Oleme nüüd avatud esmaspäevast reedeni 9 .. 17:30 ja laupäeval 10 .. 14. Uued lahtiolekuajad on tingitud ostjate huvist. Ligi kolmandikul juhtudel soovivad ostjad tutvuda pakkumistega pärast tööpäeva või nädalavahetusel. LVM Kinnisvara Pärnu kontor on nüüd avatud ka laupäeviti

Vaatamata soolastele maksudele on Wine Piccadilly laimikook kohupiima ja valge šokolaadiga magus!

Täpselt sama pealkirjaga loo avaldasime aasta tagasi 2008. aastal Pärnumaal tehtud kinnisvaratehingute statistika põhjal. Loe edasi parnupostimees.ee   Kinnisvaramüügi teade Foto: Urmas Luik / Pärnu Postimees

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates „jah" lihtsam tulema, aga paljudel juhtudel lihtsalt ei teata, mida teadliku valiku tegemiseks küsida. Kinnisvaramaakleritena teame, millised on 15 olulisemat küsimust, mida peaksid meilt enne kokkuleppe sõlmimist küsima. 1. Kas see on põhitöö? Kinnisvaramaakler, kelle jaoks on see põhitöö, on kindlasti aktiivsem ning paremate teadmiste ja oskustega. Loomulikult saab ta keskenduda ainult kinnisvara müümisele/üürimisele ning kuna tema sissetulek sõltub ainult enda töö tulemusest, on motivatsioon tegeleda sinu kinnisvara müügiga ka kõrgem. 2. Mitu tehingut on sul see aasta (kuu) selles piirkonnas olnud? Oluline on palgata maakler, kes tunneb kohalikku turgu. Nii vabaned ka kohustusest anda maaklerile ülevaade kohalikest oludest - kus asub lasteaed, kool ning kuidas on lood ühistranspordiga. 3. Mitu tehingut oled sel aastal sõlminud?  Kogemus on tähtis! Kas sa palkaksid advokaadi, kelle jaoks on sinu esindamine kohtus esimene katsetus? Aga arsti, kes teeb südameoperatsiooni esimest korda? 4. Mitme kliendi kinnisvaramüügiga samaaegselt tegeled? Liiga väike pakkumiste arv tähendab vähe kontakte. Samas on inimvõimetel piirid ja ööpäevas 24 tundi. Heal maakleril on portfellis 70 pakkumist, väga heal 100 ja rohkem. 5. Kui kliendid ei ole saanud oma vara müüdud, siis mis põhjusel? Seda küsides saad teada, kuidas maakler töötab ja kas sobib ka sinu põhimõtete ja ootustega. 6. Kas sinu töö kohta on kunagi kaebusi esitatud? Kui seda on ebamugav küsida, siis võid kutseliste maaklerite puhul seda küsida Eesti kinnisvaramaaklerite kojast. 7. Milline on maaklertasu? Üldjuhul on see 4-5% müügihinnast ja sisaldab käibemaksu. Müüghinda kujundades on oluline täpsustada, kas summa, milles sa maakleriga kokku lepid, sisaldab maaklertasu või mitte. Kui selge kokkulepe puudub, võite seda hiljem erinevalt mõista. 8. Mida see tasu sisaldab? Tee endale selle kohta märkmeid - millistes ajalehtedes ja portaalides sinu kinnisvara müügiks pakutakse. Tihti ei otsusta selle üle konkreetselt maakler, vaid sõltub ettevõttest, kus ta töötab. Aga kui sa sooviks, et maakler korraldab kliendipäeva? Tähtis on omada ülevaadet müügiprotsessist - kui tihti sa seda saad? Kokkulepet sõlmides vaata, et kõk räägitud/pakutud sinna kirja saab. 9. Kas maaklertasu maksmise kohta saab arve? Eelkõige on see oluline siis, kui tegemist on tehinguga, kus saadav kasu on tulumaksuga maksustatav. Sel juhul võimaldab seadus tehinguga seotud kulud, milleks on ka maaklertasu, arvata maha maksustatavast tulust. Aga ka selleks, et vältida hilisemaid mis tahes probleeme. 10. Kui suured on tehingukulud? Täpset summat on tehingu kõiki üksikasju teadmata raske öelda. Need sõltvad sellest, kas tegemist on ainult müügilepingu sõlmimisega või tuleb kustutada ka eelnevalt seatud hüpoteek või saab selle ostjale näiteks loovutada. Küll on võimalik tehingukulud arvutada ligikaudselt. Kutseline maakler teab umbkaudset summat. 