Rõivapoodide sulgemise järel tühjalt seisnud Rüütli 38 ja 45 esimese korruse äriruumidesse pole lähiajal kedagi kolimas. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnade järgi on mõlema koha vastu huvi tuntud, kuid et tegu on võrdlemisi suurte ruumidega, pole neisse üürnikke leida kerge.

Aprilli lõpul Eesti Näituste messikeskuses aset leidnud sisustus- ja aiamess pakkus üllatusi, ideid ja silmailu nii külastajatele kui ka osalejatele endile, raporteerib Kadri Penjam. Pea kahe aastakümne pikkuse kogemusega mess „Interjöör, kinnisvara ja aiandus“ pakkus inimestele taas seda, mida oodati, sest külastajaid kogunes pea 19 000. Korraldustiimi ühe esindaja Rano Normatova sõnul pole ükski mess varasemaga võrreldav. Aastate jooksul on korraldustiim saanud tugeva põhja. Teades, mida inimesed messilt ootavad või leida loodavad, tegutsetaksegi järjepidevalt selle õnnestumise nimel-juba praegu on mõtted järgmise messi korraldustöö juures. Kuula, vaata, katseta Rano Normatova sõnul oli tänavune mess täis asjalikke nõuandeid, nippe ja ideid, seda nii idee- kui ka praktikatasandil. Messil kohtusid väljapeetud stiil ja üllatused, kodu ja aed, minimalism ja ohtralt värskust. Messil ringi jalutades võis näha, et see oli oma olemuselt jaotunud kolmeks: näitusepinnad, seminariala ning Eesti kunstiakadeemia tootedisaini, sisearhitektuuri ja mööblidisaini tudengite esitletavad disainerielemendid ja tooted. Kõige mõnusam oli see, et inimesed võisid ligi astuda ning ise aktiivselt keskustellu või tegevusse astuda ja kohapeal kõike näha-kuulda-katsuda. Osalejad olid varmalt valmis selgitama, lisainfot jagama ning valikuid lihtsamaks tegevaid materjale pakkuma. Uues kuues olid esindatud Eesti Näitused AS'i ja koduportaali InKodu.ee eestvedamisel kinnisvaraarendajate (LVM Kinnisvara, GMP Grupp, Näituste Kinnisvara ja YIT) reaalsed korterid, mille kujundasid sisearhitektid Anne Saarniit ja Ülle Maiste. Neis ringi liikudes sai kätte just sellise oma kodu tunde. Maitsed on erinevad ning usutavasti leidis igaüks endale lemmiku ja hulgaliselt uusi ideid. Näidiskortereid kiidab ka Rano Normatova. „Praeguse kinnisvaraarenduse hea taseme näitaja oli see, kui täpselt olid tegijad ja nende kutsutud sisearhitektid suutnud prognoosida uute omanike elustiili ja maitset. Paljud firmad esitlesid oma uut tootesarja ja lahendusi. Oli näha, et ideid ja loomingulisust jätkub meie tegijatel endiselt. Näiteks Häckeri lava panustas sel aastal väga võimsalt tehnikale, lisaks avaetendusele ning gurmee-elamustele.“ Peale inspireerivate väljapanekute oli seekord messil ka huvitav seminariala, mille Eesti Näitused AS korraldas koos koduportaaliga InKodu.ee-Disaini-Inspiratsiooni Ülikoolis jagati nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Sisekujundajatelt sai tasuta nõu, tasus vaid kohale tulla, paber ja pliiats näpus, ning ideid ammutama asuda. Eesti kunstiakadeemia tootedisaini, sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna tudengid esitlesid oma kätega tehtud disaini ja tooteid-on hea meel, et meie seas leidub nii uuendusmeelseid noori. Kogenud korraldustiim Tegelikult on messi ajalugu juba päris pikk ja ulatub aastate taha. Interjöörimess toimus sel korral juba 17. ja aiandusmess 21. korda. Viimastel aastatel on lisandunud kinnisvara. Aja jooksul on toimunud loogilised muudatused nii osalejate kui ka korraldajate hulgas, kuid siiski on firmasid, kes osalevad vaat et esimesest messist peale. Ingrid Pihela, Eesti Näituste Asi tegevjuht jutustab, et „Interjööri“ ajalugu sai alguse 1997. aastal, kui toimus mööblimess, mille rõhk oli nimele vastavalt vaid mööblil. Muutusid ajad, arusaamad ja vajadused ning lähtuvalt sellest hakkas turg nõudma temaatilist laienemist. Sealt sai alguse tänapäevale lähedasema sisuga mess „Ideaalkodu“, mis ka mõni aeg lihtsalt „Kodu“ nime kandis. Võib öelda, et läbi ajahammaste käinud sisustusmess on igas hetkes omanud parimat vormi ja nime. Ükski ei sarnane kunagi eelmisega, ometi on see alati parim paik, kus kohtuvad tegijad, tootjad ja kliendid. Aja jooksul on leitud toredaid koostööpartnereid, kellega koos mõelda, kuidas külastajatele jätkuvalt midagi uut pakkuda. „Üritame igal aastal teha paremini. Konkurents kannustab, iga mess annab tõuke ja ideid järgnevaks. Vahel tuleb ära käia minevikus ja tuua see hea unustatud vana jälle nüüdisaega,“ iseloomustab Normatova ideede arenguprotsessi. „Ka osalejad on muutunud aastatega professionaalsemaks. Nad teavad, kuidas messile tulla ning mida seal pakkuda, mida oodatakse ning kuidas väljapanekut kõige paremini esitleda. See on selline koostegemise rõõm, mida on võimalik tajuda ainult messil, kus oma panuse annavad nii eksponendid, koostööpartnerid, korraldustiim kui ka külastajad,“ räägib korraldaja. Järgmine tuleb veelgi parem Läbi aastate on messi külastatavus olnud suur ja vastukaja positiivne. Mess on hakanud elama oma elu ja muutunud üha populaarsemaks. Sel aastal käis üritusel 19 000 inimest, mis üllatab ja rõõmustab ühtaegu, pannes korraldustiimi õlule raske vastutukoorma. „Juba on näha, et mõned projektid teevad läbi uuenduskuuri. Kindlasti hakkame ragistama ajusid, mida uut põnevat messihalli tuua. Tahaksin tänada kõiki, kes meiega kampa lõid, ja osalejaid, eks tublit tööd tegid,“ lisab Rano Normatova. Praegu saadakse tagasisidet eksponentidelt ja külastajatelt-on kokkuvõtte tegemise aeg. Seejärel asutakse õhinal uusi ideid ellu viima-ikka õnnestumise nimel. Allikas: EE Kodu, 28. mai 2014 Näidiskorter Sakala 7

