Tule osale virtuaalselt näidiskorteri sisustamisel ja võida korter suvel Pärnus!

Ingmar Saksing 1. märts 2010
Tule osale virtuaalselt näidiskorteri sisustamisel ja võida korter suvel Pärnus!

Jaanuaris allkirjastasime Pärnus, Suur-Jõekalda 2 asuva korterelamutearenduse müügiks maaklerteenuste raamlepingu. Korterid on seal kõik valmis, aga sisustamata on näidiskorter. Täna on korteri sisustamine keerulisem, kui kunagi varem, sest vaatamata langenud hindadele on valikuvõimalus isegi suurem. Et korterist saaks näidiskodu, on meil vaja valikute tegemisel sinu nõuandeid! Korter A18 on täna veel täitsa tühi. Sinu abiga loodame selle aprilliks sisustada. Sisustamist vajavad köök, elu- ja magamistuba. Paljudest võimalustest oleme teinud Sirvose´ga  eelvaliku, millest said omakorda 3D fotod. Selleks, et me teaks, milline nendest lahendustest sulle kõige rohkem meeldib, peaksid sina oma lemmikule Facebook´is kolm tilka verd andma ehk seal oma lemmik köögi, elu- või magamistoa lahenduse foto juures "Like/Meeldib" nuppu vajutama. Teine võimalus on oma arvamusest teada anda Suur-Jõekalda 2 kodulehel. Enim meeldinud köögi, elu- ja magamistoa lahendus lähebki töösse! Nõuannete jagamisel on sulle abiks alljärgnev graafik: 01.03.10 .. 14.03.10 - anna meile teada, mille köök sobiks kõige paremini 14.03.10 .. 21.03.10 - anna meile teada, millist elutuba sina eelistad 21.03.10 .. 28.03.10 - anna meile teada, milline on sinu lemmik magamistuba Kui kõik läheb plaanipäraselt on aprilli alguseks näidiskorter valmis! Kuidas näidiskorterit enim hääli kogunud lahendustega sisustatakse ning milline terviklik lõpptulemus välja näeb, saad näha veebikaamera vahendusel 24/7 siit. Ja nüüd kõige tähtsam! T  eame, et valikute tegemine on raske ning uute ideede kogumiseks peab lõõgastuma! Selleks loosime iga nädal kõigi meile nõu jagavate fännide vahel välja Spa Estonia lõõgastuspaketid nende termides. Võitjate nimed anname teada siin ja siin. Kõige vastupidavamate fännide vahel loosime aga välja suveks kodu Pärnus*! * 2-toaline möbleeritud korter Pärnus 30. Rahvusvaheliste Hansapäevade ajaks loositakse välja kõigi köögi, elu- ja magamistoa lahenduste osas nõuandeid jaganud fännide vahel. Loosimine toimub sisustatud näidiskorteris mitte hiljem kui 15. aprill 2010. Suur-Jõekalda 2-A18 köök ilma köögimööblita