11. Kes tasub tehingukulud? Hea oleks ka see eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Nii väldid ebamugavaid olukordi ja tead, milline summa sinu pangakontole laekub. 12. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maaklertasu maksma juhul, kui sa pole maakleriga kõiki olulisi tingimusi kokku leppinud. Kui aga lubad oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna maaklerteenuse eest maksta. Kui leiad, et sinu kinnisvara pakub müügiks aga maakler, kellega sa pole kunagi kohtunud ega suhelnud ning ei soovi teenuse eest maksta, palu tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maaklertasu ja perioodi, mille jooksul ta sind esindab. Soovitav on kõik räägitud kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Nii võid kindel olla, et ei pea tasuma reklaami eest, kui kinnisvara jääb müümata. 13. Kes keegi on veel müügiga seotud? Enamasti on kinnisvaramüük meeskonnatöö, aga suurema osa tööst teeb reeglina inimene, kelle sa palkad. 14. Kas maakler esindab ka ostjaid? Ükski maakler ei saa õiglaselt esindada mõlemat poolt. Palka maakler, kes esindab ainult sinu huvisid. 15. Ja kui ma teenusega rahul pole? Hoolitse selle eest, et sinu leping ei kehtiks igavesti - ära sõlmi seda näiteks tähtajaga „kuni müümiseni". Nii jääb ruumi uuteks otsusteks ja valikuteks. Allikas: Postimees, Kodu ja Kinnisvara

Muutunud keskkond Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus. Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009 aastal protsess jätkus kiirenevas tempos, jõudes sama näitaja poolest 85%. Eelkõige on selle põhjuseks tarbija muutunud käitumine info hankimise harjumustes üldiselt. Sarnaselt muu teabega on ka kinnisvarapakkumiste kohta info hankimine internetist lihtne, kiire, odav ning tulemuslik. Tänased Eesti kinnisvaraportaalid on ühed enim külastatavad keskkonnad ning hinnanguliselt hõlmavad ligi 95% kõigist kinnisvarapakkumistest, mistõttu on teiste, peamiselt trükiväljaannete, kasutamine info hankimisel selgelt tagasihoidlik. Lisaks sundis viimastel aastatel kiirelt muutunud majanduskeskkond ümber vaatama ajalehtede/ajakirjade kinnisvarateemaliste väljaaannete otstarbekuse ja mahud. Eestis lõpetati eelmise aasta lõpuks praktiliselt kõikide selleteemaliste väljaannete ilmumine trükis või kujundati väljaanded laiemapõhjalisemateks, kaasates lisaks kinnisvara teemadele ka kodu, sisustuse, ehituse ja kõik sellega seonduv temaatika. Arvestades üldist suunda Eestis, aga ka laiemalt maailmas, võib prognoosida, et 2010 aastal saavutab kinnisvara sektori poolt tellitav trükireklaam absoluutse põhja. Samal ajal ei võimalda taastuv nõudlus ning tihenev konkurents üldiselt turunduseelarveid vähendada ning võib prognosida, et suurem osa turunduseelarvest leiab rakenduse teistes, peamiselt virtuaalsete, kanalites. Nii näeme sel ja järgnevatel aastatel kinnisvara reklaami peamiselt internetis, aga ka väli-, tele- ning mobiilimeedias. Kui interneti väljundite puhul jääb peamiselt domineerima kinnisvara pakkumistega seonduv, siis teistes peamiselt väli- ning telemeedias hakkame nägema uute elukeskkondade või kinnisvarafirmade brandi(de) reklaami. Uued lahendused Muutustest tingituna vajab ka kinnisvaraturundus algaval kümnendil uusi lähenemisi ja lahendusi. Turundustegevuse