Tartu korterite tipphinnad jäävad küll pealinna omadest kõvasti maha, kuid sealsete kalleimate korterite hulgast leiab väga hea asukoha, vaate ja projektiga maiuspalu. Korter täiusliku vaatega Tartu südalinnale ja Emajõele Loe edasi City24

Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad.

Kinnisvaraturul on võrdlemisi vaikne aeg, kuid suurt hinnalangust pole põhjust oodata.

Alla 20 ruutmeeri suurused korterid on minev kaup, aga uusarendustesse neid ei rajata.

Kinnisvarakuulutusi lugedes võib viimaste päevade-nädalate jooksul täheldada mitmeid uusi müügiobjekte, mis seni on tegutsenud majutusasutustena. Seejuures on müüki tulnud just rohkem külalistemaju.

Kevadise kõrgperioodiga võrreldes võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Eri kinnisvarafirmade hinnaindeksid tunnistavad korterite hinnalangust.

Mais ootamatu kinnisvarahindade languse põhjustasid Eesti esimese kvartali majanduslangus ja töökohtade kokkutõmbamise oht ning Venemaa kallaletung Ukrainale. Loe edasi aripaev.ee

Kevad on toonud tavapäraselt kinnisvaraturule elavnemise. Mis toimub Pärnus, selle kohta andsid ülevaate kinnisvarafirmad. Loe edasi siit

Jaamamõisa linnaosa on tuntud oma väljakujunenud elukeskkonna ning sidusa uushoonestuse poolest. Piirkonda on viimasel kümnendil ehitatud hulgaliselt elamuid, paarismaju ja korterelamuid. Viimase etapina valmivad piirkonnas Ladva tänava korterelamud. Ladva 6 korterelamu asub otse linnaosa südames ja on vähemalt viis põhjust, miks tasub osta uus energiasäästlik korter just sinna: Sisustatud korter - hind sisaldab köögimööblit ja tehnikat Laenulepingutasu -50% - finantsteenuse osutajaks on Danske Bank. Tutvuge kindlasti finantsteenuse tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteerige asjatundjaga. Krediidi kulukuse esialgne määr on 2,20% aastas järgmistel näidistingimustel: krediidisumma 56 000 €, lepingutasu 280 €, lepingu tähtaeg 25 aastat,intress 2,106% (6 kuu Euribor + 1.70% aastas). Euribor võib muutuda iga 6 kuu järel. Esimese aasta kindlustus 0 € - soodustus kehtib Danske Bankiga kindlustusleppe sõlmimisel laenulepingu tagatisvaraks oleva korteri ja sellega seonduva tsiviilvastutuse (kindlustussummas kuni 6500 eurot) kindlustuse suhtes. Kindlustusele kohaldatakse if P&C Insurance AS eluaseme koguriskikindlustuse ja tsiviilvastutuse kindlustustingimusi. Soodustuse rahaline väärtus ei ületa Danske Banki arvestuste kohaselt keskmiselt 70 eurot. Lisatagatise hindamine 0  € - soodustuse rahaline väärtus kuni 150 eurot. Notarikulu 0 € - müügilepinguga seotud notaritasu tasub Vallikraavi Kinnisvara

