Alustame sügiskampaaniaga, mis võimaldab meie ühistel klientidel kodu ostes kasutada mitmeid tasuta teenuseid. Uudne pakkumine võimaldab kodu soetamisel eluasemelaenuga hoida kokku laenulepingutasu, esimese aasta kodukindlustusmakse ja kinnisvara hindamise tasu. „Tuleme uudse pakkumisega välja, toetudes meie kliendiuuringule, kus enam kui 80% klientidest pidasid oluliseks, et kodu ostmisel pakutaks tavapäraste allahindluste kõrval ka muid märkimisväärseid soodustusi," märkis Andres. „Pakume soodustusi koostöös Swedbankiga, sest meie paarikümneaastane praktika on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Kodu ostmisel on praegu peamine ostuotsust mõjutav tegur hind. Soovime koostöös LVM Kinnisvaraga pakkuda meie ühistele klientidele võimalust peale märkimisväärse rahalise säästu kokku hoida ka aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," sõnas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudse pakkumise ja sügiskampaania tingimuste kohta saab täpsemalt lugeda aadressilt www.lvm.ee/swedbank

Alates tänasest on võimalik meie kodulehel lisaks kinnisvarapakkumiste üld- ja detailinfole, fotodele ning plaanidele tutvuda ka müügiobjekti ümbrusega Google Street View rakenduse vahendusel. Street View (ehk tänavavaade) on Google'i teenus, mille kaudu näeb fotodena eri paigus asuvaid tänavaid ja ehitisi. Kuidas see käib? Rakenduse kasutamiseks kodulehel on kaks võimalust. Esimene võimalus on saada ülevaade ümbrusest kasutades selleks esilehel asuvat kaardirakendust, kus tuleks soovitud piirkonna pakkumistel klõpsata ning lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis soovitud kinnisvarapakkumisele, nii avaneb ekraanivaade, milles on võimalik hiire või navigeerimise nuppude abil ümbrusega 360 kraadi raadiuses tutvuda. Teine võimalus on saada ülevaate kasutades selleks iga kinnisvarapakkumise juures asuvat kaardirakendust, mis asub fotode all. Ümbrusest 360 kraadise ülevaate saamiseks tuleb samuti lohistada ekraanivaate ülemises vasakus servas olev inimese kujutis kinnisvarapakkumisele. Seejärel avaneb aknas ümbruskonna vaade, milles on võimalik hiire või nuppude abil navigeerida.

Avasime juuni viimasel päeval uue Tallinna esinduse, mis meie põhiväärtuste kõrval koondab endas ka uut tehnoloogiat, kunsti ja üritusi. Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Tallinna suurimal ehk 120 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 300 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süstem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt sadu tuhandeid kontakte nädalas. Lisaks võimaldab tehnoloogia meie uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele. Tehnoloogia kõrval pakub kesklinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida kuni keskmise suurusega kunstinäituseid. Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Ja kuigi esimesed kokkulepped on sõlmitud, mahub meile alati ära näiteks üks vanu Tallinna linnavaateid tutvustav fotonäitus. Kõige eelneva kõrval leidsime, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust! Veendumaks, et kõik toimib, toimus 29. juunil esimene üritus, kuhu kutsusime kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasaaidanud inimesed. Teemaüritusel tutvustasime meie erinevate tööpiirkondade ehk Tallinna, Pärnu ja Saaremaa piirkondade toite. Neh'i peakoka Peeter Pihel'i abiga valmisid näiteks Tallinna vürtsikilu & vutimuna, Pärnu lahe siiamari & rukkijahu profitroolid ja Saare lihaveis & marineeritud karulauk. Rohkem pilte üritusest vaata siit

Oleme seisukohal, et Ober Haus kasutab teadlikult ilma loata LVM Kinnisvara poolt toodetud reklaammaterjale. Samaaegselt mõlema firma poolt müüdava arendusprojekti reklaammaterjalide tootmise osas kohtusime eelmisel aastal, et kokku leppida võimalik materjalide koostootmine. Ober Haus´is toimunud kohtumisel sõlmisime kokkulepe, et mõlemad firmad toodavad projektiga seotud materjalid iseseisvalt ning LVM Kinnisvara poolt selleks hetkeks toodetud materjale Ober-Haus ei kasuta, kuivõrd nad ei ole valmis jagama tootmisega seotud kulusid. Vaatmata kokkuleppele ja ka peale eilset veelkordset selleteemalist jutuajamist, lubas Ober-Haus lõpetada materjalide kasutuse täna hommikuks  jätkab Ober Haus ikkagi LVM Kinnisvara poolt toodetud materjale kasutamist. Seejuures ei ole tegemist juhusliku kasutusega kuivõrd materjale on kasutatud mitmetes kinnisvaraportaalides ja erinevate kinnisvarapakkumiste juures ning materjalidelt on kustutatud autorlusele viitavad LVM Kinnisvara logod. Oleme seisukohal, et Ober-Haus´i tegevus on vastuolus seadusega ning et kasutame oma õiguste kaitseks kõiki seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. LVM Kinnisvara reklaammaterjal Ober Hausi kuulutus 4.07.2012 kell 14:30 Täiendatud 07. juuli: Sõlmisime Ober-Hausiga 06. juulil kokkuleppe, et kohtume 16. juulil, et leida lahendus tagantjärele tekkinud olukorrale ning arutada kasutatud plaanide kasutamise ja tootmise eest tasumist. Täiendatud 26. august: Peale mitmeid katseid sõlmida kokkulepe kasutatud materjalide tasumise osas oleme veendunud, et Ober-Hausil puudus selleks tahe päris algusest peale ning lubadusi anti sooviga teemat "jahutada".

