hajuta kolimist. Varem saab ära kolida kõik selle, mida iga päev ei kasutata. „Seadsime enale eesmärgiks tööpäevi mitte kaotada ja tänu hajutamisele saime põhikolimise tehtud reede õhtu ja laupäevaga,“ rääkis Suik. 5. Määra kordinaator. „Kindlasti peab olema üks isik, kes kogu kolimist koordineerib. Tema peab tagama kõigi töötajate informeerituse,“ ütles Suik. 6. Väldi keerukaid skeeme. „Oluline on teada, millal keegi midagi tegema peab, mis peab olema pakitud, mis tuleb ise kaasa võtta ning kuidas algab töö uues kontoris.“ Allikas: Äripäev, 25.02.2014

Veel enne, kui teha lõplik korteri ostuotsus, tasub ühendust võtta korteriühistuga, soovitab LVM Kinnisvara. Info huvipakkuvat korterit puudutavate võimalike võlgade kohta pole sugugi ainus asi, mida uurida – mõistlik on saada selge pilt sellestki, kui hästi on korraldatud ühistu töö ja kas võib oodata mingeid probleeme.

Kassisaba elurajoonis aadressil Adamsoni 27 on Eestis ainulaadne hoone, mille sarnaseid on isegi Põhjamaades väga vähe. Maja ehitamisel kasutati nii maailma juhtivat hoonete kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse hindamise kvaliteedisertifikaati BREEAM kui ka Põhjamaade kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse standardit NQS Eesti. See vastab Eesti kohalikele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Tänu sellele on kortermajal väiksemad ülalpidamiskulud, pikem eluiga, turvalisem ja tervislikum elukeskkond. „Adamsoni 27 elamu on pikaajaliselt eksklusiivne ja vähekulukas koht elamiseks,” ütles Martin Parts, ehitusfirma Mitt & Perlebach projektijuht. „Silmaga ei pruugi olla erinevus näha, kuid sisemus on ehitatud täitma oma eesmärki,” lisas Parts. LVM Kinnisvara: Adamsoni 27, Tallinn Allikas: Ärileht

В этом году спрос на рынке недвижимости превысит предложение, считает бюро LVM Kinnisvarа. По словам члена правления бюро недвижимости LVM Kinnisvara Ингмара Саксинга, начало этого года во многом напоминает 2004 год. «В прошлом году, особенно во второй его половине, продавцы недвижимости наслаждались двухзначными цифрами роста, которые по большей части превысили предсказания годичной давности и местами вывели цены на уровень, предшествующий буму», - заметил он. Подробнее: dv.ee

Kinnisvaraarendajad panustavad üha usinamalt uute elamute energiasäästlikkusse, kuid esialgu pole tulevaste küttearvete suurus esimeste küsimuste hulgas, mille potentsiaalsed korteriostjad arendajaile esitavad. Loe edasi ostjate eelistustest tartupostimees.ee LVM Kinnisvara: Ladva 6, Tartu

LVM Kinnisvara: kalleima ja odavaima korteri hind erines eelmisel aastal rohkem kui 11 000 korda. Korterid asusid erinevas Eesti otsas. Kõige kallim korter asus Tallinnas ja maksis 1 115 113 eurot, kõige odavam korter müüdi aga Viljandis 100 euro eest. Millest aga tuleneb, et korterite hindade vahel laiutavad nii suured käärid? Foto: Vallo Kruuser Arco Vara Viljandi büroo juhi Aime Opermanni sõnul maksavad kõige odavamad Viljandimaa korterid alla 2000 euro. Seetõttu on kas või sellesama 100-eurose korteri puhul suur tõenäosus, et tegemist on näilise tehinguga. „Kuna notaris peab ka kinkelepingu puhul näitama tehingu väärtust, võidigi selliseks korteri väärtuseks näidata 100 eurot,” pakkus Opermann. „Väga madalat hinda võidakse näidata ka selleks, et hoiduda kõrgetest notaritasudest ja riigilõivudest.” LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on kõige kallima kinnisvaraga tõmbekeskus kahtlemata Tallinn, aga ka Tartu. Tallinna piirkondadest on kõige kallimad vanalinn, Kadriorg ja kesklinn. Kõrgema hinnataseme tingib neis piirkondades välismaalastest ostjate, keskmisest kõrgema sissetulekuga ostjate ja üürikinnisvarasse investeerivate ostjate huvi. Teisena eristuvad suvituspiirkonnad Pärnu ja Saaremaa koos Kuressaarega. Kolmandana võib esile tõsta maakondade keskused. Kõige odavama piirkonnana tõusevad väga selgelt esile Valga ja Jõgeva. „Tänane hinnatase on otseses seoses tööhõive ja piirkonna atraktiivsusega,” tõdes Saksing. Nii ei ole imekspandavad meediast läbi käinud juhud, kus mõnes vallas pakutakse korterit ühe euro eest või suisa tasuta. Sümboolne tasu Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul pakutakse sümboolse tasu eest kortereid seal, kust inimesed on massiliselt lahkunud. Eesti kinnisvaraturg, nagu majanduselu ja regionaalpoliitika laiemalt, on Vähi sõnul pealinna poole kaldu. Inimesed lähevad sinna, kus on töö ja teenused. „Kui liigutakse vastupidi, odava kinnisvara poole linnast maale, siis peavad olema seal ka töö ja eluks vajalikud olmeteenused. Kui neid ei ole, siis mida annab teadmine, et korteri saab näiteks 500 euro eest osta?” küsis Vähi. Vähi ütles, et on igati päri majandusministeeriumi plaaniga tühjad kortermajad lammutada, kuna see muudab maastiku kenamaks. „Ei maksa unustada tõsiasja, et kui inimesed kolivad linnast maale, siis üldiselt ikka oma majja või tallu, mitte endise majandikeskuse kortermajja. On selge, et kõikidesse nendesse korteritesse elanikke enam ei leidu,” lausus ta. Arco Vara Eesti vahendusbüroode juhi Maia Daljajevi sõnul mõjutavad maapiirkondade kinnisvara hinda mitmed tegurid. „Nii võib näiteks pärast uue tööstusettevõtte tekkimist saada varem 1000 eurot maksnud korteri müümisel juba 2000 eurot,” rääkis ta. Daljajev märkis, et pangad pole maapiirkondade kinnisvarast kui laenutagatisest tihti huvitatud ja see kahandab ostjate ringi. Kui kinnisvara on saadud päranduseks ja omanikul ei ole sellega emotsionaalset sidet, pole talle mõne aja möödudes enam väga oluline, kui palju raha ta kinnisvara müügist saab. „Tihti müüakse tühjad maakodud rüüstamiste vältimiseks turuhinnast odavamalt eelkooliealiste lastega peredele, et nad seal elaks ja maja eest hoolitseks,” nentis Daljajev. Oluline puudujääk Kinnisvarahindade erinevusest rääkides tõi Daljajev näite, et kui Tallinnas müüakse üks korter 10 000 euroga, kuigi samasuguste korterite keskmine hind on 40 000 eurot, viitab see tavaliselt mingile olulisele puudujäägile. Näiteks on tegu ilusa korteriga väga koledas majas. „Strateegilistes andmetes on seega nihe sees, kuskil on mingi ülioluline puudus, näiteks dokumendid pole korras või on maja nurgas palk mäda ja puuduse kõrvaldamine läheb ostjale üsna kalliks,” sõnas Daljajev. Kinnistute puhul võib hinnaerinevus tuleneda ehitusõigusest. Kui kinnistu on näiteks ehituskeeluvööndis või tohib sinna ehitada ainult väga väikese maja, maksab kinnistu võrreldes teiste samas piirkonnas asuvate ja sama suurte kinnistutega vähe. Tavapärasest oluliselt erineva hinna puhul võib tegu olla ka sugulastevahelise tehinguga, näiteks vanemate või vanavanemate kinnisvara laste või lapselaste nimele vormistamisega. Korteritega võivad ostjale kaasa tulla ka eelmise omaniku võlad, kuid sellised tehingud pole enam nii suur trend kui varem. Võlgadega kortereid müüakse eelkõige kohtutäiturite vahendusel. Lähiaastate hinnamuudatused toimuvad Daljajevi hinnangul pigem objekti- kui piirkonnapõhiselt. „Kui mõni maja tehakse korda, saab selle maja kortereid müüa kõrgema hinnaga,” lausus ta. „Et tühjadesse korteritesse tekiksid üürnikud, peab kohalik omavalitsus toetama sellesse piirkonda kolimist.” Maale kolitakse tema sõnul ilmselt siis, kui kütuse hind langeb ja sõidukulud pole enam nii suured. „Pigem jätkab kütus ja küte aga kallinemist ning kulusid saab kokku hoida, kolides maalt linna, kuhu ehitatakse üha rohkem uusi energiasäästlikke kortermaju,” nentis ta. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing arvab, et lühemas perspektiivis üldpilt suuresti ei muutu. Keskpikas perspektiivis on tõenäoline, et Harjumaa ja Tallinna kinnisvarahinnad liiguvad teiste piirkondadega võrreldes veel rohkem eest ära, seda eelkõige maakonnakeskuste arvel. Erandina siinjuures tõi Saksing aga esile Ida-Viru maakonna, kus on väga suur tehinguaktiivsus ja mis on maakondade seas Tartu ja Pärnu ees teisel kohal. Allikas: ärileht.ee