Aprilli lõpul Eesti Näituste messikeskuses aset leidnud sisustus- ja aiamess pakkus üllatusi, ideid ja silmailu nii külastajatele kui ka osalejatele endile, raporteerib Kadri Penjam. Pea kahe aastakümne pikkuse kogemusega mess „Interjöör, kinnisvara ja aiandus“ pakkus inimestele taas seda, mida oodati, sest külastajaid kogunes pea 19 000. Korraldustiimi ühe esindaja Rano Normatova sõnul pole ükski mess varasemaga võrreldav. Aastate jooksul on korraldustiim saanud tugeva põhja. Teades, mida inimesed messilt ootavad või leida loodavad, tegutsetaksegi järjepidevalt selle õnnestumise nimel-juba praegu on mõtted järgmise messi korraldustöö juures. Kuula, vaata, katseta Rano Normatova sõnul oli tänavune mess täis asjalikke nõuandeid, nippe ja ideid, seda nii idee- kui ka praktikatasandil. Messil kohtusid väljapeetud stiil ja üllatused, kodu ja aed, minimalism ja ohtralt värskust. Messil ringi jalutades võis näha, et see oli oma olemuselt jaotunud kolmeks: näitusepinnad, seminariala ning Eesti kunstiakadeemia tootedisaini, sisearhitektuuri ja mööblidisaini tudengite esitletavad disainerielemendid ja tooted. Kõige mõnusam oli see, et inimesed võisid ligi astuda ning ise aktiivselt keskustellu või tegevusse astuda ja kohapeal kõike näha-kuulda-katsuda. Osalejad olid varmalt valmis selgitama, lisainfot jagama ning valikuid lihtsamaks tegevaid materjale pakkuma. Uues kuues olid esindatud Eesti Näitused AS'i ja koduportaali InKodu.ee eestvedamisel kinnisvaraarendajate (LVM Kinnisvara, GMP Grupp, Näituste Kinnisvara ja YIT) reaalsed korterid, mille kujundasid sisearhitektid Anne Saarniit ja Ülle Maiste. Neis ringi liikudes sai kätte just sellise oma kodu tunde. Maitsed on erinevad ning usutavasti leidis igaüks endale lemmiku ja hulgaliselt uusi ideid. Näidiskortereid kiidab ka Rano Normatova. „Praeguse kinnisvaraarenduse hea taseme näitaja oli see, kui täpselt olid tegijad ja nende kutsutud sisearhitektid suutnud prognoosida uute omanike elustiili ja maitset. Paljud firmad esitlesid oma uut tootesarja ja lahendusi. Oli näha, et ideid ja loomingulisust jätkub meie tegijatel endiselt. Näiteks Häckeri lava panustas sel aastal väga võimsalt tehnikale, lisaks avaetendusele ning gurmee-elamustele.“ Peale inspireerivate väljapanekute oli seekord messil ka huvitav seminariala, mille Eesti Näitused AS korraldas koos koduportaaliga InKodu.ee-Disaini-Inspiratsiooni Ülikoolis jagati nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Sisekujundajatelt sai tasuta nõu, tasus vaid kohale tulla, paber ja pliiats näpus, ning ideid ammutama asuda. Eesti kunstiakadeemia tootedisaini, sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna tudengid esitlesid oma kätega tehtud disaini ja tooteid-on hea meel, et meie seas leidub nii uuendusmeelseid noori. Kogenud korraldustiim Tegelikult on messi ajalugu juba päris pikk ja ulatub aastate taha. Interjöörimess toimus sel korral juba 17. ja aiandusmess 21. korda. Viimastel aastatel on lisandunud kinnisvara. Aja jooksul on toimunud loogilised muudatused nii osalejate kui ka korraldajate hulgas, kuid siiski on firmasid, kes osalevad vaat et esimesest messist peale. Ingrid Pihela, Eesti Näituste Asi tegevjuht jutustab, et „Interjööri“ ajalugu sai alguse 1997. aastal, kui toimus mööblimess, mille rõhk oli nimele vastavalt vaid mööblil. Muutusid ajad, arusaamad ja vajadused ning lähtuvalt sellest hakkas turg nõudma temaatilist laienemist. Sealt sai alguse tänapäevale lähedasema sisuga mess „Ideaalkodu“, mis ka mõni aeg lihtsalt „Kodu“ nime kandis. Võib öelda, et läbi ajahammaste käinud sisustusmess on igas hetkes omanud parimat vormi ja nime. Ükski ei sarnane kunagi eelmisega, ometi on see alati parim paik, kus kohtuvad tegijad, tootjad ja kliendid. Aja jooksul on leitud toredaid koostööpartnereid, kellega koos mõelda, kuidas külastajatele jätkuvalt midagi uut pakkuda. „Üritame igal aastal teha paremini. Konkurents kannustab, iga mess annab tõuke ja ideid järgnevaks. Vahel tuleb ära käia minevikus ja tuua see hea unustatud vana jälle nüüdisaega,“ iseloomustab Normatova ideede arenguprotsessi. „Ka osalejad on muutunud aastatega professionaalsemaks. Nad teavad, kuidas messile tulla ning mida seal pakkuda, mida oodatakse ning kuidas väljapanekut kõige paremini esitleda. See on selline koostegemise rõõm, mida on võimalik tajuda ainult messil, kus oma panuse annavad nii eksponendid, koostööpartnerid, korraldustiim kui ka külastajad,“ räägib korraldaja. Järgmine tuleb veelgi parem Läbi aastate on messi külastatavus olnud suur ja vastukaja positiivne. Mess on hakanud elama oma elu ja muutunud üha populaarsemaks. Sel aastal käis üritusel 19 000 inimest, mis üllatab ja rõõmustab ühtaegu, pannes korraldustiimi õlule raske vastutukoorma. „Juba on näha, et mõned projektid teevad läbi uuenduskuuri. Kindlasti hakkame ragistama ajusid, mida uut põnevat messihalli tuua. Tahaksin tänada kõiki, kes meiega kampa lõid, ja osalejaid, eks tublit tööd tegid,“ lisab Rano Normatova. Praegu saadakse tagasisidet eksponentidelt ja külastajatelt-on kokkuvõtte tegemise aeg. Seejärel asutakse õhinal uusi ideid ellu viima-ikka õnnestumise nimel. Allikas: EE Kodu, 28. mai 2014 Näidiskorter Sakala 7

