Värske uuenduskuuri saanud Õismäe korter ootab talve eel seltsilisi, kellega kodusoojust jagada.

Korraldame 17.-23. septembrini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul ligi 600 erihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2,8 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.

Vastavalt LVM Kinnisvara ja Raudteevalitsuse villa vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna, Pärnus, Pikk 16 asuva Raudteevalitsuse villas asuvate korterite eelmüüki. Kevadel 2020.a. valmiv korterelamu paikneb Pärnu linna rohelises südames Aia ja Pika tänava ristmikul, mis tulevikku silmas pidades saab olema linna kõige väärtuslikum osa linnakeskusest.

Lahmaka maamaja asemel on hoopis mõnusam suvitada mõnes väikeses kuurortlinna korteris, kus võib muretult puhkamisele keskenduda.

LVM Kinnisvara lõpetas Tallinnas Pärnu mnt 126, Saku vallas Õie tee 3, Pärnus Rohu 8A ja Pühavaimu 21 korterite müügi. Välja on müüdud neljas arendusprojektis kõik 78 korteriomandit, kogupinnaga kokku ligi 8500 m².

Pärnu kinnisvaraturg on Eestis ainulaadne ja madalama sissetulekuga inimesele morjendavgi: kortereid saab üldjuhul üürida üheksaks kuuks ja suveks muutub kohalik üüriturg järsult Eesti kalleimaks. Samal ajal ei jaksa mõnigi pärnakas endale eluaset osta, sest millegipärast suurenevad suvepealinnas aina käärid palkade ja kinnisvara hindade vahel.

[caption id="attachment_14108" align="alignnone" width="645"] Ingmar Saksing[/caption] Milline oli kokkuvõtvalt lõppev aasta kinnisvaraturul, kuhu koondub järgmisel aastal arendustegevus ja kui kõrgele kinnisvara hinnad siis lõppude lõpuks tõusevad?

Alates 1. jaanuarist 2018 muutub maksuvaba tulu arvestamise põhimõte, mistõttu on viimane aeg oma kinnisvaraga seotud plaanid põhjalikult üle vaadata. Nimelt hakkab riik järgmisest aastast tulumaksuvabastuse suuruse arvutamisel lisaks töötasule arvesse võtma ka kinnisvaraga seotud tulusid.

Tartumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka kogväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 4,4%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 13,3%.

Tänane kinnisvaraturg pakub ostjatele erinevate eelarvete juures tuhandeid valikuid. Valida on linna- ja maakodude vahel, nii ahjukütte kui ka mugavustega korterite vahel. Alljärgnevalt kümme põhjust, miks tasub eelistada vanemat korterit uuele:

Meie poolt korraldatav 48 tunni pikkune kliendiööpäev on nagu iga teine kliendipäev, ainult selle vahega, et see kestab kaks ööpäeva järjest ehk müügiks ettevalmistatud korterit on võimalik vaatama tulla nii ööl, kui päeval. Esmakordselt Tartus on seda võimalik teha ka virtuaalselt.

Operatsioon “Siil” on 48 tundi kestev kliendipäev Tartus aadressil Siili 8. Esmakordselt toimub Tartus korteri tutvustamine ning müük ka virtuaalselt.

Vastavalt LVM Kinnisvara ja OÜ Redholm’i vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame Tallinnas, Kungla 40 korterelamus asuvate korterite eelmüüki. Järgmisel kevadel valmiv kolme elukorruse ja väheste korteritega korterelamu paikneb armsa Kalamaja vaikses kvartalis, pakkudes koos parkide, kaupluste, kohvikute ja Kultuurikilomeeteri lähedusega uut elukvaliteeti. Tänavatasandist kõrgemal paiknevad avarate päikesepoolsete rõdudega elukorterid lasevad unustada linnasagina ja tunda end justkui oma aias. Kõrged elukorrused, avarad aknapinnad, ruumikad esikud, klassikaline tammeparkett ja vannitubade sisustus on just need, mis teevad ühest korterist unistuste kodu! Tulenevalt Kungla 40 paiknemisest miljööväärtuslikus Kalamajas ning tänaste ostjate nõudmistest, pööratakse suurt tähelepanu nii ehitukvaliteedile, kasutusmugavusele, madalatele kõrvalkuludele, kui ka olemasolevasse keskkonda ja hooneteansamblisse sobituvusele. Armsa Kalamaja kodu kohta saab lugeda siit LVM Kinnisvara: Kungla 40, Tallinn