Kui Oma Kodu Merikotka Residentsi esimest korda uudistamas käis, olid ehitajatel veel käed-jalad tööd täis. Ehitus oli jõudnud finišisirgele ning hoonest võis juba aimata tulemuse sisulist ja vormilist täiuslikkust. LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing teeb uudishimulikele ajakirjanikele põhjaliku ekskursiooni ja ütleb uusehitise plussidest kõneldes, et tegemist on sisuliselt esimese päris uue majaga, mis on pärast masuaastaid Kuressaarde ehitatud. “See on esimene väga selge argument, miks rahval võiks Merikotka Residentsi vastu huvi olla.” Järgmine pluss on kindlasti idee pakkuda klientidele n-ö proovielamise võimalust. “Autode puhul on ju täiesti tavaline, et ostuhuviline saab näidisautoga proovisõitu teha, miks mitte kasutada sama võimalust korteri ostmisel? Inimene veedab siin näiteks ühe nädalavahetuse. Niimoodi saab potentsiaalne tulevane korteriomanik väga selgelt tunnetada, kuidas talle selline korter ja selline maja istuvad.” Kõlab põnevalt ja vägagi mõistlikult. LVM Kinnisvara: Merikotka Residents Foto: Irina Mägi Loe edasi saartehaal.ee  

Äripäev uuris LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liikmelt ja maaklerilt Ingmar Saksingult, millised on 10 kõige olulisemat küsimust, mida ettevõtja või ettevõte juht peaks enne uue äripinna üürimist endalt küsima ja mida tasuks kindlasti küsida kinnisvaramaaklerilt. Kindlasti tuleb enne turu võimaluste väljaselgitamist täpselt paika panna enda vajadused praegu ja tulevikus. Millest peaksin üüripinda otsima hakates alustama? Üüripinda otsima asudes vaadatakse tihti pinna asukohta ja suurust, otsimist oleks mõistlik alustada aga hoopis eelarve tegemisega. Samuti vaadatakse ja võrreldakse tihti ainult hinda, kuid mõistlik oleks arvestada võimaliku hinnatõusu ja kõrvalkuludega nagu side, valve, parkimine. Arvestada ja võrrelda tuleks erinevate pindade kogukulu, mitte üürihinda. Kus peaks minu ettevõte asuma? Iseenesest lihtne küsimus, mis mõjutab ettevõtet ääretult palju. Asukohast sõltub kõik. Sõltub üüripinna hinnatase, aga ka see, kui lihtne on sinna juurde pääseda. Esmalt aga: kas sinu ettevõtel on tegevusalast tulenevalt vaja, et kliendid saavad kontorisse tulla? Kui ei, siis ei vaja sa ka südalinna parimat ja kallimat pinda ning saad säästa, valides linnasüdamest veidi kaugemal asuva soodsa pinna. Kui suur peaks üüritav pind olema? Üldine reegel ütleb, et 10m² töökoha kohta, kuid seda on eriti oluline jälgida siis, kui tegemist on väikese töötajate arvuga ettevõttega. 12 ruutmeetri peale ei saa panna kolme inimest, kui nad peavad kogu aeg koos töötama. Isegi kui see on füüsiliselt võimalik, tuleb arvestada töötajate jaoks vajaliku distantsiga. Milline on minu ettevõtte arengutempo? Üüripinda valides tee endale selgeks, kas tegemist on väikese või suure büroomajaga. Kas seal on võimalik tunnipõhiselt juurde küsida konverentsiruume või tuleks need kohe alguses koos pinnaga üürida? Mõtle, kas sul võib lähiajal minna tarvis suuremaid ruume ja kas leiaksid neid samas majas või tähendaks see taas uue üüripinna otsimist. Milline on üldpindade osakaal? Suuremates büroohoonetes on võimalik pinda paindlikult suurendada või vähendada. Lisaks on võimalik koosolekuruume eraldi juurde üürida. Väiksemates hoonetes aga on üldkulud väiksemad. Tee endale selgeks, kas WC ja abiruumid on üldkasutuses või tuleb ka need üürida, sest sellest oleneb ka see, kes hakkab neid koristama ja hooldama ning kes selle eest maksab. Kui palju maksab ettevõttele töötajate autode parkimine? Sõltuvalt asukohast võib töötajate autode parkimisele kuluv summa olla võrdne mõne väiksema büroo üüriga. Uuri milline on ühistranspordiühendus uue üüripinna lähedal – seal, kus liigub ühistransport, liigub ka palju inimesi. Hea ühistranspordiühendus aitab ettevõtjal säästa ka töötajate autode parkimiselt, sest see lubab auto koju jätta ja parkimisest üldse loobuda. Milliseks kujuneb üürileping? Kas see on tähtajaline või tähtajatu? Kui sul on viiaastane leping, siis tulebki pinda üürida viis aastat. Näiteks kui üür on 300 eurot ja sa üürid seda viis aastat, pead arvestama, et oled võtnud ettevõttele 18 000eurose kohustuse. Arvesta, et isegi kui sul on võimalus leping varem lõpetada, võib see trahvi tõttu kulukaks kujuneda. Kuidas saada lepingule õiguskindlust juurde? Üürileping on võimalik kanda kinnistusraamatusse. See märge tagab, et üürileandja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada, sest märke kustutamine nõuab poolte kokkulepet või kohtu luba. Märge kinnistusraamatus on eriti oluline, kui oled üüripinnaga seoses teinud suure investeeringu (näiteks toitlustusettevõtte puhul soetanud köögi), aga on kasulik ka väga pika lepingu puhul, kui on alust eeldada, et selle aja jooksul võib hoone omanik muutuda. Milliste eritingimustega pean arvestama? Tihti eeldavad inimesed, et saavad üüripinna fassaadile reklaami panna, kuid näiteks vanalinnas see nii lihtne ei ole. Enne reklaami ülespanekut on vaja majaomaniku, kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitse kooskõlastust. Tulenevalt sinu ettevõtte spetsiifikast, uuri välja, milline on asukohas transpordi juurdepääs, kas see vajab eriluba, kust seda saab ja ega ei ole võimalust, et tänav, kus asud, lähiajal näiteks suurtele veokitele või liiklusele üldse suletakse. Millised on traditsioonilise üüripinna alternatiivid? Start-up´ide ja alustavate või väga väikeste ettevõtete puhul tasub kaaluda paindliku büroohotelli. Büroohotelli eelised on võimalusel üürida vajadusel juurde nõupidamiste ruumi, sekretäriteenuseid, samal ajal kui ühiskasutuses on köök ja teised mugavused. "Üürilepingu märge kinnistusraamatus tagab, et üürile andja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada." LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing Allikas: Äripäev, 16. detsember 2013