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas. Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad ka ülejäänud korterid müüdud, hakkab LVM Kinnisvara sealsamas kõrval järgmist kortermaja arendama. Foto: Veljo Kuivjõgi   Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre andmetel ostavad vähemalt selle panga kliendid viimasel ajal kinnisvara suures ulatuses oma raha eest, pangast laenatakse ehk pool vajaminevat osturaha. See on märk majandussurutise, mis kestnud ligi kuus aastat, lõpulejõudmisest. Enne masu oli pea sama kaua buumiaeg, mil pangad pakkusid klientidele aktiivselt laenuraha ja seda võimalust ka kasutati. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing teab isegi juhtumeid, kus 98–99% ulatuses finantseeriti kinnisvara ostu laenuga. “Selle aasta algul tegid firmad meie kontorite kaudu tehinguid, kattes 70% ulatuses ostusummast omavahenditest,“ rääkis Saksing. Vipre meenutas majanduse hiilgeaja kinnisvaraarendusi ja leidis, et ka Saaremaal tehti probleemseid arendusi, aga arvuliselt muu Eestiga võrreldes vähem. “Ma siiski ei saa väita, et arendajate käekäik oleks siin parem olnud kui mujal,“ selgitas Vipre. Nii hulluks, et uued majad lausa maha lammutada, meil olukord siiski ei läinud. Küll aga müüdi veel sel kevadel Kihelkonna vallas Neeme külas Männi asumis kahekordne palkmaja üle nelja korra alghinnast odavamalt. 2008. aastal küsiti kaks miljonit krooni, tänavu aprillikuus müüs pankrotihaldur Tarmo Villman viimase maja üheksast, mis jõuti valmis ehitada, hinnaga 30 000 eurot. Sealne arendusprojekt nägi aga ette vähemalt 64 uue elumajaga küla. Nüüd on pankrotihalduril veel müüa 44 hoonestamata ca poole hektari suurust kinnistut. 30. mail oksjonikeskus.ee keskkonnas algaval oksjonil on Neeme küla Kadaka tee 4 krundi alghind 2500 eurot. Kas aga krundi ostjad sellele ka maja peale ehitama hakkavad, selles siinsed inimesed kahtlevad. Liiga kauge koht kuressaarlastele. Mandri inimestel on aga Saare maakonnas valida parema asukohaga krunte, maju ja isegi talukohti. Kuressaare kinnisvara hinnad riigis üle keskmise Kuressaares on buumiaja “saatusega“ Vallimaa 26 kortermaja. Majas on vähemalt kolm korterit veel müümata. Asjatundjate hinnangul pole selle maja välis- ja siselahendus traditsioonilised, seetõttu müümine nii visalt edenebki. Paremini läks Tolli 12/Tiigi 2 majaga, kus viimased korterid müüdi eelmisel aastal. Olgugi et mõned saarlased arvavad, et Kuressaare korterite hinnad on võrreldavad Tallinna omadega, see päris nii pole. Aga seda arvavad need, kes korterit osta tahavad, korterite müüjad on teisel arvamusel. Näiteks ühe kolmetoalise nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud Kuressaare korteri hinna eest võiks Valgas, Jõhvis või Jõgeval osta kolm sarnast korterit. Kuressaare hinnad on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harjumaa hindade järel viiendal-kuuendal kohal koos Haapsaluga. “Oksjonikeskuse kaudu enam väga palju soodsaid pakkumisi ei ole, need ajad on möödas. Kellel oli võimalik, need said selle kaudu kinnisvara osta, aga vahepeal olid ka ebaselged ajad, huupi ei ostetud,“ rääkis Saksing kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonitest. Tema on seda meelt, et kinnisvarasse on mõttekas investeerida ja need, kes masu ajal ostsid, on praeguste hindadega võrreldes tublisti võitnud. Tarmo Vipre tõi Kuressaare kinnisvaraturust välja lühianalüüsi, millest selgub, et viimasel kahel aastal siinsete korterite hinnatase sisuliselt muutunud ei ole, küll aga on elamute hind tõusnud 18%. 