lahutamatuks osaks on algaval kümnendil kinnisvaraportaalid. Seejuures saab Eestis keskseks küsimuseks andmeedastuse standardi ehk XML Schema väljatöötamine. Aasta-poolteist tagasi oli uue ühtse platvormi ja uute põhimõtete rakendamine arutlusel kitsamas ringis, kuhu oli kaasatud ka EKFL, kuid tänaseks ei ole siis välja töötatud alused laialdast kasutust leidnud. Ühtne standard võimaldaks ka tasuta või pay-per-lead kinnisvaraportaalide teket Eestis, mis maailmas on just eelmisel aastal plahvatuslikult arenenud. Väljapaistvad näited on selles osas maailmas näiteks Globrix.com (koondab praktiliselt kõiki Suurbritannia kinnisvarafirmade pakkumisi), Enormo.com (üle 10 miljoni pakkumise maailmas). Viimane jõuline siseneja sellesse sektorisse on Google, kes pakub mash-up teenust sidudes kinnisvarapakkumised oma kaardi- ja tänavavaaterakendustega. Eestis on turg seda tüüpi kinnisvaraportaalide osas siiani tühi, kuid eeldused selleks suurepärased - suur interneti kasutajate hulk, kinnisvara sektoriga tihedalt seonduvate veebipõhiste rakenduste hea kättesaadavus (Maaameti kaardirakendus, E-notar, ID-kaardi rakendused, e-Kinnistusraamat jne) Lisaks kinnisvaraportaalidele on tulnud turule ka esimesed alternatiivsed rakendused, mis võimaldavad kasutada populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke kinnisvara turundamisel. Tuntumad nendest on näiteks www.tweetlister.com ja www.clientopoly.com/centerstage. Esimene neist võimaldab automaatset kinnisvarapakkumiste edastamist Twitteris, teine Facebookis. Lisaks kinnisvaraportaalidele on suur osa turundustegevusest seotud kinnisvarafirmade kodulehtedega. Suure tõenäosusega toob uus algav kümnend muutusi ka selles osas, esimesi neist näeme juba alanud aastal. Täna on poolkohustuslikuks muutunud otsingumootorite optimeerimine (SEO), lähitulevik toob aga kinnisvaraturundusse otsingumootorite turunduse (SEM) ja sotsiaalmeedia optimeerimise (SMO). Viimane on eelkõige tingitud asjaolust, et kui siiani koondus kogu tähelepanu internetis kodulehtedega seonduvale, siis lähiaastatel leiame suurema osa kinnisvarafirmadest kindlasti ka sotsiaalmeediast. Esimesed näited leiab nii Twitterist, Facebookist kui ka Orkutist. Last but not least - kinnisvaraturunduse üheks osaks saab veebianalüüs ehk kodulehe külastajate jälgimisüsteem, mille abil on võimalik teada saada, kes ja mida kodulehel teeb ja millisest infost enim huvituvad on. Paljukasutatud tasuta lahendus on seejuures Google Analytics. Eestis tuntuim tasuline rakendus on selles vallas aga Snoobi. Kokkuvõtvalt: 2010 aastaks muutunud keskkond toob kinnisvaraturundusse uued lahendused. Kinnisvaraturundus 2010

Jah, kui jälgid 10 lihtsat reeglit. Täna on Eestis aktiivseid kinnisvarapakkumisi ligi 40 000. Mida peaks tegema, et potentsiaalne huviline helistaks sulle juba järgmine päev? Alljärgnevalt mõned lihtsad nõuanded, et sinu pakkumist märgataks: Pildid, pildid, pildid! Kinnisvara ostetakse piltide järgi. Mida rohkem pilte, seda parem - üks pilt on parem, kui tuhat sõna. Lisa pakkumisele nii palju lisainformatsiooni, kui võimalik - kaart, plaanid jne. Miks mitte lisada pilte lähiümbrusest? Kas virtuaaltuur on kohustuslik? Ei, kui sul on võimalus lisada video. Näe vaeva objekti kirjeldusega. Mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võib olla ostja jaoks uudis. Kirjuta vigadeta!   