Kinnisvaraturul on toimumas tehingute sula LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing rääkis, et tehingumahud on vähenenud ning see toob endaga kaasa hindade languse. „Öelda, et hinnad jäävad puutumata, oleks siinkohale vale või ennatlik,“ ütles Saksing. Olenevalt piirkonnast ja varaklassist on tehinguid vähenenud 20–30%. Väiksemates piirkondades võib näha hüppelisi kasve, mis on tihtipeale seotud uute varade projektipõhise müügiga.

LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing tõdeb, et tehingumahtude sula toob mingi perioodi jooksul kaasa ka hindade languse. Foto: Raul Mee Kuigi üksikutel juhtudel esineb ka kiirmüüke, on keskmine korteri müügiperiood kallima korteri puhul praegu kaks-kolm kuud, ütles LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing Äripäeva raadio hommikuprogrammis. “Näiteid, kus kinnisvara eelkokkuleppeid sõlmiti tundidega, on täna turul oluliselt vähem,” rääkis Saksing. Eluasemeturu võimalikust langusest, korterite ja majade müügituru aktiivsusest kuuleb lähemalt intervjuust. Hommikuprogrammi juhib Lauri Leet. Loe pikemalt Äripäeva veebist

Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on keskmise eramutellija soovid tublisti ratsionaalsemaks muutunud – liigseid ruutmeetreid välditakse ja suurt tähelepanu pööratakse energiasäästlikele lahendustele, kirjutab värske kuukiri Oma Maja.

Hea maakler tegutseb ühes piirkonnas, tal ei ole müügis üle 100 objekti ning loomulikult on tal kutsetunnistus taskus, arvavad kinnisvarabüroode juhid. Äripäeva teemaveebi kinnisvarauudised.ee tellimusel läbiviidud uuringust on varasemalt selgunud, et kinnisvaramaaklerite taset peetakse kõikuvaks ja ebaühtlaseks.

Äripäeva teemaveeb kinnisvarauudised.ee küsis kolmelt eksperdilt nõu, mida nemad soovitavad osta ühel väikeinvestoril, kes tahaks oma vaba raha kinnisvarasse paigutada. Üldine arvamus soosis valikutest Tallinna korterit, näiteks ka Mustamäele. Nõu saamiseks oli ette antud järgnev lugu: vaba raha suurusjärgus 70 000 eurot, täiendavalt võimalik paigutada 30 000 eurot, eesmärgiks on pikaajaline rahapaigutus ca 20 aastat, halduskulud peaksid olema kaetud ja administreerimine selge ning lihtne. Kaalumisel on: korter Kuressaares külaliskorteriks; mitu maatükki koos renoveerimist vajavate taluhoonetega Lõuna-Eestis; suur maatükk merepiiriga Muhu saarel (võimalik detailplaneeringu alusel jagada 4-5 suureks krundiks); 2-toaline remonti vajav korter renoveerimisele minevas majas Tallinna kesklinna piiril. LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kinnisvaramaakler Ingmar Saksing: Soovitaksin nendest valikutest Tallinna kesklinna piiril asuvat korterit. Tallinn on selgelt suurim ja atraktiivseim kinnisvaraturg pikemas perspektiivis, kus hindadel on suurim kasvupotentsiaal. Kõik teised piirkonnad nii pikas perspektiivis ei pruugi tagada investeeringu säilimist. Kui väikeettevõtja kaaluks aga investeeringut kolme kuni viie aasta perspektiivis, siis soovitaksin vaadata väiksematele turgudele, kuivõrd õige valik tagab seal kõrgema tootluse. Näiteks on elukondliku kinnisvara tootlus Kuressaares 10 .. 12% aastas. Loe edasi kinnisvarauudised.ee

Uusarendusse korteri ostnud uus omanik loetakse ehitusplatsil kõrvaliseks isikuks. Ehituse järelevalvega tegelevad arendaja ja ehitaja, uue omaniku vastutus algab alates korteri vastuvõtmisest.