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas. Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad ka ülejäänud korterid müüdud, hakkab LVM Kinnisvara sealsamas kõrval järgmist kortermaja arendama. Foto: Veljo Kuivjõgi   Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre andmetel ostavad vähemalt selle panga kliendid viimasel ajal kinnisvara suures ulatuses oma raha eest, pangast laenatakse ehk pool vajaminevat osturaha. See on märk majandussurutise, mis kestnud ligi kuus aastat, lõpulejõudmisest. Enne masu oli pea sama kaua buumiaeg, mil pangad pakkusid klientidele aktiivselt laenuraha ja seda võimalust ka kasutati. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing teab isegi juhtumeid, kus 98–99% ulatuses finantseeriti kinnisvara ostu laenuga. “Selle aasta algul tegid firmad meie kontorite kaudu tehinguid, kattes 70% ulatuses ostusummast omavahenditest,“ rääkis Saksing. Vipre meenutas majanduse hiilgeaja kinnisvaraarendusi ja leidis, et ka Saaremaal tehti probleemseid arendusi, aga arvuliselt muu Eestiga võrreldes vähem. “Ma siiski ei saa väita, et arendajate käekäik oleks siin parem olnud kui mujal,“ selgitas Vipre. Nii hulluks, et uued majad lausa maha lammutada, meil olukord siiski ei läinud. Küll aga müüdi veel sel kevadel Kihelkonna vallas Neeme külas Männi asumis kahekordne palkmaja üle nelja korra alghinnast odavamalt. 2008. aastal küsiti kaks miljonit krooni, tänavu aprillikuus müüs pankrotihaldur Tarmo Villman viimase maja üheksast, mis jõuti valmis ehitada, hinnaga 30 000 eurot. Sealne arendusprojekt nägi aga ette vähemalt 64 uue elumajaga küla. Nüüd on pankrotihalduril veel müüa 44 hoonestamata ca poole hektari suurust kinnistut. 30. mail oksjonikeskus.ee keskkonnas algaval oksjonil on Neeme küla Kadaka tee 4 krundi alghind 2500 eurot. Kas aga krundi ostjad sellele ka maja peale ehitama hakkavad, selles siinsed inimesed kahtlevad. Liiga kauge koht kuressaarlastele. Mandri inimestel on aga Saare maakonnas valida parema asukohaga krunte, maju ja isegi talukohti. Kuressaare kinnisvara hinnad riigis üle keskmise Kuressaares on buumiaja “saatusega“ Vallimaa 26 kortermaja. Majas on vähemalt kolm korterit veel müümata. Asjatundjate hinnangul pole selle maja välis- ja siselahendus traditsioonilised, seetõttu müümine nii visalt edenebki. Paremini läks Tolli 12/Tiigi 2 majaga, kus viimased korterid müüdi eelmisel aastal. Olgugi et mõned saarlased arvavad, et Kuressaare korterite hinnad on võrreldavad Tallinna omadega, see päris nii pole. Aga seda arvavad need, kes korterit osta tahavad, korterite müüjad on teisel arvamusel. Näiteks ühe kolmetoalise nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud Kuressaare korteri hinna eest võiks Valgas, Jõhvis või Jõgeval osta kolm sarnast korterit. Kuressaare hinnad on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harjumaa hindade järel viiendal-kuuendal kohal koos Haapsaluga. “Oksjonikeskuse kaudu enam väga palju soodsaid pakkumisi ei ole, need ajad on möödas. Kellel oli võimalik, need said selle kaudu kinnisvara osta, aga vahepeal olid ka ebaselged ajad, huupi ei ostetud,“ rääkis Saksing kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonitest. Tema on seda meelt, et kinnisvarasse on mõttekas investeerida ja need, kes masu ajal ostsid, on praeguste hindadega võrreldes tublisti võitnud. Tarmo Vipre tõi Kuressaare kinnisvaraturust välja lühianalüüsi, millest selgub, et viimasel kahel aastal siinsete korterite hinnatase sisuliselt muutunud ei ole, küll aga on elamute hind tõusnud 18%. 2012. aastal müüdi Kuressaares 27 elumaja mediaanhinnaga 60 000 eurot ja 2013. aastal 26 elumaja mediaanhinnaga 73 000 eurot. “Kuna tehinguid tehti vähe, siis ei kajasta see niivõrd hinnatõusu, pigem seda, et tehinguid tehti veidi kallimate elamutega,“ arvas Vipre. Kortereid müüdi viis korda rohkem ehk 2012. aastal 133 korterit keskmise hinnaga 658 eurot/m2 ja 2013. aastal 134 korterit, mediaanhind 650 eurot/m2. “Kuressaare korterite hinnatase on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena, mediaanhind ca 600–700 eurot/m2 piires. Tehinguid tehti valdavalt 2- ja 3-toaliste tüüpkorteritega,“ selgitas ligi kümme aastat pangas töötanud Vipre. Tema hinnangul tehakse uute korteritega üsnagi vähe tehinguid, keskmine hinnatase on 850–1200 eurot/m2. Krunte müüdi Kuressaares kaks aastat tagasi seitse mediaanhinnaga 7,7 eurot/m2 ja mullu 14 mediaanhinnaga 7,4 eurot/m2. See on ka mõistetav, sest linnas on hoonestamata krunte suhteliselt vähe. Kunagisi mitme tuhande ruutmeetrisi kinnistuid mõõdetakse üldjuhul kaheks, sest ei jaksata enam hooldada. Kuressaare külje alla Kudjape alevikku Sepamaa lahe äärde kavatseb LVM Kinnisvara arendada ligi 30 kinnistuga elamukvartalit. Lahevere elamukvartali arendus “Tahaks hakata toimetama ka elamuturul natuke, et pakkuda mõistliku hinnaga uut ühepereelamut. Tundub, et nõudlus on olemas. Lahevere piirneb linna viimaste tänavatega, planeering on kehtestatud ja praegu kasvavad seal kadakad. Võib-olla me kogu piirkonda ei jõua välja ehitada, aga hakkame otsast peale. See on meil sügisene plaan. Kui saame projektid paika, saame vaikselt arendusega alustada,“ rääkis Saksing Meie Maale. Kruntidena nad maad müüa ei soovi, ikka majad valmis ehitada ja elamuid müüa, praeguse kava kohaselt alustuseks 3–5 maja. “See turg on Kuressaares ja selle lähiümbruses sisuliselt tühi. Kümmekond maja on pakkuda, aga selline saja tuhande euro kanti keskmise suurusega elamu – 120–130 ruutu pluss abiruumid –, sellist pakkumist praktiliselt pole, kuid nõudlust meie hinnangul nagu oleks,“ arvas LVM Kinnisvara juhatuse liige. Saksingu arvates on korterituru kõrval hakanud ka Kuressaares liikuma elamute pool, seepärast linna servas sellega algust ka tehakse. “Kõigepealt tahaks trassidest ühe osa valmis ehitada. Läbirääkimised ehitajatega on alles algusjärgus, seepärast pole me Lahevere arendust veel ka oma kodulehel tutvustanud.“ Majad olgu merest ohutus kauguses Ingmar Saksing ütles, et 2005. aasta jaanuaritorm näitas selgelt ära, kuhu võib maja ehitada ja kuhu mitte. “Võid ju tahta mere ääres olla, aga looduse vastu ei saa ja merest ohutu kaugus on oluline. Lahevere maale võib ehitada, see on kadakane tükk ja tahaks seda tervikuna lahendada.“ Krundid jäävad seal kahe tuhande ruutmeetri kanti, et säiliks privaatsus. Meri paistab ära ka Merikotka 9 kortermaja kolmandale korrusele ja enne jaani kavatseb LVM Kinnisvara korraldada selle maja viimastele seni müümata korteritele aktiivse kampaania. Küll aga on firmal soov sealsamas alustada uue kortermaja ehitamist. “Projekteerimine käib, aga ehitamise otsust täna veel pole. Paari-kolme kuu pärast on asi selgem, kas ja millal alustame,“ ütles Saksing. Merest ohutusse kaugusesse jääb ka Aia 51 kinnistu, kuhu OÜ Spetsiaalne taotleb linnavolikogult 12 korteriga elumaja ehitamist. Volikogu teeb otsuse selle nädala neljapäeval. Ettevõtte juhatuse liige Marion Toompuu ütles Meie Maale, et see maja tuleb alternatiivküttega, väljaspool keskküttesüsteemi. Kombineeritud variant: maaküte, õhkküte, päike. Lisaks ventilatsioonid, mis pretendeerivad sõna otseses mõttes A-klassile. Korteri ostjatele lubavad arendajad, et kommunaalkulud jäävad majas üsnagi madalaks. Aia 51 maja peaks valmima järgmisel suvel. Tänavu saab aga Kuressaare kesklinnas Garnisoni tänaval valmis Saaremaa Seppade kuue korteriga elumaja ja kui selle maja korterite müük läheb kiiresti, hakkavad sepad sinnasamasse kõrvale Torni tänava äärde ehitama teist kortermaja. Tänavaäärne dolomiidist piirdeaed juba kerkib. Allikas: Meie Maa, 26. mai 2014