2012. aastal müüdi Kuressaares 27 elumaja mediaanhinnaga 60 000 eurot ja 2013. aastal 26 elumaja mediaanhinnaga 73 000 eurot. “Kuna tehinguid tehti vähe, siis ei kajasta see niivõrd hinnatõusu, pigem seda, et tehinguid tehti veidi kallimate elamutega,“ arvas Vipre. Kortereid müüdi viis korda rohkem ehk 2012. aastal 133 korterit keskmise hinnaga 658 eurot/m2 ja 2013. aastal 134 korterit, mediaanhind 650 eurot/m2. “Kuressaare korterite hinnatase on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena, mediaanhind ca 600–700 eurot/m2 piires. Tehinguid tehti valdavalt 2- ja 3-toaliste tüüpkorteritega,“ selgitas ligi kümme aastat pangas töötanud Vipre. Tema hinnangul tehakse uute korteritega üsnagi vähe tehinguid, keskmine hinnatase on 850–1200 eurot/m2. Krunte müüdi Kuressaares kaks aastat tagasi seitse mediaanhinnaga 7,7 eurot/m2 ja mullu 14 mediaanhinnaga 7,4 eurot/m2. See on ka mõistetav, sest linnas on hoonestamata krunte suhteliselt vähe. Kunagisi mitme tuhande ruutmeetrisi kinnistuid mõõdetakse üldjuhul kaheks, sest ei jaksata enam hooldada. Kuressaare külje alla Kudjape alevikku Sepamaa lahe äärde kavatseb LVM Kinnisvara arendada ligi 30 kinnistuga elamukvartalit. Lahevere elamukvartali arendus “Tahaks hakata toimetama ka elamuturul natuke, et pakkuda mõistliku hinnaga uut ühepereelamut. Tundub, et nõudlus on olemas. Lahevere piirneb linna viimaste tänavatega, planeering on kehtestatud ja praegu kasvavad seal kadakad. Võib-olla me kogu piirkonda ei jõua välja ehitada, aga hakkame otsast peale. See on meil sügisene plaan. Kui saame projektid paika, saame vaikselt arendusega alustada,“ rääkis Saksing Meie Maale. Kruntidena nad maad müüa ei soovi, ikka majad valmis ehitada ja elamuid müüa, praeguse kava kohaselt alustuseks 3–5 maja. “See turg on Kuressaares ja selle lähiümbruses sisuliselt tühi. Kümmekond maja on pakkuda, aga selline saja tuhande euro kanti keskmise suurusega elamu – 120–130 ruutu pluss abiruumid –, sellist pakkumist praktiliselt pole, kuid nõudlust meie hinnangul nagu oleks,“ arvas LVM Kinnisvara juhatuse liige. Saksingu arvates on korterituru kõrval hakanud ka Kuressaares liikuma elamute pool, seepärast linna servas sellega algust ka tehakse. “Kõigepealt tahaks trassidest ühe osa valmis ehitada. Läbirääkimised ehitajatega on alles algusjärgus, seepärast pole me Lahevere arendust veel ka oma kodulehel tutvustanud.“ Majad olgu merest ohutus kauguses Ingmar Saksing ütles, et 2005. aasta jaanuaritorm näitas selgelt ära, kuhu võib maja ehitada ja kuhu mitte. “Võid ju tahta mere ääres olla, aga looduse vastu ei saa ja merest ohutu kaugus on oluline. Lahevere maale võib ehitada, see on kadakane tükk ja tahaks seda tervikuna lahendada.“ Krundid jäävad seal kahe tuhande ruutmeetri kanti, et säiliks privaatsus. Meri paistab ära ka Merikotka 9 kortermaja kolmandale korrusele ja enne jaani kavatseb LVM Kinnisvara korraldada selle maja viimastele seni müümata korteritele aktiivse kampaania. Küll aga on firmal soov sealsamas alustada uue kortermaja ehitamist. “Projekteerimine käib, aga ehitamise otsust täna veel pole. Paari-kolme kuu pärast on asi selgem, kas ja millal alustame,“ ütles Saksing. Merest ohutusse kaugusesse jääb ka Aia 51 kinnistu, kuhu OÜ Spetsiaalne taotleb linnavolikogult 12 korteriga elumaja ehitamist. Volikogu teeb otsuse selle nädala neljapäeval. Ettevõtte juhatuse liige Marion Toompuu ütles Meie Maale, et see maja tuleb alternatiivküttega, väljaspool keskküttesüsteemi. Kombineeritud variant: maaküte, õhkküte, päike. Lisaks ventilatsioonid, mis pretendeerivad sõna otseses mõttes A-klassile. Korteri ostjatele lubavad arendajad, et kommunaalkulud jäävad majas üsnagi madalaks. Aia 51 maja peaks valmima järgmisel suvel. Tänavu saab aga Kuressaare kesklinnas Garnisoni tänaval valmis Saaremaa Seppade kuue korteriga elumaja ja kui selle maja korterite müük läheb kiiresti, hakkavad sepad sinnasamasse kõrvale Torni tänava äärde ehitama teist kortermaja. Tänavaäärne dolomiidist piirdeaed juba kerkib. Allikas: Meie Maa, 26. mai 2014