Kinnisvaramaaklerite kohustustega seonduv on seaduslikul tasandil Eestis suuresti detailselt reguleerimata. Selleteemalised igapäevased kaebused kinnisvaramaaklerite aadressil viitavad aga normi hädavajalikkusele. Kutseliste maaklerite tegevus ja ülesanded kliendi ees on reguleeritud kutsestandardis, kuid kutseliitu kuulub kõikidest tegutsevatest maakleritest vaid tagasihoidlik kakskümmend protsenti. Siiski ei tähenda see seda, et kinnisvaramaakleril, kelle olete palganud oma kinnisvara müüma, poleks mingeid kohustusi. Võlaõigusseaduse kohaselt on maaklerileping käsundusleping, mida maakler peab täitma oma teadmiste ja võimete kohaselt kliendi jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise viimase varale. Seejuures peab maakler oma kutsetegevuses toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks aga ongi Eestis kinnisvaramaakleri kutsestandard. Seega kaudne viide kutsestandardis toodud kohustustele laieneb ka neile kinnisvaramaakleritele, kes kutseliitu veel ei kuulu. Seetõttu peaks kõikide kinnisvaramaaklerite teenus sisaldama minimaalselt alljärgnevaid ülesandeid ja kohustusi. Maaklerileping Kinnisvaramaakleri esmaseks kohustuseks on välja selgitada soovid, vajadused ja võimalused ning informeerida klienti pakutava teenuse sisust ja tingimustest. Ebareaalsete soovide esinemisel või võimaluste puudumisel peaks maakler sellest klienti kindlasti ka informeerima. Alles seejärel, kui soovid, vajadused ja võimalused ühtivad, tohiks maakler sõlmida maaklerilepingu, vastasel juhul peaks maakler teenuse osutamisest loobuma. Maaklerileping tuleks sõlmida kirjalikult või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sest ainult nii on võimalik maaklerilt nõuda kutsestandardis sätestatud kohustuste täitmist. Maakler peab maaklerilepingu sõlmimise eelselt koguma registritest andmed vara koosseisu, suuruse ja seisukorra kohta. Lisaks peab ta enne maaklerilepingu allkirjastamist veenduma vara kuulumises kliendile ning kolmandate isikute õigustes sellele. Nii näiteks peab maakler teadma, kas elamu juurdeehitus või korteris vaheseina lammutus on seaduspärased, aga ka seda, et müügisoovist ja tingimustest on hüpoteegipidajat informeeritud. Müügiettevalmistus Pärast kokkuleppe allkirjastamist on maakleri ülesandeks koostada kliendile turuülevaade. Kindlasti ei tähenda see ühe üldise dokumendi kliendini toimetamist, vaid konkreetse vara kohta koostatud ülevaate tutvustamist. Oluline on teada, millised on pakkumishinnad, kui palju vara gruppi kuuluvaid pakkumisi turul on ja milliste hindadega on neid müüdud. Maakler peab andma ka hinnangu keskmise müügiperioodi kohta. Pärast ülevaadet peab maakler andma omapoolse hinnasoovituse ning selgitama õiguste, kohustuste ja volituste ulatust. Kõikide detailide täpsustamise järgselt peab maakler selgitama, milliseid dokumente peab müüja ostja leidmisel omama ja müügilepingu allkirjastamise järgselt ostjale üle andma. Samuti peab maakler andma kliendile ülevaate tehinguga kaasnevate kulutuste suurusest (notaritasu, riigilõiv jms). Müügiprotsess Maakleri ülesandeks on objekti müügitegevuse planeerimine, sihtgrupi ja reklaamikanalite valimine ning reklaamimaterjalide koostamine (ka piltide tegemine või selle korraldamine). Seejuures peab maakler koostatud kava tutvustama ka kliendile. Tasuks uurida, kas maakleril või maaklerifirmal on juba praeguses andmebaasis olemas potentsiaalseid ostjaid, kellele saaks otsepakkumise teha. Maakler peab objekti tutvustades andma ostjale üle ka objekti puudutava üldinformatsiooni ja tehingutingimused, müüjale andma aga regulaarse ülevaate kogu müügiprotsessist - vaadatavusest, pakkumistest ning klientidelt saadud tagasisidest. Müügileping Müüja ja potentsiaalse ostja vahelisi läbirääkimisi vahendab maakler. Selleks lepib ta kokku sobiva viisi (e-post, telefon, kohtumine) ja korraldab pooltevahelised läbirääkimised. Seejuures tuleb meeles pidada seda, et maakler esindab ja nõustab teda palganud poolt. Praktikas on järjest rohkem ka olukordi, kus teist poolt ehk ostjat esindab samuti viimase poolt palgatud maakler. Sõlmitud kokkulepete alusel edastab maakler informatsiooni notarile, et viimane saaks ette valmistada müügilepingu projekti. Selleks hangib ta lepingupooltelt ja vajadusel kolmandatelt isikutelt vajalikud andmed ja/või dokumendid ning koordineerib kogu protsessi. Müügijärgne teenindus Müügilepingu allkirjastamise järgselt maakleri kohustused ei lõpe. Maakleri kohustuseks on ka objekti valduse üleandmise korraldamine, seejuures peab ta ette valmistama üleandmise-vastuvõtmise akti ja korraldama selle allkirjastamise. Lisaks peaks ta seejuures jälgima lepingupoolte kokkulepitud tingimuste ja kohustuste täitmist. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et selliselt ettevalmistatud, korraldatud ja läbiviidud kinnisvaramüük kinnisvaramaakleri poolt ei jäta ruumi rahulolematuseks ning võimaldab maakleri osutatud teenust ja tasustamist objektiivselt hinnata. Võimalike vaidluste korral tasude üle on võimalik igat üksikut tegevuse osakaalu kõikidest kohustustest hinnata ja tasustada. Seega on kinnisvaramaakleril, kes on oma ülesanded kokkulepitud tingimustel täitnud, õigus maakleritasule. Ingmar Saksing Allikas: E24