Pärnu korteriturul valitseb olukord, kus uus korter on jõukohane osta suvepärnakale, aga mitte kohalikule: praegused ehitushinnad muudavad selle keskmise sissetulekuga pärnumaalastele edaspidigi kättesaamatuks. Uueks kvalifitseeruvad kõik viimase kümne aasta vältel ehitatud korterid.

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne! Eesti kalleimad korterid 2014: 1. Tallinn – 940 000 € 2. Pärnu – 390 000 € 3. Tartu – 265 000 € 4. Narva – 131 900 € 5. Rakvere – 105 000 € 6. Viljandi – 100 000 € 7. Haapsalu – 90 000 € 8. Kuressaare – 88 000 € 9. Võru – 67 000 € 10. Paide – 33 000 € Eesti odavaimad korterid 2014: 1. Viljandi – 300 € 2. Pärnu – 363 € 3. Võru – 500 € 4. Tartu – 500 € 5. Haapsalu – 676 € 6. Rakvere – 900 € 7. Paide – 1 000 € 8. Kuressaare – 1 000 € 9. Tallinn – 2 000 € 10. Narva – 2 000 € Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet LVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval

Messi üks näidiskorteritest Sakala tänaval on kujundatud ärimehele, kes elab hoopis linnast väljas. Ta on liikuva eluviisiga ja reisib töö tõttu palju. Korter on pigem linnakorteri funktsiooniga või kasutusel külaliskorterina, kus alaliselt ei elata, kuid on loodud hubane miljöö koduseks olemiseks. Sisekujunduse autoriteks on Anne Saarniit ja Ülle Maiste. Loe näidiskorteri sünnist pikemalt siit Sakala 7 näidiskorteri magamistoa kavand