Kaasomandis majaosa ostes on tihti keeruline aru saada, mis kellele kuulub. Majaosas on korteriga võrreldes rohkem ruumi ja privaatsust ning ühtlasi kuulub selle juurde aiaosa. Vaatamata eelistele müüakse aga korralik majaosa vahel odavamaltki kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab majaosa müük kõige põhjalikumat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu piirid ja kasutusalad on selged, siis kaasomandis majaosa puhul võib see kõik olla üsna keeruline. Neil, kel majaosa müük lähiajal plaanis, võib siin toodud soovitustest abi olla, nende järgimine võib tagada parema müügihinna - on juhuseid, kus hind on esialgsest kerkinud suisa poole võrra. Õnnelik erand: Kui teha müügipakkumine kõigepealt naabritest kaasomanikele, võib müük kiiresti minna - ehk on mõni pere ammu oodanud võimalust oma elamist laiendada. (Scanpix/PantherMedia) Loe edasi ohtuleht.ee

Ehkki Kuressaare kinnisvaraturg pakub uusi kortereid omajagu, nende suurt ostutungi kõrge hinna tõttu ei ole."Nõudlus küll on, ent kuna vanemate korteritega võrreldes on uute hinnaklass ikka tunduvalt kõrgem, avaldab see oma mõju," ütles LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja Heidi Puppart Kadi raadio uudistele. Praegu pakub LVM Kinnisvara uusi kortereid Kuressaares kahes majas, üks asub Vallimaa, teine Merikotka tänaval. Vallimaa tänaval tuleb korteri ruutmeetri hinnaks keskmiselt 1000 eurot. Merikotka tänava uues kortermajas algab ruutmeetri hind 1200 eurost. Ruutmeetri hind kujuneb Pupparti selgitusel ehitushinnast ja ehituseks kasutatud väga kvaliteetsetest materjalidest. Ka on näiteks osas Merikotka korterites sees köögimööbel ja -tehnika. "Eeliseks uue korteri kõrge ostuhinna juures on aga kindlasti selle väikesed ülalpidamiskulud. Ka on näiteks Merikotka tänava uus kortermaja Kuressaares ainuke, mille katusel toodavad energiat päikesepaneelid," rääkis Puppart. Merikotka tänava vastvalminud majas on 14 korterit, valdavalt kahe- ja kolmetoalised, üks ka neljatoaline. Korteritest neli on müüdud, kaks broneeritud. Vallimaa tänava majja on ehitatud ühe- ja kolmetoalised möbleerimata korterid, millest saadaval on veel seitse. Selles, et Kuressaares lähiajal veel uusi kortermaju kerkib, LVM Kinnisvara Kuressaare kontori juhataja väga kindel ei ole. Ettevalmistusi Pupparti teadmisel uute hoonete ehitamiseks küll tehakse, aga ehitushind seab oma piirid ja nii ei julge ta väita, et mõni arendaja peagi kopa maasse lööks. Ta lisas, et üks kortermaja on valmis saamas Garnisoni ja Torni tänava nurgal, ent milliseks kujuneb sealsete korterite hinnaklass ja millal need müüki tulevad, pole veel teada. Allikas: Saarte Hääl, 14.11.2013 Merikotka Residents: Merikotka 9, Kuressaare 

Rüütli tänava tühjenemine jätkub hoogsalt, sest aasta lõpus ja uue alguses lahkub siit vähemalt neli kauplust ja üks büroo. Jaanuari keskpaigas suleb oma uksed korraga kolm A&G Kaubanduse ASi rõivapoodi: Vero Moda / Jack & Jones, Esprit ja Vila. Rüütlist lahkumist on kinnitanud ka Tervisekauplus ja LVM Kinnisvara büroo, mis mõlemad kolivad teatrimajja endistesse Swedbanki ruumidesse.Kõik viis lahkujat on pikaaegsed Rüütli tänava asukad. A&G Kaubanduse ASi turundusspetsialisti Merlin Miti teatel on nende kaupluste sulgemise taga tarbijate ostuharjumuste muutumisest tingitud majanduslikud põhjused. "Meile endale on ka Pärnu kaupluste sulgemine kurb uudis, aga numbreid vaadates on see ainuõige samm," selgitas lahkumist Mitt. Tema ütlust mööda otsib Eesti tarbija mugavust ja selle leiab ta eeskätt kaubanduskeskuses. "Meie kliimas on parem teha sisseoste ostukeskuses, millel katus pea kohal ja kaupluste-teenusepakkujate valik lai. Seda trendi kinnitavad uuringud. Tänavapoed jäävad kaubanduskeskustega konkureerides paratamatult alla ja nende käekäik sõltub samuti sellest, kuivõrd linn tänavale elu ja tegevust toob," leidis ta. Kauplus Esprit avati Rüütlis juba 2005. Kaks aastat hiljem avati üle tänava Vero Moda / Jack & Jones ning 2003 tänava keskel Vila pood. Turundusspetsialisti kinnitusel on Pärnu äride suvised müüginumbrid läbi aastate olnud head, ent talveperioodil üsna nukrad. "Kaupmehel on sellises ebastabiilsuses üsna raske toimetada," märkis Mitt. Praeguste plaanide kohaselt on riidekaupluste viimane lahtiolekupäev 14. jaanuaril. Kolmes poes töötab kokku 16 inimest. Kas ärid pannakse lõplikult kinni või kavatseb A&G Kaubandus avada mõne või kõik kolm poodi kusagil mujal Pärnus, on Miti ütlust mööda vara öelda. Aasta eest Pärnu Postimehe veergudel välja öeldud lubadust Rüütli uulitsast ära kolida on teoks tegemas LVM Kinnisvara, kes asub siin juba aastast 1995. LVM ja Tervisekauplus Praegu paikneb LVMi kontor viiendat aastat aadressil Rüütli 41, kuid hiljemalt jaanuaris avab firma oma esinduse teatrimajas endises Swedbanki kontoris. "Kolime sinna, et olla elule lähemal," sõnas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Äramineku teine põhjus on see, meil on oma tegemiste jaoks veidi rohkem ruumi vaja." Vee tänavale teatrimajja LVMi kõrvale läheb Rüütlist ka Tervisekauplus. Seitse aastat Rüütli 37 aadressil asunud pood avab uksed uues kohas jaanuari esimesel poolel. "Loodan, et tänu uuele asukohale pääsevad kliendid meile paremini ligi, paranevad töötingimused ja suureneb majanduslik kasu," sõnas Tervisekaupluse omanik Hiie Päit. Ta lisas, et Rüütlist äramineku otsus ei tulnud kergelt ja pärnakana on tal kahju peatänava tühjenemist näha. Saksingu ütlust mööda on Rüütli marginaliseerumine murettekitav. "Majade fassaadid pole esinduslikud, juurdepääs kauplustele ja korteritele raske. Siin on keeruline äri ajada," tõdes ta. Praegune seis olukorra paranemist ei tõota. Kui jõulude eel lööbki uulits korraks elama, sest ärid teevad pühademüüke, siis jaanuarist muutub siin haudvaikseks. Saksing peab peatänava väljasuremise põhjuseks juurdepääsu puudumist. "Peamine põhjus, miks siin on raske kaubelda ja äri pidada, peitub just selles," arvas ta. "Kui see küsimus lahendada, pole Rüütli tänaval häda midagi. Minu arvates on lahendus väga lihtne: Rüütli tänav tuleb liiklusele avada." Ta tõi näiteks Tallinna vanalinna, kus parkimine on küll ülejäänud kesklinnast oluliselt kallim, ent prügi- ja kaubaautod pääsevad vabalt ligi ning sõita ja parkida võivad vanalinnas eraisikudki. "Rüütli tänava start-up on ka võimalik teha selliselt, et esimesel korrusel on ärid, teisele ja kolmandale tuua korterite näol elamisfunktsioon tagasi. Need majad on ju ehitatud elamiseks ja kesklinn on elamiseks suurepärane asukoht. Ent nii kaua, kuni inimesed oma kodu juurde autoga ei saa, see perspektiiv ei teostu," märkis Saksing. Madalad üürihinnad Kevadel avab uksed Pärnu Keskuse juurdeehitus, aasta-paari pärast valmib Kaubamajaka laiendus, mis tähendab, et linna lisandub palju uusi äri- ja kaubanduspindu. "Seda enam tekib küsimus, kellele me seda jalakäijate tänavat hoiame. Pärnu pole Jurmala, kus talveks kõik kohad kinni pannakse. Kui me seda soovime, pole vaja kurta, et Rüütli tänav on tühi," tähendas Saksing, kelle teada vabaneb Rüütlis uue aasta alguses ümmarguselt 1500 ruutmeetrit esimese korruse pinda. Peale kolijate arvelt vabanevate ruumide on siin esimestel korrustel juba praegu palju täitmata pinda. "Vakantne on ka pea iga Rüütli tänava maja teine või kolmas korrus," märkis Saksing. LVM Kinnisvara andmeil on Rüütlis esimese korruse üürihinnad püsinud aastaid muutumatuna ja need jäävad ostukeskuste omale oluliselt alla. Siin küsitakse esimesel korrusel ruutmeetri eest kuus kuni kaheksa eurot, Pärnu kaubanduskeskustes hakkavad üürihinnad kümnest eurost ruutmeetrist ja küünivad 35 euroni ruutmeetri eest.  Kas Esprit ja teised A&G rõivapoed pärast 14. jaanuari Pärnus ukse avavad, on omanike sõnul veel lahtine. Foto: Ants Liigus  Allikas: Pärnu Postimees  