Maa-ameti kinnisvaratehingute andmeil on Saare maakonnas selle aasta esimese kvartali jooksul tehtud kinnisvaratehinguid tublisti enam kui mullu samal ajal. Loe edasi saartehaal.ee

Rannahooajaks suvekorterit otsides tuleb arvestada piirkonna eripäraga. Pärnus ja Saaremaal tasub korter aegsasti broneerida, kuid näiteks Hiiumaal pole mõtet üritadagi, seal lihtsalt pole pakkumisi.

Messi üks näidiskorteritest Sakala tänaval on kujundatud ärimehele, kes elab hoopis linnast väljas. Ta on liikuva eluviisiga ja reisib töö tõttu palju. Korter on pigem linnakorteri funktsiooniga või kasutusel külaliskorterina, kus alaliselt ei elata, kuid on loodud hubane miljöö koduseks olemiseks. Sisekujunduse autoriteks on Anne Saarniit ja Ülle Maiste. Loe näidiskorteri sünnist pikemalt siit Sakala 7 näidiskorteri magamistoa kavand

Meile meeldivad kinnisvaraeksperimedid! Startisime eelmisel nädalal ja ehitame kahe nädalaga Eesti Näituste messikeskusesse uue Sakala 7 korterelamu näidiskorteri.

Kui siit ilmast lahkuv lähedane jätab teile päranduseks kinnisvara, eeldab selle müügi plaan enamasti kulukat eeltööd. Veel enne, kui panete päranduseks saadud kinnisvara müüki, on arukas kõik pärimisega seotud notariaalsed toimingud ära teha ja kui pärijate ringis on laps, siis kohtuski käia.

Kuigi teadlikkus kinnisvaratehingutest on aastatega kasvanud, usub osa müüjaid jätkuvalt, et mitme kinnisvaramaakleri palkamine võimaldab kinnisvara müüa kõrgema hinnaga.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis sõlmiti Saaremaal 505 kinnisvaratehingut koguväärtuses 10,7 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 38,7 protsenti rohkem tehinguid, nende rahaline maht ületas aga eelmist aastat 46,2 protsendi võrra. 2013. aasta esimese kvartali tehingute koguväärtus ulatus 7,3 miljoni euroni. Seeläbi on tehingu keskmine väärtus kasvanud üle 1000 euro võrra. Kui 2013. aastal oli see 20 154 eurot, siis 2014. aastal aga juba 21 243 eurot. Kahekohaliste numbritega mõõdetavate mahtude kasv esimeses kvartalis üllatas, kuivõrd just see periood on olnud läbi aastate kõige tagasihoidlikum kinnisvaraturul. Laupäeval tasub tulla SEB uue kodu päevale Kuressaares, sest eripakkumisena saavad ostjad hindamise ja kodukindlustuse LVM Kinnisvarast tasuta.

Algselt Pärnus rajatud ettevõtte LVM Kinnisvara kolme omaniku ühiseks hobiks on suurim Pärnu-teemalise kunsti kogu. Kogu on välja pandud ettevõtte uues büroos, kus seda iga huviline vaatamas saab käia. Loe edasi aripaev.ee LVM Kinnisvara juhatuse liikmed (vasakult) Andres Sutt ja Ingmar Saksing oma Pärnu vaadetest koosneva kogu taustal.

