Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.
Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse. Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi. Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks. 2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot). Allikas: Statistikaamet, Maa-amet Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas 2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis. Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks. Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole. Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.
Kolmandas kvartalis suureneb Tallinna kinnisvaraturul tehingute arv, hinnatõusu pole oodadata, kirjutab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Saaremaa maaklerid tunnistavad, et ostu-müügitehinguid elamumaadega on siin masujärgselt veel üsna vähe. Ent kui ostmiseks läheb, siis eelistatakse Kuressaarest teatud raadiusse, mitte linna piiresse jäävaid krunte.
Asjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.
Mitmed suured kinnisvaraprojektid ootavad Rail Balticu tulekut. Raudtee lähedale sattuvad inimesed närivad aga küüsi – kas kinnisvara väärtus langeb tõesti kuni neljandiku?
Kuigi välismaalasest kinnisvaraostjatest kõneldakse Pärnuga seoses vaat et regulaarselt, moodustavad välismaised ostjad elukondliku kinnisvara tehingute koguarvust vaid mõne protsendi.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne! Eesti kalleimad korterid 2014: 1. Tallinn – 940 000 € 2. Pärnu – 390 000 € 3. Tartu – 265 000 € 4. Narva – 131 900 € 5. Rakvere – 105 000 € 6. Viljandi – 100 000 € 7. Haapsalu – 90 000 € 8. Kuressaare – 88 000 € 9. Võru – 67 000 € 10. Paide – 33 000 € Eesti odavaimad korterid 2014: 1. Viljandi – 300 € 2. Pärnu – 363 € 3. Võru – 500 € 4. Tartu – 500 € 5. Haapsalu – 676 € 6. Rakvere – 900 € 7. Paide – 1 000 € 8. Kuressaare – 1 000 € 9. Tallinn – 2 000 € 10. Narva – 2 000 € Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet LVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval
Uusarendusi kerkib järjest juurde, aga nende tase on kõikuv. Tarbija on küll hinnateadlikum ja nõuab kvaliteeti, kuid puuduste loetelu algab olematutest parkimiskohtadest ja jõuab ootamatult suurte kommunaalkuludeni välja.
Kinnisvaraturu nõrga regulatsiooni tõttu kerkib aeg-ajalt üles küsimus maakleritasude otstarbekuse kohta. Sektori esindajad on seisukohal, et seadusandja kehtestatud nõuded aitaks luua pikemaajalist turutasakaalu.
Võrreldes mulluse aasta kolmanda kvartaliga vähenes tehingute arv Saare maakonnas 27,4 protsenti ja rahaline maht 33,1 protsenti.
Kinnisvarapakkumiste arv tõuseb kiiresti enamikus linnades. See on muutnud varasema müüjakeskse turu ostjasõbralikuks: järjekorrad on kadunud ja hinnad kaubeldavad.
Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad.
Liiga hilja ärganud tudengid ei leia endale Tallinnas ega Tartus sobivat elamispinda. Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla. „Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma. „Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa. Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud. Ülikoolide mõju Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad. „Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi. Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad. Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.” TTÜ rajab ühiselamukohti juurde Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson. Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta. Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar Allikas: Ärileht
LVM Kinnisvara maakler Kaiti Enno ütles, et võrreldes kevadise kõrgperioodiga, võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Saaremaa puhul on Enno sõnul taas märgata soomlaste suurenenud ostuhuvi. “Kui tavapäraselt muutusid põhjanaabritest ostjad aktiivsemaks suvekuudel, siis tänavu oli huvi suurenemist märgata juba aprillis.” Soomlaste ostuhuvi on piirkonniti erinev. Saaremaal ostetakse enim maakodusid. Loe edasi saartehaal.ee
Investorid otsivad kõrgema tootlusega ärikinnisvara, kui turul enamasti pakutakse, ütles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Andres Sutt. Loe edasi aripaev.ee
Kevadise kõrgperioodiga võrreldes võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Eri kinnisvarafirmade hinnaindeksid tunnistavad korterite hinnalangust.
Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 552 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,4 miljonit eurot. 2013. aasta II kvartalis sõlmiti 543 ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tõusis tehingute arv 1,6% ja rahaline maht langes 3 protsenti. Tehingu keskmine väärtus on langenud 912 euro võrra - 2013. aasta II kvartalis oli see 19745 eurot, 2014 aastal aga 18833 eurot. Kuressaare linnas on tehingute arv tõusnud 49 tehingult 2013. aasta II kvartalis 59 tehingule 2014. aastal II kvartalis ehk 20,4 protsenti. Tehingute rahaline maht langes 3,1 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni. LVM Kinnisvara: 2014 kevadel osteti Saaremaal rohkem, aga odavamat kinnisvara
Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele.