Pärnakatele teeb muret kauplustest ja muudest äripindadest tühjaks valgunud Rüütli tänav. Põhjuseks võib pidada nii suurte kaubakeskuste teket kui liikluspiiranguid, millega nii südalinna elanik kui ettevõtja silmitsi seisavad, vahendasid ERRi raadiouudised. Linna peatänavas paneb oma kontori kinni LVM Kinnisvara, firma uueks asupaigaks saab Endla teatri see tiib, kus varem asus Swedbank. Teatrimajja kolib ka Ülejõe apteegile kuuluv tervisepood. Oma uksed paneb kinni ka terve rida Rüütli tänaval asuvaid kauplusi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et nemad kolivad uuele pinnale, kuna senises hoones jäi kitsaks. Siiski leiab ta Rüütli tänava probleemidel mitut üldisemat põhjust. "Rüütli tänav, mida on siiani peetud Pärnu peatänavaks, marginaliseerub, juhul kui ei võeta ette eesmärgipäraseid samme," ütles Saksing. "Esiteks liikluse piiramine vanalinnas või õigemini selle välistamine - Rüütli tänavale ei ole võimalik autoga juurde pääseda. Teine grupp põhjuseid seostub muinsuskaitse nõudega. Kui on öeldud, et ilma reklaamita saavad ettevõtted Rüütli tänaval hakkama, siis mina sellega nõus ei ole. Reklaami peab tegema, kuigi loomulikult peab ta keskkonda sobituma," selgitas ta. Samuti on tema sõnul majade fassaadide korda tegemise korraldamine keeruline, sest selleks sobivaimal ajal - suvel - peab tänav turistidele avatud olema. Kolmandana toob Saksing välja tasulise parkimise ja neljandana selle, et riigi- ja omavalitsuse asutused on südalinnast juba lahkunud. Abilinnapea Romek Kosenkranius mõistab ettevõtjate muret, kuid leiab, et Rüütli tänaval peaks liikluspiirang jääma. "Mina olen küll seda meelt, et Rüütli tänava ümber ei tohiks autode juurdepääsu piirata. Oleme ju ka ise kauba tarbijad ja teame, et kauplusest tulles soovime me võimalikult kiiresti autoni jõuda," ütles Kosenkranius. "Kui selleks peab kõndima pool kilomeetrit või isegi kilomeetri, siis me sellistesse kauplustesse ei lähe ja kaupluste eksistents satubki ohtu," tõdes ta. Nii võiks tema arvates säilida piirang, et Rüütli tänav on lubatud ainult jalakäijatele ja kaubaautodele, kuid ülejäänud tänavad peaksid jääma autodega ligipääsetavaks. Samuti ei poolda abilinnapea Pärnu südalinnas tasuta parkimise ideed. Kuula edasi vikerraadio.ee

