LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Pärnu mnt 126, Saku vallas Õie tee 3, Pärnus Rohu 8A ja Pühavaimu 21 korterite müügi. Välja on müüdud neljas arendusprojektis kõik 78 korteriomandit, kogupinnaga kokku ligi 8500 m².
LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Kentmanni põik 3 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.
Vastavalt LVM Kinnisvara ja Autoleping vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna Johani Maja korterite müüki.
Osaleme reedest pühapäevani kevadisel Kinnisvaramessil 2015 ja tutvustame meie messiesinduses C419 kinnisvaraturu tulevikku.
Vastavalt LVM Kinnisvara ja OÜ Redholm’i vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame Tallinnas, Kungla 40 korterelamus asuvate korterite eelmüüki. Järgmisel kevadel valmiv kolme elukorruse ja väheste korteritega korterelamu paikneb armsa Kalamaja vaikses kvartalis, pakkudes koos parkide, kaupluste, kohvikute ja Kultuurikilomeeteri lähedusega uut elukvaliteeti. Tänavatasandist kõrgemal paiknevad avarate päikesepoolsete rõdudega elukorterid lasevad unustada linnasagina ja tunda end justkui oma aias. Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett ja vannitubade sisustus on just need, mis teevad ühest korterist unistuste kodu! Tulenevalt Kungla 40 paiknemisest miljööväärtuslikus Kalamajas ning tänaste ostjate nõudmistest, pööratakse suurt tähelepanu nii ehitukvaliteedile, kasutusmugavusele, madalatele kõrvalkuludele, kui ka olemasolevasse keskkonda ja hooneteansamblisse sobituvusele. Armsa Kalamaja kodu kohta saab lugeda siit LVM Kinnisvara: Kungla 40, Tallinn
Uusarendusi kerkib järjest juurde, aga nende tase on kõikuv. Tarbija on küll hinnateadlikum ja nõuab kvaliteeti, kuid puuduste loetelu algab olematutest parkimiskohtadest ja jõuab ootamatult suurte kommunaalkuludeni välja.
LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Adamsoni 27 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.
Homme kell 12.00 toimub Tallinnas Kentmanni põik 3 ehitatavale korterelamule nurgakivi panek.
Tiskres asuvas Lucca arenduses on kaheksast valmivast A-energiaklassi majast kuuel ostja juba enne hoone valmimist olemas. Tiskres A-energiaklassi maju arendava Lucca Kodu OÜ juhatuse esimehe Kristjan-Thor Vähi sõnul oli ettevõtte soov tuua turule toode, mis pakuks terviklahendust kiire elutempoga inimesele, kellel pole aega ise ehitada. "Samas peaks terviklahendus olema kvaliteetne ning selle ülalpidamis- ja hoolduskulud minimaalsed. Nii sai oluliseks märksõnaks energiatõhusus," rääkis Vähi. Vähi sõnul oli turul paar passiivmaja ideed ja paar energiatõhusa büroohoone ning kortermaja projekti, ent energiatõhus eramu oli millegipärast pigem igaühe enda asi. "Eks see on sellepärast nii, et kvaliteetse ja energiatõhusa eramu hind läheb paigast ära ja on äriprojektina raske," märkis Vähi. Vähi sõnul ehitatakse iga maja nagu endale, kasutades parimat materjali, samas jäädes hinna mõttes mõistlikkuse piiresse. "Tahtsime teha energiasäästlikku ja kvaliteetset asja, aga eelarvestuse osas võitlesime nii-öelda aasta aega paberil, kuidas saada paketti kõik, mida soovime, samas hoides müügihinda sellisena, et turg selle vastu võtaks. Seetõttu on projekti riskiaste kõrge, sest ei tea, kas see üldse tasub ennast ära. Pead uskuma, et kliendid on nõus majade eest hiljem ka maksma," rääkis Vähi. Tema sõnul ei suudeta