[caption id="attachment_22449" align="alignnone" width="428"] Andres Sutt[/caption] Nõudlus odavate korterite järele on suur, mistõttu on ka pakkumiste hinnad kallinenud. Ja kuigi võrdsed võimalused üürimiseks peaksid olema kõigil, eelistavad korteriomanikud sõjapõgenikele kohalikke elanikke.
„Aasta pärast sarnaneb olukord kindlasti rohkem sellega, mis oli vahetult enne kriisi algust. Aastaid kestvat rasket perioodi tõenäoliselt ei tule,“ kirjutab ettevõtte juhatuse liige ja üks omanikke Andres Sutt majandusaasta aruandes.
Viirusepuhang on purenud ka kinnisvaraturgu ja võrreldes möödunud aasta sama ajaga on tehingute arv märkimisväärselt langenud. Ekspertide sõnul on inimesed oma säästude kasutamisel ettevaatlikumad ja ei kipu kodu ostmisega kiirustama. Selline seisak turul võib aga viia kinnisvarahinnad hoopiski alla.
Eriolukord on kaasa toonud esimesi raskusi eluasemelaenude maksmisel. Kuigi laenupuhkust on pangad praegu andnud vaid neljale protsendile eluasemelaenudest, võib pankade hinnangul majandusraskustesse sattunud inimeste hulk suureneda, sest praegu on kriisi lõppu raske ette näha.
Korraldame tänasest kuni 1. detsembrini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares suure tutvumisnädala, mille raames esitleme esmakordselt seitsme päeva jooksul üle 100 uue korteri, ridaelamu ja eramu. Esmaesitluste kõrval on uksed avatud tutvumisnädalal ka kokku enam kui 400 soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil ja 27 uusarendusel.
Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse järgi on kohustatud isikuteks isikud, kes tegelevad vahendustegevusega või siis tegutsevad finantssektoris. Ka kinnisvarafirmad on kohustatud isikud.
Mõne aja eest katki jäänud plaan rajada Kudjapele nullist täiesti uus elurajoon, on praegu taas mitte üksnes päevakorral, vaid ka töös. Ehitus on alanud.
Hindamisakt on eksperthinnang, millega leitakse hindaja poolt turuväärtus varale. Kui tahta kinnisvara müüa, ei pea tingimata tellima hindamisakti. Küll on see vajalik ostmisel, kui kasutada selleks pangalaenu, siis on eksperthinnangut vaja.
Täna kell 15.00 toimub Pärnus, Kooli 63 korterelamu sarikapidu, millega tähistatakse Rannapiiri Maja maksimaalse kõrguse saavutamist. Korterelamus on enne sarikapeo toimumist müüdud või broneeritud pooled korteritest.
Täna, 20. septembril allkirjastasid Saaremaa vald ja LVM Kinnisvara Kuressaare lepingu Kudjape alevikus Lahevere detailplaneeringu kohaste teede, tehnovõrkude ja -rajatiste etapiviisiliseks väljaehitamiseks.
Andres tutvustab esimest Metsaveere elamurajoonis valminud ridaelamut. Pildil Metsaveere elamurajooni esimese ridaelamu ehitaja, esimesed uued omanikud ja arendaja. Metsaveere elamurajooni esimese ridaelamu üleandmine. Metsaveere elamurajooni esimese ridaelamu üleandmise-vastuvõtuakt on saanud allkirjad.
Täna kell 11.00 toimub Pärnus, Papiniidu 74 ehitatavale korterelamule nurgakivi panek. Korterelamu ehitus tähistab ligi kümne hektarilise rannalähedase elurajooni viimase kõige mereäärsema etapi algust.
Pärnu linnavalitsus ostab LVM Kinnisvaralt kuue euro eest kaks tänavalõiku, mille ettevõte on koos kommunikatsioonide ja tänavavalgustusega välja ehitanud.