Suurimaid soodustusi koondav kinnisvaraportaal stardib ligi ühe miljoni eurose kogusoodustusega. Alates tänasest on klientidel võimalik kuni juuni lõpuni LVM Kinnisvara ja Swedbanki vahel sõlmitud koostöökokkuleppe raames soetada uus kodu väga headel tingimustel. „Viimased aastad on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uue kodu soetamisele ning kevad on läbi aastate olnud uue kodu ostmiseks parim aeg," märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. „Meie 20 aastane koostöö ja omavaheline usaldus võimaldab täna astuda veel ühe sammu edasi. Nii saame meie ühistele klientidel kinnisvaraturul pakkuda uudset lahendust, mis tagab minimaalselt 1000€ ... 10000€ võrra soodsama kinnisvaratehingu," täiendas Swedbanki eralaenude osakonna juhataja Ago Samma. Uudne kinnisvaraportaal koondab endas soodushindadega kinnisvarapakkumisi, mida on võimalik osta alates 10% omafinantseeringu ja tasuta kodukindlustusega 12 kuuks ning paljude teiste kinnisvaratehingu seotud väljaminekuid vähendavate soodustustega. Lisaks garanteerib LVM Kinnisvara uue kodu ja vajadusel lisatagatiste hindamisel turu parima hinna. Uudse pakkumise ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Kinnisvaraturg on täpselt nii efektiivne ja läbipaistev, kui efektiivsed ja läbipaistvad on kinnisvaraturu siinsetele osalistele kehtivad seadused ja normid. Seaduste ja normide selgusest sõltub ka Eesti võime kaasata välis- ja kinnisvarainvesteeringuid. Mida läbipaistvam on meie kinnisvaraturg, seda suurem on ka meie investeeringute kaasamise võime. Siiani on osaliste käitumispõhimõtted veerandi riigieelarvega võrduval Eesti kinnisvaraturul kujunenud juhuslikult. Õigem oleks öelda, et nende osas puudub igasugune selgus ja struktuur - nii tarbijate kui ka investorite ootus kinnisvaramaaklerite teenustele kujuneb igal üksikul juhul eraldi. See on aga omakorda toonud kaasa kinnisvaraturul pakutavate teenuste väga erineva kvaliteedi, teatud juhtudel puudub see aga ka erialaliitu kuuluvatel kinnisvarafirmadel üldse. Kaebamise võimalus Eesti kinnisvaraturg on tänu märtsis 2010 jõustunud kinnisvaramaaklerite pakutavate teenuste standardile läbi tegemas kiireid muutusi paremuse suunas. Kuigi võlaõigusseadus reguleerib maaklerteenustega seonduvat, ei puuduta see vähimalgi määral osutatavate teenuste kvaliteeti. Jõustunud standardi valguses saab aga hoopis uue sisu käsunduslepinguid reguleeriv võlaõigusseaduse § 620, mis kohustab oma majandus- või kutsetegevuses tegutsevat kinnisvaramaaklerit toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel, milleks saab veel sel aastal Eesti Kinnisvaramaaklerite Koja pool tõlgitav ja Eesti Standardikeskuse poolt avaldatav standardi EVS15733:2010 tõlge. Kuivõrd tegemist on üldnormiga, ei puuduta standard ainult koja liikmeid, vaid kõiki kinnisvaraturul tegutsevaid ligi kahte tuhandet kinnisvaramaaklerit. Uus standard annab Eesti Vabariigis esmakordselt tarbijale aluse seoses kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste kvaliteediga pöörduda oma õiguste kaitseks tarbijakaitseameti poole. Tarbijakaitseametil tekib aga omakorda alus võrrelda osutatud teenust standardis sätestatuga. Uus standard hõlmab kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvaid erinevaid aspekte, sealhulgas tehinguid puudutav terminoloogia, personalile esitatavad kvalifikatsiooninõuded, teabe- ja teenuste korraldus, kindlustustingimused ja eetikakoodeks. Kinnisvaramaaklerite teenustele esitatavate nõuete ühtlustamine läbi Euroopa standardi garanteerib turul toimuvate tehingute usaldusväärsuse. Kohustuste suur hulk Uue standardi kohaselt peab kinnisvaramaakler selgitama ostjale tema õigusi ja kohustusi ning edastama õigeaegselt asjakohast teavet, mis võib mõjutada tehinguga seotud mis tahes otsust. Nii näiteks on maakler kohustatud esitama kinnisvara kirjelduse, andma nõu otsitava kinnisvara turuhindade, tõenäoliste kulude, hindade, maksude ja lõivude kohta. Samuti on ta kohustatud ostjale esitama teabe, mis tähistab müüja õigust kinnisomandile ja/või valdusele, hõlmates kõiki servituute, hüpoteeke või kasutuspiiranguid. Oluline on seejuures asjaolu, et nüüdsest peab kinnisvaramaakler esitama ostjale ka dokumendi, mis tõestab, et tal on seoses tehinguga õigus vastu võtta makseid. Lisaks peab kinnisvaramaakler ostjat informeerima talle avaldatud või teadaolevatest asja puudustest. Uue standari järgi peab kinnisvaramaakler nüüdsest ka müüjale selgitama tema kohustusi ning edastama talle viivituseta tehinguga seotud infot. Näiteks peab kinnisvaramaakler koostama ja edastama ülevaate müüdava kinnisvara turuhinna kohta, andma ülevaate turundusega seotud kuludest, makstavatest tasudest ja lõivudest, kooskõlastma turundustrateegia ning esitama nimekirja tehinguks vajalikest dokumentidest. Kliendi leping Kui siiani puudus maakleri ja kliendivahelistes kokkulepetes vorminõue, siis standardite kohaselt peab see olema eranditeta kirjalik. Lisaks vorminõudele sisaldab standard ka lepingute miinimumnõudeid. Maaklerteenuste leping peab sisaldama lepingupoolte nimesid ja aadresse, maakleri registrinumbrit, töö sisu, makstavaid tasusid ning kulusid. Lepingus peab kirjas olema ka seegi, kas tegemist on ainuesindus- või esinduslepinguga ning kas lubatud on alltöövõtt ehk kas lubatud on maakleritevaheline koostöö. Kinnisvaramaakler peab hakkama pidama ostjate tehtavate pakkumiste registrit. Uue kohustusena peab kinnisvaramaakler teavitama klienti, et juhul kui klient on palunud mõnel teisel kinnisvaramaakleril sama kinnisvara müüa, võib ta olla kohustatud maksma kahekordset tasu. Maakleri vastutus suureneb Nüüdsest peab kinnisvaramaakler tema poolt müüdavad kinnisvaraobjektid kohapeal isiklikult üle vaatama. Erandiks on ainult uued, enne valmimist müüdavad objektid. Nii on müüjad kaitstud selle eest, et kinnisvaramaaklerid jagavad müügikuulutusi kopeerides infot objektde kohta, millega nad ise kunagi tutvunud pole. Kui kinnisvaramaaklerile on usaldatud korteri või maja võtmed, tuleb selle vaatamisega seotud kokkulepped sõlmida igal konkreetsel juhul eraldi või kokku leppida ajad, millal maakler võib seda teha - nii on tagatud omanike privaatsus ja turvalisus. Ka müügiplakatite paigaldamine eeldab nüüdsest eraldi selget kokkulepet lepingus. Raha, mida kinnisvaramaakler klientide nimel oma valduses hoiab, tuleb hoiustada maakleri isiklikust varast eraldi. Samuti ei tohi maakler hoida oma valduses kliendile kuuluvat raha, kui see pole kaetud rahalise garantii või piisava kindlustusega. Eraldi on rõhutatud asjaolu, et kinnisvaramaakler peab summade tasumisel sularahas väljastama tasumist tõendava dokumendi. Raha kõrval peavad kinnisvaramaaklerid tagama, et nende tegevused on kaetud maakleri tehingute tüübi ja väärtusel põhineva erialase kahjukindlustusega. Nõudmised teadmistele Standard kehtestab isikutele, kes võtavad standardis määratletud vastutused, ka erialase pädevuste miinimumnõuded. Pädevust hinnatakse eelkõige hariduslike saavutustega, mis vastavad minimaalselt 120 ECTSile (Euroopa ainepunktide ülekandmise süsteem). Samuti on reguleeritud iseseisva töötamise õigus - soovitav on läbida 12-kuuline asjakohase erialase kogemuse omandamise periood. Teadmiste hulka kuuluvad ka teadmised eetikakoodeksist. Nii peab maakler tagama, et on tutvunud standardis toodud eetikakoodeksiga ning selle allkirjastanud, järgides asjakohaseid erialase hea tava määrusi ning standardeid. Kinnisvaramaaklerite osutatavate teenuste standard täidab uue sisuga VÕS § 620, võimaldades nii Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojal kui ka tarbijakaitseametil hinnata ja kontrollida kinnisvaraturu osaliste tegevust. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Käesoleva aasta esimese kolme kuuga sõlmiti Harjumaal 3151 kinnisvaratehingut koguväärtuses 236,4 miljonit eurot. Võrreldes mulluse aasta sama perioodiga tehti 19,9 protsenti rohkem tehinguid, ent nende rahaline maht jääb eelmisele aastale 16,8 protsenti alla. 2011. aasta esimese kolme kuu tehingute koguväärtus ulatus 284,4 miljoni euroni. Seeläbi on langenud tehingu keskmine väärtus ligikaudu  33 000 euro võrra - 2011. aastal oli see 108 237 eurot, 2012 aastal aga 75 032 eurot. Kasvanud on nii korteritega, kui elamutega sõlmitud tehingute koguarv. LVM Kinnisvara: 2012 talvel osteti Harjumaal rohkem, aga odavamat kinnisvara