Maa-ameti kinnisvaratehingute andmeil on Saare maakonnas selle aasta esimese kvartali jooksul tehtud kinnisvaratehinguid tublisti enam kui mullu samal ajal. Loe edasi saartehaal.ee

Kassisaba elurajoonis aadressil Adamsoni 27 on Eestis ainulaadne hoone, mille sarnaseid on isegi Põhjamaades väga vähe. Maja ehitamisel kasutati nii maailma juhtivat hoonete kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse hindamise kvaliteedisertifikaati BREEAM kui ka Põhjamaade kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse standardit NQS Eesti. See vastab Eesti kohalikele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Tänu sellele on kortermajal väiksemad ülalpidamiskulud, pikem eluiga, turvalisem ja tervislikum elukeskkond. „Adamsoni 27 elamu on pikaajaliselt eksklusiivne ja vähekulukas koht elamiseks,” ütles Martin Parts, ehitusfirma Mitt & Perlebach projektijuht. „Silmaga ei pruugi olla erinevus näha, kuid sisemus on ehitatud täitma oma eesmärki,” lisas Parts. LVM Kinnisvara: Adamsoni 27, Tallinn Allikas: Ärileht

Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Kuressaares Merikotka elurajoonis tänavu aprillis alustatud uuselamu, Merikotka Residentsi ehitusega on jõutud sinnamaani, et läinud reedel peeti sarikapidu. Merikotka 9 sasse uuselamusse kortereid müüva LVM Kinnisvara maakler Maive Kokk kinnitas, et ehitus on püsinud kenasti graafikus ja juuni lõpuks on majakarp koos. "Ehitusmehed ja maalrinaised on tublid ja usinad ning on teinud oma tööd korrektselt. Seda vaatepilti sai kaeda mineval reedel toimunud sarikapeol," tõdes Kokk, kelle sõnul avaldas tellija sarikapeoga tänu kogu ehitustiimile. Loe edasi saartehaal.ee Sarikapidu peetud: töödega ollakse sedavõrd graafikus, et juunikuu lõpuks on majakarp täielikult koos. Foto: Maive Kokk

Pärnus, kus ligi viis aastat pole uusi kortereid turule tulnud, käib korraga mitme kortermaja ehitus. See näitab, et nõudlus uute kvaliteetsete korterite järele on kasvanud ja see on investoritele julgust andnud. Tõsine töö käib südalinnas Vallikääru vastas, kus elamuks renoveeritakse kunagist Saksa gümnaasiumi hoonet. Tööd algasid aprilli alguses. Uhkes möödunud sajandi alguses ehitatud majas valmib üle 20 korteri ja kümmekond äripinda, vahendas "Aktuaalne kaamera". Ranna rajoonis Kalevi staadioni taga valmivat unikaalset villat vaatab igaüks kadedusega ja kortereid sinna enam saada polegi. Aga just sellised viie-kuue korteriga majad sobivad Pärnu ranna piirkonda ideaalselt. Siinsamas Papli tänavas saab kohe valmis teinegi. "Kui rääkida uusarendustest, siis väga selge eelistus klientidel on tõepoolest kvaliteet, mitte kvantiteet. Meie fookus on rannapiirkond ja siinsed rannavillad, mis on kuurordi nurgakiviks siin olnud 1900. aastate algusest," ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Saksingu sõnul leiab suuri korterelamuid, kus saab lifitiga üles sõita, igast Eestimaa linnast, aga selliseid Pärnule iseloomulikke maju on üksnes siin. Vaata edasi Aktuaalse kaamera uudist siit LVM Kinnisvara: Papli 27, Pärnu  