"Teised pole nõus, ütlevad, et nende surmani käib küll, aga mina ütlen, et ma ei saa enne surragi, kui maja on korda tehtud,” laiutas Leonida Jürisoo Kilingi-Nõmmes Pärnu tänav 43 maja katusekorruse toas käsi. „Mis me nüüd teeme, jäängi ilmasambaks või? Peagi 92aastase kilinginõmmelase mure on seda suurem, et talle ei tee muret mitte üksnes tema korter seitsmele perele koduks majas, vaid kogu 1906. aastal ehitatud hoone seisukord. "Mina elan veel nõukogudeaegsest rasvast: siin oli köök, kaks tuba, katusealune, lasin absoluutselt kõik välja ehitada,” osutas Leonida käega enda ümber. „Mina olen saanud, ma ei saa aru, miks teised ei ole.” Rääkis uue katuse peale Viimase lausega ütles rääkija ennast taas tänapäeva. Kurba tänapäeva, sest vana maja tikub käest minema ja seda üha kiirema hooga, kuna Leonida väitel on võimatu kõiki veel majas elavaid inimesi ühe mütsi alla saada. Lootusetu seda enam, et seitsmest korterist neli on tühjad, ehk neil on küll omanik, aga see elab sootuks kusagil mujal. Paraku pole allesjäänudki kröösused, kellel eurod priipärast luhvtitada. Ei koos pojaga elaval Leonidal ega teist korterit pidaval pealt 70 aastasel vanadaamil, ei memmel-taadil – mõlemal vanust üle 80 aasta –, kelle koduks on maja kolmas asustatud korter. Tõsi, korra rääkis eluaeg juhtivatel kohtadel töötanud Leonida majarahva üksmeelele ja hoone sai uue katuse, aga seegi sai teoks pärast suurt riidu. „Millise hirmsa lahinguga see käis,” muigas Leonida mõrult. „Põhiväide oli, et las need parandavad, kellel läbi sajab.” Nüüd on Leonidal aga plaan soojustada, uuesti vooderdada ja värvida omal ajal tehtud katusekorrust, sest toona soojustamiseks seina vahele pandud saepurust, linaluudest ja lubjast täidis pole tuppa kippuvale sügisjahedusele ega talvekülmale takistus. Paraku on plaanide teostamiseks taas vaja kõigi kaaselanike, nii kohal- kui äraolevate vaimset ja materiaalset toetust. Üksmeelt. Iseäranis veel silmas pidades, et üle saja aasta vana maja vajab sootuks kapitaalsemat remonti: tükati kipub mädanema hoone palksein ja lagunema vundament. Selle viimase kõbimisega tuldi tänu valla ja tubli mehe Einar Kukke abile mõne aja eest toime, mis saab remondi järele kisendava majaga edasi, on selgusetu. „Seitsmest omanikust kolm ei ole nõus maksma, ütlevad, et mis see neisse puutub, pole nende asi, nad ei ela siin,“ oli Leonida nõutu. „Viimati maksin kolme pere eest ise: töömees ei tohi rahast ilma jääda, püha jumal, sedasi ta teinekord ei tulegi enam tööle.“ Omanik ei liiguta lillegi Tööd on Leonidal endalgi. Iseäranis talvel, sest kütmata toas kaua ei ela. „Pean tegelikult poolt maja üksi kütma, aga ma ei saa ju maja põlema panna: ahjul on oma piir, kui palju kütta võin,“ tõdes rääkija. „Nii ma olen siin külmas ja värisen, ehkki kasukas on seljas ja vildid jalas. Varsti on jälle talv ja kes teab, milline ta tuleb.” Samal ajal oleks Leonida arvates igati õigustatud, kui need, kes on Pärnu tänav 43 majast minema kolinud, aga on siiski korteriomanikud, laseksid oma kortereid kütta. Kas või juba sellepärast, et iga hea peremees kannab oma vara eest hoolt. „Kas tõesti ei ole sellist seadust – kõikidel korteritel on juriidilised omanikud olemas, osa ei ela küll siin –, mis paneks nad maksma, et ma kütaksin nendegi eest,” kurjustas Leonida. „Miks need, kes on majja elama jäänud, peavad nendegi vara hooldama, aga päris peremehed ei tee ühtegi liigutust.” Ometi on ju kõne all tore puumaja Kilingi-Nõmme südames linnakese peatänava ääres. Maja, mis, kui nii edasi läheb, lihtsalt ühel päeval kahjuks elamiskõlbmatuks muutub ja veel mõne aja pärast hoopis kokku kukub. „Siin võib ju elada küll, miks peaksime mingi plokklobudiku üles lööma? Kõik põgenevad, viimaks elan siin üksi, kuid hakata oma armsaks saanud koli kusagile mujale vedama ... Mis see kõik maksab ... Ma ei tule sellega toime ... Ja kuhu ma oma kraami üldse viingi?” Üle-eestiline probleem Jah, Leonida on mõelnud sellelegi, et maja edaspidise hea käekäigu tarvis võiks luua korteriühistu, aga paraku pole ta enam selles eas, et midagi veel organiseerida. Uskuda ja loota aga, et keegi teine majaelanikest ühistu moodustamise ette võtaks, oleks liiast. „Meil pole ühistut, sest kes seda teeks,” tõdes rääkija. „Mina võiksin teha: vaim on valmis, aga liha on nõder. Mõnedki asjad korraldan veel ära, kuid seda enam mitte.” Leonida südamevalu on seda suurem, sest Pärnu tänav 43 maja probleem pole üksikjuhtum: pooltühjasid, ajahambast vaikselt puretavaid maju on kõikjal Eestis. Ja nii palju kui Jürisoo teadis arvata, pole kusagil selle lagunemise vastu tõhusat rohtu leitud. „Aga jumal, me oleme omanikud – eestlane olla on uhke ja hää –, ja veel kinnisvara omanik,” lausa hõiskas Leonida tuntud laulusõnu. „Ega ma pole varem hädakisa tõstnud, aga kui enam endale loota ei saa, siis pean hädakisa tõstma.” Hädaldamine on Leonidale seda valusam, et elu on õpetanud teda eelkõige iseenese tarkuse ja tarmuga elu seatud takistusi ületama, pealegi on riigi ja valitsejate kirumine tulutu ettevõtmine. Igaühel midagi teha „Me peame igaüks riigimehelikult oskama vaadata enda ümber ja ikka igaüks selleks midagi tegema, et oma elukeskkonda paremaks muuta,” kuulutas rääkija veendunud toonil. „Inimestel on suur viga: ükskõiksus ja minnalaskmise meeleolu. Valitsus kirub ees, et raha pole, meie laulame kui koor järel, et elu on vilets – kaugele me sellega jõuame. On tarvis inimesi iga positiivse nähtuse korral esile tõsta, süstida nendesse pisutki usku: inimene tahab kiitmist. Ja kiita just lihtinimest, sest nagu meri koosneb tilkadest, koosneb riik lihtsatest inimestest, palju neid härraseid on.” Oma jutu otsad tõmbas Leonida kokku järgmise tõdemusega: „Miski meid ei liida, elame nagu unes. Ega me pea sellepärast hakkama üksteisega pirukaid vahetama, aga mis on inimese kohustus, selle peaks ta ikka ära tegema: Praegu on aga üle mindud tühikargamisele. Kõigepealt peab su eluase olema korras, siis vaatame, mis edasi saab. Vaat mina tunnen selle pärast muret.