LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks

Ingmar Saksing 16. aug. 2011
LVM Kinnisvara: 7 soovitust üürilepingu sõlmimiseks

Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida: Sõlmi kirjalik leping - kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada. Kontrolli volitusi - poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda. Kontrolli tausta - tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata. Maksa ülekandega - nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Tutvu kõrvalkuludega - ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt - kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6.   Fikseeri näidud - uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev - kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number.  Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldaus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud. LVM Kinnisvara: sõlmida tuleks kirjalik leping!

LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Saaremaa 2011

Ingmar Saksing 29. apr. 2011
LVM Kinnisvara: jälle algab kõik, algab uuesti – Saaremaa 2011

KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Saaremaa osas vastas Heidi. Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul? Kuressaare korteriturul on uusi korterelamuid vähe. Need, mis müügis, leiavad ostjad visalt, sest hinnaklass on jäänud ikka üsna kõrgeks. Samuti pole lähiajal teada uute arenduste alustamist. Järelturu korterite pakkumine on keskmiselt kõrgem ja ostjatel nende seast lai valikuvõimalus, vastavalt siis sobivale hinnaklassile ja kvaliteedile. Mida klient aastal 2011 eelistab? Alati on eelistatud Kuressaare kesklinna piirkond, seda näitab ka ostjaskonna huvi nende korterite vastu sel aastal. Samuti huvitutakse lossipargi ja spaade läheduses paiknevatest ja ruumilahenduse poole pealt omanäolistest korteritest. Mainimata ei saa jätta ka linnalähedasi hoonestatud kinnistuid, sest paljud eelistavad elada linnakorteri asemel maal. Küsitakse renoveerimist vajavaid vanu talumaju (seda nii suvilaks kui ka aastaringseks elamiseks), väljastpoolt Saaremaad tulnutele pakuvad huvi enamjaolt suvituseks sobivad eramud. Millised on suuruselt ja materjali kvaliteedilt enim nõutavamad korterid? Ikka kesklinna piirkonnas paiknevad 2-3toalised korterid. Alati on huvi pakkunud ka ahiküttega korterid, seda põhjusel, et ära jäävad talvised küttearved ja puuküttega saab oma väljaminekuid ise reguleerida. Tihti on sellistel majadel oma väike privaatne õueala, kus on ehk väike grillinurk, pisike peenramaa ja lastel võimalus turvaliselt mängida. Korter Kuressaares

LVM Kinnisvara: 8 soovitust suvekodu ostjale

Ingmar Saksing 18. apr. 2011
LVM Kinnisvara: 8 soovitust suvekodu ostjale

Suvi läheneb mõnusalt kiiresti ja just nüüd on parim aeg alustada maakodu otsingutega. Mida aga tuleks maakodu otsides lisaks asukohale ja hinnale silmas pidada? Alljärgnevalt 8 head nõuannet: Enne ostu tutuvu valla üldplaneeringuga - nii saad täpselt teada, kas piirkonda on planeeritud ehitada tuuleparke või jõusöödatehaseid. Hoonestamata kinnistute puhul vali ainult nende vahel, kus on kehtestatud detailplaneering - ilma detaiplaneeringuta kinnistute ostmine jäta julgetele ja põnevust otsivatele ostjatele Tuleks uurida, kui palju läheb maksma liitumine elektrivõrguga - teatud juhtudel võib see maksta rohkem kui kinnistu ise. Küsida tuleks, kui palju maksab kaevu rajamine - võib selguda, et salvkaevu vesi ei kõlba juua ja puurkaevu rajamiseks ei saa luba. Kontrolli, kas kinnistule on juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt - või veel parem, kas on seatud vastav servituut. Hoonestatud kinnistute puhul kontrolli, kas hoone on arvel ehitisregistris ning seda, kas see vastab registri andmetele - seaduspärastamine võib olla võimatu või maksta tuhandeid. Kui plaanis on osta ainult tühi krunt ja soov hakata ehitama, tuleb veenduda, et tegu on elamumaaga - teiste sihtotstarvete puhul võib tulla probleeme. Teatud alade puhul peab lihtsalt teadma, et seadusest tulenevalt võib riigil olla kinnisasja suhtes ostueesõigus - mitte et suurt midagi selles osas ette võtta saab, vaid et suurte kulutustega ei tasu enne 2 kuu möödumist alustada. Eelnevat järgides on suvekodu soetamine puhas rõõm ja ei teki piirangutega probleeme! Unistuste suvekodu on kena palkmaja, mille terrassilt saab teed juues merd vaadata