Aastail 2006 ja 2007 juhtus tehinguid sõlmides üliharva, et ostja küsis hinda alla. Kriisiajal oli aga vastupidi – tingimisruum suur. Nüüdseks on olukord stabiliseerunud. Majanduslanguse aastatel muutus enesestmõistetavaks allahindluse küsimine veerandi või isegi kolmandiku väärtuses koguhinnast, ütles Rime Kinnisvara Vahendus ASi juhatuse liige Monica Meldo. Reaalsete tehingute puhul jäi hinnalangus siiski suurusjärku 15– 20%, lisas ta. Kui palju aga praegu kinnisvara soetamisel hinda meelepärasemaks tingitakse ja kui tulemusrikas see on? Neli-viis aastat tagasi oli turul palju laenulõksus kliente – kehv olukord lõigi eelduse ja võimaldas soovijatel omandada objekte väärtusega alla normaalse müügihinna, kõneles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing põhjustest, miks hinnasurve üldse tavaliseks nähtuseks sai. “Nüüdseks on küll pinged vähenenud, aga hinnas kaubeldakse ikkagi ja ostjad tagasihoidlikud kindlasti pole,” ütles ta ning lisas, et praegu on tehingu ja pakkumise suhe turuhinnale üsnagi lähedane. Määr, mille ulatuses hinda soodamaks kaubeldakse, on umbes 20%. Kuid Saksing rõhutas, et tingimisruum pole alati must-valge, arvestada tuleb mitme mõjuteguriga. Meldo tunnistas samuti, et turg on viimaste aastatega muutunud stabiilsemaks ning elamute müügihinnad kinnisvaraportaalides vastavad reaalsusele ehk tehingute ja pakkumiste käärid on suhteliselt olematud. Tahtmata protsentuaalselt hinnaerinevust välja tuua, sest mõjufaktoreid ja iseärasusi on sama palju kui objekte, oletas Meldo siiski, et tehinguhinna saab pakkumishinnast väiksemaks rääkida 5–10% ulatuses. Hinnavahe kuni viiendik. OÜ Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni juht ja maakler Rando Vanaveski analüüsis Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regioonis hiljuti sõlmitud tehinguid. “Saadud tulemused ei pretendeeri kindlasti ühele ja ainsale tõele, kuid loovad parema ettekujutuse üldpildist. Kinnisvaraportaalides avaldatud pakkumishindade ja reaalsete tehinguhindade vahe on keskmiselt 15–20%,” märkis Vanaveski ning lisas, et sedavõrd suurt erinevust tekitavad portaalides üleval rippuvad objektid, mille pakkumishinnad on ebareaalselt kõrged. “Loomulikult kaubeldakse ka nende objektide hinnas, mis juba on turuhinnale lähedase pakkumishinnaga. Sellisel juhul aga tingimisruum eriti suur ei ole või puudub see üldse,” tõdes ta. “Sama unikaalne, kui on kinnisvara, on selle hind,” ütles OÜ 1Partner Kinnisvara Eesti juhatuse esimees Martin Vahter. Kinnisvaraobjekti müügi taga on müüja otsused ja valikud ning kui soovitav tehinguhind on ligilähedane turutingimustele vastavaga, tekivad ka ostuhuvilised, lisas ta. Seega saabki hinna kauplemisel määravaks objekti müüja otsus. Olulisim on tingimisel argumenteeritud faktide esitamine – põhjenduseta odavamat pakkumist tehes ei pruugi tihti isegi läbirääkimiskõnelused alata. Rusikareeglit kauplemisel ei eksisteeri, lisas ta. 10–20% on nende müüjate osakaal, kes hinda langetada ei taha, oletas LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing. Osa objekte ongi keerukas realiseerida, mistõttu võib müügiprotsess kesta aasta või veelgi pikemaks venida. Foto: Meeli Küttim Allikas: Äripäev, Kinnisvara mai 2013    