Tiskres asuvas Lucca arenduses on kaheksast valmivast A-energiaklassi majast kuuel ostja juba enne hoone valmimist olemas. Tiskres A-energiaklassi maju arendava Lucca Kodu OÜ juhatuse esimehe Kristjan-Thor Vähi sõnul oli ettevõtte soov tuua turule toode, mis pakuks terviklahendust kiire elutempoga inimesele, kellel pole aega ise ehitada. "Samas peaks terviklahendus olema kvaliteetne ning selle ülalpidamis- ja hoolduskulud minimaalsed. Nii sai oluliseks märksõnaks energiatõhusus," rääkis Vähi. Vähi sõnul oli turul paar passiivmaja ideed ja paar energiatõhusa büroohoone ning kortermaja projekti, ent energiatõhus eramu oli millegipärast pigem igaühe enda asi. "Eks see on sellepärast nii, et kvaliteetse ja energiatõhusa eramu hind läheb paigast ära ja on äriprojektina raske," märkis Vähi. Vähi sõnul ehitatakse iga maja nagu endale, kasutades parimat materjali, samas jäädes hinna mõttes mõistlikkuse piiresse. "Tahtsime teha energiasäästlikku ja kvaliteetset asja, aga eelarvestuse osas võitlesime nii-öelda aasta aega paberil, kuidas saada paketti kõik, mida soovime, samas hoides müügihinda sellisena, et turg selle vastu võtaks. Seetõttu on projekti riskiaste kõrge, sest ei tea, kas see üldse tasub ennast ära. Pead uskuma, et kliendid on nõus majade eest hiljem ka maksma," rääkis Vähi. Tema sõnul ei suudeta ehitusettevõtetega hinna poolest konkureerida, küll aga parema ja läbimõelduma komplektlahendusega. "Ehitusfirma ehitab kindlasti ainult ruutmeetrihinda arvesse võttes odavamalt kui meie, kes me tellime omakorda ehitajalt," selgitas Vähi. Uudsed lahendused Lucca Kodu OÜ ehitusdirektor Toomas Kolk lisas, et eesmärgiks oli vaadata kastist väljapoole. "Üsna palju liigutakse mööda sama rada. Kui aga maailmas ringi vaadata, leidub häid ideid, mida meil pole kasutatud. Infot leidub, see tuleb lihtsalt üles leida," rääkis ta kasutatud ehituslahendustest. Vähi sõnul on iga materjali puhul vaadatud kvaliteeti. Et asi kestaks aastaid ja oleks võimalikult hooldusvaba. Nii kasutatakse parema soojapidavusega aknaid, efektiivsemaid tehnosüsteeme, krohvist pikema elueaga fassaadimaterjali jne. "See on kõik üsna suur lisakulu. Teistmoodi ehitada oleks odavam, aga eesmärgiks on just energiatõhusus käsikäes kvaliteediga," selgitas ta. Askeetlikkusele pole rõhku pandud ka sisekujunduses. "Meil ei ole eesmärgiks mitte ainult energiasääst, vaid lisaks ka tervislik sisekliima,"selgitas Vähi. "Energiasäästlikud süsteemid pole kasutusel vaid selleks, et saada A-energiaklassi, vaid et majas oleks hea sisekliima ja et inimesed tehnilisi võimalusi tõesti ka kasutaksid ja naudiksid. Kõrged laed ja suured aknad pole tegelikult energiasäästliku maja tunnuseks, aga õige arhitektuurse ja tehnilise lahenduse korral on see võimalik." Tema sõnul peavad süsteemid, mis on inimese jaoks loodud, olema nii mugavad, et elanik tahaks neid kasutada. Lisaks peavad need olema madalate hooldus- ja kasutuskuludega. Teistmoodi lähenemine muutis Vähi sõnul ehitajate leidmise keerulisemaks, ent koostöö Kerbera Ehitusega sujub hästi, kuna juba lepingu allkirjutamisel lepiti kokku, et tegu on tavapärasest erineva tööga. "Paljudele ehitajatele ei meeldi, kui tehakse midagi teistmoodi, nemad tahaksid teha seda , millega nad on harjunud ja mis on lihtne, aga ka ehitusmaailmas tehnoloogiad arenevad," märkis Vähi. Kommentaar Indrek Peedo, LVM Kinnisvara Tallinn juhataja: Mida soojemaks ilmad lähevad, seda suurem on huvi Lucca majade vastu. Projekt on hästi vastu võetud. Põhjuseid on mitu. Majad on esiteks praegust turuolukorda arvestades ainulaadsed. Turul pole korralikke kivimaju, millel on kaasaegsene küttesüsteem, mis on energiasäästlikud ja paiknevad heas asukohas. Kui tahetakse osta kahesajaruutmeetrist maja, siis valikut pole. Värskeid ehitisi tänapäevaste süsteemidega pole, meie portfellis on praegu küll üle 200 maja, aga neid pole võimalik uutega võrrelda, nii et turg on tühi. Kui tahad kaasaegset maja ja pole ise ehitaja, pole kursis seina paksuse ja muu vajalikuga, läheb raskeks. Majade arendusi on Eestis üldse vähe, sest arvatakse, et eestlane on suur ehitaja-rahvas ja ehitatakse ise. Aga maja ostnud inimesed ei ole ükski tegelikult ehitamise kui sellisega seotud inimesed. Majade hind võib esialgu kõrgevõitu tunduda, see pole väike summa, aga hind tuleb lahti seletada. Praegu saab sellise raha eest kesklinnas näiteks sajaruutmeetrise korteri vanas majas, vanade süsteemidega. Luccas aga on kaks korda suurem pind ja kaasaegsed tehnoloogiad. See on hea, kui ostja süveneb rohkem ostuprotsessi. Majaarenduste viga on ka see, et majad ehitatakse piirkondadesse, kus puudub igasugune infrastruktuur. Tiskres läheb aga buss sealtsmast. Kui peres on lapsed, siis keegi ei taha pidevalt neile autojuhti mängida, neil peaks olema võimalus ise liigelda. Peetri küla või Murastega võrreldes on Lucca seetõttu väga mugav asukoht. Piirkondades, kus puudub ühistransport, puudub ka müügiedu. Allikas: Äripäev, 25.03.2014

Võitsime SA Pärnu Haigla poolt korraldatud müügikorralduse hanke, kes soovib võõrandada Pärnu rannarajooni südames asuva hoonetekompleksi aadressil Roosi 3.