ehitusettevõtetega hinna poolest konkureerida, küll aga parema ja läbimõelduma komplektlahendusega. "Ehitusfirma ehitab kindlasti ainult ruutmeetrihinda arvesse võttes odavamalt kui meie, kes me tellime omakorda ehitajalt," selgitas Vähi. Uudsed lahendused Lucca Kodu OÜ ehitusdirektor Toomas Kolk lisas, et eesmärgiks oli vaadata kastist väljapoole. "Üsna palju liigutakse mööda sama rada. Kui aga maailmas ringi vaadata, leidub häid ideid, mida meil pole kasutatud. Infot leidub, see tuleb lihtsalt üles leida," rääkis ta kasutatud ehituslahendustest. Vähi sõnul on iga materjali puhul vaadatud kvaliteeti. Et asi kestaks aastaid ja oleks võimalikult hooldusvaba. Nii kasutatakse parema soojapidavusega aknaid, efektiivsemaid tehnosüsteeme, krohvist pikema elueaga fassaadimaterjali jne. "See on kõik üsna suur lisakulu. Teistmoodi ehitada oleks odavam, aga eesmärgiks on just energiatõhusus käsikäes kvaliteediga," selgitas ta. Askeetlikkusele pole rõhku pandud ka sisekujunduses. "Meil ei ole eesmärgiks mitte ainult energiasääst, vaid lisaks ka tervislik sisekliima,"selgitas Vähi. "Energiasäästlikud süsteemid pole kasutusel vaid selleks, et saada A-energiaklassi, vaid et majas oleks hea sisekliima ja et inimesed tehnilisi võimalusi tõesti ka kasutaksid ja naudiksid. Kõrged laed ja suured aknad pole tegelikult energiasäästliku maja tunnuseks, aga õige arhitektuurse ja tehnilise lahenduse korral on see võimalik." Tema sõnul peavad süsteemid, mis on inimese jaoks loodud, olema nii mugavad, et elanik tahaks neid kasutada. Lisaks peavad need olema madalate hooldus- ja kasutuskuludega. Teistmoodi lähenemine muutis Vähi sõnul ehitajate leidmise keerulisemaks, ent koostöö Kerbera Ehitusega sujub hästi, kuna juba lepingu allkirjutamisel lepiti kokku, et tegu on tavapärasest erineva tööga. "Paljudele ehitajatele ei meeldi, kui tehakse midagi teistmoodi, nemad tahaksid teha seda , millega nad on harjunud ja mis on lihtne, aga ka ehitusmaailmas tehnoloogiad arenevad," märkis Vähi. Kommentaar Indrek Peedo, LVM Kinnisvara Tallinn juhataja: Mida soojemaks ilmad lähevad, seda suurem on huvi Lucca majade vastu. Projekt on hästi vastu võetud. Põhjuseid on mitu. Majad on esiteks praegust turuolukorda arvestades ainulaadsed. Turul pole korralikke kivimaju, millel on kaasaegsene küttesüsteem, mis on energiasäästlikud ja paiknevad heas asukohas. Kui tahetakse osta kahesajaruutmeetrist maja, siis valikut pole. Värskeid ehitisi tänapäevaste süsteemidega pole, meie portfellis on praegu küll üle 200 maja, aga neid pole võimalik uutega võrrelda, nii et turg on tühi. Kui tahad kaasaegset maja ja pole ise ehitaja, pole kursis seina paksuse ja muu vajalikuga, läheb raskeks. Majade arendusi on Eestis üldse vähe, sest arvatakse, et eestlane on suur ehitaja-rahvas ja ehitatakse ise. Aga maja ostnud inimesed ei ole ükski tegelikult ehitamise kui sellisega seotud inimesed. Majade hind võib esialgu kõrgevõitu tunduda, see pole väike summa, aga hind tuleb lahti seletada. Praegu saab sellise raha eest kesklinnas näiteks sajaruutmeetrise korteri vanas majas, vanade süsteemidega. Luccas aga on kaks korda suurem pind ja kaasaegsed tehnoloogiad. See on hea, kui ostja süveneb rohkem ostuprotsessi. Majaarenduste viga on ka see, et majad ehitatakse piirkondadesse, kus puudub igasugune infrastruktuur. Tiskres läheb aga buss sealtsmast. Kui peres on lapsed, siis keegi ei taha pidevalt neile autojuhti mängida, neil peaks olema võimalus ise liigelda. Peetri küla või Murastega võrreldes on Lucca seetõttu väga mugav asukoht. Piirkondades, kus puudub ühistransport, puudub ka müügiedu. Allikas: Äripäev, 25.03.2014
