Täna kell 15 toimub Pärnus, Malmö 23 korterelamu sarikapidu, millega tähistatakse korterelamuarenduse maksimaalse kõrguse saavutamist.

Tegemist on ühe ja sama korteriga! Lihtsalt esimese pildiga pakkumine saab kolm kuni viis korda rohkem vaatamisi, külastusi ja ka ostupakkumisi ning müüakse kallimalt, kui teine. Miks?

Saare maakonna keskmise palga ja siinse kinnisvara hinna suhe on viimase kümne aasta jooksul muutunud märgatavalt palgasaaja kasuks.

Ühel heal päeval saab seni üürikodust teise rännanud noortel sellest elust küllalt ja unistus päris oma kodust hakkab tasapisi võtma kindla plaani kuju.

Tartumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka kogväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 4,4%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 13,3%.

Alates reedest kuni pühapäevani toimuval kinnisvaramessil esitleb LVM Kinnisvara uusi virtuaalseid tööriistu, mida kasutades on võimalik kujundada, viimistleda ja sisustada korter või elamu veel enne ostu ning seda vaid mõne silmapilguga, sest nende juhtimine toimub silmajälgimistehnoloogiat kasutades.

Tänane kinnisvaraturg pakub ostjatele erinevate eelarvete juures tuhandeid valikuid. Valida on linna- ja maakodude vahel, nii ahjukütte kui ka mugavustega korterite vahel. Alljärgnevalt kümme põhjust, miks tasub eelistada vanemat korterit uuele:

Talu üles putitamist võetakse tänapäeval pigem hobi ja elustiilina, aga mitte põllumajandusliku ettevõtmisena, tõdevad maaklerid. Samuti on taluostjal kindel arusaam privaatsusest.

LVM Kinnisvara asub juba tänavu Kuressaare külje alla Kudjape külla rajama uut elurajooni, mille energiatõhusate eramute hind oleks kuni 100 000 eurot.

Esitleme täna esmakordselt Tartus, Laseri 4 korterelamut.

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.

Tänavu hakkas kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt on teatud juhtudel ka ühe abikaasa lahusvaraks oleva kinnisvaraga tehingute tegemisel tarvis teise abikaasa nõusolekut.

Kinnisvarabüroo LVM müüb Pärnu vanalinnas Kuninga tänaval asuvat 321aastast maja, ajaloolise hoone eest küsitakse ligikaudu 900 000 eurot.

Eesti ettevõtetel läheb hästi. Miks muidu ehitatakse tuhandeid ruutmeetreid ärikinnisvara.

Вблизи Пярну заложен краеугольный камень строительства нового жилого района. Особенность проекта состоит в том, что все 29 домов, которые будут возведены - энергосберегающие. Для Пярнумаа это первый подобный проект, передает «Актуальная камера».

Meie poolt korraldatav 48 tunni pikkune kliendiööpäev on nagu iga teine kliendipäev, ainult selle vahega, et see kestab kaks ööpäeva järjest ehk müügiks ettevalmistatud korterit on võimalik vaatama tulla nii ööl, kui päeval. Esmakordselt Tartus on seda võimalik teha ka virtuaalselt.

Omanäoline kinnisvara on standardlahendustest odavam ja selle müük võib aega võtta. Erilahendusega kinnisvara hind on järelturul 90% juhtudel standardlahendusest vähemalt kolmandiku võrra madalam, tõdes LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Praegu müügis olev legendaarne Audru püramiidmaja on siin ilmekas näide. 127 m2 püramiidmaja eest küsitakse 74 600 eurot, aga tavamaja hind oleks Saksingu sõnul 100 000 .. 120 000 eurot. Erilahendusega maja on tavaliselt kallim ehitada, sest valmis väljatöötatud ja proovitud lahendusi ei ole ning peale selle tuleb soetajal arvestada eritellimustega kaasnevate suurmate sisustuskuludega. Objekti müügi puhul tuleb arvestada, et omaniku jaoks kõrge väärtusega eriline ei pruugi ostja silmis sugugi samaväärset vastukaja leida. Näiteks püramiidmajas peaks olema harmooniline energiaväli, mis mõjutab ning korrastab inimese tundeid ja mõtteid. Seda oskab hinnata ainult sarnase mõttelaadiga ostja. Laenu on keeruline saada Saksingu sõnul võib erilahendusega kinnisvara ostuks olla keerulisem pangast laenu saada, sest kuna objektid on ainulaadsed, on hindajal keeruline leida piirkonnas sarnaseid võrreldavaid objekte. Loe edasi arileht.ee