15 kohustuslikku küsimust enne kinnisvaramaakleri palkamist

Ingmar Saksing 3. veebr. 2010

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates „jah" lihtsam tulema, aga paljudel juhtudel lihtsalt ei teata, mida teadliku valiku tegemiseks küsida. Kinnisvaramaakleritena teame, millised on 15 olulisemat küsimust, mida peaksid meilt enne kokkuleppe sõlmimist küsima. 1. Kas see on põhitöö? Kinnisvaramaakler, kelle jaoks on see põhitöö, on kindlasti aktiivsem ning paremate teadmiste ja oskustega. Loomulikult saab ta keskenduda ainult kinnisvara müümisele/üürimisele ning kuna tema sissetulek sõltub ainult enda töö tulemusest, on motivatsioon tegeleda sinu kinnisvara müügiga ka kõrgem. 2. Mitu tehingut on sul see aasta (kuu) selles piirkonnas olnud? Oluline on palgata maakler, kes tunneb kohalikku turgu. Nii vabaned ka kohustusest anda maaklerile ülevaade kohalikest oludest - kus asub lasteaed, kool ning kuidas on lood ühistranspordiga. 3. Mitu tehingut oled sel aastal sõlminud?  Kogemus on tähtis! Kas sa palkaksid advokaadi, kelle jaoks on sinu esindamine kohtus esimene katsetus? Aga arsti, kes teeb südameoperatsiooni esimest korda? 4. Mitme kliendi kinnisvaramüügiga samaaegselt tegeled? Liiga väike pakkumiste arv tähendab vähe kontakte. Samas on inimvõimetel piirid ja ööpäevas 24 tundi. Heal maakleril on portfellis 70 pakkumist, väga heal 100 ja rohkem. 5. Kui kliendid ei ole saanud oma vara müüdud, siis mis põhjusel? Seda küsides saad teada, kuidas maakler töötab ja kas sobib ka sinu põhimõtete ja ootustega. 6. Kas sinu töö kohta on kunagi kaebusi esitatud? Kui seda on ebamugav küsida, siis võid kutseliste maaklerite puhul seda küsida Eesti kinnisvaramaaklerite kojast. 7. Milline on maaklertasu? Üldjuhul on see 4-5% müügihinnast ja sisaldab käibemaksu. Müüghinda kujundades on oluline täpsustada, kas summa, milles sa maakleriga kokku lepid, sisaldab maaklertasu või mitte. Kui selge kokkulepe puudub, võite seda hiljem erinevalt mõista. 8. Mida see tasu sisaldab? Tee endale selle kohta märkmeid - millistes ajalehtedes ja portaalides sinu kinnisvara müügiks pakutakse. Tihti ei otsusta selle üle konkreetselt maakler, vaid sõltub ettevõttest, kus ta töötab. Aga kui sa sooviks, et maakler korraldab kliendipäeva? Tähtis on omada ülevaadet müügiprotsessist - kui tihti sa seda saad? Kokkulepet sõlmides vaata, et kõk räägitud/pakutud sinna kirja saab. 9. Kas maaklertasu maksmise kohta saab arve? Eelkõige on see oluline siis, kui tegemist on tehinguga, kus saadav kasu on tulumaksuga maksustatav. Sel juhul võimaldab seadus tehinguga seotud kulud, milleks on ka maaklertasu, arvata maha maksustatavast tulust. Aga ka selleks, et vältida hilisemaid mis tahes probleeme. 10. Kui suured on tehingukulud? Täpset summat on tehingu kõiki üksikasju teadmata raske öelda. Need sõltvad sellest, kas tegemist on ainult müügilepingu sõlmimisega või tuleb kustutada ka eelnevalt seatud hüpoteek või saab selle ostjale näiteks loovutada. Küll on võimalik tehingukulud arvutada ligikaudselt. Kutseline maakler teab umbkaudset summat. 11. Kes tasub tehingukulud? Hea oleks ka see eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Nii väldid ebamugavaid olukordi ja tead, milline summa sinu pangakontole laekub. 12. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maaklertasu maksma juhul, kui sa pole maakleriga kõiki olulisi tingimusi kokku leppinud. Kui aga lubad oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna maaklerteenuse eest maksta. Kui leiad, et sinu kinnisvara pakub müügiks aga maakler, kellega sa pole kunagi kohtunud ega suhelnud ning ei soovi teenuse eest maksta, palu tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maaklertasu ja perioodi, mille jooksul ta sind esindab. Soovitav on kõik räägitud kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Nii võid kindel olla, et ei pea tasuma reklaami eest, kui kinnisvara jääb müümata. 13. Kes keegi on veel müügiga seotud? Enamasti on kinnisvaramüük meeskonnatöö, aga suurema osa tööst teeb reeglina inimene, kelle sa palkad. 14. Kas maakler esindab ka ostjaid? Ükski maakler ei saa õiglaselt esindada mõlemat poolt. Palka maakler, kes esindab ainult sinu huvisid. 15. Ja kui ma teenusega rahul pole? Hoolitse selle eest, et sinu leping ei kehtiks igavesti - ära sõlmi seda näiteks tähtajaga „kuni müümiseni". Nii jääb ruumi uuteks otsusteks ja valikuteks. Allikas: Postimees, Kodu ja Kinnisvara

Kinnisvaraturundus 2010: muutunud keskkond, uued lahendused

Ingmar Saksing 16. jaan. 2010
Kinnisvaraturundus 2010: muutunud keskkond, uued lahendused