LVM Kinnisvara tõi turule uue teenuse – korterivahetusteenuse. LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja maakleri Ingmar Saksingu sõnul pakutakse teenust esialgu uute korterite ostmise korral. Paralleeli saab tema sõnul tuua automaailmast.“Klient saab uue auto ostmisel vana auto ära anda. Ka meie kliendid saavad vana korteri meile ära anda ja kohe uue korteri osta,” selgitab ta. Seega toimub ostu-müügitehing, milles üks tehingupool on kinnisvarafirma. “Ostame kliendilt ära vana korteri ja müüme talle uue. Tehing toimub nädala-paari jooksul,” kirjeldab Saksing teenuse iseloomu. Huvi teenuse vastu on tema sõnul olnud suur ja esimesed kokkulepped ka juba sõlmitud. “Kui teenus toimib ja klienti huvitab, saame seda ehk hiljem laiendada ka eramute ja järelturu korterite puhul,” räägib Saksing. “Kui klient tahab oma korteri maha müüa, saame talle pakkuda kahte lahendust,” räägib Saksing. “Klassikaline, kus klient jätab korteri müüki, ja teine, mille puhul hindame korteri ära ja teeme kliendile hinnapakkumise,” selgitab ta. Vahel võit ja vahel kaotus. Saksing ütleb, et neilt on küsitud, kas nüüd saab klient korteri eest ainult poole hinnast. “Aga pakkumise teeme ikkagi lähtuvalt turuhindadest või vähemalt sellele lähedase,” vastab ta. “Muidugi me hindame ka enda riske – prognoosime hinnastamist ja müügiperioodi. Eks mõnikord võidame ja mõnikord kaotame, nagu äris ikka,” ütleb ta. Saksingu sõnul on korterivahetusteenuse eelis kiirus ja mugavus. “Kinnisvarabüroo peaks pakkuma teenust, mis pakub kliendile mingit lisaväärtust. Ega keelatud pole ju ise korterit müüa, aga mugavam on osta teenus,”ütleb ta. Tegu võib olla ka laenuga korteriga. Samas on olnud juhus, mil laenujääk panga ees oli suurem kui korteri väärtus hetkel, sel juhul kinnisvarabüroo aidata ei saa. “Igal korteril on tegelikult ostja olemas, kõik oleneb hinnast,” lisab Saksing. “Meil on olemas ka maakondade kohta hinnainfo, mida saame kliendile näidata. Eks on ka omanikke, kes ootavad suuremat hinda, kui me pakkuda saame, aga me peame siiski sellega arvestama, et suudaksime objekti ka ära müüa. On piirkondi, kus see on lihtsam, ja piirkondi, kus see on keeruline.” Näiteks kesklinnas leiab objektile ostja tunduvalt kiiremini kui Mustamäel, Lasnamäel või Õismäel. “Mõne korteri puhul me ka remondime korteri või teeme pisiparandusi,” lisab Saksing. Tema sõnul antakse ka kliendile sama nõu: et ostjal tekiks positiivne emotsioon seoses objektiga, tuleb seda presenteerida kõige paremal moel. Mugavus maksab. Vahetusteenus on populaarne näiteks vanemate inimeste seas, kuna see on mugav ja samas maandab ka riske, sest vana korteri müük on kindel. Samas on Saksingu sõnul uued teenused alati teretulnud, ka sellises konservatiivses valdkonnas nagu kinnisvara. “Tarbija ei teagi alati, millist teenust ta vajab,” räägib ta. Näiteks kui 1990ndatel küsiti pangateenuste kohta, et mida oodatakse, siis klient vastas, et võiks olla rohkem tellereid ja pangad kauem lahti, aga lõpuks jõudsid turule sularahaautomaadid, mis selle ootuse täitsid. Samamoodi on uued teenused oodatud ka kinnisvaraturul, lisab ta. “Näiteks on meie kasutusse võetud hind ruutmeetri kohta levinud praegu paljudesse kinnisvaraportaalidesse, nii et uuendused on alati teretulnud,” ütleb Saksing. Kommentaar Korterivahetusteenuse pakkumist pole kaalunud Jaanus Laugus Uus Maa Kinnisvarabüroo juht Sellise teenusega on seni tegelenud rohkem finantsasutused. Eks sellega kaasnevad omad riskid ja sellel on oma temaatika. Meie ei ole selle teenuse pakkumisele seni küll mõelnud. Aga erinevatel aegadel on selliseid teenuseid turul olnud, näiteks meenub, et ka Balti Realiseerimiskeskus pakkus midagi selletaolist, aga ei meenu, et nad oleksid väga edukad olnud. See ei ole ju ka puhas vahetusteenus. Võrdluse võib tuua automaailmast, kus automüüja ostab ära kliendi vana auto, et klient saaks uue osta. Ei oska öelda, kui kliendisõbralik see on, eks seda näitab aeg. Allikas: Äripäev

Äripäeva kinnisvarakonverentsi müügisessioonis selgus, et maaklerid vassivad ilupiltidega, müüvad maja pähe suvilaid ja tegutsevad turul ilma esinduslepininguta. Tõsisemad juhtumid on jõudnud tarbijakaitseametisse. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu hinnangul on hea teeninduse päästerõngas maaklerite teenusestandard, mis siiski maaklerite hulgas mitmeid vastuolulisi reaktsioone tekitab. Vaata selleteemalist ettekannet Äripäeva Kinnisvarakonverentsil siit!

Kuigi väga elavat ehitamist linnapildis silma ei hakka, on kinnisvarafirma LVM väitel sel aastal Pärnus valmimas hinnanguliselt 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda ehk ligikaudu 200 uut korterit. Tuleb küll tunnistada, et kõigi korterite puhul pole tegu päris nullist ehitamisega, kuna 10 000 ruutmeetrit uut elamispinda sisaldab eelmistel perioodidel ehitatud ja nüüd renoveeritavaid või siis jätkuvaid ehitusprojektegi. Edasi loe parnupostimees.ee Ajaloolist Kuninga 30 hoonet müüva LVM Kinnisvara teatel on firma pidanud läbirääkimisi arendajatega, kes on huvitatud maja esimesele korrusele äripinna ja teisele korrusele korterite ehitamisest. Praegu nukras seisus hoone peaks renoveerimise järel välja nägema selline nagu eskiisil. Foto: LVM Kinnisvara