Müügikuulutus on kinnisvaraportaalis juba mõnda aega rippunud, aga huvilised ei helista. Või kui mõned võtavadki kontakti, siis korterit vaatama nad ei tule. Üksikudki kohale tulnud kaovad pärast korteriga tutvumist ära. Mis on valesti? Põhjusi, miks tõsiste plaanidega ostjad müügil olevat korterit ei märka, võib olla mitu. Sagedamini võib välja tuua liiga kõrget hinda, kuulutuse tähelepandamatut vormi ja huviliste ootustele mittevastamist. Mööduvad nädalad ja kuud, korter on vaja ära müüa, aga ostjat ei ole ikka veel. Mida ette võtta? Kõige kindlam viis on vähendada hinda. Aga kui palju seda teha, et korteril oleks hind, mis vastaks parimale turuhinnale ja tooks ostjad kohale? Teisalt võib hind õige või isegi madal olla, aga kuulutus on halvasti koostatud, fotod juhuslikult valitud ja jätavad korterist eemaletõukava mulje või on tekstis küsitavaid väiteid. Sellisel juhul tasuks kaaluda, kas palgata kutseoskustega maakler, kes teab, kuidas kortereid müüakse, kel on turuolukorrast ülevaade ja kes oskab välja pakkuda parimad lahendused. Kui aga tahta aega kokku hoida, müügiga kiiremini edasi liikuda ja end korteri müümisega kaasnevatest probleemidest säästa, tasuks maakler leida kohe, kui müügiplaanid tekkinud. Kuidas maaklerit valida? Kui on jõutud otsusele, et parem oleks siiski kasutada maakleri teenust, tuleks leida oma ala asjatundja. Kui maakleritega on varem kogemusi või on tuttavad kedagi soovitanud, on lihtsam otsustada. Keerulisem on siis, kui kinnisvara müümise kogemused puuduvad. Juhul kui korterit on esmalt püütud ise müüa, on kuulutuse peale kindlasti helistanud koostööd pakkuvaid maaklereid. Nende seast võib mõne professionaalsuse ja aktiivsusega meelde jäänud maakleri välja valida, temaga kokku saada ja müügiplaani arutada. Enne tasuks siiski uurida võimalusi, mida pakub oma klientidele maakleri esindatav kinnisvarabüroo. Kuidas too klientide huve esindab, milliseid lisaväärtusi maakleri teenus sisaldab ja millist turundustuge maaklerile pakub, et müük sujuks? Maakleri võib valida ka kinnisvarabüroode kodulehtedelt, kus kontaktandmed üleval. Peale selle on alati võimalik mõnda kinnisvarabüroosse sisse astuda ja mõne maakleriga jutule saada. Leping annab kindlustunde Kindlasti tasuks palgata kutseoskustega maakler, kes orienteerub kinnisvara valdkonnas hästi ning kel on teadmised ja kogemused. Eelistada tuleks maaklereid, kes esindavad korteri omanikku lepinguga ja lähtuvad müügis eelkõige tema huvidest. Lepingu sõlmimine on kinnisvarabüroo kvaliteetse teenindusstandardi tunnusmärk. Samuti annab leping omanikule kindlustunde ja aitab vältida hiljem tekkida võivaid arusaamatusi. Lepingusse tuleks kirja panna kõik oluline, milles kokku lepitud. Minimaalselt peaks leping sisaldama müügihinda, maakleritasu suurust, tähtaega, millal toimub korteri üleandmine uuele omanikule, ning perioodi, mille jooksul maakler omanikku esindab. Maakleriga võib sõlmida esindus- või ainuesinduslepingu. Esindusleping on maakleri ja omaniku kokkulepe, mis annab maaklerile õiguse esindada omanikku tema kinnisvara müümisel. Samal ajal võib korteri müümisega tegelda omanik ise või teised maaklerid, kellega omanik on kokkuleppe sõlminud. Õigus maakleritasule tekib ainult ostja leidnud maakleril. Kui aga omanik ise leiab ostja, siis maakleril ei ole tasu saamise õigust. Ainuesindusleping on kokkulepe, mille korral omanik usaldab korteri müümise vaid ühele maaklerile ega tegele selle müümisega ka ise. Ostja leidmise korral tekib maakleril õigus maakleritasule. Maakleritasu suurus Maakleritasu sisaldub korteri müügihinnas. See tuleb tasuda alles siis, kui ostja on leitud ja notariaalne tehing vormistatud. Enamasti lähtutakse maakleri valimisel eelkõige maakleritasu suurusest. Paraku võib juhtuda, et mida vähem maakleriteenus maksab, seda vähem on omanikul põhjust sellega rahul olla. Kvaliteetne maakleriteenus peaks tagama omanikule turvatunde ja rahulolu, et tema huvisid esindab maakler, keda ta võib usaldada. Maaklerit valides tuleks lähtuda eelkõige tema usaldusväärsusest ja kutseoskustest. Eve Maremäe LVM Kinnisvara maakler Tallinnas Allikas: Linnaleht, 10. jaanuar 2014