Kassisaba elurajoonis aadressil Adamsoni 27 on Eestis ainulaadne hoone, mille sarnaseid on isegi Põhjamaades väga vähe. Maja ehitamisel kasutati nii maailma juhtivat hoonete kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse hindamise kvaliteedisertifikaati BREEAM kui ka Põhjamaade kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse standardit NQS Eesti. See vastab Eesti kohalikele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Tänu sellele on kortermajal väiksemad ülalpidamiskulud, pikem eluiga, turvalisem ja tervislikum elukeskkond. „Adamsoni 27 elamu on pikaajaliselt eksklusiivne ja vähekulukas koht elamiseks,” ütles Martin Parts, ehitusfirma Mitt & Perlebach projektijuht. „Silmaga ei pruugi olla erinevus näha, kuid sisemus on ehitatud täitma oma eesmärki,” lisas Parts. LVM Kinnisvara: Adamsoni 27, Tallinn Allikas: Ärileht
Kinnisvaramaaklerite sõnul annab turu sügisel aktiivseks muutumisele hoogu juurde uus õppeaaste, mil "lapsed maalt linna tulevad". Tavaliselt otsitakse 1-2toalist korterit. Sellistest korteritest on paradoksaalsel kombel ka kõige enam puudus. Ülikoolilinnas Tartus on LVM Kinnisvara maakleri Regina Michaelise sõnul turg värvikirev. "Üüriturg on väga aktiivne ja praktika näitab, et igale korterile on võimalik leida üürnik," ütles ta. Üüriturul on kinnisvarabuumi ajal soetatud kortereid, mida sageli pole suure laenujäägi tõttu võimalik praegu tulusalt müüa. Üürileandjate seas on sageli teise linna või välismaale kolinud inimesi, kellel on plaan kunagi Tartusse tagasi tulla ja vahepealsel ajal on mõistlik korter välja üürida. Ostetakse edasiüürimiseks. Kinnisvara pikaealisuse tõttu on aina lisandumas inimesi, kes investeerivad oma raha kinnisvarasse. "Üürimise eesmärgiga ostetakse kinnisvara nii kesklinna kui ka ülikooli õppehoonete lähiümbrusesse, aga ka Annelinna. Samuti investeeritakse uutesse korteritesse, mis on edaspidi võimalik kõrgema hinnaga – sõltuvalt suurusest – 350-600eurose kuuüüriga välja üürida," rääkis Michaelis. Ta märkis, et kuna Tartus on õppehooned linna erinevais paigus, siis on atraktiivsed piirkonnad ka Veeriku ja Ränilinn. Viimastel aastatel on Tartus üha prestiižsemaks linnaosaks muutumas Supilinn ja Jaamamõisa. Korterite soetamine üürimise eesmärgil on Michaelise sõnul tulus eriti praegu, kui tähtajalisel hoiusel oleva raha intress on alla 1%, seevastu keskmine üürikorteri tootlus on vähemalt 5% aastas ning mõõdukas kinnisvara hinna tõus kompenseerib inflatsiooni. Ka pealinnas käib hoogne korteriralli. LVM Kinnisvara maakler Indrek Peedo rääkis, et sarnaselt Tartuga otsivad inimesed keskmise hinnaklassiga korterit, mille kuuüür jääks vahemikku 200-300eurot. Piirkondadest eelistatakse Mustamäed ja Kristiinet. "Praegu on turul palju Soomest pärit üliõpilasi, kes otsivad endale aastaks üürikorterit kesklinnas, kuid pakkumisi on vähe. 1-2toaliste korterite eest küsitakse kesklinnas üüri kuni 600 eurot kuus," rääkis Peedo ning lisas, et eestlaste jaoks jäävad sellised pakkumised liiga kalliks. "Võimalusel ostetakse korter," ütles Peedo ning mainis, et sageli otsustavad inimesed üürimise asemel