LVM Kinnisvara: 5 soovitust kinnisvaramüüjale

Ingmar Saksing 17. jaan. 2011
LVM Kinnisvara: 5 soovitust kinnisvaramüüjale

Kaalu oma soove ja võimalusi 2011. aasta kinnisvaraturg erineb kinnisvaramüüja jaoks palju kolme-nelja aasta tagusest turu kõrghetkest, kuid pakub täna palju rohkem võimalusi. Kui kinnisvara on ostetud laenuga aastatel 2005-2008, peaks enne müügiga alustamist konsulteerima kindlasti oma kinnisvaramaakleri ja laenuhalduriga. Enne panga poole pöördumist oleks mõistlik konsulteerida müüdava ja ka ostetava vara hinna osas maakleriga. Maakleri käest tuleks küsida ka võimalike maksude ja tasude kohta. Näiteks on sellest aastast muutunud aastaid kehtinud põhimõtte elukoha maksustamisel. 2011. aastast on maksuvaba kahe aasta jooksul vaid esimene elukohaga tehtav tehing. Kindlasti oskab maakler ka öelda võimalike tehingukulude kohta. Reeglina on konsultatsioon tasuta või info kergesti leitav kinnisvarafirmade blogidest ja portaalidest. Laenuhaldur oskab kindlasti öelda, kas olemasolevate kohustuste juures ja lähtudes vara hinnast, on soovid realiseeritavad. Kel laenu võetud ei ole, on üks mure vähem. Kui plaan on vara osta kohtutäiturilt, on soovitav ostu konsulteerida maakleri, panga ja vajadusel ka advokaadiga. Vaata lisaks www.notar.ee, www.kalkulaator.ee, pankade kodulehed Valmista kinnisvara müügiks ette Kinnisvarapakkumiste arv ületab täna 40 000 piiri. Kui kodust saab kinnisvarapakkumine, tuleb parima võimaliku hinna jaoks pingutada. Maja või korter tuleks kriitilise pilguga üle vaadata. Tänavusel lumerohkel talvel võib määravaks saada seegi, kas müügiobjekt üldse lume alt välja paistab. Vajadusel on soovitav ette võtta väiksemad parendused. Kindlasti tuleks üles otsida plaanid ja/või projekt, lepingud ning omandamise dokumendid. Kui maja on valmis, aga puudub kasutusluba, tuleks selle hankimisega kohe alusta. Loe lisaks www.tuunikala.ee   Näe vaeva pakkumise koostamisega Kui kodu on müügiks ette valmistatud, tuleks kindlasti mõelda piltidele. Kinnisvara ostetakse piltide järgi! Mida rohkem ja paremaid pilte, seda parem. Pakkumisele peaks lisama ka võimalikult palju lisainformatsiooni: plaanid, asukoha kaart, video, lähiümbruse kirjeldus. Praktika näitab, et pakkumisele lisatud plaan lühendab müügiperioodi. Vaeva tasub näha ka kirjeldusega, sest see, mis tundub iseenesestmõistetav, võib ostja jaoks olla uudis. Täna on turul paljud ostjad välisriikidest - tõlgi objekti kirjeldus kindlasti ka teistesse keeltesse. Karta ei tasu ka eristumist. Kui naabruses on väga hea kool, tasub sellest kindlasti kirjutada. Alusta õige hinnaga Õigesti hinnatud korteri müügiperiood on 2-3 nädalat, maja puhul 4-6 nädalat. Pakkumishindade kohta leiab infot kõikidest suurematest kinnisvaraportaalidest. Sellest lähtuvalt võib loomulikult ka oma vara hinna arvutada, lihtsalt sel juhul tuleb arvestada 30-60 nädala pikkuse müügiperiooodiga ning lõpuks keskmiselt 15-30% madalama hinnatasemega. Samas, kui olemas on kindel otsus kinnisvara müüa mõistliku perioodi jooksul, tasub tutvuda ka tehinguhindadega. Avalikult on kasutatav Maa-ameti kinnisvara hinnastatistika. Seal on esitatud tehinguhindadel koondandmed. Juurdepääs kogu hinnastatistikale on hindamisteenust pakkuvatel kinnisvarafirmadel. Vaata lisaks www.maaamet.ee/kinnisvara/htraru Müü aktiivselt Kui palgata kinnisvara müüma kinnisvaramaakler, tuleks kindlasti küsida, kas tegemist on tema jaoks põhitööga, mitu tehingut on ta teinud ja kui suur on tema ja firma portfell. Ja loomulikult küsimus, kui palju see teenus maksab ja millise perioodi jooksul garanteerib maakler kinnisvara müügi. Kui tegeleda kinnisvara müügiga ise, tuleks seda müügiks pakkuda kõigis suuremates portaalides: City24, KV, Ekspresskinnisvara, Soov, Kuldne Börs. Kuna konkurents on tihe, kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. Need on kallid, aga ise müües ei jõua ostja lihtsalt teisiti pakkumimseni. Ise müües tasub infot jagada ka sõpradega Orkutis, Facebookis ja Twitteris.   Kinnisvara müügikuulutus

