Osaleme reedest pühapäevani Kodumessil 2015. Esmaesitleme messiesinduses A17 korterelamuid Kalamajas, Karlovas ja Rannarajoonis ning uut Linnapiiri elamurajooni. Uute kodude kõrval esitleme aga ka enam kui 100 korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga. Igale meie kliendile kingime aga Kodumessil 100€! Ikka selleks, et kinnisvara osta või müüa.

Pärnu korteriturul valitseb olukord, kus uus korter on jõukohane osta suvepärnakale, aga mitte kohalikule: praegused ehitushinnad muudavad selle keskmise sissetulekuga pärnumaalastele edaspidigi kättesaamatuks. Uueks kvalifitseeruvad kõik viimase kümne aasta vältel ehitatud korterid.

Pärnu Postimees vaatles korterelamut, kus juba aastaid on müüdud edukalt Pärnu linna kõige odavamaid kortereid, ja uudistas ranna rajooni luksuselamut, küsides, mis muudab need pinnad ahvatlevaks.

Riikliku järelevalve kehtestamise vajalikkusest kinnisvaramaaklerite tegevusele on räägitud juba aastakümneid, aga olukord on ikka selline, et iga juhuslik inimene võib ennast maakleriks nimetada ja inimesi tüssata ning keegi ei vastuta.

Viis miljonit eurot, mis maksuamet luges siin mõne aja eest enda aastaseks võiduks autoturul, on kinnisvaraturul võimalik ületada mitmekordselt, ütes LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.

LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing möönis, et päringute kasvu Venemaalt ta mullu ei tähendanud. “Meie büroo klientide hulgas oli mullu ostjaid Venemaalt tavapäraselt – sõltuvalt kuust ja piirkonnast umbes kolm protsenti. Suvel Pärnus ja Kuressaares rohkem, Tallinnas ning Tartus vähem,” tõdes ta. LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing pole märganud, et Venemaalt pärit kinnisvaraostjate hulk oleks suurenenud või vähenenud. Foto: Meeli Küttim Loe edasi siit

Pärnu ranna rajoonis tühjalt seisvate haiglahoonete vastu on huvi tuntud, ent uut omanikku ei ole psühhiaatriakliiniku ja psühhiaatria päevakeskuse majad veel leidnud.

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne! Eesti kalleimad korterid 2014: 1. Tallinn – 940 000 € 2. Pärnu – 390 000 € 3. Tartu – 265 000 € 4. Narva – 131 900 € 5. Rakvere – 105 000 € 6. Viljandi – 100 000 € 7. Haapsalu – 90 000 € 8. Kuressaare – 88 000 € 9. Võru – 67 000 € 10. Paide – 33 000 € Eesti odavaimad korterid 2014: 1. Viljandi – 300 € 2. Pärnu – 363 € 3. Võru – 500 € 4. Tartu – 500 € 5. Haapsalu – 676 € 6. Rakvere – 900 € 7. Paide – 1 000 € 8. Kuressaare – 1 000 € 9. Tallinn – 2 000 € 10. Narva – 2 000 € Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet LVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval

Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.

Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

Äripäeva Kinnisvarakonverents 2015 laval veebruaris esitletakse kõige populaarsemat korterit, maja ja bürood Eesti turul, ekspertide hinnangul võib ostjate huvi ja tehingute tegelik statistika näidata erinevat pilti.

Uusarendusi kerkib järjest juurde, aga nende tase on kõikuv. Tarbija on küll hinnateadlikum ja nõuab kvaliteeti, kuid puuduste loetelu algab olematutest parkimiskohtadest ja jõuab ootamatult suurte kommunaalkuludeni välja.

LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Adamsoni 27 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.

Kinnisvaraturu nõrga regulatsiooni tõttu kerkib aeg-ajalt üles küsimus maakleritasude otstarbekuse kohta. Sektori esindajad on seisukohal, et seadusandja kehtestatud nõuded aitaks luua pikemaajalist turutasakaalu.

Veel on aega, et leida endale uus kodu, kus jõulud või aastavahetus pere ja sõprade keskel veeta. Postimees tegi põhjalikuma ülevaate pakutavast. Artikkel ilmus ajalehes Postimees, Kinnisvara ja Ehituse lisas.

Homme kell 12.00 toimub Tallinnas Kentmanni põik 3 ehitatavale korterelamule nurgakivi panek.

Avame täna kell 15 Kuressaares uue kontori, mis on kaheksa tegevusaasta jooksul arvult kolmas.

Seoses meeskonnakoolitusega Kuressaares on täna meie Tallinna, Tartu, Pärnu ja Kuressaare esindused suletud. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Vastavalt LVM Kinnisvara ja Troperoodes OÜ vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna, Pärnus, Riia 11 korterelamus asuvate korterite eelmüüki.

See on üle krohvitud palkmaja Esplanaadi 5, mille renoveeris tervikuna Tallinna lähedal tegutsev ettevõtja. Pärnus Esplanaadi tänaval asuva ajaloolise hoone korterite siseviimistlusel tuli appi LVM Kinnisvara, tellides sisearhitekt Tiiu Truusilt sisekujunduse. Hoone on ehitatud 20. sajandi esimesel poolel.

Mustamäe piirkond pakub kinnisvaraarenduse jaoks piisavat kasumlikkust. See on tingitud keskmisest kõrgemast müügihinnast, piirkonna suuremast tehinguaktiivsusest ja vabadest elamuarenduseks sobivatest kruntidest.

Korteri ostjat võib vahel tabada halb üllatus, kui ta väljavalitud sajaruutmeetrise korteri ostu vormistama minnes saab teada, et ametlikult on pinda poole vähem – ülejäänu on loata ehitatud laiendus, mille kohta pole ühtki paberit.

Tartus neljapäevast laupäevani toimuval messil Ehitus ja Sisustus on kahel esimesel päeval saanud majaomanikuks enam kui 200 messikülastajat – seekord küll LVM Kinnisvara logoga mängumaja omanikuks, kuid eks iga suur asi saab alguse väikesest asjast.

Võrreldes mulluse aasta kolmanda kvartaliga vähenes tehingute arv Saare maakonnas 27,4 protsenti ja rahaline maht 33,1 protsenti.

Kinnisvarapakkumiste arv tõuseb kiiresti enamikus linnades. See on muutnud varasema müüjakeskse turu ostjasõbralikuks: järjekorrad on kadunud ja hinnad kaubeldavad.

Tartu korterite tipphinnad jäävad küll pealinna omadest kõvasti maha, kuid sealsete kalleimate korterite hulgast leiab väga hea asukoha, vaate ja projektiga maiuspalu. Korter täiusliku vaatega Tartu südalinnale ja Emajõele Loe edasi City24

Rannahooaeg on suvituspealinnas selleks korraks ümber ja nüüd tasub juba mõelda järgmise suve peavarjule.

Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad.

Kinnisvaraturul on võrdlemisi vaikne aeg, kuid suurt hinnalangust pole põhjust oodata.

Liiga hilja ärganud tudengid ei leia endale Tallinnas ega Tartus sobivat elamispinda. Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla. „Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma. „Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa. Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud. Ülikoolide mõju Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad. „Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi. Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad. Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.” TTÜ rajab ühiselamukohti juurde Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson. Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta. Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar Allikas: Ärileht