Kaks aastat tagasi, 2012. aasta alguses käivitas If Kindlustus uue kontoripinna leidmise ja seniste hoonete müügi projekti. Nüüd, tagantjärele vaadates, hindab ettevõtte haldusosakonna juht Algis Suik projekti pikkust optimaalseks. „Keerulisemaks ja pikemaks muutis protsessi soov lahendada ühekorraga nii uue kontori leidmine kui olemasoleva müük,“ selgitas ta ja lisas: „Ainult uue üüripinna leidmine oleks kindlasti kiiremini läinud.“ Tema sõnul on keeruline öelda, milline on mõistlik aeg uue äripinna leidmiseks ja kolimiseks. Pigem tuleb võtta arvesse paljusid asjaolusid. „Küll aga julgen soovitada pigem varuda aega rohkem kui vähem. Aega kipub alati väheks jääma.“ Mõtteid uuele äripinnale kolida mõlgutas If Kindlustus juba aastaid, sest senine pind oli muutunud ebaefektiivseks nii halduskulude kui ka ruutmeetrite poolest töötaja kohta, rääkis Suik. Kindlustuse töötajad jagunesid kahe maja vahel, mis ei olnud logistiliselt parim lahendus. Uue kontori puhul tõi Suik eraldi välja If Kindlustuse hea läbisaamine majaomaniku esindajaga, tänu millele on kolimise järel tekkinud muredest enamik leidnud kiire lahenduse. „Praegu võib murekohaks pidada parkimist, sest esialgu kokkulepitud kohtade arv pole praeguse seisuga siiski piisav,“ selgitas ta.   Kolimine päästis ruumipuudusest. Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige Kolisime aasta alguses oma Pärnu Rüütli tänava büroo ümber suuremale pinnale Endla teatri majja. Kolimise põhjus oli ruumipuudus ja asjaolu, et meeskond vajab lähiajal lisa. Loomulikult soovime luua mugava töökeskonna, sest kontoris veedame me rohkem aega kui kodus. Samas tahame, et meie kliendid saaksid kontorile ligi, kuid Rüütli tänaval ei olnud see võimalik. Veel on oluline ligi pääseda ratastooliga ja palju annab juurde bussipeatuse lähedus. Kõik need tingimused on meil uues kohas täidetud. Keskkond peab olema mugav, sest inimesed eelistavad kohti, kus käivad ka teised inimesed. Uus äripind annab meile ka suure aknapinna, mida saame kasutada reklaampinnana. Meil on Pärnus pakkumisel keskmiselt 500 objekti, aga need ei mahtunud kaugeltki ära meie Rüütli tänava kontori aknale. Kolimine läks valutult, kuna kogu kontorimööbel on valitud selline, et ühe tunniga jõuab selle kokku panna, uuele pinnale viia ja uuesti üles panna.   Hind ei peaks olema põhivalik Margus Jõesaar, kolimisteenuse pakkuja Move On OÜ tegevjuht Kolimist tasuks planeerida võimalikult pikalt ette. Varuge aega planeerimisele ja jätke seda ka kolimisfirmale. Näiteks keskmise või suur ettevõtte puhul on üks kuu etteteatamiseaega piisav. Kolimise hinda aastaeg ja ilm ei mõjuta, kuid hinda tõstab kiirteenus, näitkes kui tellida kolimine vaid paaripäevase etteteatamisega. Kolimise hind aga ei peaks valiku tegemisel ainus kriteerium olema. Turul on ettevõtteid, kes teevad küll paremana näiva hinnapakkumise, kuid ei suuda tagada kvaliteeti või on liiga aeglased ja seetõttu kannatab ümberkolitava ettevõtte töökorraldus. Usaldust ei saa osta, see tuleb välja teenida!   Soovitused äripinna valikuks 1. Mõtle läbi olulised valikukriteeriumid. „Kriteeriume oli mitu: asukoht, ruumilahenduste paindlikkus, parkimise võimalused, energiaefektiivsus, üürihind. Kindlat järjekorda me ei seadnud, vaid vaatlesime objekte tervikuna. Vähetähtis ei olnud ka pakkuja taust ning võimekus pakutav pind kokkulepitud ajaks üle anda,“ rääkis If Kindlustuse haldusjuht Algis suik. 2. Kolmveerand kogu otsinguprojektist peaks olema variantide analüüs ja läbirääkimised. „Lihtne nõuanne: üheksa korda mõõda, üks kord lõika,“ soovitab Suik meeles pidada ka kinnisvara valimisel. 3. Kahanda valikut voor kaupa. „Saime äripinna pakkumisi umbes 15 millest mõni oli läbi kaalumata ning konkreetse nägemuseta,“ ütles Suik. „Esimese valikuvooru tulemusel jäi sõelale viis, millele palusime lisainformatsiooni ning andsime võimaluse pakkumisi tutvustama tulla. Lõppvooru pääses kolm pakkujat, kelle seast valisimegi välja Ülemiste City. 4. Tööta läbi üürileping. „Kindlasti ei tohiks kohe ja kinnisilmi nõustuda üürilepingu tingimustega. Vaikimisi on need üürileandja poole kaldu,“ selgitas Suik. 5. Tunne huvi, kes on üürileandja. Sõltuvalt üüriperioodi pikkusest tuleb arvestada muutustega ruumivajaduses, samuti muutub pikema perioodi puhul märksa olulisemaks ka üürileandja jätkusuutlikkus. 6. Selgita, mis on üürileandja tegelik huvi. „Valmiva üüripinna valikul on oluline selgeks teha, kas pakkumise teinud arendajast saab ka üürileandja,“ tõi Suik näite. 7. Töötajate kaasamine otsusesse. „Oluliste otsuste tegemiseks oli meil ellu kutsutud juhtgrupp,“ rääkis Suik. Töötajad kaasati kolimisperioodi lähenedes üha enam. If Kindlustuses moodustati töögrupp uue kontori pehmete väärtuste kujundamiseks, internetti tehti rubriik, kus töötajad said ettepanekuid esitada.   Kogemuslikud kolimissoovitused 1. Alusta kolimise ettevalmistamist aegsasti. „Ettevalmistav periood algas pakkumiste võtmisest ja kulmineerus viimaste asjade kokku- või ülespanekuga uues kontoris. Kokku oli seda umbes pool aastat. Tihedam suhtelmine kolimisfirmaga algas umbes kuu enne kolimist,“ rääkis If Kindlustuse haldusosakonna juht Aigis Suik. 2. Kolimisteenust valides otsi firma kohta sõltumatut tagasisidet. „Kuigi hind on oluline, ei tohiks see olla peamine valikukriteerium,“ soovitas haldusjuht. 3. Kolimisprotseduur tuleb kolijatega võimalikult detailselt paika panna. „Kunagi pole liiast kokkulepitu veel kord üle kontrollida.“ 4. Võimalusel hajuta kolimist. Varem saab ära kolida kõik selle, mida iga päev ei kasutata. „Seadsime enale eesmärgiks tööpäevi mitte kaotada ja tänu hajutamisele saime põhikolimise tehtud reede õhtu ja laupäevaga,“ rääkis Suik. 5. Määra kordinaator. „Kindlasti peab olema üks isik, kes kogu kolimist koordineerib. Tema peab tagama kõigi töötajate informeerituse,“ ütles Suik. 6. Väldi keerukaid skeeme. „Oluline on teada, millal keegi midagi tegema peab, mis peab olema pakitud, mis tuleb ise kaasa võtta ning kuidas algab töö uues kontoris.“ Allikas: Äripäev, 25.02.2014