Mais ootamatu kinnisvarahindade languse põhjustasid Eesti esimese kvartali majanduslangus ja töökohtade kokkutõmbamise oht ning Venemaa kallaletung Ukrainale. Loe edasi aripaev.ee

Tiskres asuvas Lucca arenduses on kaheksast valmivast A-energiaklassi majast kuuel ostja juba enne hoone valmimist olemas. Tiskres A-energiaklassi maju arendava Lucca Kodu OÜ juhatuse esimehe Kristjan-Thor Vähi sõnul oli ettevõtte soov tuua turule toode, mis pakuks terviklahendust kiire elutempoga inimesele, kellel pole aega ise ehitada. "Samas peaks terviklahendus olema kvaliteetne ning selle ülalpidamis- ja hoolduskulud minimaalsed. Nii sai oluliseks märksõnaks energiatõhusus," rääkis Vähi. Vähi sõnul oli turul paar passiivmaja ideed ja paar energiatõhusa büroohoone ning kortermaja projekti, ent energiatõhus eramu oli millegipärast pigem igaühe enda asi. "Eks see on sellepärast nii, et kvaliteetse ja energiatõhusa eramu hind läheb paigast ära ja on äriprojektina raske," märkis Vähi. Vähi sõnul ehitatakse iga maja nagu endale, kasutades parimat materjali, samas jäädes hinna mõttes mõistlikkuse piiresse. "Tahtsime teha energiasäästlikku ja kvaliteetset asja, aga eelarvestuse osas võitlesime nii-öelda aasta aega paberil, kuidas saada paketti kõik, mida soovime, samas hoides müügihinda sellisena, et turg selle vastu võtaks. Seetõttu on projekti riskiaste kõrge, sest ei tea, kas see üldse tasub ennast ära. Pead uskuma, et kliendid on nõus majade eest hiljem ka maksma," rääkis Vähi. Tema sõnul ei suudeta ehitusettevõtetega hinna poolest konkureerida, küll aga parema ja läbimõelduma komplektlahendusega. "Ehitusfirma ehitab kindlasti ainult ruutmeetrihinda arvesse võttes odavamalt kui meie, kes me tellime omakorda ehitajalt," selgitas Vähi. Uudsed lahendused Lucca Kodu OÜ ehitusdirektor Toomas Kolk lisas, et eesmärgiks oli vaadata kastist väljapoole. "Üsna palju liigutakse mööda sama rada. Kui aga maailmas ringi vaadata, leidub häid ideid, mida meil pole kasutatud. Infot leidub, see tuleb lihtsalt üles leida," rääkis ta kasutatud ehituslahendustest. Vähi sõnul on iga materjali puhul vaadatud kvaliteeti. Et asi kestaks aastaid ja oleks võimalikult hooldusvaba. Nii kasutatakse parema soojapidavusega aknaid, efektiivsemaid tehnosüsteeme, krohvist pikema elueaga fassaadimaterjali jne. "See on kõik üsna suur lisakulu. Teistmoodi ehitada oleks odavam, aga eesmärgiks on just energiatõhusus käsikäes kvaliteediga," selgitas ta. Askeetlikkusele pole rõhku pandud ka sisekujunduses. "Meil ei ole eesmärgiks mitte ainult energiasääst, vaid lisaks ka tervislik sisekliima,"selgitas Vähi. "Energiasäästlikud süsteemid pole kasutusel vaid selleks, et saada A-energiaklassi, vaid et majas oleks hea sisekliima ja et inimesed tehnilisi võimalusi tõesti ka kasutaksid ja naudiksid. Kõrged laed ja suured aknad pole tegelikult energiasäästliku maja tunnuseks, aga õige arhitektuurse ja tehnilise lahenduse korral on see võimalik." Tema sõnul peavad süsteemid, mis on inimese jaoks loodud, olema nii mugavad, et elanik tahaks neid kasutada. Lisaks peavad need olema madalate hooldus- ja kasutuskuludega. Teistmoodi lähenemine muutis Vähi sõnul ehitajate leidmise keerulisemaks, ent koostöö Kerbera Ehitusega sujub hästi, kuna juba lepingu allkirjutamisel lepiti kokku, et tegu on tavapärasest erineva tööga. "Paljudele ehitajatele ei meeldi, kui tehakse midagi teistmoodi, nemad tahaksid teha seda , millega nad on harjunud ja mis on lihtne, aga ka ehitusmaailmas tehnoloogiad arenevad," märkis Vähi. Kommentaar Indrek Peedo, LVM Kinnisvara Tallinn juhataja: Mida soojemaks ilmad lähevad, seda suurem on huvi Lucca majade vastu. Projekt on hästi vastu võetud. Põhjuseid on mitu. Majad on esiteks praegust turuolukorda arvestades ainulaadsed. Turul pole korralikke kivimaju, millel on kaasaegsene küttesüsteem, mis on energiasäästlikud ja paiknevad heas asukohas. Kui tahetakse osta kahesajaruutmeetrist maja, siis valikut pole. Värskeid ehitisi tänapäevaste süsteemidega pole, meie portfellis on praegu küll üle 200 maja, aga neid pole võimalik uutega võrrelda, nii et turg on tühi. Kui tahad kaasaegset maja ja pole ise ehitaja, pole kursis seina paksuse ja muu vajalikuga, läheb raskeks. Majade arendusi on Eestis üldse vähe, sest arvatakse, et eestlane on suur ehitaja-rahvas ja ehitatakse ise. Aga maja ostnud inimesed ei ole ükski tegelikult ehitamise kui sellisega seotud inimesed. Majade hind võib esialgu kõrgevõitu tunduda, see pole väike summa, aga hind tuleb lahti seletada. Praegu saab sellise raha eest kesklinnas näiteks sajaruutmeetrise korteri vanas majas, vanade süsteemidega. Luccas aga on kaks korda suurem pind ja kaasaegsed tehnoloogiad. See on hea, kui ostja süveneb rohkem ostuprotsessi. Majaarenduste viga on ka see, et majad ehitatakse piirkondadesse, kus puudub igasugune infrastruktuur. Tiskres läheb aga buss sealtsmast. Kui peres on lapsed, siis keegi ei taha pidevalt neile autojuhti mängida, neil peaks olema võimalus ise liigelda. Peetri küla või Murastega võrreldes on Lucca seetõttu väga mugav asukoht. Piirkondades, kus puudub ühistransport, puudub ka müügiedu. Allikas: Äripäev, 25.03.2014