Muutunud keskkond Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus. Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009 aastal protsess jätkus kiirenevas tempos, jõudes sama näitaja poolest 85%. Eelkõige on selle põhjuseks tarbija muutunud käitumine info hankimise harjumustes üldiselt. Sarnaselt muu teabega on ka kinnisvarapakkumiste kohta info hankimine internetist lihtne, kiire, odav ning tulemuslik. Tänased Eesti kinnisvaraportaalid on ühed enim külastatavad keskkonnad ning hinnanguliselt hõlmavad ligi 95% kõigist kinnisvarapakkumistest, mistõttu on teiste, peamiselt trükiväljaannete, kasutamine info hankimisel selgelt tagasihoidlik. Lisaks sundis viimastel aastatel kiirelt muutunud majanduskeskkond ümber vaatama ajalehtede/ajakirjade kinnisvarateemaliste väljaaannete otstarbekuse ja mahud. Eestis lõpetati eelmise aasta lõpuks praktiliselt kõikide selleteemaliste väljaannete ilmumine trükis või kujundati väljaanded laiemapõhjalisemateks, kaasates lisaks kinnisvara teemadele ka kodu, sisustuse, ehituse ja kõik sellega seonduv temaatika. Arvestades üldist suunda Eestis, aga ka laiemalt maailmas, võib prognoosida, et 2010 aastal saavutab kinnisvara sektori poolt tellitav trükireklaam absoluutse põhja. Samal ajal ei võimalda taastuv nõudlus ning tihenev konkurents üldiselt turunduseelarveid vähendada ning võib prognosida, et suurem osa turunduseelarvest leiab rakenduse teistes, peamiselt virtuaalsete, kanalites. Nii näeme sel ja järgnevatel aastatel kinnisvara reklaami peamiselt internetis, aga ka väli-, tele- ning mobiilimeedias. Kui interneti väljundite puhul jääb peamiselt domineerima kinnisvara pakkumistega seonduv, siis teistes peamiselt väli- ning telemeedias hakkame nägema uute elukeskkondade või kinnisvarafirmade brandi(de) reklaami. Uued lahendused Muutustest tingituna vajab ka kinnisvaraturundus algaval kümnendil uusi lähenemisi ja lahendusi. Turundustegevuse lahutamatuks osaks on algaval kümnendil kinnisvaraportaalid. Seejuures saab Eestis keskseks küsimuseks andmeedastuse standardi ehk XML Schema väljatöötamine. Aasta-poolteist tagasi oli uue ühtse platvormi ja uute põhimõtete rakendamine arutlusel kitsamas ringis, kuhu oli kaasatud ka EKFL, kuid tänaseks ei ole siis välja töötatud alused laialdast kasutust leidnud. Ühtne standard võimaldaks ka tasuta või pay-per-lead kinnisvaraportaalide teket Eestis, mis maailmas on just eelmisel aastal plahvatuslikult arenenud. Väljapaistvad näited on selles osas maailmas näiteks Globrix.com (koondab praktiliselt kõiki Suurbritannia kinnisvarafirmade pakkumisi), Enormo.com (üle 10 miljoni pakkumise maailmas). Viimane jõuline siseneja sellesse sektorisse on Google, kes pakub mash-up teenust sidudes kinnisvarapakkumised oma kaardi- ja tänavavaaterakendustega. Eestis on turg seda tüüpi kinnisvaraportaalide osas siiani tühi, kuid eeldused selleks suurepärased - suur interneti kasutajate hulk, kinnisvara sektoriga tihedalt seonduvate veebipõhiste rakenduste hea kättesaadavus (Maaameti kaardirakendus, E-notar, ID-kaardi rakendused, e-Kinnistusraamat jne) Lisaks kinnisvaraportaalidele on tulnud turule ka esimesed alternatiivsed rakendused, mis võimaldavad kasutada populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke kinnisvara turundamisel. Tuntumad nendest on näiteks www.tweetlister.com ja www.clientopoly.com/centerstage. Esimene neist võimaldab automaatset kinnisvarapakkumiste edastamist Twitteris, teine Facebookis. Lisaks kinnisvaraportaalidele on suur osa turundustegevusest seotud kinnisvarafirmade kodulehtedega. Suure tõenäosusega toob uus algav kümnend muutusi ka selles osas, esimesi neist näeme juba alanud aastal. Täna on poolkohustuslikuks muutunud otsingumootorite optimeerimine (SEO), lähitulevik toob aga kinnisvaraturundusse otsingumootorite turunduse (SEM) ja sotsiaalmeedia optimeerimise (SMO). Viimane on eelkõige tingitud asjaolust, et kui siiani koondus kogu tähelepanu internetis kodulehtedega seonduvale, siis lähiaastatel leiame suurema osa kinnisvarafirmadest kindlasti ka sotsiaalmeediast. Esimesed näited leiab nii Twitterist, Facebookist kui ka Orkutist. Last but not least - kinnisvaraturunduse üheks osaks saab veebianalüüs ehk kodulehe külastajate jälgimisüsteem, mille abil on võimalik teada saada, kes ja mida kodulehel teeb ja millisest infost enim huvituvad on. Paljukasutatud tasuta lahendus on seejuures Google Analytics. Eestis tuntuim tasuline rakendus on selles vallas aga Snoobi. Kokkuvõtvalt: 2010 aastaks muutunud keskkond toob kinnisvaraturundusse uued lahendused. Kinnisvaraturundus 2010