15 kohustuslikku küsimust enne kinnisvaramaakleri palkamist

Ingmar Saksing 3. veebr. 2010

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates „jah" lihtsam tulema, aga paljudel juhtudel lihtsalt ei teata, mida teadliku valiku tegemiseks küsida. Kinnisvaramaakleritena teame, millised on 15 olulisemat küsimust, mida peaksid meilt enne kokkuleppe sõlmimist küsima. 1. Kas see on põhitöö? Kinnisvaramaakler, kelle jaoks on see põhitöö, on kindlasti aktiivsem ning paremate teadmiste ja oskustega. Loomulikult saab ta keskenduda ainult kinnisvara müümisele/üürimisele ning kuna tema sissetulek sõltub ainult enda töö tulemusest, on motivatsioon tegeleda sinu kinnisvara müügiga ka kõrgem. 2. Mitu tehingut on sul see aasta (kuu) selles piirkonnas olnud? Oluline on palgata maakler, kes tunneb kohalikku turgu. Nii vabaned ka kohustusest anda maaklerile ülevaade kohalikest oludest - kus asub lasteaed, kool ning kuidas on lood ühistranspordiga. 3. Mitu tehingut oled sel aastal sõlminud?  Kogemus on tähtis! Kas sa palkaksid advokaadi, kelle jaoks on sinu esindamine kohtus esimene katsetus? Aga arsti, kes teeb südameoperatsiooni esimest korda? 4. Mitme kliendi kinnisvaramüügiga samaaegselt tegeled? Liiga väike pakkumiste arv tähendab vähe kontakte. Samas on inimvõimetel piirid ja ööpäevas 24 tundi. Heal maakleril on portfellis 70 pakkumist, väga heal 100 ja rohkem. 5. Kui kliendid ei ole saanud oma vara müüdud, siis mis põhjusel? Seda küsides saad teada, kuidas maakler töötab ja kas sobib ka sinu põhimõtete ja ootustega. 6. Kas sinu töö kohta on kunagi kaebusi esitatud? Kui seda on ebamugav küsida, siis võid kutseliste maaklerite puhul seda küsida Eesti kinnisvaramaaklerite kojast. 7. Milline on maaklertasu? Üldjuhul on see 4-5% müügihinnast ja sisaldab käibemaksu. Müüghinda kujundades on oluline täpsustada, kas summa, milles sa maakleriga kokku lepid, sisaldab maaklertasu või mitte. Kui selge kokkulepe puudub, võite seda hiljem erinevalt mõista. 8. Mida see tasu sisaldab? Tee endale selle kohta märkmeid - millistes ajalehtedes ja portaalides sinu kinnisvara müügiks pakutakse. Tihti ei otsusta selle üle konkreetselt maakler, vaid sõltub ettevõttest, kus ta töötab. Aga kui sa sooviks, et maakler korraldab kliendipäeva? Tähtis on omada ülevaadet müügiprotsessist - kui tihti sa seda saad? Kokkulepet sõlmides vaata, et kõk räägitud/pakutud sinna kirja saab. 9. Kas maaklertasu maksmise kohta saab arve? Eelkõige on see oluline siis, kui tegemist on tehinguga, kus saadav kasu on tulumaksuga maksustatav. Sel juhul võimaldab seadus tehinguga seotud kulud, milleks on ka maaklertasu, arvata maha maksustatavast tulust. Aga ka selleks, et vältida hilisemaid mis tahes probleeme. 10. Kui suured on tehingukulud? Täpset summat on tehingu kõiki üksikasju teadmata raske öelda. Need sõltvad sellest, kas tegemist on ainult müügilepingu sõlmimisega või tuleb kustutada ka eelnevalt seatud hüpoteek või saab selle ostjale näiteks loovutada. Küll on võimalik tehingukulud arvutada ligikaudselt. Kutseline maakler teab umbkaudset summat. 11. Kes tasub tehingukulud? Hea oleks ka see eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Nii väldid ebamugavaid olukordi ja tead, milline summa sinu pangakontole laekub. 12. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maaklertasu maksma juhul, kui sa pole maakleriga kõiki olulisi tingimusi kokku leppinud. Kui aga lubad oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna maaklerteenuse eest maksta. Kui leiad, et sinu kinnisvara pakub müügiks aga maakler, kellega sa pole kunagi kohtunud ega suhelnud ning ei soovi teenuse eest maksta, palu tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maaklertasu ja perioodi, mille jooksul ta sind esindab. Soovitav on kõik räägitud kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Nii võid kindel olla, et ei pea tasuma reklaami eest, kui kinnisvara jääb müümata. 13. Kes keegi on veel müügiga seotud? Enamasti on kinnisvaramüük meeskonnatöö, aga suurema osa tööst teeb reeglina inimene, kelle sa palkad. 14. Kas maakler esindab ka ostjaid? Ükski maakler ei saa õiglaselt esindada mõlemat poolt. Palka maakler, kes esindab ainult sinu huvisid. 15. Ja kui ma teenusega rahul pole? Hoolitse selle eest, et sinu leping ei kehtiks igavesti - ära sõlmi seda näiteks tähtajaga „kuni müümiseni". Nii jääb ruumi uuteks otsusteks ja valikuteks. Allikas: Postimees, Kodu ja Kinnisvara

Kinnisvaraturundus 2010: muutunud keskkond, uued lahendused

Ingmar Saksing 16. jaan. 2010
Kinnisvaraturundus 2010: muutunud keskkond, uued lahendused