Äripäev uuris LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liikmelt ja maaklerilt Ingmar Saksingult, millised on 10 kõige olulisemat küsimust, mida ettevõtja või ettevõte juht peaks enne uue äripinna üürimist endalt küsima ja mida tasuks kindlasti küsida kinnisvaramaaklerilt. Kindlasti tuleb enne turu võimaluste väljaselgitamist täpselt paika panna enda vajadused praegu ja tulevikus. Millest peaksin üüripinda otsima hakates alustama? Üüripinda otsima asudes vaadatakse tihti pinna asukohta ja suurust, otsimist oleks mõistlik alustada aga hoopis eelarve tegemisega. Samuti vaadatakse ja võrreldakse tihti ainult hinda, kuid mõistlik oleks arvestada võimaliku hinnatõusu ja kõrvalkuludega nagu side, valve, parkimine. Arvestada ja võrrelda tuleks erinevate pindade kogukulu, mitte üürihinda. Kus peaks minu ettevõte asuma? Iseenesest lihtne küsimus, mis mõjutab ettevõtet ääretult palju. Asukohast sõltub kõik. Sõltub üüripinna hinnatase, aga ka see, kui lihtne on sinna juurde pääseda. Esmalt aga: kas sinu ettevõtel on tegevusalast tulenevalt vaja, et kliendid saavad kontorisse tulla? Kui ei, siis ei vaja sa ka südalinna parimat ja kallimat pinda ning saad säästa, valides linnasüdamest veidi kaugemal asuva soodsa pinna. Kui suur peaks üüritav pind olema? Üldine reegel ütleb, et 10m² töökoha kohta, kuid seda on eriti oluline jälgida siis, kui tegemist on väikese töötajate arvuga ettevõttega. 12 ruutmeetri peale ei saa panna kolme inimest, kui nad peavad kogu aeg koos töötama. Isegi kui see on füüsiliselt võimalik, tuleb arvestada töötajate jaoks vajaliku distantsiga. Milline on minu ettevõtte arengutempo? Üüripinda valides tee endale selgeks, kas tegemist on väikese või suure büroomajaga. Kas seal on võimalik tunnipõhiselt juurde küsida konverentsiruume või tuleks need kohe alguses koos pinnaga üürida? Mõtle, kas sul võib lähiajal minna tarvis suuremaid ruume ja kas leiaksid neid samas majas või tähendaks see taas uue üüripinna otsimist. Milline on üldpindade osakaal? Suuremates büroohoonetes on võimalik pinda paindlikult suurendada või vähendada. Lisaks on võimalik koosolekuruume eraldi juurde üürida. Väiksemates hoonetes aga on üldkulud väiksemad. Tee endale selgeks, kas WC ja abiruumid on üldkasutuses või tuleb ka need üürida, sest sellest oleneb ka see, kes hakkab neid koristama ja hooldama ning kes selle eest maksab. Kui palju maksab ettevõttele töötajate autode parkimine? Sõltuvalt asukohast võib töötajate autode parkimisele kuluv summa olla võrdne mõne väiksema büroo üüriga. Uuri milline on ühistranspordiühendus uue üüripinna lähedal – seal, kus liigub ühistransport, liigub ka palju inimesi. Hea ühistranspordiühendus aitab ettevõtjal säästa ka töötajate autode parkimiselt, sest see lubab auto koju jätta ja parkimisest üldse loobuda. Milliseks kujuneb üürileping? Kas see on tähtajaline või tähtajatu? Kui sul on viiaastane leping, siis tulebki pinda üürida viis aastat. Näiteks kui üür on 300 eurot ja sa üürid seda viis aastat, pead arvestama, et oled võtnud ettevõttele 18 000eurose kohustuse. Arvesta, et isegi kui sul on võimalus leping varem lõpetada, võib see trahvi tõttu kulukaks kujuneda. Kuidas saada lepingule õiguskindlust juurde? Üürileping on võimalik kanda kinnistusraamatusse. See märge tagab, et üürileandja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada, sest märke kustutamine nõuab poolte kokkulepet või kohtu luba. Märge kinnistusraamatus on eriti oluline, kui oled üüripinnaga seoses teinud suure investeeringu (näiteks toitlustusettevõtte puhul soetanud köögi), aga on kasulik ka väga pika lepingu puhul, kui on alust eeldada, et selle aja jooksul võib hoone omanik muutuda. Milliste eritingimustega pean arvestama? Tihti eeldavad inimesed, et saavad üüripinna fassaadile reklaami panna, kuid näiteks vanalinnas see nii lihtne ei ole. Enne reklaami ülespanekut on vaja majaomaniku, kohaliku omavalitsuse ja muinsuskaitse kooskõlastust. Tulenevalt sinu ettevõtte spetsiifikast, uuri välja, milline on asukohas transpordi juurdepääs, kas see vajab eriluba, kust seda saab ja ega ei ole võimalust, et tänav, kus asud, lähiajal näiteks suurtele veokitele või liiklusele üldse suletakse. Millised on traditsioonilise üüripinna alternatiivid? Start-up´ide ja alustavate või väga väikeste ettevõtete puhul tasub kaaluda paindliku büroohotelli. Büroohotelli eelised on võimalusel üürida vajadusel juurde nõupidamiste ruumi, sekretäriteenuseid, samal ajal kui ühiskasutuses on köök ja teised mugavused. "Üürilepingu märge kinnistusraamatus tagab, et üürile andja ei saa lepingut ühepoolselt lõpetada." LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing Allikas: Äripäev, 16. detsember 2013