“ Vald aitaks, aga ei saa „Pean kahetsusega märkima, et neil on õhkkond seal selline, et nad ei saa absoluutselt läbi – see on nii pehmelt öeldud,” oli Saarde valla sotsiaalametnik Mae Annast hästi kursis Pärnu tänav 43 maja ja selle väheste elanike probleemidega. „Leonida on väga tubli inimene, ta on oma korteri jaoks väga palju teinud, tänu Leonidale vahetati maja katus. Meie oleme rahul, et Leonida on rahul, sest tal on kaunis range iseloom.” Paraku, ehkki vald on teiste abivajajate seas alati Pärnu tänav 43 majalegi jõudu ja võimalusi mööda abikätt ulatanud ning nüüdki ollakse vallamajas kursis Leonida Jürisoo sooviga maja soojustada ja värvida, pole hädalise maja inimestel sedakorda erilisi väljavaateid kohaliku omavalitsuse abile loota. „Vald on seisukohal, et hoiame korras eelkõige vallale kuuluvad majad. Oleme võtnud selle põhimõtte, et kui ainult äärmine vajadus või lastega pere, siis aitame. Kuid kui tuleme põhimõtte vastaselt ühele vastu, siis läheb laviin liikuma,” selgitas Annast. Omalt poolt kõnealusele probleemile lahendust pakkuda valla sotsiaalametnik ei tihanud. Töölkäivatele noorematele võiks ehk pangalaenu soovitada, ent arvestades pooltühja maja rahva vahel valitsevaid erimeelsusi ja nende kõrget vanust, on niisugune nõuanne sulaselge alpus. Alles see oli, kui SEB pank ütles ei 78aastase vanahärra laenutaotlusele, sest pank annab laenu kuni 75 eluaastani. Ometi oli juttu vaid mõnesajaeurosest summast, mitte majaremondiks kuluvatest tuhandetest. „Vanuritel pole kusagilt abi loota,“ tõdes Annast. „Kui on lapsed, siis lapsed ehk toetavad, ent ega lapsed pole samuti heas seisukorras: paljudel on probleeme endagi eluga toimetulekul.“ Rahamaailm on tundetu Kõnealusele juhtumile hinnangut andes tõdes Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara maakler, Eesti kinnisvaramaaklerite koja liige, et head retsepti tal tekkinud olukorra lahendamiseks pole. Ja vaevalt seda kellelgi üldse on, sest peale Luige, Haugi ja Vähi kombel koorma ise suundades sikutamise on raske uskuda, et omanikud leiaksid remondiks vajaliku raha, laenuraha kaasamine on aga paraku ebatõenäoline. Ebareaalne eelkõige selle tõttu, et Saksingu sõnutsi on Kilingi-Nõmme maja korterite praegune väärtus väiksem, kui oleks hoone kordategemiseks vajalik investeering. Selline olukord tähendab, et kui mõni pank nõustubki laenama, peaks omanikel olema lisatagatis, sest nende vara ei maksa niipalju, et see oleks piisav tagatis laenu võtmiseks. Siit omakorda järeldub, et sellise maja kordategemine saaks praktiliselt toimuda ainult oma rahaga. Loota aga, et mõne rahaasutuse või jõuka inimese meel olukorrast härduks, ei maksa: emotsioonid rahamaailmas ei maksa. „See on kurb protsess, mis lähtub meie regionaalpoliitikast,“ nentis Saksing. „See on nagu suletud ring: mida väiksem koht, seda vähem on seal tööd; kuid kui ei ole tööd, ei ole palka, ei ole huvi kinnisvara vastu ehk ei ole ostujõulist ostjat.” Viimasest omakorda johtub korterite madal hind, mis omakorda tähendab, et teha sinna paika investeeringuid laenuga või võõrvahendeist ei ole võimalik. Inimesi, kellel on küllaldane sissetulek ja kes oleksid majade kordategemiseks heas mõttes kolkapatriotismist ajendatuna päri rakendama omavahendeid, on kahjuks vähe. Tulemus on, et kogu piirkonna areng jääb seisma ja majad hakkavadki lagunema. Lagunema, sest majanduslikult mõeldes ei saagi neid korda teha, kuna investeering oleks ebamõistlikult suur. „Kui oletame, et praegu on korterite hind kokku 50 000 ja investeering on sada tuhat, siis see sada tuhat, mis juurde panna, peaks tähendama, et korteri hind kolmekordistuks – see on ebareaaalne,“ märkis LVM Kinnisvara maakler. „Samal ajal on turul hulk teisi kortereid ja maju ning inimesed valivad tihti mitte nii heas korras korteri või maja, valivad hinna järgi: hind on esimesel kohal igal pool, olgu see eluase, toit, kütus: kõik me vaatame väga täpselt hinda.” Numbrid remonti ei toeta Saksingu väitel võib nii selle kui teiste analoogsete juhtumite korral konstrueerida juriidilisi konstruktsioone, et kellegi tegevusetus vähendab teise kaasomaniku omandi väärtust, ja sellega kohtugi poole pöörduda. Aga lõpuks on ikka küsimus, kui palju läheb maksma selline protsess versus korteri maksumus. Või teisisõnu: kas juriidiline pingutus ehk kohut käimise kulud tasuvad ennast ära; liiati pole ju teada, milline otsus tuleb. Tihtipeale on küsimus selleski, millist parendust ja mis mahus maja juures teha, mis on hädavajalik. Küsimusele vastamine eeldab aga ekspertiisi ja see asjatundjate argumenteeritud hinnang ei maksa mitte sada eurot, vaid tuhandeid eurosid. „Üks on emotsionaalne otsus, teine põhjendatud hinnang, millisel määral ja mida teha teha,” väitis Saksing. „Enne kui voodrit vahetama hakata, peaks veenduma, äkki on vaja hoopis vundamenti kindlustada.” „Mida annaks teha, on teha neile, kes seal ei ela, ettepanek oma korter müüa ja üritada leida sinna neid kaasomanikke, kes on renoveerimisest huvitatud,“ tuli Saksing jutuga tagasi konkreetselt Kilingi-Nõmme maja juurde. „Samuti saab teisi kaasomanikke kohustada vara säilitamise seisukohast kütma, sest eluruumis peab olema tagatud miinimumtemperatuur ehk 18 kraadi.“ LVM Kinnisvara maakler lisas: „Kui seda vabatahtlikult ei tehta, siis saab kohustada, see on väga selge. Aga mis puudutab maja suuremahulist kapitaalset remonti, siis numbrite maailm seda absoluutselt ei toeta. Paraku.” Lobudikud maha Eesti korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi tõdes käsitletava teema kohta, et korrusmajad on Eestis suur probleem. Seda just Nõukogude Liidu ajal kolhoosi- ja töölisasulatesse ehitatud “karpide” tõttu. Õnneks on küsimuse lahendamine päevakorras: Mardi teada on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil veel tänavu plaanis vastav uuring. Teadustöö eesmärk on saada ülevaade, kui palju on omavalitsuse omanduses kasutusest väljalangenud elamuid; milline on piirkonna potentsiaal; kas on lootust, et keegi tahab sinna elama tulla; kui palju elab piirkonnas inimesi, keda oleks mõistlik koondada elama mõnda tehniliselt paremas seisukorras majja. Seoses laguneva omandiga, mille omanikul või omanikel puudub omandi korrashoiu vastu huvi, tuleks Mardi väitel ühe võimalusena kõne alla korterite sundvõõrandamine. Ent kui korterit müüa ei saa, pole see lahendus – sest korteril lihtsalt pole ostjat. Teine võimalus oleks omaniku loobumine omandist kohaliku omavalitsuse kasuks, nii saaks omavalitsus hajaasustusega piirkonnas koondada allesjäänud elanikud ühte kõbusasse korrusmajja ja teised, amortiseerunud hooned, kuuluksid lammutamisele. Kilingi-Nõmme Pärnu tänav 43 majaga seoses ei tule see viimane alternatiiv ilmselt jutukski. Allikas: Pärnu Postimees