Вблизи Пярну заложен краеугольный камень строительства нового жилого района. Особенность проекта состоит в том, что все 29 домов, которые будут возведены - энергосберегающие. Для Пярнумаа это первый подобный проект, передает «Актуальная камера».
Täna toimus Pärnumaal, Sauga vallas, Tammiste külas, Randivälja tee 7 ehitatavale Linnapiiri elamurajoonile nurgakivi panek. Sel aastal valmivad majad panevad aluse uuele tasemel eramajade kvaliteedis ja energiakasutuses Pärnumaal.
Osaleme reedest pühapäevani kevadisel Kinnisvaramessil 2015 ja tutvustame meie messiesinduses C419 kinnisvaraturu tulevikku.
LVM Kinnisvara lõpetas SA Pärnu Haigla'le kuulunud Roosi 3 hoonestatud kinnistu müügi. Kinnistu müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning nüüdseks on kinnistu müüdud.
Töökorraldus ja informeerimine nõuab oma. Objektiivsed ehk seadustest tulenevad on seotud tähtaegadega – linnavalitsuse istungid (kord nädalas), volikogu istungid (kord kuus). Kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis kehtestab selle volikogu, kuhu materjalid peava jõudma kolm nädalat enne volikogu toimumist. Tegemist on küll viimase etapiga detailplaneeringu menetlemisel, kuid seegi etapp võib halvemal juhul võtta pea kaks kuud aega. Avalikustamised võtavad samuti aega. Ühe planeeringu juures on kaks avalikustamise etappi, mõlemale kulub koos avalikkuse informeerimisega vähemalt kuu-poolteist, kokku siis kuni 3 kuud. Periood sõltub, kui ruttu avalikustamine korraldatakse ja arendaja saab siin kontakti hoides jälgida, et protsess ei pidurduks asjatult. Ei jõuta, aga ka unustatakse. Venimise peamised põhjused on siiski detailplaneeringu kooskõlastamistes ja lisakooskõlastuste määramises. Kuna detailplaneering läbib kooskõlastusringi nii KOV siseselt kui ametkondades, siis siin juhtub tihti, et jääb lihtsalt kuskil seisma. Ja neid seisma jäämise subjektiivseid põhjuseid võib olla väga palju: on nii unustamist, puhkuseid, ametnike vahetusest tingitud segadusi, kooskõlastavate ametnike ülekoormust jne. Ainus võimalus arendajal on hoida protsessil aktiivselt pilk peal, nii saab mõningaid eelpooltoodud põhjuseid leevendada – näiteks unustamist, ülekoormusest tingitud venimist. Keskkonnamõjude hindamine paneb tammuma. Lisaks tavapärastele kooskõlastustele lisandub tihti muinsuskaitse, keskkonnateenistuse kooskõlastused. Igal ametil on vastamiseks aega 30 päeva. Ka siin võivad avalduda punktis 3 nimetatud subjektiivsed tegurid. Keskkonnamõjude hindamise (või mittehindamise) teema on üks koht, kus planeeringud pikalt tammuvad. Mõnikord muutuvad protsessi jooksul normatiivid – uued normid tuleohutusele jne. Sellega seoses kaasnevad märkused, neid võib tulla ka KOVist), mis tuleb planeeringu koostajal arvestada, parandused teha. Ja järgneb uus ring kooskõlastamisi koos punktis 3 nimetatud subjektiivsete venimise põhjustega. Head soovitust siin pole, palju sõltub planeeringu koostaja kogemusest, aga paha ei tee võimalusel kooskõlastava ametnikuga planeering enne kooskõlastamist üle vaadata ja vajalikud parandused enne teha. See pole siiski alati võimalik. Kas ekspert peab üle vaatama? Ekspertiiside, uuringute vajaduse selgitamine, nende määramisel aga nende tellimine ja valmimise