pangalaenu kasuks. Tartlaste jaoks on korteri üürimisel prioriteediks hea hind, mis on näiteks 150-250 eurot kuus. See tähendab, et latti lastakse alla korteri asukoha arvel. "Kõige enam otsitakse keskmises ja heas korras möbleeritud 1-2toalisi kortereid ja eeldatakse elementaarsete sanitaartingimuste ehk pesemisvõimaluse, WC ja köögi olemasolu. Minimaalsete nõudmistega üürnikule sobib tuba korterist," rääkis Michaelis. Peale asukoha on ostja jaoks tähtis ka elamispinna välimus. Maaklerid Michaelis ja Peedo märgivad, et sama tähtis kui korteri ilme on ka kortermaja välimus, pidades eelkõige silmas soojustamist ning renoveerimist. "Paljudele võib meeldida korter, kuid maja üldine olukord on selline, et ei riskita sinna korterit osta, sest teada ei ole võetavate laenude suurus ja sealt tulenevalt ka korterile laienev laenumakse. Seetõttu üleskutse korteriühistutele – renoveerige maja ja teie kinnisvara hind tõused," selgitas Peedo. Michaelis märkis, et soojustatud korterelamu puhul võib negatiivseks teguriks osutuda vaid renoveerimislaenu kõrge kuumakse, mis ei ole võrdväärne kokkuhoiuga küttekuludelt. Suurem mööbel võiks sees olla. Üürikorterite puhul eeldavad inimesed, et korter oleks möbleeritud. Üürnikud on küll nõus üht-teist oma uude koju tooma, ent suuremad mööbliesemed võiksid kinnisvaramaaklerite hinnangul korteris ikkagi olemas olla. Michaelis lisas, et vähem oluline pole ka toimiv korteriühistu. Kui üürile võetakse tavaliselt 1-2toalisi kortereid, siis ostmisel eelistatakse 2-3toalisi kortereid, kusjuures huvi on nii remonti vajavate kui ka kvaliteetselt renoveeritud korterite vastu. Allikas: Äripäev, 02. september 2013
Tavaliselt eelistatakse osta remonditud korterit, samas renoveerimata kortereid müüakse odavamalt. Millal on mõistlik valida üks, millal teine? Odav ja renoveerimist vajav korter. Ei pruugi lõppkokkuvõttes tulla odavam kui kallim ja renoveeritud korter. Samas on turul ka korterid, mille seisukord ei ole kiita, kuid nende soetamine on müügihinda arvestades soodne. Isegi pärast renoveerimist jääb ruutmeetri hind madalamaks kui naabruses müügis olevatel korteritel. Kaaluda tasuks perspektiivi - väiksem laenumakse ja hilisem renoveerimine ei pruugi olla majanduslikult kõige kasulikum. Silmnähtavalt kehva remondiga korter. Pole mõtet osta - mõttekam on soetada renoveerimist vajav korter ning teha remont enda käe järgi. Renoveerimata korter renoveeritud korterelamus. Sageli on mõttekas osta ning ise renoveerida. Pikas perspektiivis on tegu kasuliku valikuga. Allikas: Äripäev, 02. september 2013
Täna õhtul jõuab TV3 ekraanile sarja "Kälimehed" uus hooaeg. Teine hooaeg algab suure pöördega tegelaste elus. Peategelaste majad jäävad ehituse alla ja nad peavad välja kolima. Mõlemad pered saavad uued kodud Juhkentali Residentsis värskelt valminud näidiskorterite näol, milles seriaali uued osad filmitakse. Raivo ja Rebekka (Peeter Oja ja Merle Palmiste) kolivad korterisse number 4 ning Urmas ja Riina (Sepo Seeman ja Hilje Murel) korterisse number 8. Teine hooaeg tõi kaasa suure pöörde ja meeldiva elevuse ka meie tööelus, kui kogu „Kälimeeste" võttegrupp kolis LVM Kinnisvara Tallinna kontoriga ühe katuse alla. Kuidas kälimeestel läheb ja kas uus kodu rahuldab Raivo ja Rebekka kõrgeid nõudmisi ja kas täitub Urmase ja Riina soov vabaneda tülikatest naabritest saad peagi jälgida www.lvm.ee/juhkentali