Elektriküttega korterit on üha raskem müüa, kuna energiahinna kõikumine on peletamas ka viimased ostjad, kes aasta esimestel kuudel toona soodsaks osutunud börsipaketiga suurt lisakulu ei tundnud. Samas saab ka elektriküttekulusid kokku hoida. Loe edasi aripaev.ee

Kinnisvaramaaklerite sõnul annab turu sügisel aktiivseks muutumisele hoogu juurde uus õppeaaste, mil "lapsed maalt linna tulevad". Tavaliselt otsitakse 1-2toalist korterit. Sellistest korteritest on paradoksaalsel kombel ka kõige enam puudus. Ülikoolilinnas Tartus on LVM Kinnisvara maakleri Regina Michaelise sõnul turg värvikirev. "Üüriturg on väga aktiivne ja praktika näitab, et igale korterile on võimalik leida üürnik," ütles ta. Üüriturul on kinnisvarabuumi ajal soetatud kortereid, mida sageli pole suure laenujäägi tõttu võimalik praegu tulusalt müüa. Üürileandjate seas on sageli teise linna või välismaale kolinud inimesi, kellel on plaan kunagi Tartusse tagasi tulla ja vahepealsel ajal on mõistlik korter välja üürida. Ostetakse edasiüürimiseks. Kinnisvara pikaealisuse tõttu on aina lisandumas inimesi, kes investeerivad oma raha kinnisvarasse. "Üürimise eesmärgiga ostetakse kinnisvara nii kesklinna kui ka ülikooli õppehoonete lähiümbrusesse, aga ka Annelinna. Samuti investeeritakse uutesse korteritesse, mis on edaspidi võimalik kõrgema hinnaga – sõltuvalt suurusest – 350-600eurose kuuüüriga välja üürida," rääkis Michaelis. Ta märkis, et kuna Tartus on õppehooned linna erinevais paigus, siis on atraktiivsed piirkonnad ka Veeriku ja Ränilinn. Viimastel aastatel on Tartus üha prestiižsemaks linnaosaks muutumas Supilinn ja Jaamamõisa. Korterite soetamine üürimise eesmärgil on Michaelise sõnul tulus eriti praegu, kui tähtajalisel hoiusel oleva raha intress on alla 1%, seevastu keskmine üürikorteri tootlus on vähemalt 5% aastas ning mõõdukas kinnisvara hinna tõus kompenseerib inflatsiooni. Ka pealinnas käib hoogne korteriralli. LVM Kinnisvara maakler Indrek Peedo rääkis, et sarnaselt Tartuga otsivad inimesed keskmise hinnaklassiga korterit, mille kuuüür jääks vahemikku 200-300eurot. Piirkondadest eelistatakse Mustamäed ja Kristiinet. "Praegu on turul palju Soomest pärit üliõpilasi, kes otsivad endale aastaks üürikorterit kesklinnas, kuid pakkumisi on vähe. 1-2toaliste korterite eest küsitakse kesklinnas üüri kuni 600 eurot kuus," rääkis Peedo ning lisas, et eestlaste jaoks jäävad sellised pakkumised liiga kalliks. "Võimalusel ostetakse korter," ütles Peedo ning mainis, et sageli otsustavad inimesed üürimise asemel pangalaenu kasuks. Tartlaste jaoks on korteri üürimisel prioriteediks hea hind, mis on näiteks 150-250 eurot kuus. See tähendab, et latti lastakse alla korteri asukoha arvel. "Kõige enam otsitakse keskmises ja heas korras möbleeritud 1-2toalisi kortereid ja eeldatakse elementaarsete sanitaartingimuste ehk pesemisvõimaluse, WC ja köögi olemasolu. Minimaalsete nõudmistega üürnikule sobib tuba korterist," rääkis Michaelis. Peale asukoha on ostja jaoks tähtis ka elamispinna välimus. Maaklerid Michaelis ja Peedo märgivad, et sama tähtis kui korteri ilme on ka kortermaja välimus, pidades eelkõige silmas soojustamist ning renoveerimist. "Paljudele võib meeldida korter, kuid maja üldine olukord on selline, et ei riskita sinna korterit osta, sest teada ei ole võetavate laenude suurus ja sealt tulenevalt ka korterile laienev laenumakse. Seetõttu üleskutse korteriühistutele – renoveerige maja ja teie kinnisvara hind tõused," selgitas Peedo. Michaelis märkis, et soojustatud korterelamu puhul võib negatiivseks teguriks osutuda vaid renoveerimislaenu kõrge kuumakse, mis ei ole võrdväärne kokkuhoiuga küttekuludelt. Suurem mööbel võiks sees olla. Üürikorterite puhul eeldavad inimesed, et korter oleks möbleeritud. Üürnikud on küll nõus üht-teist oma uude koju tooma, ent suuremad mööbliesemed võiksid kinnisvaramaaklerite hinnangul korteris ikkagi olemas olla. Michaelis lisas, et vähem oluline pole ka toimiv korteriühistu. Kui üürile võetakse tavaliselt 1-2toalisi kortereid, siis ostmisel eelistatakse 2-3toalisi kortereid, kusjuures huvi on nii remonti vajavate kui ka kvaliteetselt renoveeritud korterite vastu. Allikas: Äripäev, 02. september 2013

Tavaliselt eelistatakse osta remonditud korterit, samas renoveerimata kortereid müüakse odavamalt. Millal on mõistlik valida üks, millal teine? Odav ja renoveerimist vajav korter. Ei pruugi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui kallim ja renoveeritud korter. Samas on turul ka korterid, mille seisukord ei ole kiita, kuid nende soetamine on müügihinda arvestades soodne. Isegi pärast renoveerimist jääb ruutmeetri hind madalamaks kui naabruses müügis olevatel korteritel. Kaaluda tasuks perspektiivi - väiksem laenumakse ja hilisem renoveerimine ei pruugi olla majanduslikult kõige kasulikum. Silmnähtavalt kehva remondiga korter. Pole mõtet osta - mõttekam on soetada renoveerimist vajav korter ning teha remont enda käe järgi. Renoveerimata korter renoveeritud korterelamus. Sageli on mõttekas osta ning ise renoveerida. Pikas perspektiivis on tegu kasuliku valikuga. Allikas: Äripäev, 02. september 2013

Tänasest Äripäevast saab lugeda, et 10 suuremast siinsest kinnisvarabüroost kasvatas eelmisel aastal käivet ja kasumit enamus. Äripäeva hinnangul eristuvad kiirete kasvudega  kolm ettevõtet. Ettevõtete 2012. aasta majandusnäitajate põhjal kerkivad esile kolm ettevõtet, mis kõige kiiremini kasvasid. Üks enim käivet ja kasumit juurde teeninud ettevõte oli LVM Kinnisvara. Pikemat ülevaadet saab lugeda aripaev.ee

Kuigi kinnisvarahinnad on tänavu tõusnud, on kortereid ostetud niisama palju kui müüdud. Kuula edasi vikerraadio.ee