Kui oled otsustanud kinnisvara müügiga ise tegeleda, paku seda müügiks kõigis suuremates portaalides (www.city24.ee, www.kv.ee, www.soov.ee, www.ikodu.ee, www.kuldnebors.ee, www.ekspresskinnisvara.ee). Miks? Kõik ei joo kohvi, mõnedele meeldib tee, mõned inimesed joovad aga üldse piima. Kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. 99 krooni tundub palju (eriti, kui pead müüma terve aasta), mõttetuna tundub ka eripakkumise lisamine (2 nädala eest tuleb maksta 990 krooni), aga veel rohkem kaotad, kui pead kinnisvara hinda vähendama 100 000 krooni võrra, sest keegi ei ole juba pool aastat sulle helistanud ja ainukesed klikid oled sa teinud oma pakkumist vaadates ise. Ära karda eristuda - sinu naabruses on väga hea kool. Kirjuta sellest! Jaga infot sõpradega - Orkutis, Facebookis,  Twitteris. Last but not least - alusta õige hinnaga! Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!

Käimasoleva kampaania "Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!" käigus avaldasime informatsiooni maaklerite atestaatide, staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta. Info on nüüd avalikult kättesaadav ka meie kodulehel  Algatus, mis on osa meie uuest strateegiast, muudab kinnisvaraturu läbipaistvamaks ja loodetavasti sunnib läbi kinnisvaramüüjate teadlikuse kasvu järgima meie eeskuju ka teisi kinnisvarafirmasid. Kinnisvaramüüjatel on siiani puudunud usaldusväärsed andmed neid esindavate kinnisvaramaaklerite teadmiste, oskuste ja kogemuste kohta. Avalikult on olnud kättesaadav vaid info klienti esindava maakleri atestaadi kohta, kuid andmeid staaži, spetsialiseerumise ja tehtud tehingute kohta pole siiani avaldatud. Andmete usaldusväärsuse ja järjepidavuse tagamiseks võiks edasine initsiatiiv üle minna kinnisvarasektoris tegutsevaid ettevõtteid ühendavatele organisatsioonidele või kinnisvaraportaali(de)le. Kaidol on maaklerina staaži 4 aastat

Reeglina kasutatakse kinnisvaraturu ülevaated koostamiseks ametlikku tehingustatistikat. Selle kasutamine annab turust aga vale pildi, kuna selles kajastuvad ka tehingud, mille puhul ei ole tegemist turutehingutega. Eelmise kuu andmeid kõrvutades selgus, et kõige enam on moonutatud hoonestamata maa tehingute andmed, mille puhul näiteks Pärnumaal tehtud tehingutes olid turutehinguid vaid 25%! Vähem moonutatud olid andmed teiste varaliikide osas ehk turutehinguid korterite puhul oli 93%, majade puhul 96,5% ja muude tehingute puhul 80%. Millised ei ole näiteks turutehingud? tehingud seotud osapoolte vahel tehingud alajaamade, tänavate jmt

Sarnaselt eelnevatele aastatele iseloomustab Pärnu üüriturgu sesoonsus ning suur hindade erinevus. Hüppeliselt suureb nõudlus lühiajaliste üüripindade järele suve alguses. Selle aasta nõudlust üldiselt on mõjutanud ka alates eelmisest aastast kasvanud nõuded omafinantseeringule ja muutunud tarbijakäitumine. See omakorda on toonud kaasa püsiva nõudluse kasvu üürikorterite järele. Nõudlus on kasvanud nii lühiajaliste üürilepingute (kuni 3 kuud), kui ka pikaajaliste üürilepingute (6 .. 