Elektriküttega korterit on üha raskem müüa, kuna energiahinna kõikumine on peletamas ka viimased ostjad, kes aasta esimestel kuudel toona soodsaks osutunud börsipaketiga suurt lisakulu ei tundnud. Samas saab ka elektriküttekulusid kokku hoida. Loe edasi aripaev.ee

Tänasest Äripäevast saab lugeda, et 10 suuremast siinsest kinnisvarabüroost kasvatas eelmisel aastal käivet ja kasumit enamus. Äripäeva hinnangul eristuvad kiirete kasvudega  kolm ettevõtet. Ettevõtete 2012. aasta majandusnäitajate põhjal kerkivad esile kolm ettevõtet, mis kõige kiiremini kasvasid. Üks enim käivet ja kasumit juurde teeninud ettevõte oli LVM Kinnisvara. Pikemat ülevaadet saab lugeda aripaev.ee

Eesti kinnisvaraturgu analüüsides jäetakse sageli võrdlusest välja Pärnu, sest sealne turg erineb loogikalt ülejäänud suuremate linnade omast. Kui mujal on suviti kinnisvaraturg enamasti üsna rahulik, siis Pärnus aktiveerub see just suveperioodiks. Samuti teevad sealsed üürihinnad aasta jooksul sõltuvalt aastaajast läbi mitmekordse kasvu või kahanemise. Sellest hoolimata on Pärnu kinnisvaraturg aastate jooksul kasvanud ning jätkab seda trendi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt märkis, et ettevõtjate jaoks on suvine Pärnu endiselt atraktiivne, kuid seda, et mõni firma rendiks omale pinna vaid suveks, sageli ei kohta. “Paljud tahaksid Pärnus tegutseda ainult suviti, aga üürileandjad ei ole sellest huvitatud, nende soov on saada aastas iga kuu mingi keskmine tulu,” ütles Sutt. Võimalus tuleb ise luua. Kuigi suvel teenitakse maksimaalselt tulu, ei ole üürileandjatele meelepärane korraldus, kus pind antakse suveks välja ja siis sügisel üürnik vaatab, mis saab, rääkis Sutt. Tema sõnul ei tule sellistel tingimustel kaupa. Seda, et pinda saaks üürida pikemaks ajaks, kuid eri perioodil eri üürihinnaga, Sutt ei välistanud, kuigi temal sellise tehingu vahendamise kogemus puudub. “Tõenäoliselt on pindu, mille puhul tuleksid kõne alla ka sellised tingimused. Suveks leiavad paljud rendileandjad ajutised üürnikud, seega pole vaja häbeneda või karta, vaid tullagi oma pakkumistega välja,” soovitas Sutt igal juhul küsida, mitte eeldada, et sellist võimalust ei ole. “Sõltub tingimustest. Oleme näinud kõike, seda, kus inimene häbelikult küsib midagi, millest pärast sünnib ilus tehing, mida keegi ei osanud ettegi näha. Kuskilt tuleb peale hakata, kas või natuke absurdse ideega. Tihti jõuab see lõpuks mingisse vormi,” rääkis Sutt. Ööklubi suvekogemus. Headel tingimustel sai Pärnus tegutseda Tartu ööklubi Club Tallinn, mis kümme aastat tagasi proovis esimest korda viia tegevuse suveks