Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse. Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi. Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks. 2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot). Allikas: Statistikaamet, Maa-amet Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas   2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis. Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas   Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas   Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks. Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole. Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.

Meie kontorid on suletud 23. detsembrist kuni 01. jaanuarini. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Tänane kinnisvaraturg pakub ostjatele erinevate eelarvete juures tuhandeid valikuid. Valida on linna- ja maakodude vahel, nii ahjukütte kui ka mugavustega korterite vahel. Alljärgnevalt kümme põhjust, miks tasub eelistada vanemat korterit uuele:

Võrreldes kümne aasta taguse ajaga on keskmise eramutellija soovid tublisti ratsionaalsemaks muutunud – liigseid ruutmeetreid välditakse ja suurt tähelepanu pööratakse energiasäästlikele lahendustele, kirjutab värske kuukiri Oma Maja.

Elukondlik kinnisvara ei kutsu välismaalasi pigem viimased aastad enam ostma ning küsimuseks jääb, kas see on järjekordne signaal ülekuumenemisest või on põhjused laiemad, rahvusvahelisemat laadi.

Ehkki supergraafikat on majade seintel veel vähe näha, tõstab läbi mõeldud kunsti ja kinnisvara sidumine kinnisvaraspetsialistide hinnangul objekti väärtust.

Kliendipäevade korraldamine on lihtne ning mugav viis potentsiaalsetes ostjates huvi tekitamiseks ning vahetu kontakti loomiseks.

Esitleme täna esmakordselt Tartus, Laseri 4 korterelamut.

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.

Asjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.

Meie kontorid on suletud 23. detsembrist kuni 03. jaanuarini. Edasilükkamatute küsimuste korral saab ühendust meie mobiiltelefonidel.

Tänavu hakkas kehtima seadusemuudatus, mille kohaselt on teatud juhtudel ka ühe abikaasa lahusvaraks oleva kinnisvaraga tehingute tegemisel tarvis teise abikaasa nõusolekut.

Eesti ettevõtetel läheb hästi. Miks muidu ehitatakse tuhandeid ruutmeetreid ärikinnisvara.

Hea maakler tegutseb ühes piirkonnas, tal ei ole müügis üle 100 objekti ning loomulikult on tal kutsetunnistus taskus, arvavad kinnisvarabüroode juhid. Äripäeva teemaveebi kinnisvarauudised.ee tellimusel läbiviidud uuringust on varasemalt selgunud, et kinnisvaramaaklerite taset peetakse kõikuvaks ja ebaühtlaseks.

Uue õppeaasta alguseni on küll aega, aga iga-aastane elamispinnajaht läheb kohe-kohe lahti.

Meie poolt korraldatav 48 tunni pikkune kliendiööpäev on nagu iga teine kliendipäev, ainult selle vahega, et see kestab kaks ööpäeva järjest ehk müügiks ettevalmistatud korterit on võimalik vaatama tulla nii ööl, kui päeval. Esmakordselt Tartus on seda võimalik teha ka virtuaalselt.

Operatsioon “Siil” on 48 tundi kestev kliendipäev Tartus aadressil Siili 8. Esmakordselt toimub Tartus korteri tutvustamine ning müük ka virtuaalselt.