12 kuud) puhul. Lühiajalised üürilepingud sõlmitakse peamiselt suve perioodil (juuni ... august). Selle aasta suve algust iseloomustas pakkumiste kiire vähenemine ning ka mõningane defitsiit lühiajaliste lepingute puhul. Peamine eelistus suve perioodil on uuemad või uued kortereid Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis. Teiste piirkondade osas on suvine nõudlus väga madal. Selge eelistus on suvekorteri puhul täielikult möbleeritud korter. Pikemaajaliste üürilepingute puhul eelistatakse samuti uuemaid või uusi kortereid. Küll ei ole nii määrav korteri asukoht ja selle vanus. Samas mõjutab otsuseid lisaks üürile küsitav tasu kommunaalteenuste eest, mis reeglina lisandub üürile. Pikemaajaliste üürilepingute puhul ei eeldata, et korter oleks täielikult möbleeritud, küll peetakse seda eeliseks. Ilma köögimööblita on korteri üürimine võimalik vaid väga madala hinnataseme korral. Keskmised üüritasemed lühiajalisel üürimisel suvel Pärnus 2009* Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis** 1-toalised  -   3 500 ...   6 500 2-toalised - 10 000 ... 15 000 3-toalised - 12 000 ... 25 000 4-toalised - 15 000 ... 40 000 Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnu kesklinnas ja rannarajoonis** 1-toalised - 2 500 ...   5 000 2-toalised - 5 000 ... 10 000 3-toalised - 7 000 ... 12 000 4-toalised - 8 000 ... 15 000 * Lühiajaliste lepingute puhul sisaldab üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest (küte, vesi, elekter, prügi, internet jm) ** Nõudlus suvisel perioodil lühiajalisel üürimisel teistes piirkondades on väga madal Keskmised üüritasemed* pikemaajalisel (6 ... 12 kuud) üürimisel Pärnus 2009 Uued korterid (ehitusaasta 2000+) Pärnus** 1-toalised - 1 500 ...    3 500 2-toalised - 3 000 ... 10 000 3-toalised - 4 000 ... 12 000 4-toalised - 5 000 ... 15 000 Vanemad korterid (ehitusaasta kuni 2000) Pärnus** 1-toalised -    800 ... 2 500 2-toalised - 1 500 ... 5 000 3-toalised - 2 000 ... 7 000 4-toalised - 2 500 ... 8 000 * Pikemaajaliste lepingute puhul ei sisalda üür reeglina tasu kommunaalteenuste eest ning sõltuvalt korterist ja perioodist lisandub üürile 1000 ... 3000 krooni. ** Suure erinevuse üürhindades tingib korterite paiknemine Pärnu erinevates linnaosades ning nende seisukord

Uute elamispindade turul võivad kliendid jaanuari seisuga valida üle 20 elamuarendusprojekti ja ligi 30 korterelamuarenduse projekti vahel Pärnus ja Pärnu maakonnas. Valdavalt on elamuarendusprojektide puhul tegemist Pärnu maakonnas asuvate elamupiirkondadega ja korterelamuarenduse projektide puhul enamasti Pärnu linnas asuvate korterelamutega. Jaanuari lõpu seisuga on müügis ligi 200 uuselamut. Lisanduvad juba soetatud uuselamud, mis on uuesti turul – neid on pakkuda enam kui 100. Seega on ostjal valida vähemalt 300 uuselamu seast. Korterelamute puhul on valik Pärnus veelgi suurem. Jaanuari lõpu seisuga on müügiks pakkuda ligi 500 uut korterit, millele lisanduvad omakorda järelturul pakutavad 200 uut korterit. Pärnus ja Pärnu maakonnas on pakkuda uusi elamispindasid ligi 1000. Sellele numbrile lisanduvad arenduspiirkonnad, kus müügiks on vaid hoonestamata kinnistud. Hinnanguliselt läheneb selliste pakkumiste arv samuti tuhandele. Osa müüjaid usub, et hinda ei ole vaja langetada ja tehinguni jõutakse ka eelmisel aastal kujunenud hinnatasemelt, lihtsalt müük võtab rohkem aega. Igapäevane praktika aga näitab, et hinna langetamine on ostjates huvi tekitamiseks hädavajalik. Hinnalangused, mis huvi tekitavad, peavad olema praegu 15-30 protsendi vahemikus. Kui veel eelmisel aastal oli uue korteri ruutmeetri eest küsitav hind 28 000, siis nüüd on see 21 000 krooni ruutmeetri eest. Uue maja omanikuks võib aga saada vähem kui kahe miljoniga. Eelmise aasta lõpule iseloomulik vaikus on asendunud aasta alguses uute hindade puhul ostjate suurenenud huviga.