Eve Maremäe, LVM Kinnisvara Tallinn, maakler Kui ühel päeval seisab ees elumuutus ning on vaja müüa oma kalliks saanud kodu, tekib hulk küsimusi ja lahendamist vajavaid probleeme. Kuidas müüa? Millise hinnaga? Alustuseks tuleb vastu võtta otsus, kas tegelda oma korteri müümisega ise või valida maakler, kes selle töö enda peale võtab, korterile ise ostja leiab ja müügi notariaalse tehinguni viib. Kui on plaanis ise müümisega katsetada, tuleb valmis olla selleks, et hakkab kuluma üsna palju isiklikku ja tööaega, võtmaks vastu kõnesid, leidmaks vastused küsimustele, näitamaks korterit huvilistele ja tegemaks muud müügiga paratamatult kaasnevat tööd, mida esialgu ei oska ette kujutada. Aga enne veel, kui helistamine-vaatamine lahti läheb, on vaja koostada müügikuulutus ja see kinnisvaraportaalidesse üles panna. Võib muidugi ka sõprade ja tuttavate seas teadet levitada ja info kas või Facebooki postitada, kuid põhiosa ostuhuvilistest otsib uut elukohta ikka kinnisvaraportaalide kaudu. Sellest, kui palju kuulutuse koostamisega vaeva on nähtud ja kuidas korterit eksponeeritud, sõltub, kas seda märgatakse, kas võimalikel ostjatel tekib huvi ja soov telefonitoru haarata, et vaatama tuleku aeg kokku leppida. Kuulutus peaks huvi äratama Niisiis tuleb põhjalikult läbi mõelda, mis teavet korteri kohta reklaamis jagada, millised pildid müügikuulutusele lisada, missugune hind panna. Keskenduma peaks sellele, et kirja saaks kõik tähtis korteri, aga ka maja kohta, milles korter asub. Muu hulgas võiks teada anda parkimiskoha ja panipaiga olemasolust, kommunaalkulude suurusest ja muustki, mis võiks ostjatele huvi pakkuda. Liiga pikk ja detailne kirjeldus, liiga palju mitte eriti häid pilte võivad seevastu mõjuda väsitavalt, tähelepanu hajutada ja huvi korteri vastu hoopis vähendada. Huvi ei tarvitse tekkida selliselgi juhul, kui kuulutus on liiga lühike ja sealt ei saa vastuseid põhiküsimustele, mida huvilised teada tahaksid. Tähtsam on oskus kuulutus täpselt sel moel koostada, et võimalikel ostjatel tekiks tahtmine kohale tulla. Kuidas korterit pildistada nii, et huvi äratada, sõltub juba sellest, kui osav fotograaf olla, milline valik vaatamiseks üles panna ja kas suuta piltidega häid emotsioone tekitada. Pildistamiseks tuleb korter ette valmistada ja liigsed asjad vaateväljast kõrvale tõsta, sest neil ei ole müümisel mingit tähtsust ja halvemal juhul võivad need piltidel häirima hakata. Peamine on tekitada vaatajas tunne, et tegemist võiks olla just tema tulevase koduga, milles veendumiseks tuleks nüüd kindlasti kohapeale seda vaatama minna. Et korteri müük sujuks, on tähtis müügikuulutus sellisel moel sõnastada, et võimalikel ostjatel tekiks huvi kohale tulla. Foto: Mati Hiis (Õhtuleht) Milline on õige hind? Korteri müüja jaoks on kõige raskem määrata õige hind. Kuidas teada saada, milline oleks parim hind, millega see õnnestuks ära müüa? Lihtsa lahendusena võib tunduda kinnisvaraportaalides teiste sarnaste korterite hindadega võrdlemine, et sellest lähtudes tuletada sobiv müügihind. Mida rohkem süveneda, seda selgemaks saab, et sarnased korterid võivad müügil olla väga erineva hinnaga ja õiget müügihinda sellest tuletada ei ole eriti mõttekas. Turuhind kujuneb selle alusel, millise hinnaga on müüjad nõus oma korterit müüma ja milline on ostjate võimekus seda osta. Millise hinnaga tehakse lõpuks notariaalseid ostu-müügitehinguid, selliseks kujunebki turuhind. Ja need hinnad võivad olla hoopis teistsugused, kui võib tunduda kinnisvaraportaalides olevate kuulutuste põhjal. Kinnisvaramaaklerid, kes igapäevaselt korterite müügiga tegelevad, oskavad oma kogemustele toetudes ja igakuiselt notariaalsete tehingute infot jälgides igale korterile välja pakkuda parima turuhinna, millega müük õnnestuks. Ei ole head ega halba korterit, on õige või vale hind. Allikas: Linnaleht, 06.12.2013      