Kui nõukogude ajal oli elamispinna vahetamine üsnagi populaarne, kipub see praegu venima, sest pakkuja tahab vastu saada ideaalilähedast kodu, mida ta aga võibki ootama jääda, sest pakkumisele ei reageerita. Elamispindade vahetus võib ära jääda, kuna kompensatsioonis ei suudeta kokku leppida. Foto: Ants Liigus . "Igaühel on oma unistused, keegi ei taha teise unistuste korterit," lausus LVM Kinnisvara ASi juhatuse liige Ingmar Saksing. "Inimeste ootused erinevad. On juhtunud, et ideaali otsitakse üle aasta," lisas ta. "Vahetustehingud on küll nõutud, kuid teostuvad harva, kuna raske on leida kortereid, millega mõlemad pooled rahule jääksid," nentis Domus Kinnisvara maakler ja hindaja Piret Rondo. Vahetamine ei õnnestu Tänavu maist on üritanud oma Pärnu kesklinna korterit hinna poolest samaväärse vastu vahetada õpetaja Teele Vihmann, kuid see pole tal siiani õnnestunud. Vahetada mõtles ta, kuna korteri müüminegi ei õnnestunud. Viis aastat tagasi proovis spetsialist Liina Laukuski oma kesklinnakorterit Tartus asuva vastu vahetada, kuid pidi pettuma. "Ega siin pikka juttu ole - mingisugust huvi või tagasisidet polnud, keegi ei helistanud," nentis Laukus. Kummalgi naistest pole tuttavaid, kes oleksid varem proovinud korterit vahetada. Saksing nentis, et olukordi, kus kaks inimest otsustavad omavahel kortereid vahetada maaklerfirma kaudu, tuleb ette harva. Oma kahekümne tööaasta jooksul on ta teinud kümmekond sellist tehingut. Rondo sõnutsi tehti Domus Kinnisvaras viimane korterivahetuse tehing kolm aastat tagasi. Ta lisas, et need jäävad sageli ära, kuna ei jõuta kompensatsiooni osas kokkuleppele. Saksing nentis, et firmal on turul küll mitmeid pakkumisi, kuid suuremates kinnisvaraportaalides, näiteks City24.ee, polegi enam eraldi lahtrit, kust vahetamiseks mõeldud kortereid otsida. Rondogi kinnitas, et portaal loobus sellest pärast uuendusi, kuna vahetuste vastu ei olnud küllalt huvi. Maaklerfirma teeb korteri korda Vahetamise protsessi kiirendamiseks soovitab Saksing pöörduda maaklerfirma poole. Nõudluse tõttu pakub LVM Kinnisvara vana korteri uue vastu vahetamise teenust. "Praktika näitab, et see idee töötab," lausus Saksing, kelle sõnade kohaselt alustas maaklerfirma uutmoodi vahetamise teenusega tänavu aprillis. Maaklerfirma kaudu eluaseme vahetamine jätab kliendi jaoks ära etapi, kus ta peaks korterile ise tahtjat otsima. Firma pakub kliendile võimalust teha vahetustehing ostu-müügilepingu kaudu. Oma elamispinna müüb inimene firmale alles siis, kui ta on leidnud pakkumiste seast enda jaoks sobiva uue korteri. Müüdud eluaseme eest maksab firma ja seejärel ostab korteri müünud inimene maaklerfirmalt uue apartemendi ning maksab maakleritasu. Nii kindlustab firma endale kliendid ja tulu. Ostetud korterid müüb LVM Kinnisvara maha, kuid enne seda teeb firma eluaseme korda: vahetab välja mööbli, tellib koristusteenuse, vajadusel teeb remonti. Saksing tõi paralleele korterivahetuse ja automaailma vahel: "Sõidate autoga, mille paak on pooltäis ja hooldus tegemata. Tulete maalt vanaema juurest, auto on tolmune, aga tahaksite seda müüa. Tõenäoliselt on autole ostja olemas, aga ta tuleb oma ideaali, punast nunnut ostma ja pettub autos, sest see ei ole nii särav. Selleks et auto saaks müüdud, tuleb teha hooldus, ta puhtaks pesta, läikima lüüa ja salongi tõsta. Kaupluseski on palju häid tooteid, aga märkate ikka neid, millel on tooteesitlus." Maakleri ülesanne on pakkumine võimalikult nähtavaks teha. Emotsionaalne ja tegelik väärtus Vahetamise puhul peaksid inimesed suutma korteris kogetust lahti öelda. "See ei ole enam teie kodu, vaid ostjate jaoks korter, kuhu peab mahtuma nende soovunelm: siia panen sohva, siia kardinad. Tuleb olla üle emotsionaalsest väärtusest, nagu esimese lapse ajal pandud tapeet," toonitas Saksing. Ta möönis, et vahetus ei sobi kõigile klientidele, kuna mõne inimese ootused kodu suhtes on kõrgemad, kui on eluaseme tegelik väärtus. "Kui inimene ikka tahab samas piirkonnas kahetoalist kolmese vastu vahetada, jäävad meie käed lühikeseks. Me ei ole võlurid," lausus mees ja lisas, et sel juhul tuleb soovijal juurde maksta. Leidub aga vastupidiseidki näiteid, kui hindamise järel kodu hoopis kallimaks tunnistatakse. Maakleri roll Kui inimene peab oma elamispinna rahalist väärtust liiga kõrgeks, on maakleri ülesanne talle seletada, miks vahetamist ootavale korterile pakutud hind ei sobi. Saksingu sõnutsi ei tohiks maakler kliendile öelda ainult seda, et tema pakutud hind ei ole mõistlik, vaid tal tuleks seletada, milliseid tehinguid ja mis hinnaga samas piirkonnas näiteks eelmisel kuul tehti. Sageli vaadatakse maaklerile nõutult otsa ja öeldakse, et naabrimees müüs ju sellesama hinnaga. Tegelikult sõltub hind sellestki, mis ajal naabrimees oma elamispinna müüs. "Samamoodi nagu muutub bensiinihind, ei püsi korteri hind aastate jooksul samal tasemel," lausus Saksing. Mees rõhutas, et kortereid on lihtsam vahetada, kuna nende hinnatase on selgemini paigas kui näiteks majadel. "Kortereidki on paremas või halvemas korras, aga neid on võimalik hinnata 500-1000 euro täpsusega. Kuid kaht ühesugust maja ei ole olemas," rääkis Saksing. Nende hindade vahel on suured käärid. Ometi on kõige suurem nõudlus korterist majja kolimise järele. Hinda korterit ise Inimesel endalgi on võimalik tasuta järele vaadata, mis hinnaga on tema piirkonnas varem kortereid müüdud ja selle kaudu oma korteri väärtust realistlikumalt hinnata. "Saab võtta piirkonna korterite keskmise ruutmeetrihinna ja mediaani ning selle järgi tuletada oma korteri maksumuse," ütles Saksing. Vahetamise juures on positiivne, et klient ei jää peavarjuta. Keeruliseks võivad tehingu muuta aga erinevad tingimused, näiteks tubade ja korruste arv või korrashoiu tase. Peamiselt vajavad inimesed uut eluaset, kui nad kolivad teise linna, abielluvad või lahutavad, pühivad Eestimaa tolmu pikemaks ajaks jalgadelt või perre sünnib laps. Pärnu kinnisvaraturul on jätkuvalt populaarne ranna piirkond ja kesklinn ning see ei ole vaid välismaalaste pärusmaa. Triin Ärm, Pärnu Postimehe suvereporter

Soomaal viiendal aastaajal suurveega kanuutamas käinud mäletavad rippsillaga talu Karuskosel, mille akna alla sai kanuuga sõita. Nüüd on see eksootiline talu müügis. Karuskose talu müüb tuntud Soomaa kanuumatkade korraldaja Aivar Ruukel. "Ei jõua enam mitmes kohas käia," põhjendab turismisettevõtja ja matkakorraldaja müüki, "lapsed käivad Pärnus lasteaias, peenrad on aga Saarisoos isakodus." Foto: Raigo Pajula Loe edasi reisijuht.delfi.ee

Pärnumaa kinnisvaraturul on tänavu suvel fookuses maamajade turg - kuumad ilmad on huviliste hulka kasvatanud. Loe edasi pikemalt e24.ee Talumaja. Pilt on illustratiivne. Foto: Urmas Luik

Kuressaares Merikotka elurajoonis tänavu aprillis alustatud uuselamu, Merikotka Residentsi ehitusega on jõutud sinnamaani, et läinud reedel peeti sarikapidu. Merikotka 9 sasse uuselamusse kortereid müüva LVM Kinnisvara maakler Maive Kokk kinnitas, et ehitus on püsinud kenasti graafikus ja juuni lõpuks on majakarp koos. "Ehitusmehed ja maalrinaised on tublid ja usinad ning on teinud oma tööd korrektselt. Seda vaatepilti sai kaeda mineval reedel toimunud sarikapeol," tõdes Kokk, kelle sõnul avaldas tellija sarikapeoga tänu kogu ehitustiimile. Loe edasi saartehaal.ee Sarikapidu peetud: töödega ollakse sedavõrd graafikus, et juunikuu lõpuks on majakarp täielikult koos. Foto: Maive Kokk

Neil, kel soov puhkuse ajal kodulinnast eemalduda ning kaunil ajal vaiksemat pelgupaika otsida, tasub kiirustada. Üüripindade pakkumised leiavad huvilise loetud päevadega - nõnda võib aeglasem valija sootuks ilma jääda. Kauni mereranna ja võluvate puiesteedega Pärnu pakub suurimat suvekodude valikut, kinnitab Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara esindaja Pärnus. Üürida saab suvekorteri nii päevaks-paariks kui ka nädalateks. Loe edasi e24.ee Mereäärne suvila Pärnumaal Häädemeeste vallas Jaagupi külas, 5 km Kabli rannast on iga puhkaja unistus ja leiab suvekuudeks üürilised varakult.