Muutunud keskkond Kiiresti muutunud majanduskeskkond ja tarbija käitumisharjumused on need põhjused, miks 2010 aastal saab suure tõenäosusega kinnisvaraturundusest peamiselt internetiturundus. Kui 2008 aastal näitasid meie poolt läbi viidud kliendiküsitlused, et ligi 70% juhtudel algasid kinnisvara otsingud internetist, siis möödunud 2009 aastal protsess jätkus kiirenevas tempos, jõudes sama näitaja poolest 85%. Eelkõige on selle põhjuseks tarbija muutunud käitumine info hankimise harjumustes üldiselt. Sarnaselt muu teabega on ka kinnisvarapakkumiste kohta info hankimine internetist lihtne, kiire, odav ning tulemuslik. Tänased Eesti kinnisvaraportaalid on ühed enim külastatavad keskkonnad ning hinnanguliselt hõlmavad ligi 95% kõigist kinnisvarapakkumistest, mistõttu on teiste, peamiselt trükiväljaannete, kasutamine info hankimisel selgelt tagasihoidlik. Lisaks sundis viimastel aastatel kiirelt muutunud majanduskeskkond ümber vaatama ajalehtede/ajakirjade kinnisvarateemaliste väljaaannete otstarbekuse ja mahud. Eestis lõpetati eelmise aasta lõpuks praktiliselt kõikide selleteemaliste väljaannete ilmumine trükis või kujundati väljaanded laiemapõhjalisemateks, kaasates lisaks kinnisvara teemadele ka kodu, sisustuse, ehituse ja kõik sellega seonduv temaatika. Arvestades üldist suunda Eestis, aga ka laiemalt maailmas, võib prognoosida, et 2010 aastal saavutab kinnisvara sektori poolt tellitav trükireklaam absoluutse põhja. Samal ajal ei võimalda taastuv nõudlus ning tihenev konkurents üldiselt turunduseelarveid vähendada ning võib prognosida, et suurem osa turunduseelarvest leiab rakenduse teistes, peamiselt virtuaalsete, kanalites. Nii näeme sel ja järgnevatel aastatel kinnisvara reklaami peamiselt internetis, aga ka väli-, tele- ning mobiilimeedias. Kui interneti väljundite puhul jääb peamiselt domineerima kinnisvara pakkumistega seonduv, siis teistes peamiselt väli- ning telemeedias hakkame nägema uute elukeskkondade või kinnisvarafirmade brandi(de) reklaami. Uued lahendused Muutustest tingituna vajab ka kinnisvaraturundus algaval kümnendil uusi lähenemisi ja lahendusi. Turundustegevuse lahutamatuks osaks on algaval kümnendil kinnisvaraportaalid. Seejuures saab Eestis keskseks küsimuseks andmeedastuse standardi ehk XML Schema väljatöötamine. Aasta-poolteist tagasi oli uue ühtse platvormi ja uute põhimõtete rakendamine arutlusel