ootamine ning seejärel nende tulemuste lisamine planeeringusse. Seejärel tagasi punkti 3 subjektiivsete tegurite juurde. Kompromissitud nõudmised. Tihti on vastuväited küllaltki kategoorilised (teiste sõnadega planeeringu mõtet tühistavad või niipalju piiravad, et planeeringust huvitatud pool ei saa neid üksühele arvestada). Huvitatud isikule tehakse ülesandeks kompromissi leidmine, mis võtab jällegi aega ja tihti see ei õnnestu. Sellistel puhkudel läheb planeering maavalitsusse, mis lisab protsessile mõne kuu. Arendaja saab planeeringuala naabritega suhelda, aga see ei garanteeri kokkuleppelet ega mõne aktiivse kodaniku soovi kaasa rääkida. Allikas: Äripäev, Kinnisvara august 2014
Investorid otsivad kõrgema tootlusega ärikinnisvara, kui turul enamasti pakutakse, ütles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Andres Sutt. Loe edasi aripaev.ee
Algselt Pärnus rajatud ettevõtte LVM Kinnisvara kolme omaniku ühiseks hobiks on suurim Pärnu-teemalise kunsti kogu. Kogu on välja pandud ettevõtte uues büroos, kus seda iga huviline vaatamas saab käia. Loe edasi aripaev.ee LVM Kinnisvara juhatuse liikmed (vasakult) Andres Sutt ja Ingmar Saksing oma Pärnu vaadetest koosneva kogu taustal.
Eesti kinnisvaraturgu analüüsides jäetakse sageli võrdlusest välja Pärnu, sest sealne turg erineb loogikalt ülejäänud suuremate linnade omast. Kui mujal on suviti kinnisvaraturg enamasti üsna rahulik, siis Pärnus aktiveerub see just suveperioodiks. Samuti teevad sealsed üürihinnad aasta jooksul sõltuvalt aastaajast läbi mitmekordse kasvu või kahanemise. Sellest hoolimata on Pärnu kinnisvaraturg aastate jooksul kasvanud ning jätkab seda trendi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt märkis, et ettevõtjate jaoks on suvine Pärnu endiselt atraktiivne, kuid seda, et mõni firma rendiks omale pinna vaid suveks, sageli ei kohta. “Paljud tahaksid Pärnus tegutseda ainult suviti, aga üürileandjad ei ole sellest huvitatud, nende soov on saada aastas iga kuu mingi keskmine tulu,” ütles Sutt. Võimalus tuleb ise luua. Kuigi suvel teenitakse maksimaalselt tulu, ei ole üürileandjatele meelepärane korraldus, kus pind antakse suveks välja ja siis sügisel üürnik vaatab, mis saab, rääkis Sutt. Tema sõnul ei tule sellistel tingimustel kaupa. Seda, et pinda saaks üürida pikemaks ajaks, kuid eri perioodil eri üürihinnaga, Sutt ei välistanud, kuigi temal sellise tehingu vahendamise kogemus puudub. “Tõenäoliselt on pindu, mille puhul tuleksid kõne alla ka sellised tingimused. Suveks leiavad paljud rendileandjad ajutised üürnikud, seega pole vaja häbeneda või karta, vaid tullagi oma pakkumistega välja,” soovitas Sutt igal juhul küsida, mitte eeldada, et sellist võimalust ei ole. “Sõltub tingimustest. Oleme näinud kõike, seda, kus inimene häbelikult küsib midagi, millest pärast sünnib ilus tehing, mida keegi ei osanud ettegi näha. Kuskilt tuleb peale hakata, kas või natuke absurdse ideega. Tihti jõuab see lõpuks mingisse vormi,” rääkis Sutt. Ööklubi suvekogemus. Headel tingimustel sai Pärnus tegutseda Tartu ööklubi Club Tallinn, mis kümme aastat tagasi proovis esimest korda viia tegevuse suveks teise linna. Tollane tegevjuht Karl Kermes rääkis, et aeg oli õige, sest klubil oli suur klientuur