teise linna. Tollane tegevjuht Karl Kermes rääkis, et aeg oli õige, sest klubil oli suur klientuur ning Pärnus ei olnud nii palju ööklubisid kui praegu. “Läksime esimest korda aastal 2003 ja sel ajal Tartus suvel väga palju ei toimunud ning inimesed liikusid massidena Pärnusse, kus oli jõuline siseturism,” meenutas Kermes. Asukoha leidmisega neil probleeme ei tekkinud - Tartu mehel Rein Kilgil oli Pärnus Kuursaali kõrval kunagise rannakino ruumides rendile anda vaba pind. Hakkajad Tartu noormehed said rendilepingu kolmeks aastaks, kusjuures nii-öelda täishinda maksid ainult suvel, ülejäänud osa aastast oli rendisumma väga väike, tagamaks seda, et ruume nende jaoks hoitakse. Suvine rendihind oli Tartu omaga võrreldes enam-vähem sama, suvekuude käive aga mõnevõrra suurem, seega lõpuks jäädi Pärnus käikudega kasumisse. Soojade maade mudel. Club Tallinn tegutses Pärnus neli suve, 2006. aastani, mil klubil tekkis kahjum ja otsustati suvepealinna rohkem mitte minna. Kermes leidis, et praegu oleks see ka märksa raskem kui toona. “Tookord olime meie, oli Mirage ja Sunset, nüüd on lisaks Bravo, Sugar ja Strand. Kui ühel klubil on väga hea klientuur, nagu meil tol ajal, on see väga hea mõte. Küsimus on selles, et tuleb olla leidlik ja vähe investeerida ning kasutada soojade maade mudelit,” sõnas Kermes. Tema hinnangul töötaks kõige kindlamalt teenus, mida muust kohast ja muul aastaajal ei saa. Suti sõnul on investoritele Pärnus turgu küll ning selle vastu tuntakse aktiivselt huvi. “Kui tahetakse suuremat raha teenivaid kinnisvaraprojekte, siis on investoreid päris palju, kes pidevalt linna monitoorivad,” märkis Sutt. “Ripakile siin küll midagi ei jää, kui tootlus on hea,” lisas ta. Investeering tootvasse kinnisvarasse. Suti hinnangul on Eestis palju investoreid, kes soovivad investeerida tootvasse kinnisvarasse. Küll aga märkis ta, et Pärnus peaks tootlus võrreldes näiteks Tallinnaga natuke suurem olema, sest tegu on ikkagi väikelinnaga. “Kui sul on tehasehoone, mille rentnik on näiteks suur rahvusvaheline ettevõte, kellega sul on kümneaastane leping, siis ei ole asukoht tähtis, olulised on lepingu tingimused, tootlus ja nii edasi,” rääkis Sutt. Samas, kui objektil rentnikud vahetuvad, on asukoht äärmiselt oluline. “Et oleks võimalik kiiresti uus leida,” selgitas ta. Pärnusse investeerides peaks Suti sõnul arvestama enam-vähem samade kriteeriumidega, millega mujalgi Eestis: milline on tootlus, millised on üürilepingu tingimused ja kes on üürnikud ning asukoht ja piirkonna perspektiiv lähima viie aasta jooksul.   Allikas: Äripäev Autor: Kadri Põlendik