kitsamas ringis, kuhu oli kaasatud ka EKFL, kuid tänaseks ei ole siis välja töötatud alused laialdast kasutust leidnud. Ühtne standard võimaldaks ka tasuta või pay-per-lead kinnisvaraportaalide teket Eestis, mis maailmas on just eelmisel aastal plahvatuslikult arenenud. Väljapaistvad näited on selles osas maailmas näiteks Globrix.com (koondab praktiliselt kõiki Suurbritannia kinnisvarafirmade pakkumisi), Enormo.com (üle 10 miljoni pakkumise maailmas). Viimane jõuline siseneja sellesse sektorisse on Google, kes pakub mash-up teenust sidudes kinnisvarapakkumised oma kaardi- ja tänavavaaterakendustega. Eestis on turg seda tüüpi kinnisvaraportaalide osas siiani tühi, kuid eeldused selleks suurepärased - suur interneti kasutajate hulk, kinnisvara sektoriga tihedalt seonduvate veebipõhiste rakenduste hea kättesaadavus (Maaameti kaardirakendus, E-notar, ID-kaardi rakendused, e-Kinnistusraamat jne) Lisaks kinnisvaraportaalidele on tulnud turule ka esimesed alternatiivsed rakendused, mis võimaldavad kasutada populaarsemaid sotsiaalvõrgustikke kinnisvara turundamisel. Tuntumad nendest on näiteks www.tweetlister.com ja www.clientopoly.com/centerstage. Esimene neist võimaldab automaatset kinnisvarapakkumiste edastamist Twitteris, teine Facebookis. Lisaks kinnisvaraportaalidele on suur osa turundustegevusest seotud kinnisvarafirmade kodulehtedega. Suure tõenäosusega toob uus algav kümnend muutusi ka selles osas, esimesi neist näeme juba alanud aastal. Täna on poolkohustuslikuks muutunud otsingumootorite optimeerimine (SEO), lähitulevik toob aga kinnisvaraturundusse otsingumootorite turunduse (SEM) ja sotsiaalmeedia optimeerimise (SMO). Viimane on eelkõige tingitud asjaolust, et kui siiani koondus kogu tähelepanu internetis kodulehtedega seonduvale, siis lähiaastatel leiame suurema osa kinnisvarafirmadest kindlasti ka sotsiaalmeediast. Esimesed näited leiab nii Twitterist, Facebookist kui ka Orkutist. Last but not least - kinnisvaraturunduse üheks osaks saab veebianalüüs ehk kodulehe külastajate jälgimisüsteem, mille abil on võimalik teada saada, kes ja mida kodulehel teeb ja millisest infost enim huvituvad on. Paljukasutatud tasuta lahendus on seejuures Google Analytics. Eestis tuntuim tasuline rakendus on selles vallas aga Snoobi. Kokkuvõtvalt: 2010 aastaks muutunud keskkond toob kinnisvaraturundusse uued lahendused. Kinnisvaraturundus 2010

