Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule. Foto: Siim Sultson Üle kahe aasta tagasi olid arendajad elukondliku üürituru osas tahtmist ja optimismi täis - näis, et viimaks ometi on Eesti ka selles osas astumas teiste Euroopa riikide sekka. Aeg kulus, innukusest sai aina valusemaks muutuv reaalsus, edasi tülpimusest frustratsioon.
Elukondliku kinnisvara turg on rohelises. Turuaktiivsus rullib isegi maksutõusud maha - müüjad on aiva rasvasema või sees. Jõllitamise meistrivõistlused said mööda ja elukondliku kinnisvara valdkonnas puhuvad värsked tuuled - ostjate pidu on läbi. Kinnisvara valdkonna ekspertide seas levib juba mõnda aega järjest enam veendumus, et aktiveerunud eluasemeturg on juba realiseeruma hakkava hinnatõusu alguses. Ka tänane Statistikaameti turu tagasivaade ning juurde laekunud ekspertide kommentaaridtoetavad seda.
Aktsiaturud on tihtipeale ebastabilsed ning tekitavad stressi isegi kogenud investorile. See on mind mõtlema pannud, et ehk pakub kinnisvaraturg mulle kauaoodatud puhkust volatiilsusest ja hoiab mind nii mõnegi hallineva juuksekarva eest.
Kas viimane poolaasta on üüriinvestoritele hingamisruumi toonud või on lihtsalt nõrgematel jaks otsa saanud? Kas ehitus kogub tuure ja Rail Baltic läheb lõpuks täishooga käima?
Tartusse saabuvatele üliõpilastele elamiskohti küll jagub, aga arvestama peab väikse hinnatõusuga. Ühiselamutes tõuseb üür kümne protsendi võrra, erakorterite turul on üür kasvanud eelmise aastaga võrreldes kuni 50 eurot.
Praegune karm majanduskeskkond on pannud oma kodu ihalejad küsimuse ette: kas kasulikum on kodu osta või üürida? Aegluubis allapoole liuglev euribor, elukalliduse tõus ja tige naaberriik on vaid mõned tegurid, mis seda otsust mõjutavad. “Täna ei olegi küsimus selle taga, et laenu ei saa, vaid pigem, kas sa tahad seda otsust teha või mitte,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kes on kinnisvaras olnud üle 30 aasta.
Uimasele aastaalgusele järgnes üüriturul aktiivne aprill. Üürile võeti peaaegu kõik, mida pakuti ja lisaks ka mitmed pikalt pakkumises olnud objektid leidsid huvilise, kommenteerib LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Üüripindade osakaal on Eestis kasvamas ja lähenemas Euroopa keskmisele, ütles Vikerraadio saates "Vikerhommik" LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Üldiselt üüripindade osakaal Eestis on kasvamas ja lähenemas Euroopa keskmisele. Kui me oleme tulnud olukorrast, kus üüripindade osakaal on olnud kuni viis protsenti, siis täna me oleme jõudnud 20-30 protsendi juurde," ütles Saksing.
[caption id="attachment_22449" align="alignnone" width="428"] Andres Sutt[/caption] Nõudlus odavate korterite järele on suur, mistõttu on ka pakkumiste hinnad kallinenud. Ja kuigi võrdsed võimalused üürimiseks peaksid olema kõigil, eelistavad korteriomanikud sõjapõgenikele kohalikke elanikke.
Kas sõda Ukrainas on üürikorterite turul käivitanud hullud päevad? Teeme ülevaate üürituru tervisest ja uurime, milliste probleemidega üürileandjad ja üürnikud võivad silmitsi seista. Külas on LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline kinnisvaramaakler Ingmar Saksing, saadet juhib Lauri Kool. Kuula saadet siit.
Pärnu üüriturul on nõudlus üürikorterite vastu hüppeliselt kasvanud. Enim tuntakse huvi soodsamate, paari-kolmesajaeuroste pakkumiste vastu, mida on turul vähe. Kuigi siia saabunud Ukraina sõjapõgenikud vajavad püsivat elukohta, on umbes 20 korterit, mis kinnisvaraportaali kv.ee andmetel Pärnus saadaval, mõeldud lühiajaliseks peatumiseks.
[caption id="attachment_20094" align="alignnone" width="795"] Ingmar Saksing[/caption] Kuigi üürilepingute uus kord on kui kosmeetiline peitepulk lahtise luumurru peal, toob ta üüriturule ka ühe käegakatsutava tulemuse: üürivaidlused saavad arvukamaks ja pikemaks.
Mullu kasvas lühiajaliselt registreeritud töötajate arv ligi 20 000-ni. Aasta varem oli see number 7510 ja enne seda 1762. Augusti lõpu seisuga on sel aastal esitatud üle 24 500 lühiajalise töötamise registreerimise taotluse. Politsei- ja piirivalveameti prognoosi järgi on see arv aasta lõpuks umbes 30 000.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing soovitab Maksu- ja Tolliametil taotleda riiklikku kinnisvaramaaklerite registri loomist, mis omakorda võimaldab korraldada kinnisvaramaaklerite tegevuse järelevalvet.
Liiga hilja ärganud tudengid ei leia endale Tallinnas ega Tartus sobivat elamispinda. Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla. „Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma. „Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa. Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud. Ülikoolide mõju Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad. „Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi. Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad. Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.” TTÜ rajab ühiselamukohti juurde Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson. Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta. Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar Allikas: Ärileht
Jäta oma number - selgitame välja!