Kinnitame, et LVM Kinnisvara ei ole mängureegleid rikkunud. Lähtume oma töös teenuste standardist, Võlaõigusseadusest ja Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja headest tavadest. Kõigil juhtudel, kui osutatakse ühiselt teenust ja koostöö osas on eelnevalt kokku lepitud, oleme seda ka teinud. Tegutseme eelkõige oma klientide huvides ning soovime hoida professionaalsel tasemel maakleri kui elukutse mainet. Vastavalt kinnisvaramaaklerite poolt osutatavate teenuste standardile esindame kliente ainult kirjaliku lepingu alusel. Enamikel juhtudel esindame lepingu alusel müüjaid. Sellest lähtuvalt teeme koostööd teiste kinnisvaramaakleritega, kes esindavad ostjaid lepinguliselt. Meie jaoks on oluline, et maakler oleks ostja volitatud esindaja. Teistel juhtudel, kus esindame kirjaliku lepingu alusel ostjaid, teeme koostööd kirjaliku lepingu alusel müüjaid esindatavate kinnisvaramaakleritega. Koostöö aluseks on ühiselt osutatud teenused ja eelnevad kokkulepped. Soovime anda omapoolse panuse, et korrastada Eestis kinnisvaramaaklerite tegevust ja turgu ning seda just tarbija huvisid silmas pidades. Hetkel kinnisvaramaakleritel sisuliselt tarbijate ees kohustused puuduvad. Alates selle aasta novembrist saab Eesti kinnisvaraturul kinnisvaramaakleritega seotud probleemides, vaidlustes ja ka kohtuotsustes toetuda Euroopa standardile - see annab tarbijale kindluse pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole ebakvaliteetse teenuse saamisel kinnisvaramaaklerite poolt. Kvaliteeditaseme hindamisel hakkab tarbijakaitseamet lähtuma just eelkõige nimetatud standardist. Loodame, et see samm aitab kaasa kinnisvaraturu korrastumisele ja maaklerite maine ja töökultuuri tõstmisele.