Eestis kehtib 1. veebruarist üleeuroopaline maksesüsteem (Single Euro Paymets Area – SEPA), mis tõi seniste lühikeste kohalike kontonumbrite asemel kasutusele pikemad rahvusvahelised IBAN-kujul kontonumbrid.

Kassisaba elurajoonis aadressil Adamsoni 27 on Eestis ainulaadne hoone, mille sarnaseid on isegi Põhjamaades väga vähe. Maja ehitamisel kasutati nii maailma juhtivat hoonete kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse hindamise kvaliteedisertifikaati BREEAM kui ka Põhjamaade kvaliteedi- ja jätkusuutlikkuse standardit NQS Eesti. See vastab Eesti kohalikele kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse nõuetele. Tänu sellele on kortermajal väiksemad ülalpidamiskulud, pikem eluiga, turvalisem ja tervislikum elukeskkond. „Adamsoni 27 elamu on pikaajaliselt eksklusiivne ja vähekulukas koht elamiseks,” ütles Martin Parts, ehitusfirma Mitt & Perlebach projektijuht. „Silmaga ei pruugi olla erinevus näha, kuid sisemus on ehitatud täitma oma eesmärki,” lisas Parts. LVM Kinnisvara: Adamsoni 27, Tallinn Allikas: Ärileht

Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.

Selle aasta 12. veebruari riigikohtu lahend muutis kardinaalselt pärandvara müügilt saadud tulu maksustamispõhimõtet. Kui siiani loeti kogu pärandvara müügihind müüja maksustatavaks tuluks, siis nüüd on pärijal võimalik maksustatavat tulu vähendada pärandaja poolt varale tehtud soetamismaksumuse ulatuses. Seetõttu on kasulik müüa pärandina saadud kinnisvara just käesoleval aastal, sest suure tõenäosusega on see enamikel juhtudel tulumaksuvaba. Kuigi maksustamispõhimõtte kehtivust on omalt poolt kinnitanud ka Maksu- ja Tolliamet, asus Rahandusministeeriumi töögrupp juba riigikohtu otsust analüüsima. Reeglina on see aga tähendanud seadusemuudatusi, mis võimaldavad maksustamises taastada endised põhimõtted.

В этом году спрос на рынке недвижимости превысит предложение, считает бюро LVM Kinnisvarа. По словам члена правления бюро недвижимости LVM Kinnisvara Ингмара Саксинга, начало этого года во многом напоминает 2004 год. «В прошлом году, особенно во второй его половине, продавцы недвижимости наслаждались двухзначными цифрами роста, которые по большей части превысили предсказания годичной давности и местами вывели цены на уровень, предшествующий буму», - заметил он. Подробнее: dv.ee

Kinnisvaraarendajad panustavad üha usinamalt uute elamute energiasäästlikkusse, kuid esialgu pole tulevaste küttearvete suurus esimeste küsimuste hulgas, mille potentsiaalsed korteriostjad arendajaile esitavad. Loe edasi ostjate eelistustest tartupostimees.ee LVM Kinnisvara: Ladva 6, Tartu

Käesoleva aasta algus meenutab paljuski aastat 2004. Kinnisvaramüüjad nautisid eelmisel aastal, eriti selle teises pooles, kahekohalisi kasvunumbreid, mis suuresti ületasid aastataguseid ennustusi ning mis viisid hinnad kohati buumieelsele tasemele.

Vastavalt Vallikraavi Kinnisvara ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustasime täna Tartus, Ladva 6 korterelamus asuvate uute sisustatud korterite müüki. Jaamamõisa linnaosas asuva korterelamu müügikonseptsioon erineb siiani Tartu uute korterelamuarendusprojektide müügipõhimõtetest, sest esmakordselt pakutakse kortereid müügiks sisustatuna.

Alates sellest nädalast asub meie Pärnu esindus uuel aadressil Keskväljak 1. Uue esinduse suurus ja ülesehitus loob eeldused LVM Kinnisvara kiiremaks kasvuks, kuid koondab endas ka uut tehnoloogiat, uusi mugavusi ja kunsti. Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Pärnu suurimal ehk 90 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 200 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süsteem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt tuhandeid kontakte nädalas. Esinduse paikemine Pärnu ühe suurima liiklustihedusega ristmiku ja tasuta parkimisala ääres võimaldab klientidele suurepärase juurdepääsu südalinnas, parkimise otse esinduse ees ning võimaluse lahendada kinnisvaraküsimusi kiirustamata. Tehnoloogia ja mugavuse kõrval pakub südalinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida keskmise suurusega kunstinäitust. Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Kõige eelneva kõrval leiame, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust! Veendumaks, et kõik toimib, plaanime juba sel kuul esimest üritus, kuhu on oodatud kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasa aidanud inimesed.