Alates tänasest alustame hindamisteenuse pakkumist ka Tallinnas ja Harjumaal. Sel puhul on kuni märtsi lõpuni võimalik meilt tellida eksperthinnanguid kasutades turu parima hinna garantiid. Korteri hindamine Tallinnas maksab 65€ ja maja hindamine 125€. Ülisoodsate hindadega eksperthinnanguid on kampaania lõpuni võimalik tellida kõikidele pankadele. Indreku sõnul (Indrek on meie Tallinna kontori juhataja) on täna ostuotsused valdavalt seotud eluasemelaenudega, mille vormistamine eeldab omakorda eksperthinnangu tellimist. „Täna võimaldab maaklerteenuse kõrval pakutav hindamisteenus meil kliente kiiremini teenindada," lisas ta. Ando sõnul (Ando on meie Tallinna kontori hindaja) on kiiruse kõrval oluline ostuotsust mõjutav tegur ka hind. „Soovime pakkuda suurt hulka minimaalsete hindadega eksperthinnanguid, säästes nii tänaste ostjate aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele," kinnitas ta. Meie poolt koostatud eksperthinnangud vastavad Eesti vara hindamise standardiseeria EVS 875 standardite nõuetele. LVM Kinnisvara Tallinn hindaja Ando Lumiste

Tänaseks kui e-rahvaloendus on juba lõppenud ning viimastel andmetel on ka enamuse kodudes rahvaloendajad käinud, jätkavad kinnisvaramaaklerid igapäevaselt loendusel osalemist ehk vastavad rahvaloendajate poolt telefoni teel esitatud küsimustele tühjade eluruumide kohta. Kui loenduse alguses helistati küsimaks tühjade elamute kohta, kuhu on paigaldatud müügiplakatid, siis viimastel nädalatel saavad kinnisvaramaaklerid päevas lisaks mitmeid kõnesid ka tühjade eluruumide osas, mis on müügis kinnisvaraportaalides. Küsimused, mida maakleritelt küsitakse on tavapärased ja puudutavad eluruume ning nende omanikke kuid parema tulemuse nimel tasuks järgmine kord kaasata kõiki 2000 kinnisvaramaaklerit, kellel on eluruumidest ja nende seisukorrast hea ülevaaade.