1. Tee põhjalik eeltöö. Tee enne ostma asumist ära põhjalik kodutöö: koosta ülevaade oma sissetulekutest ja väljaminekutest ehk veendu millised on sissetulekud, kui suured on järelmaksud ja muud kohustused. 2. Küsi pangast eelotsus. Suhtle eri pankadega ja küsi infot kõigi eritingimuste kohta, mis puudutavad kinnisvara soetamist. Küsi panga eelotsust laenu saamisel. 3. Mõtle müügile enne ostu. Mõtle soetatava kinnisvara müügile enne selle ostmist. See ei tähenda tingimata musta stsenaariumi. Sageli muutuvad vajadused kiiremini, kui ette oskad näha, samuti on ostud emotsionaalsed. Näiteks ostetakse maakodu ja minnakse maale elama, tehakse suuri kulutusi, aga hiljem selgub, et uus töökoht asub teises linnas ja maakodu asub töökohast kaugel, ent investeeritud raha müügist tagasi ei saa. Hinda objekti müügivõimalust realistlikult. 4. Eelista terviklahendust. Võimalusel osta valmislahendus, mida saad kohe hakata kasutama. Eelista möbleeritud maja või korterit, kui Sul pole kohe võtta 5000 .. 7000 eurot sisustamiseks. Vastasel juhul ostad pinna, mida ei saa kasutada. 5. Võta arvesse kõik kulud. Tervikpildi saamiseks kasuta helikopterivaadet ja pane kokku kõik elamispinna soetamise ja haldamise kulud: laenuvõtmine, notar, riigilõivud, ülalpidamine. Vaata tõele näkku: kas köögimööbli ostuks on tark võtta hiljem väikelaen?

LVM Kinnisvara lõpetas SA Pärnu Haigla'le kuulunud Roosi 3 hoonestatud kinnistu müügi. Kinnistu müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning nüüdseks on kinnistu müüdud.

“Rõngasvallad tõmbavad, kaugemad vallad tõukavad,” iseloomustas LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing korteriturgu maakonnas.

LVM Kinnisvara lõpetas Kuressaares Vallimaa 26 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.

Riikliku järelevalve kehtestamise vajalikkusest kinnisvaramaaklerite tegevusele on räägitud juba aastakümneid, aga olukord on ikka selline, et iga juhuslik inimene võib ennast maakleriks nimetada ja inimesi tüssata ning keegi ei vastuta.

Pärnu ranna rajoonis tühjalt seisvate haiglahoonete vastu on huvi tuntud, ent uut omanikku ei ole psühhiaatriakliiniku ja psühhiaatria päevakeskuse majad veel leidnud.

Seadusest tulenevalt sõlmitakse üldjuhul kõik kinnisvaraga seotud müügilepingud notariaalselt ja on üsna tavapärane teadmine, et kokkuleppe valmistab ette notaribüroo. Kuidas vältida hilisemaid vaidlusi?

Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.

Käesoleva aasta teises kvartalis sõlmiti Saaremaal 552 kinnisvara ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,4 miljonit eurot. 2013. aasta II kvartalis sõlmiti 543 ostu-müügilepingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tõusis tehingute arv 1,6% ja rahaline maht langes 3 protsenti. Tehingu keskmine väärtus on langenud 912 euro võrra - 2013. aasta II kvartalis oli see 19745 eurot, 2014 aastal aga 18833 eurot. Kuressaare linnas on tehingute arv tõusnud 49 tehingult 2013. aasta II kvartalis 59 tehingule 2014. aastal II kvartalis ehk 20,4 protsenti. Tehingute rahaline maht langes 3,1 miljonilt eurolt 2,3 miljoni euroni. LVM Kinnisvara: 2014 kevadel osteti Saaremaal rohkem, aga odavamat kinnisvara

Kui siit ilmast lahkuv lähedane jätab teile päranduseks kinnisvara, eeldab selle müügi plaan enamasti kulukat eeltööd. Veel enne, kui panete päranduseks saadud kinnisvara müüki, on arukas kõik pärimisega seotud notariaalsed toimingud ära teha ja kui pärijate ringis on laps, siis kohtuski käia.

Äripäeva kinnisvarakonverentsi müügisessioonis selgus, et maaklerid vassivad ilupiltidega, müüvad maja pähe suvilaid ja tegutsevad turul ilma esinduslepininguta. Tõsisemad juhtumid on jõudnud tarbijakaitseametisse. Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja juhatuse liikme Ingmar Saksingu hinnangul on hea teeninduse päästerõngas maaklerite teenusestandard, mis siiski maaklerite hulgas mitmeid vastuolulisi reaktsioone tekitab. Vaata selleteemalist ettekannet Äripäeva Kinnisvarakonverentsil siit!