LVM Kinnisvara: “Pärnu eesti kunstis” on esimene virtuaalne kunstinäitus Eesti Facebookis

Ingmar Saksing 6. jaan. 2010
LVM Kinnisvara: “Pärnu eesti kunstis” on esimene virtuaalne kunstinäitus Eesti Facebookis

LVM Kinnisvara tähistas paar aastat tagasi oma 15. tegevusaasta täitumist näitusega „Pärnu eesti kunstis", mis nüüd tuleb kordamisele virtuaalselt LVM Kinnisvara Facebooki´i lehel ja on avatud kõigile huvilistele 06.01.10 - 06.04.10. Näitusel on väljas ligi 80 erinevas stiilis ning laadis linnavaadet. Teosed pärinevad Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi ja Pärnu Muuseumi kunstikogudest ning mitmetest erakogudest. Näitus annab tervikliku ja vaheldusrikka ülevaate Pärnust eesti kunstis läbi aegade. Näitusel välja pandud tööd moodustavad ühe osa LVM Kinnisvara poolt 15. sünnipäeva puhul välja antud raamatus "Pärnu eesti maalikunstis" esindatud töödest, kuhu on kogutud ligi kaheksakümmend Pärnu linnavaadet. Näituse vanim töö pärineb 1901. aastast, mil Pärnus korraldati kunstinäitus, mis koosnes enamjaolt tuntud Tallinna maalija Carl Alexander von Winkleri (1860-1911) õlimaalidest ja akvarellidest. Seda sündmust meenutab C. A. von Winkleri õlimaal "Malmö tänav Pärnus" (1901). Kõikidest näitust külastavatest LVM Kinnisvara fännidest saab aprillis aga üks fänn raamatu päris endale. Selleks hakka LVM Kinnisvara fänniks (kui sa seda juba/veel ei ole) ja kirjuta lühidalt endast või näitusest LVM Kinnisvara seinale. Kõikidel teistel on/jääb aga võimalus raamat endale soetada näiteks Rahva Raamatust

LVM Kinnisvara: tulevikubüroo tagab efektiivse suhtluse

Ingmar Saksing 26. nov. 2009
LVM Kinnisvara: tulevikubüroo tagab efektiivse suhtluse