Toome kevadkampaania raames koos turule uudse teenustepaketi, mis võimaldab kodu soetamisel säästa laenulepingu, esimese aasta kodukindlustusmakse ning SEB Super+ arvelduspaketi tasu. Lisaks on ühistel klientidel võimalus saada kuni 2000 eurose limiidiga püsimaksega krediitkaardi omanikuks. Eeltoodud teenuste kõrval sisaldab teenustepakett ka meie hindamisteenuste turu parima hinna garantiid. "Viimased paar aastat on toonud kinnisvaraturule stabiilsuse, mis võimaldab taaskord mõelda uutele teenustele ning kevad on selle algatusteks parim aeg," märkis Andres. „Teeme SEB-ga koostööd, sest meie paarikümne aastane praktika pangaga on loonud usalduse, mille põhjal julgeme teineteise teenuseid soovitada," lisas ta. „Koostöös LVM Kinnisvaraga pakume uue kodu soetamisel meie tänastele ühistele klientidele uudset teenustepaketti, mis võimaldab märkimisväärse säästmise kõrval kokku hoida aega, mis kulub tavapärastele hinnaläbirääkimistele. Samas pakume kõigile klientidele, kes pangakontorist läbi astuvad, võimalust saada erakliendihaldurilt kiiresti hinnang oma laenuvõime kohta," täiendas SEB eralaenude äriarendusjuht Triin Messimas. Uudse teenustepaketi ja kevadkampaania tingimuste kohta saab täiendavalt lugeda siit

Levinud on eksiarvamus, et kümne tuhande euroga ei ole võimalik täna korterit osta. Viimased viis aastat on arusaamu kinnisvaraturul suuresti muutnud, sest selle eelarvega on kodu ostmine võimalik kõikides Eesti linnades. Koostasime ülevaate kümnest suuremast linnast, kus keskmise aastapalga eest korteri osta saab: Tallinn - Tuisu tänaval, 23 m², hind 9500€ Tartu - Kroonuaia tänaval, 22,6 m², hind 9500€ Pärnu - Riia maanteel, 37,3 m², hind 5850€ Kuressaare - Koidu tänaval, 25,5 m², hind 10000€ Haapsalu - Jalaka tänaval, 71,3 m², hind 9000€ Narva - Kangelaste prospektil, 47,5 m², hind 9000€ Rapla - Tallinna maanteel, 38,5 m², hind 8000€ Võru - Tartu tänaval, 48,5 m², hind 5200€ Viljandi - Raudtee tänaval, 50,7 m², hind 7800€ Põlva - Vabriku tänaval, 38,6 m², hind 3800€ Allikas: LVM Kinnisvara, City24 LVM Kinnisvara: Rohu 44, Pärnu