Kui nõukogude ajal oli elamispinna vahetamine üsnagi populaarne, kipub see praegu venima, sest pakkuja tahab vastu saada ideaalilähedast kodu, mida ta aga võibki ootama jääda, sest pakkumisele ei reageerita. Elamispindade vahetus võib ära jääda, kuna kompensatsioonis ei suudeta kokku leppida. Foto: Ants Liigus . "Igaühel on oma unistused, keegi ei taha teise unistuste korterit," lausus LVM Kinnisvara ASi juhatuse liige Ingmar Saksing. "Inimeste ootused erinevad. On juhtunud, et ideaali otsitakse üle aasta," lisas ta. "Vahetustehingud on küll nõutud, kuid teostuvad harva, kuna raske on leida kortereid, millega mõlemad pooled rahule jääksid," nentis Domus Kinnisvara maakler ja hindaja Piret Rondo. Vahetamine ei õnnestu Tänavu maist on üritanud oma Pärnu kesklinna korterit hinna poolest samaväärse vastu vahetada õpetaja Teele Vihmann, kuid see pole tal siiani õnnestunud. Vahetada mõtles ta, kuna korteri müüminegi ei õnnestunud. Viis aastat tagasi proovis spetsialist Liina Laukuski oma kesklinnakorterit Tartus asuva vastu vahetada, kuid pidi pettuma. "Ega siin pikka juttu ole - mingisugust huvi või tagasisidet polnud, keegi ei helistanud," nentis Laukus. Kummalgi naistest pole tuttavaid, kes oleksid varem proovinud korterit vahetada. Saksing nentis, et olukordi, kus kaks inimest otsustavad omavahel kortereid vahetada maaklerfirma kaudu, tuleb ette harva. Oma kahekümne tööaasta jooksul on ta teinud kümmekond sellist tehingut. Rondo sõnutsi tehti Domus Kinnisvaras viimane korterivahetuse tehing kolm aastat tagasi. Ta lisas, et need jäävad sageli ära, kuna ei jõuta kompensatsiooni osas kokkuleppele. Saksing nentis, et firmal on turul küll mitmeid pakkumisi, kuid suuremates kinnisvaraportaalides, näiteks City24.ee, polegi enam eraldi lahtrit, kust vahetamiseks mõeldud kortereid otsida. Rondogi kinnitas, et portaal loobus sellest pärast uuendusi, kuna vahetuste vastu ei olnud küllalt huvi. Maaklerfirma teeb korteri korda Vahetamise protsessi kiirendamiseks soovitab Saksing pöörduda maaklerfirma poole. Nõudluse tõttu pakub LVM Kinnisvara vana korteri uue vastu vahetamise teenust. "Praktika näitab, et see idee töötab," lausus Saksing, kelle sõnade kohaselt alustas maaklerfirma uutmoodi vahetamise teenusega tänavu aprillis. Maaklerfirma kaudu eluaseme vahetamine jätab kliendi jaoks ära etapi, kus ta peaks korterile ise tahtjat otsima. Firma pakub kliendile võimalust teha vahetustehing ostu-müügilepingu kaudu. Oma elamispinna müüb inimene firmale alles siis, kui ta on leidnud pakkumiste seast enda jaoks sobiva uue korteri. Müüdud eluaseme eest maksab firma ja seejärel ostab korteri müünud inimene maaklerfirmalt uue apartemendi ning maksab maakleritasu. Nii kindlustab firma endale kliendid ja tulu. Ostetud korterid müüb LVM Kinnisvara maha, kuid enne seda teeb firma eluaseme korda: vahetab välja mööbli, tellib koristusteenuse, vajadusel teeb remonti. Saksing tõi paralleele korterivahetuse ja automaailma vahel: "Sõidate autoga, mille paak on pooltäis ja hooldus tegemata. Tulete