Kinnisvaraostja leiab päevaga?

Ingmar Saksing 13. dets. 2009
Kinnisvaraostja leiab päevaga?

Jah, kui jälgid 10 lihtsat reeglit. Täna on Eestis aktiivseid kinnisvarapakkumisi ligi 40 000. Mida peaks tegema, et potentsiaalne huviline helistaks sulle juba järgmine päev? Alljärgnevalt mõned lihtsad nõuanded, et sinu pakkumist märgataks: Pildid, pildid, pildid! Kinnisvara ostetakse piltide järgi. Mida rohkem pilte, seda parem - üks pilt on parem, kui tuhat sõna. Lisa pakkumisele nii palju lisainformatsiooni, kui võimalik - kaart, plaanid jne. Miks mitte lisada pilte lähiümbrusest? Kas virtuaaltuur on kohustuslik? Ei, kui sul on võimalus lisada video. Näe vaeva objekti kirjeldusega. Mis sulle tundub iseenesestmõistetav, võib olla ostja jaoks uudis. Kirjuta vigadeta!   Kui oled otsustanud kinnisvara müügiga ise tegeleda, paku seda müügiks kõigis suuremates portaalides (www.city24.ee, www.kv.ee, www.soov.ee, www.ikodu.ee, www.kuldnebors.ee, www.ekspresskinnisvara.ee). Miks? Kõik ei joo kohvi, mõnedele meeldib tee, mõned inimesed joovad aga üldse piima. Kasuta portaalide poolt pakutavaid lisateenuseid. 99 krooni tundub palju (eriti, kui pead müüma terve aasta), mõttetuna tundub ka eripakkumise lisamine (2 nädala eest tuleb maksta 990 krooni), aga veel rohkem kaotad, kui pead kinnisvara hinda vähendama 100 000 krooni võrra, sest keegi ei ole juba pool aastat sulle helistanud ja ainukesed klikid oled sa teinud oma pakkumist vaadates ise. Ära karda eristuda - sinu naabruses on väga hea kool. Kirjuta sellest! Jaga infot sõpradega - Orkutis, Facebookis,  Twitteris. Last but not least - alusta õige hinnaga! Kinnisvaramüük ei edene? Võta ühendust - müüme maha!