LVM Kinnisvara koduleht 2013 . Domus Kinnisvara koduleht 2014

LVM Kinnisvara: kalleima ja odavaima korteri hind erines eelmisel aastal rohkem kui 11 000 korda. Korterid asusid erinevas Eesti otsas. Kõige kallim korter asus Tallinnas ja maksis 1 115 113 eurot, kõige odavam korter müüdi aga Viljandis 100 euro eest. Millest aga tuleneb, et korterite hindade vahel laiutavad nii suured käärid? Foto: Vallo Kruuser Arco Vara Viljandi büroo juhi Aime Opermanni sõnul maksavad kõige odavamad Viljandimaa korterid alla 2000 euro. Seetõttu on kas või sellesama 100-eurose korteri puhul suur tõenäosus, et tegemist on näilise tehinguga. „Kuna notaris peab ka kinkelepingu puhul näitama tehingu väärtust, võidigi selliseks korteri väärtuseks näidata 100 eurot,” pakkus Opermann. „Väga madalat hinda võidakse näidata ka selleks, et hoiduda kõrgetest notaritasudest ja riigilõivudest.” LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnul on kõige kallima kinnisvaraga tõmbekeskus kahtlemata Tallinn, aga ka Tartu. Tallinna piirkondadest on kõige kallimad vanalinn, Kadriorg ja kesklinn. Kõrgema hinnataseme tingib neis piirkondades välismaalastest ostjate, keskmisest kõrgema sissetulekuga ostjate ja üürikinnisvarasse investeerivate ostjate huvi. Teisena eristuvad suvituspiirkonnad Pärnu ja Saaremaa koos Kuressaarega. Kolmandana võib esile tõsta maakondade keskused. Kõige odavama piirkonnana tõusevad väga selgelt esile Valga ja Jõgeva. „Tänane hinnatase on otseses seoses tööhõive ja piirkonna atraktiivsusega,” tõdes Saksing. Nii ei ole imekspandavad meediast läbi käinud juhud, kus mõnes vallas pakutakse korterit ühe euro eest või suisa tasuta. Sümboolne tasu Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütiku Risto Vähi sõnul pakutakse sümboolse tasu eest kortereid seal, kust inimesed on massiliselt lahkunud. Eesti kinnisvaraturg, nagu majanduselu ja regionaalpoliitika laiemalt, on Vähi sõnul pealinna poole kaldu. Inimesed lähevad sinna, kus on töö ja teenused. „Kui liigutakse vastupidi, odava kinnisvara poole linnast maale, siis peavad olema seal ka töö ja eluks vajalikud olmeteenused. Kui neid ei ole, siis mida annab teadmine, et korteri saab näiteks 500 euro eest osta?” küsis Vähi. Vähi ütles, et on igati päri majandusministeeriumi plaaniga tühjad kortermajad lammutada, kuna see muudab maastiku kenamaks. „Ei maksa unustada tõsiasja, et kui inimesed kolivad linnast maale, siis üldiselt ikka oma majja või tallu, mitte endise majandikeskuse kortermajja. On selge, et kõikidesse nendesse korteritesse elanikke enam ei leidu,” lausus ta. Arco Vara Eesti vahendusbüroode juhi Maia Daljajevi sõnul mõjutavad maapiirkondade kinnisvara hinda mitmed tegurid. „Nii võib näiteks pärast uue tööstusettevõtte tekkimist saada varem 1000 eurot maksnud korteri müümisel juba 2000 eurot,” rääkis ta. Daljajev märkis, et pangad pole maapiirkondade kinnisvarast kui laenutagatisest tihti huvitatud ja see kahandab ostjate ringi. Kui kinnisvara on saadud päranduseks ja omanikul ei ole sellega emotsionaalset sidet, pole talle mõne aja möödudes enam väga oluline, kui palju raha ta kinnisvara müügist saab. „Tihti müüakse tühjad maakodud rüüstamiste vältimiseks turuhinnast odavamalt eelkooliealiste lastega peredele, et nad seal elaks ja maja eest hoolitseks,” nentis Daljajev. Oluline puudujääk Kinnisvarahindade erinevusest rääkides tõi Daljajev näite, et kui Tallinnas müüakse üks korter 10 000 euroga, kuigi samasuguste korterite keskmine hind on 40 000 eurot, viitab see tavaliselt mingile olulisele puudujäägile. Näiteks on tegu ilusa korteriga väga koledas majas. „Strateegilistes andmetes on seega nihe sees, kuskil on mingi ülioluline puudus, näiteks dokumendid pole korras või on maja nurgas palk mäda ja puuduse kõrvaldamine läheb ostjale üsna kalliks,” sõnas Daljajev. Kinnistute puhul võib hinnaerinevus tuleneda ehitusõigusest. Kui kinnistu on näiteks ehituskeeluvööndis või tohib sinna ehitada ainult väga väikese maja, maksab kinnistu võrreldes teiste samas piirkonnas asuvate ja sama suurte kinnistutega vähe. Tavapärasest oluliselt erineva hinna puhul võib tegu olla ka sugulastevahelise tehinguga, näiteks vanemate või vanavanemate kinnisvara laste või lapselaste nimele vormistamisega. Korteritega võivad ostjale kaasa tulla ka eelmise omaniku võlad, kuid sellised tehingud pole enam nii suur trend kui varem. Võlgadega kortereid müüakse eelkõige kohtutäiturite vahendusel. Lähiaastate hinnamuudatused toimuvad Daljajevi hinnangul pigem objekti- kui piirkonnapõhiselt. „Kui mõni maja tehakse korda, saab selle maja kortereid müüa kõrgema hinnaga,” lausus ta. „Et tühjadesse korteritesse tekiksid üürnikud, peab kohalik omavalitsus toetama sellesse piirkonda kolimist.” Maale kolitakse tema sõnul ilmselt siis, kui kütuse hind langeb ja sõidukulud pole enam nii suured. „Pigem jätkab kütus ja küte aga kallinemist ning kulusid saab kokku hoida, kolides maalt linna, kuhu ehitatakse üha rohkem uusi energiasäästlikke kortermaju,” nentis ta. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing arvab, et lühemas perspektiivis üldpilt suuresti ei muutu. Keskpikas perspektiivis on tõenäoline, et Harjumaa ja Tallinna kinnisvarahinnad liiguvad teiste piirkondadega võrreldes veel rohkem eest ära, seda eelkõige maakonnakeskuste arvel. Erandina siinjuures tõi Saksing aga esile Ida-Viru maakonna, kus on väga suur tehinguaktiivsus ja mis on maakondade seas Tartu ja Pärnu ees teisel kohal. Allikas: ärileht.ee