Lõputus rivis korrektselt asetatud lauad, taustaks kümnete mehaaniliste (trüki)masinate tekitatud kõrge müratase - enam kui pool sajandit tagasi hakkas see traditsiooniline pilt büroodes muutuma. Kirjeldatud struktuur vajas selgelt väga avaraid ruumilahendusi ning eeldas isegi liikumise reguleerimist büroopindadel. Kiiresti kasvama hakanud valgekraede hulk tingis aga muutusi, mis omakorda avas ukse mööbli- ja hoiustamissüsteemide arengule. Uued süsteemid võimaldasid sama suurtele pindadele paigutada märksa enam töökohti. 1970ndatel töötas enamik kontoriametnikest juba suures ja avatud ruumis, mille täitsid paneelidega liigendatud töökohad. 90ndate juhtimisfilosoofia hakkas aga väärtustama avatud suhtlust ja infovahetust ning ka töökeskkond büroodes hakkas sedasama peegeldama. Barjäärid muutusid madalamaks. Ideaalis on tulevikubüroo mobiilne, paberivaba, peaaegu läbipaistev, kuid mugav suhtluskeskkond, mis võimaldab tänu pindade mitmeotstarbelisele kasutusele üürida poole sajandi tagusest ajast kordi vähem büroopinda. Mida tuleks silmas pidada tulevikubürood planeerides? Keskpikas perspektiivis on mõistlik arvestada praegusest pigem väiksema büroopinnaga. Väiksemad üüriarved võimaldavad investeeringuid tehnoloogiasse ja büroosüsteemidesse, mis omakorda aitavad vähendada bürookulusid ning muudavad töö efektiivsemaks. Traditsiooniliste töölaudade asemel kasuta kergesti liigutatavaid ning reguleeritavaid tööpindu, mida saab töö iseloomule ja vajadusele vastavalt muuta. Selline sisustus võimaldab näiteks argist bürooruumi seadistada ümber seminari- või esitlusruumiks, aga miks mitte ka peoks. Erinevad süsteemid võimaldavad bürood kasutada ka vertikaalselt. Näiteks saab lõrgete büroode ouhul osa töökohti rajada „teisele korrusele" ehk siserõdule. Kõrgem ruum võimaldab lisaks hoiustada seintele. Kuigi täielikult paberivaba büroo pole Eesti seadusandlusest tulenevalt veel võimalik, tasub büroo muutmisega paberivabaks siiski alustada. Ka osaline paberitest vabanemine vabastab pinda printerite, paberihoidlate ja paberihuntide alt. Tulevikubürood planeerides peaks aga eelkõige silmas pidama seda, et luua tuleb töökeskkond, kus info omandamine, organiseerimine, analüüsimine ja jagamine on lihtne, mugav ja mänguline. Näidisbüroo Sillakeskuses

Elamumess Valkeakoskis näitab tulevikku

Ingmar Saksing 17. juuli 2009
Elamumess Valkeakoskis näitab tulevikku

Seekord 10. juulil Valkeakoskis (35 km kaugusel Tamperest) avatud elamumess on järjekorralt 40-s. Huvi messi vastu on suur, sest esimese paari päevaga külastas seda ligi 9000 inimest ehk siis eeldatavalt külastab seda kuu jooksul 150 000 kuni 200 000 inimest. Eelmiste aastatega võrreldes mess arhitektuursete lahenduste osas midagi väga uut ei pakkunud. Nagu korraldajatega jutuks tuli oli paar aastatat tagasi alguse saanud kruntide müük edukas (krundid on keskmise suurusega 1300 m²), kuid seejärel kiiresti muutunud majanduskeskkkond on sundinud algseid plaane muutma. Ligi pooled valminud elamutest olid kuni 120 m² suursed ja valdavalt ühekordsed. Ka ei esitletud kõiki valminud elamuid, kuna neid ei jõutud või ei saadud messi alguseks valmis ja sisustatud. Elamute arvutuslikud hinnad jäid 160 000 ... 820 000 € vahemikku. Messi kolmandaks päevaks oli 40 majast ostja või broneerija leidnud 29. Küll oli uus säästmise- ja kokkuhoiu teema, mida on küll käsitletud vähesel määral kõikidel lähiaastatel toimunud messidel, kuid seekordne üritus oli selge rõhuasetusega seda laadi lahendustele. Võtmesõnadeks olid seejuures passiivmajad, maasoojus, päiksepaneelid ja tuulegeneraatorid.   Tuulegeneraatoriga varustatud elamu Paljudel elamutel oligi hinna kõrvalt suurelt meilgi sellest aastast kohustuslikuks muutunud energiamärgis. Kui valdavalt oli tegemist A- ja B-klassi kuuluvate elamutega, mis tarbivad kuni 150 kWh/m² aastas, siis valminud passiivmajad tarbivad sellest vaid 20 .. 25% ehk siis 25 .. 30 kWh/m² aastas. Ehk siis 150 m² elamu ülevalpidamise eest tuleks maksta kokku umbes 300 krooni kuus. Loomulikult tuleb eelnevalt väikeste arvete eest tasuda üks suurem - passiivmajad maksid ligi 50% rohkem, kuid igakuiselt 4 .. 5 korda väiksemad arved aitavad seda kiiresti unustada.   Passiivmaja Valkeakoskis Ja kui arvestada kohaliku hinnatasemega, kus jäätis maksis 2 € ja Jaffa 3€, siis saab 10 jäätise või 7 Jaffa asemel elada elamus terve kuu. 53apw92hgc

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×