Saaremaa kinnisvaraturg on muutumas emotsionaalsest ratsionaalseks

Sven 12. dets. 2007

Saaremaa kinnisvaraturgu tervikuna iseloomustab suhteline stabiilsus jätkuva majanduskasvu aeglustumise faasis. Majanduskasvu aeglustumine ja selle jõudmine viimase nelja aasta madalaimale tasemele on majandusanalüütikute sõnul ootuspärane ning jätkub tõenäoliselt ka IV kvartalis. Pessimistlikumad tulevikuootused on jätnud oma jälje laenunõudlusele, jahutanud kinnisvarasektorit ning eeltoodust lähtuvalt on pidurdunud ka investeeringute kasv. Kuigi Saaremaa kinnisvaraturg on üks väike osa Eesti kinnisvaraturust moodustades 2007 aastal ligikaudu 3,5 % kogu turu tehingute mahust, käitub kohalik kinnisvaraturg sarnaselt muule Eestile, näidates järjest jahenemise märke ja suure hinnaralli lõppemist – katkenud on laenude kiire kasv ning eluasemete hoogne kallinemine. Kindlasti on seekorde kogemus turukäitumisest  kasulik, lihtsalt selle tegelik mõju ja ulatus selgub alles mõne aasta pärast. Küll saab juba täna positiivseks pidada asjaolu, et laenu võetakse vähem, ülehinnatud kinnisvara saab jälle oma õiglase turuväärtuse ja meeletu hinnatõus on läbi. Kui enne tehti otsuseid suhteliselt kiiresti ja hetkeemotsioonide ajel, siis nüüd võtavad inimesed rohkem aega ostuste läbimõtlemiseks. Kaalutakse väga põhjalikult oma vajadusi ja võimalusi, ning proovitakse leida võimalik parim lahendus. Sellest johtuvalt on ka kinnisvaraobjektide müügiperiood pikenenud. Kui eelnevate aastate turgu võib iseloomustada sõnaga „emotsionaalsus“, siis tuleviku märksõnaks võiks kujuneda „ratsionaalsus“. Viimaste kuude numbreid võrreldes on näha, et turgu iseloomustab uuel tasakaalu tasemel suhteline stabiilsus, seda nii tehingu arvu kui ka koguväärtus osas. Maa-ameti andmetel tehti Saare maakonnas septembris 126 kinnisvaratehingut koguväärtuses 59,3 miljonit krooni. Oktoobris jäi tehingute arv suhteliselt sarnaseks, tehinguid tehti 147, koguväärtuses 73,2 miljonit. Valdavalt toimusid tehingud hoonestamata kinnistutega. Nii septembris kui ka oktoobris tehti selliseid tehinguid 67. Järgnesid tehingud elamumaaga (septembris 15 ja oktoobris 14 tehingut). Kõige vähem tehti septembris tehinguid korteriomanditega, mis juhul notarisse jõuti 6 korral, oktoobris oli see arv 21. Novembrikuu tehingute arv võrreldes eelneva kahe kuuga langes (94 tehingut), jäädes siiski samasse suurusjärku eelneva kahe kuuga.. Jälle olid ülekaalus tehingud maatulundusmaaga (40), järgnesid elamumaad (11) ja tehingud korteriomanditega (samuti 11). Novembri tehingute koguväärtuseks oli 60,6 miljonit krooni. Saaremaa kogupakkumiste arv jäänud viimastel kuudel 1200 ja 1600 pakkumise vahele. Kinnisvara pakkumiste arv on samm-sammult kasvanud. Kõige kiiremini on kasvanud korteripaakkumiste arv, ületades novembris 200 piiri ja moodustades ligilähedaselt 12 % kogupakkumiste arvust.   Numbreid kõrvale jättes olid september, oktoober ja november uues turusituatsioonis suhteliselt aktiivsed kuud. Turgu iseloomustasid mitmet trendid. Kui veel pool aastat tagasi olid kinnisvara müüjad suhteliselt jäigad oma hinnaküsimistes, siis täna ollakse nõus müügihindadest mõistlikul määral läbirääkima. Ka on muutunud ostjate poolne arusaam hindadest. Veendumus, et kinnisvara hinnad on poole kallimad, kui nad peaksid olema on asendunud aktiivse kauplemise ja võrdlemisega. Taas on oluliseks muutunud kinnisvara asukoht. Kinnistu Saaremaal ei tähenda automaatselt, et seal on liivarand ja kadakad ning kaugeltki kõigile nendest ei saa ehitada väikest suvekodu.  Tänases situatsioonis on turuosalisteks valdvalt ikkagi need inimesed, kellel on üle keskmise suurem soov osta ja müüa kinnisvara.

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×