ning Pärnus ei olnud nii palju ööklubisid kui praegu. “Läksime esimest korda aastal 2003 ja sel ajal Tartus suvel väga palju ei toimunud ning inimesed liikusid massidena Pärnusse, kus oli jõuline siseturism,” meenutas Kermes. Asukoha leidmisega neil probleeme ei tekkinud - Tartu mehel Rein Kilgil oli Pärnus Kuursaali kõrval kunagise rannakino ruumides rendile anda vaba pind. Hakkajad Tartu noormehed said rendilepingu kolmeks aastaks, kusjuures nii-öelda täishinda maksid ainult suvel, ülejäänud osa aastast oli rendisumma väga väike, tagamaks seda, et ruume nende jaoks hoitakse. Suvine rendihind oli Tartu omaga võrreldes enam-vähem sama, suvekuude käive aga mõnevõrra suurem, seega lõpuks jäädi Pärnus käikudega kasumisse. Soojade maade mudel. Club Tallinn tegutses Pärnus neli suve, 2006. aastani, mil klubil tekkis kahjum ja otsustati suvepealinna rohkem mitte minna. Kermes leidis, et praegu oleks see ka märksa raskem kui toona. “Tookord olime meie, oli Mirage ja Sunset, nüüd on lisaks Bravo, Sugar ja Strand. Kui ühel klubil on väga hea klientuur, nagu meil tol ajal, on see väga hea mõte. Küsimus on selles, et tuleb olla leidlik ja vähe investeerida ning kasutada soojade maade mudelit,” sõnas Kermes. Tema hinnangul töötaks kõige kindlamalt teenus, mida muust kohast ja muul aastaajal ei saa. Suti sõnul on investoritele Pärnus turgu küll ning selle vastu tuntakse aktiivselt huvi. “Kui tahetakse suuremat raha teenivaid kinnisvaraprojekte, siis on investoreid päris palju, kes pidevalt linna monitoorivad,” märkis Sutt. “Ripakile siin küll midagi ei jää, kui tootlus on hea,” lisas ta. Investeering tootvasse kinnisvarasse. Suti hinnangul on Eestis palju investoreid, kes soovivad investeerida tootvasse kinnisvarasse. Küll aga märkis ta, et Pärnus peaks tootlus võrreldes näiteks Tallinnaga natuke suurem olema, sest tegu on ikkagi väikelinnaga. “Kui sul on tehasehoone, mille rentnik on näiteks suur rahvusvaheline ettevõte, kellega sul on kümneaastane leping, siis ei ole asukoht tähtis, olulised on lepingu tingimused, tootlus ja nii edasi,” rääkis Sutt. Samas, kui objektil rentnikud vahetuvad, on asukoht äärmiselt oluline. “Et oleks võimalik kiiresti uus leida,” selgitas ta. Pärnusse investeerides peaks Suti sõnul arvestama enam-vähem samade kriteeriumidega, millega mujalgi Eestis: milline on tootlus, millised on üürilepingu tingimused ja kes on üürnikud ning asukoht ja piirkonna perspektiiv lähima viie aasta jooksul. Allikas: Äripäev Autor: Kadri Põlendik
Portaali City 24 andmeil on Pärnus müügis pealt tuhande korteri (31. jaanuaril oli see number 1045), mida LVM Kinnisvara juhatuse liikme Andres Suti hinnangul on Pärnu-suuruse linna kohta igati paras hulk. „Normaalne valik, oleks neid vähe, tähendaks see reeglina hinnatõusu ja väiksemat valikut," tõdes Sutt. „Palju vähem pole neid kunagi olnud. Kui aastas müüdi 580 korterit, siis väga suurt mahtu ees pole, alla kahe aasta, aga inimesed vajavad kogu aeg muutusi: kellel pere suureneb, kellel väheneb, kes kolib siia, kes siit ära." Loe edasi parnupostimees.ee Ranna rajooni kortereid ostavad valdavalt välismaalased, kelle jaoks meie kinnisvarahinnad on päris vastuvõetavad. Foto: Ants Liigus
Jäta oma number - selgitame välja!