Müügikuulutus on kinnisvaraportaalis juba mõnda aega rippunud, aga huvilised ei helista. Või kui mõned võtavadki kontakti, siis korterit vaatama nad ei tule. Üksikudki kohale tulnud kaovad pärast korteriga tutvumist ära. Mis on valesti? Põhjusi, miks tõsiste plaanidega ostjad müügil olevat korterit ei märka, võib olla mitu. Sagedamini võib välja tuua liiga kõrget hinda, kuulutuse tähelepandamatut vormi ja huviliste ootustele mittevastamist. Mööduvad nädalad ja kuud, korter on vaja ära müüa, aga ostjat ei ole ikka veel. Mida ette võtta? Kõige kindlam viis on vähendada hinda. Aga kui palju seda teha, et korteril oleks hind, mis vastaks parimale turuhinnale ja tooks ostjad kohale? Teisalt võib hind õige või isegi madal olla, aga kuulutus on halvasti koostatud, fotod juhuslikult valitud ja jätavad korterist eemaletõukava mulje või on tekstis küsitavaid väiteid. Sellisel juhul tasuks kaaluda, kas palgata kutseoskustega maakler, kes teab, kuidas kortereid müüakse, kel on turuolukorrast ülevaade ja kes oskab välja pakkuda parimad lahendused. Kui aga tahta aega kokku hoida, müügiga kiiremini edasi liikuda ja end korteri müümisega kaasnevatest probleemidest säästa, tasuks maakler leida kohe, kui müügiplaanid tekkinud. Kuidas maaklerit valida? Kui on jõutud otsusele, et parem oleks siiski kasutada maakleri teenust, tuleks leida oma ala asjatundja. Kui maakleritega on varem kogemusi või on tuttavad kedagi soovitanud, on lihtsam otsustada. Keerulisem on siis, kui kinnisvara müümise kogemused puuduvad. Juhul kui korterit on esmalt püütud ise müüa, on kuulutuse peale kindlasti helistanud koostööd pakkuvaid maaklereid. Nende seast võib mõne professionaalsuse ja aktiivsusega meelde jäänud maakleri välja valida, temaga kokku saada ja müügiplaani arutada. Enne tasuks siiski uurida võimalusi, mida pakub oma klientidele maakleri esindatav kinnisvarabüroo. Kuidas too klientide huve esindab, milliseid lisaväärtusi maakleri teenus sisaldab ja millist turundustuge maaklerile pakub, et müük sujuks? Maakleri võib valida ka kinnisvarabüroode kodulehtedelt, kus kontaktandmed üleval. Peale selle on alati võimalik mõnda kinnisvarabüroosse sisse astuda ja mõne maakleriga jutule saada. Leping annab kindlustunde Kindlasti tasuks palgata kutseoskustega maakler, kes orienteerub kinnisvara valdkonnas hästi ning kel on teadmised ja kogemused. Eelistada tuleks maaklereid, kes esindavad korteri omanikku lepinguga ja lähtuvad müügis eelkõige tema huvidest. Lepingu sõlmimine on kinnisvarabüroo kvaliteetse teenindusstandardi tunnusmärk. Samuti annab leping omanikule kindlustunde ja aitab vältida hiljem tekkida võivaid arusaamatusi. Lepingusse tuleks kirja panna kõik oluline, milles kokku lepitud. Minimaalselt peaks leping sisaldama müügihinda, maakleritasu suurust, tähtaega, millal toimub korteri üleandmine uuele omanikule, ning perioodi, mille jooksul maakler omanikku esindab. Maakleriga võib sõlmida esindus- või ainuesinduslepingu. Esindusleping on maakleri ja omaniku kokkulepe, mis annab maaklerile õiguse esindada omanikku tema kinnisvara müümisel. Samal ajal võib korteri müümisega tegelda omanik ise või teised maaklerid, kellega omanik on kokkuleppe sõlminud. Õigus maakleritasule tekib ainult ostja leidnud maakleril. Kui aga omanik ise leiab ostja, siis maakleril ei ole tasu saamise õigust. Ainuesindusleping on kokkulepe, mille korral omanik usaldab korteri müümise vaid ühele maaklerile ega tegele selle müümisega ka ise. Ostja leidmise korral tekib maakleril õigus maakleritasule. Maakleritasu suurus Maakleritasu sisaldub korteri müügihinnas. See tuleb tasuda alles siis, kui ostja on leitud ja notariaalne tehing vormistatud. Enamasti lähtutakse maakleri valimisel eelkõige maakleritasu suurusest. Paraku võib juhtuda, et mida vähem maakleriteenus maksab, seda vähem on omanikul põhjust sellega rahul olla. Kvaliteetne maakleriteenus peaks tagama omanikule turvatunde ja rahulolu, et tema huvisid esindab maakler, keda ta võib usaldada. Maaklerit valides tuleks lähtuda eelkõige tema usaldusväärsusest ja kutseoskustest. Eve Maremäe LVM Kinnisvara maakler Tallinnas Allikas: Linnaleht, 10. jaanuar 2014

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. 

Detsembris läbisid Urmas ja Merle edukalt kinnisvara hindaja kutseeksami ja omavad nüüd kutselise hindaja tiitlit järgmised 5 aastat. Õnnitleme!               Urmas Tuhkru                                              Merle Siigla Kutsetunnistus 086127                               Kutsetunnistus 086125    

Tarbijakaitseametil valmis eelmisel nädalal maaklerteenuse kasutamise juhend, mis viitega teenusestandardile annab selge soovituse sõlmida tarbijal kinnisvaramaakleriga ainult kirjalik leping. Tarbijakaitseameti algatus on arvestades kinnisvaraturul toimuvat tervitatav, eelkõige seetõttu, et juhtida kinnisvaramaaklerite endi tähelepanu nõuetele, mis kehtivad juba ligi aasta, kuid millede järgimisel on probleeme isegi erialaliitudesse kuuluvatel turuosalistel. Arvestades pikaajalist teavitustööd enne teenusestandardi jõustumist on paljudel juhtudel selline praktika puhul selgelt tegemist ebaausa kauplemisvõttega. Lisaks tarbija petmisele loob selline praktika eeldused ka riigi petmisele. Kuigi juhendis toodud nõuannete jälgimine on kasulik peamiselt tarbijatele, piirab seda vähene teadlikus. Loodetavasti astub amet selles osas järgmise sammu sarnaselt teiste valdkondadele ning alustab koostöös Maksu- ja Tolliametiga laiaulatslikku teavituskampaaniat või sooritab kinnisvaramaakleritelt kontrolloste, eesmärgiga kontrollida teenuse vastavust nõuetele. Täismahus juhendiga on võimalik tutvuda siin