Omanäoline kinnisvara on standardlahendustest odavam ja selle müük võib aega võtta. Erilahendusega kinnisvara hind on järelturul 90% juhtudel standardlahendusest vähemalt kolmandiku võrra madalam, tõdes LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Praegu müügis olev legendaarne Audru püramiidmaja on siin ilmekas näide. 127 m2 püramiidmaja eest küsitakse 74 600 eurot, aga tavamaja hind oleks Saksingu sõnul 100 000 .. 120 000 eurot. Erilahendusega maja on tavaliselt kallim ehitada, sest valmis väljatöötatud ja proovitud lahendusi ei ole ning peale selle tuleb soetajal arvestada eritellimustega kaasnevate suurmate sisustuskuludega. Objekti müügi puhul tuleb arvestada, et omaniku jaoks kõrge väärtusega eriline ei pruugi ostja silmis sugugi samaväärset vastukaja leida. Näiteks püramiidmajas peaks olema harmooniline energiaväli, mis mõjutab ning korrastab inimese tundeid ja mõtteid. Seda oskab hinnata ainult sarnase mõttelaadiga ostja. Laenu on keeruline saada Saksingu sõnul võib erilahendusega kinnisvara ostuks olla keerulisem pangast laenu saada, sest kuna objektid on ainulaadsed, on hindajal keeruline leida piirkonnas sarnaseid võrreldavaid objekte. Loe edasi arileht.ee

Osaleme reedest pühapäevani kevadisel Kinnisvaramessil 2015 ja tutvustame meie messiesinduses C419 kinnisvaraturu tulevikku.

Osaleme reedest pühapäevani Kodumessil 2015. Esmaesitleme messiesinduses A17 korterelamuid Kalamajas, Karlovas ja Rannarajoonis ning uut Linnapiiri elamurajooni. Uute kodude kõrval esitleme aga ka enam kui 100 korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga. Igale meie kliendile kingime aga Kodumessil 100€! Ikka selleks, et kinnisvara osta või müüa.

Riikliku järelevalve kehtestamise vajalikkusest kinnisvaramaaklerite tegevusele on räägitud juba aastakümneid, aga olukord on ikka selline, et iga juhuslik inimene võib ennast maakleriks nimetada ja inimesi tüssata ning keegi ei vastuta.

Seadusest tulenevalt sõlmitakse üldjuhul kõik kinnisvaraga seotud müügilepingud notariaalselt ja on üsna tavapärane teadmine, et kokkuleppe valmistab ette notaribüroo. Kuidas vältida hilisemaid vaidlusi?

Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne! Eesti kalleimad korterid 2014: 1. Tallinn – 940 000 € 2. Pärnu – 390 000 € 3. Tartu – 265 000 € 4. Narva – 131 900 € 5. Rakvere – 105 000 € 6. Viljandi – 100 000 € 7. Haapsalu – 90 000 € 8. Kuressaare – 88 000 € 9. Võru – 67 000 € 10. Paide – 33 000 € Eesti odavaimad korterid 2014: 1. Viljandi – 300 € 2. Pärnu – 363 € 3. Võru – 500 € 4. Tartu – 500 € 5. Haapsalu – 676 € 6. Rakvere – 900 € 7. Paide – 1 000 € 8. Kuressaare – 1 000 € 9. Tallinn – 2 000 € 10. Narva – 2 000 € Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet LVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval

Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.

Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.

Äripäeva Kinnisvarakonverents 2015 laval veebruaris esitletakse kõige populaarsemat korterit, maja ja bürood Eesti turul, ekspertide hinnangul võib ostjate huvi ja tehingute tegelik statistika näidata erinevat pilti.

Uusarendusi kerkib järjest juurde, aga nende tase on kõikuv. Tarbija on küll hinnateadlikum ja nõuab kvaliteeti, kuid puuduste loetelu algab olematutest parkimiskohtadest ja jõuab ootamatult suurte kommunaalkuludeni välja.

Korteri ostjat võib vahel tabada halb üllatus, kui ta väljavalitud sajaruutmeetrise korteri ostu vormistama minnes saab teada, et ametlikult on pinda poole vähem – ülejäänu on loata ehitatud laiendus, mille kohta pole ühtki paberit.

Tartus neljapäevast laupäevani toimuval messil Ehitus ja Sisustus on kahel esimesel päeval saanud majaomanikuks enam kui 200 messikülastajat – seekord küll LVM Kinnisvara logoga mängumaja omanikuks, kuid eks iga suur asi saab alguse väikesest asjast.