Praegu Eestis kinnisvaramaakleritel sisuliselt tarbijate ees kohustused puuduvad. Registreerimist äri- ega majandustegevuse registris ei kontrolli keegi. Seadusest ega muudest õigusaktidest tulenevaid kohustusi praktiliselt pole ning järelevalvet keegi ei tee. Tundub uskumatuna, seda eriti kui arvestada, et kinnisvaraturg, kus tegutsetakse, moodustab ligi veerandi Eesti riigi eelarvest. On tavaline, et kui käime kellegagi kohut, palkame ennast esindama advokaadi, kellel vastavad oskused ja kvalifikatsioon. Kui läheme arsti juurde, eeldame, et arst on läbinud kutsega kaasneva aastatepikkuse õppe. Kui soovime hakata autot juhtima, ei saa meist enne autojuhti, kui oleme sooritanud eksami ja saanud juhiloa. Maakleritega on aga lood teised. Eestis saab põhimõtteliselt igaüks öelda, et ta on kinnisvaramaakler, ja kontrollida seda pole kusagilt. Samuti võib Eestis kinnisvaramaaklerina tööd alustada igaüks, sõltumata haridusest ja kogemusest. Seejuures maaklereid, kes vahendavad suuri rahalisi tehinguid, kellelt ostetakse kinnisvara, ei ole ka majandustegevuse registris. Klient on segases olukorras, sest tal on üsna keeruline saada teada, kes on maakler ja kes mitte. Teadliku kliendi puhul on üheks variandiks küsida maaklerilt enne tema palkamist kutsetunnistuse olemasolu, kuid palju see olukorda ei lahenda – Eestis on hinnanguliselt 2000 kinnisvaramaaklerit, kehtivaid kutsetunnistusi on välja antud 138. Teatud kindlustunde tagab pöördumine tunnustatud kinnisvarafirma poole. Kinnisvaramaaklerite koja ettepanek on hakata registreerima kõiki maaklereid, ka neid, kes ei ole veel kutseeksami sooritamiseks vajalikku kaht aastat töötanud. Eesmärgiks, et tarbijal tekiks võimalus kontrollida, kas tegemist on maakleriga või mitte. Näiteks Rootsis tuleb maakleril läbida õppeprogramm, mis vastab bakalaureuseõppe tasemele, registreerida tegevus kinnisvaramaaklerite registris, tasuda selle eest iga aasta 180 eurot maksu ja dokumenteerida iga müüdava või üüritava kinnisvaraga seotud protsessi. 2010. aastal jõustus Euroopa Liidus kinnisvaramaaklerite teenuste standard. Eestikeelsena tänavu novembrist. See annab tarbijale kindluse pöörduda Eesti kinnisvaraturul kinnisvaramaakleritega seotud probleemide, vaidluste ja ka kohtuotsuste puhul oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Samuti muudab standard teenuse kliendile läbinähtavamaks – see sätestab, kes mida ja mille eest pakub ja milliseid teenuseid maaklerit oodata võib.
Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 452 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 4,6 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 5,5 protsendi võrra. 2011. aasta teise kvartali tehingute koguväärtus ulatus 8,8 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 170 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 20 448 eurot, siis 2012 aastal aga juba 20 623 eurot. Ühekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasvu kõrval üllatas korteriomanditega sõlmitud tehingute koguarv, mis aastases võrdluses enam kui kahekordistus! LVM Kinnisvara: Merikotka Residents
Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Saaremaal 649 kinnisvaratehingut koguväärtuses 9,5 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 24 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 45,1 protsendi võrra. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 6,6 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 2 000 euro võrra. Kui 2011. aastal oli see 12 631 eurot, siis 2012 aastal aga juba 14 772 eurot. Vaatamata mahtude kasvule on korteriomandite ja elamutega sõlmitud tehingute koguarv väiksem, jäädes 2011. aasta sama perioodile mõnevõrra alla. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Saaremaal rohkem kallimat kinnisvara
Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Harjumaal 3151 kinnisvaratehingut koguväärtuses 236,4 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,9 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,8 protsenti alla. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 284,4 miljoni euroni. Seeläbi on langenud tehingu keskmine väärtus ligikaudu 33 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 108 237 eurot, 2012 aastal aga 75 032 eurot. Kasvanud on nii korteritega, kui elamutega sõlmitud tehingute koguarv. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Harjumaal rohkem, aga odavamat kinnisvara
Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Pärnumaal 388 kinnisvaratehingut koguväärtuses 25,3 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,8 protsenti vähem tehinguid, ent nende rahaline maht ületab eelmise aasta sama perioodi 108,8 protsenti! 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 12,1 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 40 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 25029 eurot, 2012 aastal juba 65 221 eurot. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Pärnumaal vähem, aga kallimat kinnisvara