Eestis tähendab kodu tavaliselt päris endale kuuluvat elukohta. Kuid üha enam avastatakse ostmise kõrval ka üürimise võlusid. Viimaste aastatega on kodu üürivate leibkondade arv pidevalt kasvanud. Oma kodu ostmine pole mingil juhul odav ja vajab tavaliselt ka eluasemelaenu kohustuste võtmist. Unistus oma kodust on paljude jaoks aga muutunud ebamugavaks teemaks, mida muutunud majanduskliimas endale lubada ei saa. Seepärast avastatakse üha enam ka kodu üürimise võimalusi. Väga pikka aega oli pakkumiste statistika järgi Eestis üürituru osakaal kolm kuni viis protsenti, viimaste aastate numbrid on seda osakaalu aga tõstnud kümne kuni kaheteistkümne protsendini. Vastus küsimusele, kas oma kodu osta või üürida, sõltub paljudest asjaoludest. Oma kodu loob stabiilsust Esimesena võib välja tuua maksusoodustused. Kehtiva seaduse järgi võimaldab riik maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on elukoha müük tulumaksuvaba. Viimast juhul, kui maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana. Maksuvabastust ei rakendata aga rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul. Teiseks on kinnisvara pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase viieteistkümne aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt viiskümmend protsenti. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Kolmandaks on makstud üür kulutatud raha. Samal ajal koguneb aga laenumaksetest mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital. Neljandaks võib välja tuua, et oma kodu ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmist ja kogumist neljandasse pensionisambasse. Nagu eespool sai märgitud on enamikul juhtudel, kui elukohta müüakse, laekuv raha maksuvaba. Samal ajal näiteks kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Päris oma kodu soetamise juures on tähtis ka ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üürihindadel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Kuuendaks oma kodu eeliseks võiks välja tuua vabaduse. Igati mõistetav on soov, et kodu oleksjust selline nagu omanikule meeldib, aga ainult ostetud kodus ollakse vaba selle kujundamisel ja remontimisel. Oluline on ka oma koduga kaasnev stabiilsus. Elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks saab vabalt otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab. Sobib liikuvale inimesele Kuid ka üürimisel on omad eelised. Just paaril viimasel aastal on turule lisandunud hoogsasti üüripakkumisi, mis kõik järjest endale soovijad leiavad. Kodu üürimise kasuks rääkivate argumentide nimekiri on sama pikk kui endale ostetud kodu eeliste oma. Esiteks on üüritud kodu hooldusvaba, sest kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulutusi. Mure lahendamiseks piisab vaid meilist või telefonikõnest omanikule või haldajale, kes peab probleemid lahendama. Teiseks on üürnikuna võimalus vabamalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine. Kolmandaks eeliseks on üürilepingute paindlikkus, mis sõlmitakse üldjuhul kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga aasta läbi rääkida. Eluasemelaenuga kodu soetanud perel see võimalus puudub. Neljandaks võimaldab üürikorteris elamine säästa. Praeguste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine ostmisest odavam. Ja kuna tavaliselt on üürikorteris olemas nii esiku- kui ka köögimööbel, ei tule selle soetamisele täiendavalt kulutada. Nii on aga võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Tõsi, selline säästmisplaan eeldab head enesedistsipliini. Viiendaks eeliseks on kodu kättesaadavus. Üürilepingu sõlmimiseks peab kontol olema kuni kolme kuu üürisumma, kinnisvara ostmine seevastu toob endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad kümne kuni kahekümne protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saab ka üürnikuna elada piirkonnas, mille ostmisest saab vaid unistada. Üürikorterit koduks valides kaasneb otsusega suhteliselt madal risk, kuivõrd kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Viimaseks ei ole väheolulised ka maksuvabastused, mida kodu üürides nautida saab, sest üldjuhul sisaldab üür kinnisvaraga seotud makse ja koormisi. Nüüdseks on üüriturul järjest enam levinud ka üürilepingud, kus üür sisaldab mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel isegi kõiki kõrvalkulusid. Selline leping kaitseb koduüürnikku hinnatõusude eest. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Oma kodu otsides tasub seega mõelda nii üürimise kui ostmise peale. Mõlemal on omad eelised, lõplik otsus tuleb teha aga endal. Seetõttu peaks kindlasti kasutama erinevaid kalkulaatoreid arvutamaks seonduvaid kulusid ja ka konsulteerima nii spetsialistide kui sõprade-tuttavatega. Üürida või osta? Otsust tehes tasub arutada nii pere kui sõpradega, kelle erisugused kogemused aitavad otsust paremini kaaluda. Foto: Corbis/Scanpix  Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus

Kas kinnisvara osta või üürida? Kuidas on võimalik kinnisvaramüüki kiirendada? Milliseid kinnisvaratehinguid ei maksustata tulumaksuga? Nendele ja veel paljudele teistele kinnisvarateemalistele küsimustele vastame laupäevastes Nurgakivi saadetes. Saadet saab vaadata TV3´s laupäeviti 11:00 ... 11:30 ja järelvaadata meie või TV3 Play kodulehel.

Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud. Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus. Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu. Rohkelt kaebusi Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid. Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara. Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja. Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult. Millal hakkame tegutsema? Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest. Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks. Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses. Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal. Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil. Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega? Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha? Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest? Koolituse vajalikkus Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas. Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti. Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks. Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine. Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks. Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus. Seadus maakleritele Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks. Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed. Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud. Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse. Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: E24

Viimastel andmetel on internetiühendus seitsmel leibkonnal kümnest, mistõttu ei saa kohtutäiturite poolt ainult elektrooniliselt korraldatavatel enampakkumistel osaleda ligi 30% elanikest. Kuivõrd ligi kolmandikul leibkondadest selline võimalus puudub, ei taga selliselt läbiviidav enampakkumine ka parimat pakkumist! Olukord ei oleks nii ebaõiglane, kui kohtutäiturid teataksid kõikidest sellistest enampakkumistest ajalehes. Viimasel juhul oleks asjast huvitatud kodanikul olemas alternatiivne infokanal ning huvi korral oleks võimalus osaleda enampakkumisel kasvõi avalikust internetipunktist. Näide enampakkumise teatest:

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida: Sõlmi kirjalik leping - kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada. Kontrolli volitusi - poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda. Kontrolli tausta - tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata. Maksa ülekandega - nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Tutvu kõrvalkuludega - ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt - kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.   Fikseeri näidud - uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev - kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number.  Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldaus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud. LVM Kinnisvara: sõlmida tuleks kirjalik leping!

KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Tallinna osas vastas Indrek. Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul? Muutused kinnisvaraturul ei toimu kiiresti. Majandus võib olla küll tõustuteel, kuid suurt rolli mängivad sealjuures pankade laenupakkumised erasektorile. Hea meel on tõdeda, et pankade laenuandmissoovi on taas tunda ja seeläbi võib ennustada ka turu võimalikku tõusu. Kui selle aasta esimesel poolel moodustasid kaks kolmandikku klientidest välismaalased, siis kevade tulekuga on ka Eesti inimesed hakanud rohkem kodu soetamisele või vahetamisele mõtlema. Kindlasti võib täheldada nõudluse suurenemist uute korterite vastu, eriti kesklinna piirkonnas. Mida klient aastal 2011 eelistab? Eelistatud on juba valminud või valmivad korterelamud. Kliendile on väga tähtsad ka korteri võimalikud ülalpidamiskulud ning parkimiskohtade ja panipaiga olemasolu. Millised on suuruselt ja materjali kvaliteedilt enim nõutavamad korterid? Välismaalased eelistavad 2toalisi, mille suurus jääb 45-60 m2 vahele. Eelkõige soetatakse kortereid eesmärgiga anda need üürile ning lootuses, et kinnisvarahindade tõus viie aasta perspektiivis lubab korteri kasumiga maha müüa. Meil on pakkumises 3-4toalised korterid Hobujaama 10 majas. Kindlalt võib väita, et huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel. Paljud ostussooviga inimesed on kohalikud, kes tahavad oma praeguse 2toalise suurema vastu vahetada. Korteri ja korterelamu ehituskvaliteet on siinjuures vaat et kõige tähtsam. Kliendid on muutunud teadlikumaks ja eelistavad arendajaid, kes on hoolitsenud hoone kvaliteedi eest. Millised on teie firma lähiaja uued projektid ja arengusuunad? Praegu müüme kesklinnas kahte uut kortermaja, milles on kokku üle 30 korteri - Juhkentali 15 ja Hobujaama 10. Uutest projektidest mainiksin veel arendused ja kinnistute müügi Keilas Sopsu- Tooma ning Kosel Koseveski elamurajoonis. Plaanime hakata kinnistute huvilistele pakkuma n-ö täisteenust: võimalust valida endale sobiv juba valmis majaprojektide hulgast ja tellida ka ehitusteenus meie partneritelt. LVM Kinnisvara: huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel

Suvi läheneb mõnusalt kiiresti ja just nüüd on parim aeg alustada maakodu otsingutega. Mida aga tuleks maakodu otsides lisaks asukohale ja hinnale silmas pidada? Alljärgnevalt 8 head nõuannet: Enne ostu tutuvu valla üldplaneeringuga - nii saad täpselt teada, kas piirkonda on planeeritud ehitada tuuleparke või jõusöödatehaseid. Hoonestamata kinnistute puhul vali ainult nende vahel, kus on kehtestatud detailplaneering - ilma detaiplaneeringuta kinnistute ostmine jäta julgetele ja põnevust otsivatele ostjatele Tuleks uurida, kui palju läheb maksma liitumine elektrivõrguga - teatud juhtudel võib see maksta rohkem kui kinnistu ise. Küsida tuleks, kui palju maksab kaevu rajamine - võib selguda, et salvkaevu vesi ei kõlba juua ja puurkaevu rajamiseks ei saa luba. Kontrolli, kas kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt - või veel parem, kas on seatud vastav servituut. Hoonestatud kinnistute puhul kontrolli, kas hoone on arvel ehitisregistris ning seda, kas see vastab registri andmetele - seaduspärastamine võib olla võimatu või maksta tuhandeid. Kui plaanis on osta ainult tühi krunt ja soov hakata ehitama, tuleb veenduda, et tegu on elamumaaga - teiste sihtotstarvete puhul võib tulla probleeme. Teatud alade puhul peab lihtsalt teadma, et seadusest tulenevalt võib riigil olla kinnisasja suhtes ostueesõigus - mitte et suurt midagi selles osas ette võtta saab, vaid et suurte kulutustega ei tasu enne 2 kuu möödumist alustada. Eelnevat järgides on suvekodu soetamine puhas rõõm ja ei teki piirangutega probleeme! Unistuste suvekodu on kena palkmaja, mille terrassilt saab teed juues merd vaadata

Täna algab Swedbanki eraklientidele suunatud laenukampaania, mille eesmärk on pakkuda Swedbanki pikaajalistele klientidele häid laenutingimusi ja kvaliteetset teenust. Mida kauem oled Swedbanki klient olnud, seda paremad kodulaenu tingimused saad. Loe lisa: www.swedbank.ee/laenud/kodu

Jah, vol 2! Miks? Täna saab 85% kinnisvara otsingutest alguse internetist, kus esmane valik tehakse väikse pildi järgi otsingutulemuste ees. Seetõttu on piltidel ja pildistamisel oluline osa kinnisvaramaakleri töös ning meie meeskonna 100% osalemine fotokoolitusel kohustuslik. Fotoreportaaž City24 fotokoolituselt: Signe ja Andres stardivalmis Indrek, Miralda ja Heidi - teoreetiline osa on selge Andres ja Rita tulemusi analüüsimas City24 kontor - siia mahub kogu Eesti kinnisvaraturg

Täna õhtul jõuab TV3 ekraanile sarja "Kälimehed" uus hooaeg. Teine hooaeg algab suure pöördega tegelaste elus. Peategelaste majad jäävad ehituse alla ja nad peavad välja kolima. Mõlemad pered saavad uued kodud Juhkentali Residentsis värskelt valminud näidiskorterite näol, milles seriaali uued osad filmitakse. Raivo ja Rebekka (Peeter Oja ja Merle Palmiste) kolivad korterisse number 4 ning Urmas ja Riina (Sepo Seeman ja Hilje Murel) korterisse number 8. Teine hooaeg tõi kaasa suure pöörde ja meeldiva elevuse ka meie tööelus, kui kogu „Kälimeeste" võttegrupp kolis LVM Kinnisvara Tallinna kontoriga ühe katuse alla. Kuidas kälimeestel läheb ja kas uus kodu rahuldab Raivo ja Rebekka kõrgeid nõudmisi ja kas täitub Urmase ja Riina soov vabaneda tülikatest naabritest saad peagi jälgida www.lvm.ee/juhkentali