Ühel jaanuarikuu jahedal, kuid päikselisel esmaspäeva varahommikul maandus meie lend Bromma lennuväljal - alguse sai eksperiment töötada nädal aega kinnisvaramaaklerina Stockholmis. Töökohtade vahetuse idee ja kokkulepe töötada Stockholmis kinnisvaramaaklerina sündis põhjanaabrite sügisesel visiidil Eestisse, kui võrdlesime, kuidas näeb välja maakleri tavapärane töönädal, millist pühendumist ja vastutust see eeldab, millised on maaklerite sissetulekud ning kuivõrd erinev on praktika erinevates riikides. Vaatamata õigusruumide erinevustele on kinnisvaramaaklerite tegevus oma olemuselt väga sarnane ja töökogemus nii siinsel kui ka sealsel kinnisvaraturul aitab kindlasti mõista, miks pealtnäha väga sarnased kinnisvaraturud on siiski erinevad ehk mida oleks meil Rootsi kolleegidelt õppida oma töö efektiivsuse ja klienditeeninduse parandamiseks. Kõige selle taustal alustasime kinnisvara aastat eksperimendiga, mis aitab hinnata meie positsiooni ja arenguid võrreldes teiste kinnisvaraturgudega. Sarnasused ja erinevused Olnud küll eelteadmistega varustatud, keskendusime Stockholmi jõudes esmalt turust ülevaate saamisele. Ajaliselt kiire ülevaate kompenseeris hästi ette valmistatud ettekanne, mis tugines ülidetailsele statistikale - see on muuseas kättesaadav kõigile, kuni ostja ja müüja nimede ning ostuhindadeni välja. Turuülevaate käigus sai selgeks, et ainuüksi Stockholm koos eeslinnadega ületab Eestit rahvaarvult, rääkimata tehingute rahalisest ja tükilisest mahust. Samas toimuvad Rootsis Eestiga hämmastavalt sarnased protsessid. Nii koondub elanikkond jõuliselt Stockholmi, mõningast konkurentsi pakuvad seejuures Göteborg ja Malmö. Protsessi mõistmiseks on hea näide see, kus iga päeva hommikul saabub Rootsi pealinna alaliselt elama ja tööle kaks suurt bussitäit inimesi, kellele tuleb õhtuks kodu leida. Seega kasvab pealinna elanikkond igal aastal ligi 50 000 inimese võrra. Samas seab sellele piirangud riiklikult kehtestatud üüri piirmäär, suurtes munitsipaalkorterites elavad üksikud inimesed ning üliettevaatlik arendustegevus ja selliste projektide finantseerimispoliitika. Viimasel juhul näiteks alustatakse uue projektiga alles pärast seda, kui on olemas ostjad kahele kolmandikule korteritest. Seejuures tuleb ostjal uut korterit ostes oodata võtmeid paar - kolm aastat. Rootsiga sarnased protsessid toimuvad ka Eestis, kus elanikkond koondub pealinna. Seejuures pakuvad mõningast konkurentsi Tartu ja Pärnu. Kolmekordne teenistus Esimese tööpäeva ülikiire tempo ja kestuse hiliste õhtutundideni tingis asjaolu, et kinnisvara müüakse Stockholmis peamiselt pühapäeval ja esmaspäeval toimuvatel kliendipäevadel. Tööplaani oli neid lisatud kolm. Tulenevalt suurest nõudlusest ja tunnipealt ettevalmistatud müügiprotsessist on korterite keskmised müügiperioodid mõõdetavad päevades. Vastupidi Eestile toimub kinnisvaramüük Rootsis selliselt, et alustatakse madalast hinnast ning korteri omanikuks saab kõrgeima pakkumise teinud ostja. Nii said esmaspäeval esitletud korterid kõik juba kolmapäevaks müüdud. Näiteks käis Södermalmis 570 000-eurose alghinnaga korteriga tutvumas 70 ostjat. Korter osteti 684 000 euro eest. Teisipäevast reedeni kulges töönädal tavapäraselt. Maakler suhtleb pakkumise teinud ostjatega, valmistab ette ja korraldab müügilepingute allkirjastamist, võtab ühendust potentsiaalsete müüjatega ning korraldab uute kliendipäevade toimumisega seonduvat. Seejuures teenib keskmine maakler Stockholmis 3000 eurot kuus, müües keskmiselt 2-3 kinnisvara kuus. Kinnisvaramaaklerite tööd Rootsis iseloomustabki peamiselt detailideni planeeritud müügiprotsess, mida toetavad erinevad partnerid (fotograafid, sisekujundajad, trükikojad, reklaamifirmad), üks ja ainuke kinnisvarafirmadele kuuluv kinnisvaraportaal ja avatud andmebaasid, mis võimaldavad pakkuda teenust täpselt õigele sihtgrupile. Töönädal Stockholmis õpetas, et vaatamata õigusruumide erinevusele on 95% ulatuses protsessid sarnased (erisused tulenevad vaid seadusandlusest) ning seejuures võimaldavad omandatud teadmised lühendada müügiperioode ka meie klientide jaoks Eestis. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kui eramuturul valitseb loidus, siis korteritega tehakse mullusest pisut enam tehinguid, kuid ainult Pärnus. Loe edasi parnupostimees.ee