Tea, mida saad endale lubada. Üldiselt saad osta endale kodu, mis võrdub Sinu 4 .. 6 aasta sissetulekuga. Koosta oma soovidest ja eelistustest nimekiri. Seejärel koosta neist pingerida - soovid elada linnas või maal, korteris või majas? Otsusta, kus soovid elada. Pane kirja piirkondade ja/või linnaosade plussid ja miinused, võttes arvesse eelistustest koostatud pingerida. Alusta säästmisega. Kas Sul on piisavalt sääste esimese sissemaksu tegemiseks? Ideaalis peaks Sul selleks olemas olema 33 protsenti ostuhinnast. Samuti ei tasu unustada tehinguga seotud kulusid: maakleri-, hindamis-, laenulepingu- ja notaritasusid ning riigilõivu, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 2 .. 7 protsendi vahele ostetava vara hinnast. Oma ülevaadet oma kohustuste kohta. Tea, kui suured kohustused oled võtnud seoses liisingute, krediitkaartide ja järelmaksudega. Testi oma laenuvõimet. Kui suure/väikese laenu saad tegelikult võtta saad arvutada siin. Küsi pangast eelotsus. Võta ühendust oma pangaga ja küsi üle laenusumma, dokumentide ja tähtaegade kohta. Kaalu alternatiivseid võimalusi. Kas saaksid kasutada KredExi eluasemelaenu käendust? Arvuta kokku tulevased kulud. Kui suured saavad olema uue eluaseme kulud: maamaks, kindlustusmaksed, hooldus- ja küttekulud. Leia kogenud kinnisvaramaakler. Keegi, kes Sind aitab ja esindab. Kinnisvara müügikuulutus
Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse. Samas on maksustatavate tehingute kõrval tänases seaduses kirjas ka 6 juhtu, kus kinnisvaratehing on maksuvaba. Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui*: kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Kuna elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis ehk pole vahet, kas see on näiteks päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud. kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel; kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Seejuures tuleb meeles pidada, et maksuvabastuse rakendamisel peavad olema täidetud kõik kolm tingimust: eluruum ja maa on ostueesõigusega erastatud ja kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit; ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel; maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana. Last but not least - Tulumaksuseaduses on sätestatud maksustatavate tululiikide mitteammendav loetelu, samas kui maksuvabade varatehingute loetelu on lõplik. * Kui sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.
Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse, sest hilisem teadmine või isegi tehingust loobumine võib kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuvad nõuded. Alljärgnevalt 5 küsimust, millele peaks teadma vastust enne kinnisvaramüügiga alustamist: Mida maksustatakse? Tulumaksuga maksustatakse vaid kasu kinnisasja müügist või vahetamisest. Samas võib maksustatav kasu tekkida ka tasaarvestuse tulemusena. Näiteks võib kasu tekkida ka siis, kui kinnisvara ostja tasub müüja võlad (tagastab eluasemelaenu) ja müüjale raha ei laekugi. Milline on soetamismaksumus? Soetamismaksumus on vara omandamiseks tehtud kulud (ostuhind), vara parendamiseks ja täiendamiseks (ehitusluba!) tehtud kulud, makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks notaritasu, riigilõiv) ning omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu). Lisaks on õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud kulud. Näiteks võib maha arvata maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu. Kõiki varaga seotud kulusid siiski maha arvata ei saa. Näiteks ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jne). Milline on turuhind? Kuigi seadus räägib müügihinnast, võimaldab turuhind välja arvutada ligikaudse maksustatava tulu, sest üsna suure tõenäosusega kujuneb müügihinnaks just turuhind. Kiireim (tasuta!) võimalus teada saada oma kinnisvara ligilähedane turuhind on Maa-ameti tehingute andmebaas, mille leiab siit. Milline on maksumäär? Tulumaksumäär 2011. aastal on 21%. Kas igasugune kinnisvara võõrandamine on makustatav? Ei ole. Seaduses on kirjas hulk maksuvabastusi. Ühest peamisest maksuvabastusest ja selle muutusest oleme kirjutanud siin. Kõigist maksuvabadest kinnisvaratehingustest pikemalt kirjutame aga järgmine nädal.
Kui eramuturul valitseb loidus, siis korteritega tehakse mullusest pisut enam tehinguid, kuid ainult Pärnus. Loe edasi parnupostimees.ee
Eelmine nädal kirjutasime, kuidas muutunud käitumisharjumused on maakleri töökeskkonna järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas. Kuna professionaalse maaklerteenuse pakkumiseks ainult otseselt kinnisvaratehingutega seotud registritest ei piisa, siis kirjutame alljärgnevalt veel 5´st tasuta veebipõhisest rakendusest, mida kinnisvaramaakler saab kasutada oma igapäevatöös praktiliselt igast internetiühendusega seadmest: Äriregister Äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta sh kontrollida näiteks tasuta B-kaardi kehtivaid andmeid. Maksuvõlglaste otsing Keskkonnas on võimalik teha päringuid seoses võlaga (maksuvõlglaste otsing, vajalik isiku- või registrikood). Äri- ja ettevõtluskeelud Andmed keeldude kohta avalikustatakse vastavalt Äriseadustiku § 69¹ alusel. Käibemaksukohustuslase otsing Lihtne ja kiire võimalus kontrollida, kas isik on käibemaksukohustuslane. Maksehäireregister Keskkond võimaldab maakleril lihtsalt kontrollida, kas eraisik või ettevõtete suudab täita üürilepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks otseselt kinnisvaratehingute ja taustakontrolliga seotud keskkondadele on pilvedesse koondnud ka kinnisvaraturunduse töövahendid, millest teeme ülevaate järgmine nädal.
Jäta oma number - selgitame välja!