Kinnisvaraturg võttis tuure maha Viimased üheksa aastat kestnud ja eriti viimasel kolmel aastal kiirenenud kinnisvara hinnatõus harjutas paljusid meist mõttega, et kinnisvarahinnad tõusevad igavesti. Mööduv aasta meenutas, et miski pole igavene. Kinnisvaraturg sarnanes 2007. aastal veidi 1998. aastaga, tookordne mõõn möödus kinnisvaraturule suhteliselt valutult, kestes alla aasta ning jättes hinnad peaaegu puutumata. Mõõna peamised põhjused olid praegusega võrreldes ligi viis korda odavam kinnisvara ja alles algusfaasis olev eluasemelaenuturg. Kuidas läheb seekord, sõltub vist ainult sellest, mida arvatakse Rootsi pankades. Mööduv aasta algas Pärnus veel optimistlikult, hinnad tõusid, tehinguid tehti endise hooga, kuid erinevalt eelmisest aastast puudus ostupaanika. Suve alguseks kasvas pakkumiste arv ja peatus hinnatõus, hakkas vähenema ka tehingute arv. Sügiskuudeks oli tehingute arv kukkunud juba 40 protsendi võrra kevadise perioodiga võrreldes, samal ajal käibe osas kukkumine nii suur ei olnudki. Talvekuude saabumisega turu rahunemine vaid jätkub. Kui 2007. aastat numbrites vaadata, siis Pärnu linna ja maakonna ligi 3600 kinnisvaratehingu käive küünib umbes 3,6 miljardi kroonini. Võrdluseks: 2006. aastal oli käive ligi 4,4 miljardit krooni ja tehinguid 4980, seega on tänavune langus üle 20 protsendi. Kõige valusam oli 2007. aasta kinnisvaraarendajatele. Aasta lõpul on Pärnus müügis umbes 600 vast valminud või kohe valmivat korterit, mida, arvestades aasta keskmist korterite müügiarvu linnas - 900 korterit - , tundub olevat palju. Seda enam, et tehingute arvu peamine langus tuleb just uute arendusprojektide müügi arvelt, kuna nende hind on kõige kõrgem. Kõrgeks viis hinna aga kiire ehitushindade kasv ja maa hinnatõus. Kinnisvaraturu jahtumine ei jäta puutumata ka Pärnu linna, lüües linna eelarvesse märkimisväärse augu nii käesoleval kui järgmisel aastal. Käesoleval aastal on välja kuulutatud, ent müümata jäänud ligikaudu 120 miljoni eest linnavara, mis moodustab linna käesoleva aasta eelarvest tervelt 17 protsenti. Aga pole halba ilma heata. Eriti ostjate jaoks. Nüüd on aega valida, hindade osas läbi rääkida ja enda jaoks tõeliselt parim lahendus leida. Arendajatelgi tasub olukorda positiivselt vaadata: praegu on aega projekt korralikult läbi mõelda, ehitajatega asjad rahulikult läbi rääkida. Kõige raskem on müüjatel, aga ainult seetõttu, et tuleb kriitiliselt hinnata oma vara head ja vead ning siis kaubale õige hind määrata - müümata ei jää midagi.