Sel laupäeval kella 11-14 saab Tallinnas Juhkentali 15 uudistada TV3 telesarja "Kälimehed" uut elukohta. Alates kevadhooajast kolivad "Kälimehed" Tallinnasse - Juhkentali Residentsi. Nende uut elamist saab ise oma silmaga vaadata Juhkentali 15 asuvas uues korterelamus, kus näitame värskelt valminud näidiskorterit, milles seriaali uued osad filmitakse. Kella 11 ja 14 vahel on võimalik tutvuda Urmase (Sepo Seeman) ja Riina (Hilje Murel) ning Raivo (Peeter Oja) ja Rebekka (Merle Palmiste) uute elukohtadega - juua kohvi samadest tassidest, süüa kooki samadelt taldrikutelt ning vaadata suusapilti samast televiisorist. Kohapeal on võimalik sama korter või mõni naaberkorteritest ka ise endale elamiseks osta. Näidiskorter on sisustatud tuntud tootjate toodanguga - kasutusel on Sunoreki kardinad, Idema köögimööbel ning Isku elutoamööbel. Juhkentali 15 korterelamus on 16 korterit, milles kahe-, kolme- ja viietoalised korterid. Kõik korterid müüakse valmis siseviimistlusega - valida on kahe erineva valmisviimistluse paketi vahel. Rohkem infot leiad siit. Juhkentali Residentsi arendajaks on Bariot Group, ehitajaks AS Remet. Juhkentali Residentsi on projekteerinud AB Ain Koit. Näidiskorteri sisekujunduse autoriks on sisearhitekt Tiiu Truus. Müügiga tegeleb LVM Kinnisvara.   

Kaalu oma soove ja võimalusi 2011. aasta kinnisvaraturg erineb kinnisvaramüüja jaoks palju kolme-nelja aasta tagusest turu kõrghetkest, kuid pakub täna palju rohkem võimalusi. Kui kinnisvara on ostetud laenuga aastatel 2005-2008, peaks enne müügiga alustamist konsulteerima kindlasti oma kinnisvaramaakleri ja laenuhalduriga. Enne panga poole pöördumist oleks mõistlik konsulteerida müüdava ja ka ostetava vara hinna osas maakleriga. Maakleri käest tuleks küsida ka võimalike maksude ja tasude kohta. Näiteks on sellest aastast muutunud aastaid kehtinud põhimõtte elukoha maksustamisel. 2011. aastast on maksuvaba kahe aasta jooksul vaid esimene elukohaga tehtav tehing. Kindlasti oskab maakler ka öelda võimalike tehingukulude kohta. Reeglina on konsultatsioon tasuta või info kergesti leitav kinnisvarafirmade blogidest ja portaalidest. Laenuhaldur oskab kindlasti öelda, kas olemasolevate kohustuste juures ja lähtudes vara hinnast, on soovid realiseeritavad. Kel laenu võetud ei ole, on üks mure vähem. Kui plaan on vara osta kohtutäiturilt, on soovitav ostu konsulteerida maakleri, panga ja vajadusel ka advokaadiga. Vaata lisaks www.notar.ee, www.kalkulaator.ee, pankade kodulehed Valmista kinnisvara müügiks ette Kinnisvarapakkumiste arv ületab täna 40 000 piiri. Kui kodust saab kinnisvarapakkumine, tuleb parima võimaliku hinna jaoks pingutada. Maja või korter tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Tänavusel lumerohkel talvel võib määravaks saada seegi, kas müügiobjekt üldse lume alt välja paistab. Vajadusel on soovitav ette võtta väiksemad parendused. Kindlasti tuleks üles otsida plaanid ja/või projekt, lepingud ning omandamise dokumendid. Kui maja on valmis, aga puudub kasutusluba, tuleks selle hankimisega kohe alusta. Loe lisaks www.tuunikala.ee   Näe vaeva pakkumise koostamisega Kui kodu on müügiks ette valmistatud, tuleks kindlasti mõelda piltidele. Kinnisvara ostetakse piltide järgi! Mida rohkem ja paremaid pilte, seda parem. Pakkumisele peaks lisama ka võimalikult palju lisainformatsiooni: plaanid, asukoha kaart, video, lähiümbruse kirjeldus. Praktika näitab, et pakkumisele lisatud plaan lühendab müügiperioodi. Vaeva tasub näha ka kirjeldusega, sest see, mis tundub iseenesestmõistetav, võib ostja jaoks olla uudis. Täna on turul paljud ostjad välisriikidest - tõlgi objekti kirjeldus kindlasti ka teistesse keeltesse. Karta ei tasu ka eristumist. Kui naabruses on väga hea kool, tasub sellest kindlasti kirjutada. Alusta õige hinnaga Õigesti hinnatud korteri müügiperiood on 2-3 nädalat, maja puhul 4-6 nädalat. Pakkumishindade kohta leiab infot kõikidest suurematest kinnisvaraportaalidest. Sellest lähtuvalt võib loomulikult ka oma vara hinna arvutada, lihtsalt sel juhul tuleb arvestada 30-60 nädala pikkuse müügiperiooodiga ning lõpuks keskmiselt 15-30% madalama hinnatasemega. Samas, kui olemas on kindel otsus kinnisvara müüa mõistliku perioodi jooksul, tasub tutvuda ka tehinguhindadega. Avalikult on kasutatav Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika. Seal on esitatud tehinguhindadel koondandmed. Juurdepääs kogu hinnastatistikale on hindamisteenust pakkuvatel kinnisvarafirmadel. Vaata lisaks www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru Müü aktiivselt Kui palgata kinnisvara müüma kinnisvaramaakler, tuleks kindlasti küsida, kas tegemist on tema jaoks põhitööga, mitu tehingut on ta teinud ja kui suur on tema ja firma portfell. Ja loomulikult küsimus, kui palju see teenus maksab ja millise perioodi jooksul garanteerib maakler kinnisvara müügi. Kui tegeleda kinnisvara müügiga ise, tuleks seda müügiks pakkuda kõigis suuremates portaalides: City24, KV, Ekspresskinnisvara, Soov, Kuldne Börs. Kuna konkurents on tihe, kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. Need on kallid, aga ise müües ei jõua ostja lihtsalt teisiti pakkumimseni. Ise müües tasub infot jagada ka sõpradega Orkutis, Facebookis ja Twitteris.   Kinnisvara müügikuulutus