Ühel jaanuarikuu jahedal, kuid päikselisel esmaspäeva varahommikul maandus meie lend Bromma lennuväljal - alguse sai eksperiment töötada nädal aega kinnisvaramaaklerina Stockholmis. Töökohtade vahetuse idee ja kokkulepe töötada Stockholmis kinnisvaramaaklerina sündis põhjanaabrite sügisesel visiidil Eestisse, kui võrdlesime, kuidas näeb välja maakleri tavapärane töönädal, millist pühendumist ja vastutust see eeldab, millised on maaklerite sissetulekud ning kuivõrd erinev on praktika erinevates riikides. Vaatamata õigusruumide erinevustele on kinnisvaramaaklerite tegevus oma olemuselt väga sarnane ja töökogemus nii siinsel kui ka sealsel kinnisvaraturul aitab kindlasti mõista, miks pealtnäha väga sarnased kinnisvaraturud on siiski erinevad ehk mida oleks meil Rootsi kolleegidelt õppida oma töö efektiivsuse ja klienditeeninduse parandamiseks. Kõige selle taustal alustasime kinnisvara aastat eksperimendiga, mis aitab hinnata meie positsiooni ja arenguid võrreldes teiste kinnisvaraturgudega. Sarnasused ja erinevused Olnud küll eelteadmistega varustatud, keskendusime Stockholmi jõudes esmalt turust ülevaate saamisele. Ajaliselt kiire ülevaate kompenseeris hästi ette valmistatud ettekanne, mis tugines ülidetailsele statistikale - see on muuseas kättesaadav kõigile, kuni ostja ja müüja nimede ning ostuhindadeni välja. Turuülevaate käigus sai selgeks, et ainuüksi Stockholm koos eeslinnadega ületab Eestit rahvaarvult, rääkimata tehingute rahalisest ja tükilisest mahust. Samas toimuvad Rootsis Eestiga hämmastavalt sarnased protsessid. Nii koondub elanikkond jõuliselt Stockholmi, mõningast konkurentsi pakuvad seejuures Göteborg ja Malmö. Protsessi mõistmiseks on hea näide see, kus iga päeva hommikul saabub Rootsi pealinna alaliselt elama ja tööle kaks suurt bussitäit inimesi, kellele tuleb õhtuks kodu leida. Seega kasvab pealinna elanikkond igal aastal ligi 50 000 inimese võrra. Samas seab sellele piirangud riiklikult kehtestatud üüri piirmäär, suurtes munitsipaalkorterites elavad üksikud inimesed ning üliettevaatlik arendustegevus ja selliste projektide finantseerimispoliitika. Viimasel juhul näiteks alustatakse uue projektiga alles pärast seda, kui on olemas ostjad kahele kolmandikule korteritest. Seejuures tuleb ostjal uut korterit ostes oodata võtmeid paar - kolm aastat. Rootsiga sarnased protsessid toimuvad ka Eestis, kus elanikkond koondub pealinna. Seejuures pakuvad mõningast konkurentsi Tartu ja Pärnu. Kolmekordne teenistus Esimese tööpäeva ülikiire tempo ja kestuse hiliste õhtutundideni tingis asjaolu, et kinnisvara müüakse Stockholmis peamiselt pühapäeval ja esmaspäeval toimuvatel kliendipäevadel. Tööplaani oli neid lisatud kolm. Tulenevalt suurest nõudlusest ja tunnipealt ettevalmistatud müügiprotsessist on korterite keskmised müügiperioodid mõõdetavad päevades. Vastupidi Eestile toimub kinnisvaramüük Rootsis selliselt, et alustatakse madalast hinnast ning korteri omanikuks saab kõrgeima pakkumise teinud ostja. Nii said esmaspäeval esitletud korterid kõik juba kolmapäevaks müüdud. Näiteks käis Södermalmis 570 000-eurose alghinnaga korteriga tutvumas 70 ostjat. Korter osteti 684 000 euro eest. Teisipäevast reedeni kulges töönädal tavapäraselt. Maakler suhtleb pakkumise teinud ostjatega, valmistab ette ja korraldab müügilepingute allkirjastamist, võtab ühendust potentsiaalsete müüjatega ning korraldab uute kliendipäevade toimumisega seonduvat. Seejuures teenib keskmine maakler Stockholmis 3000 eurot kuus, müües keskmiselt 2-3 kinnisvara kuus. Kinnisvaramaaklerite tööd Rootsis iseloomustabki peamiselt detailideni planeeritud müügiprotsess, mida toetavad erinevad partnerid (fotograafid, sisekujundajad, trükikojad, reklaamifirmad), üks ja ainuke kinnisvarafirmadele kuuluv kinnisvaraportaal ja avatud andmebaasid, mis võimaldavad pakkuda teenust täpselt õigele sihtgrupile. Töönädal Stockholmis õpetas, et vaatamata õigusruumide erinevusele on 95% ulatuses protsessid sarnased (erisused tulenevad vaid seadusandlusest) ning seejuures võimaldavad omandatud teadmised lühendada müügiperioode ka meie klientide jaoks Eestis. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kui pärast majanduslangust taastus esmalt korterite ja seejärel elamute turg, on nüüd neile järgnenud hoonestamata kinnistute turg, tõdesid Pärnu kinnisvarabüroode maaklerid. Esmalt tärkas ostjate huvi Pärnu linna pakkumiste vastu ja möödunud aastal lisandus sellele Pärnu maakonnas asuvate hoonestamata kinnistute turg, märkis LVM Kinnisvara maakler Ingmar Saksing. Väljaspool Pärnut, Sindit ja Kilingi-Nõmmet on kinnistute turg teinud läbi märkimisväärse tõusu, kasvades eelmisel aastal tehinguarvudes 35 protsenti. Seejuures kasvas keskmine ruutmeetrimaksumus, selgitas Saksing. Edasi loe parnupostimees.ee