maalt vanaema juurest, auto on tolmune, aga tahaksite seda müüa. Tõenäoliselt on autole ostja olemas, aga ta tuleb oma ideaali, punast nunnut ostma ja pettub autos, sest see ei ole nii särav. Selleks et auto saaks müüdud, tuleb teha hooldus, ta puhtaks pesta, läikima lüüa ja salongi tõsta. Kaupluseski on palju häid tooteid, aga märkate ikka neid, millel on tooteesitlus." Maakleri ülesanne on pakkumine võimalikult nähtavaks teha. Emotsionaalne ja tegelik väärtus Vahetamise puhul peaksid inimesed suutma korteris kogetust lahti öelda. "See ei ole enam teie kodu, vaid ostjate jaoks korter, kuhu peab mahtuma nende soovunelm: siia panen sohva, siia kardinad. Tuleb olla üle emotsionaalsest väärtusest, nagu esimese lapse ajal pandud tapeet," toonitas Saksing. Ta möönis, et vahetus ei sobi kõigile klientidele, kuna mõne inimese ootused kodu suhtes on kõrgemad, kui on eluaseme tegelik väärtus. "Kui inimene ikka tahab samas piirkonnas kahetoalist kolmese vastu vahetada, jäävad meie käed lühikeseks. Me ei ole võlurid," lausus mees ja lisas, et sel juhul tuleb soovijal juurde maksta. Leidub aga vastupidiseidki näiteid, kui hindamise järel kodu hoopis kallimaks tunnistatakse. Maakleri roll Kui inimene peab oma elamispinna rahalist väärtust liiga kõrgeks, on maakleri ülesanne talle seletada, miks vahetamist ootavale korterile pakutud hind ei sobi. Saksingu sõnutsi ei tohiks maakler kliendile öelda ainult seda, et tema pakutud hind ei ole mõistlik, vaid tal tuleks seletada, milliseid tehinguid ja mis hinnaga samas piirkonnas näiteks eelmisel kuul tehti. Sageli vaadatakse maaklerile nõutult otsa ja öeldakse, et naabrimees müüs ju sellesama hinnaga. Tegelikult sõltub hind sellestki, mis ajal naabrimees oma elamispinna müüs. "Samamoodi nagu muutub bensiinihind, ei püsi korteri hind aastate jooksul samal tasemel," lausus Saksing. Mees rõhutas, et kortereid on lihtsam vahetada, kuna nende hinnatase on selgemini paigas kui näiteks majadel. "Kortereidki on paremas või halvemas korras, aga neid on võimalik hinnata 500-1000 euro täpsusega. Kuid kaht ühesugust maja ei ole olemas," rääkis Saksing. Nende hindade vahel on suured käärid. Ometi on kõige suurem nõudlus korterist majja kolimise järele. Hinda korterit ise Inimesel endalgi on võimalik tasuta järele vaadata, mis hinnaga on tema piirkonnas varem kortereid müüdud ja selle kaudu oma korteri väärtust realistlikumalt hinnata. "Saab võtta piirkonna korterite keskmise ruutmeetrihinna ja mediaani ning selle järgi tuletada oma korteri maksumuse," ütles Saksing. Vahetamise juures on positiivne, et klient ei jää peavarjuta. Keeruliseks võivad tehingu muuta aga erinevad tingimused, näiteks tubade ja korruste arv või korrashoiu tase. Peamiselt vajavad inimesed uut eluaset, kui nad kolivad teise linna, abielluvad või lahutavad, pühivad Eestimaa tolmu pikemaks ajaks jalgadelt või perre sünnib laps. Pärnu kinnisvaraturul on jätkuvalt populaarne ranna piirkond ja kesklinn ning see ei ole vaid välismaalaste pärusmaa. Triin Ärm, Pärnu Postimehe suvereporter