LVM Kinnisvara: seadus võimaldab aastat maamaksuta

Ingmar Saksing 8. okt. 2010

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks, mille arvutab Maksu- ja Tolliamet. Maamaksuseaduse kohaselt maksab maamaksu maa omanik (valdaja). Maamaksuga maksustatakse kogu maa, teatud eranditega välja arvatud. Maamaksukohustuse kindlaks määramiseks võtab maksuhaldur aluseks omandiõiguse (kasutusõiguse) olemasolu maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksuteate isikule, kes on 1. jaanuari seisuga maaomanik (kasutaja). Maa omandamisel (kasutusõiguse tekkimisel) aasta keskel säilib eelmise omaniku (kasutaja) maamaksu kohustus aasta lõpuni ning uue omaniku (kasutaja) maksukohustus tekib maa omandamise (kasutusõiguse tekkimise) aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuidas siis vabaneda aastaks maamaksust? Selleks piisab, kui maa omanikuks (ka korteri omandamisel saadakse maaomanikuks, kuna selle juurde kuulub mõtteline osa kinnistust) saadakse (kinnisvara ostetakse) kõige varem 2. jaanuaril ning see võõrandatakse (müüakse) hiljemalt 31. detsembril. Maamaksu kohustusest vabanemisel tuleb veel arvestada omandi kande tegemiseks kuluva ajaga, mis seadusest tulenenevalt on üks kuu, kuid mis tänases praktikas võtab reeglina aega 7 .. 10 päeva. Loomulikult ei tähenda see seda, et Maksu- ja Tolliametil jääb seetõttu maamaks laekumata, sest selle on tasunud eelnev ja tasub tulevane omanik. Lihtsalt korteri, maja või mistahes muu kinnisvara soetamisel ja võõrandamisel aasta jooksul võib jätta maamaksuga kaasneva kulu arvestamata. Mis omakorda sõltuvalt kinnistu suurusest ja asukohast võib tähendada ka 100 000 kroonist kokkuhoidu.

LVM Kinnisvara: Soome elamumessil esitletav elamu tarbib 0 kWh/m² aastas

Ingmar Saksing 26. juuli 2010
LVM Kinnisvara: Soome elamumessil esitletav elamu tarbib 0 kWh/m² aastas

Sel aastal Kuopio´s, Soome suursuselt 9-ndas linnas toimuva 41. elamumessi põhiteemad on madal energiatarbimine, hooldusvabad aiad, kodune heaolu ning ohutu elukeskkond. Kuopio´s toimub elamumess teist korda. Eelmine kord toimus see Tartu suuruses linnas 1980. Nagu korraldajad selgitasid, siis üks osa ettevalmistustest elamumessiks algas 2006 aastal, kui alustati 4 sillast koosneva Saaristokatu nimelise uue ühendustee ehitamisega. Otsus selleks tehti aga juba 2001 aastal! Uus tee valmis 2008 aastal, maksis 20 miljonit € ja lühendab nüüd endist 15 km ühendust kesklinna 10 km võrra. Saaristokatu 2010 Messi korraldamiseks on linn eraldanud uuest arendatavast 13 km² elamupiirkonnast, mis perspektiivis saab koduks 14 000 inimesele (Kuressaare linna jagu rahvast!), 18 hektari suuruse ala. Soome elamumessiala 2010 Vaatamiseks/avastamiseks on messialal 39 hoonet: 34 elamut, 1 paariselamu, 2 ridaelamut ja 1 rannasaun. Seda ei ole palju rohkem kui paaril eelneval aastal, kuid siiski võib käimasolevat elamumessi juba ette pidada edukaks. Näiteks on võrreldes eelmise aastaga kõik messialal paiknevad hooned valmis ning kõik ühe erandiga ka sisustatud. Samuti oli messi teiseks päevaks müümata veel vaid 3 elamut, vaatamata sellele, et elamute ehitusmaksumused jäid valdavalt 350 000 ... 850 000 € vahele. Messimaju selle raha eest osta aga ei saa, kuna sellele lisandub veel krundi hind. Keskmine krundi suurus messil on 1070 m². Ruutmeetri hinnad jäid 40 .. 100 € vahele. Rannakruntide ruutmeeter oli seejuures kõige kallim. Soodsaim messikrunt oli saadaval 24040 €, kalleim aga 162 900 € eest. Seega messimaja omanikuks saamise eest tuleks kokku maksta 6 ... 16 miljonit krooni. 2010 aasta elamumess on ka kindlasti suunda näitav ettevõtmine, keskendudes ühe põhiteemana energia kokkuhoiule. Messil tutvustatavatest elamutest on  27 A-klassi elamut (tarbivad kuni 150 kWh/m²/aastas), 2 passiivmaja (25 kWh/m²/aastas) ja üks 0-energia elamu. Viimase puhul tähendab see seda, et aasta keskmiselt ei pea elamu ülalpidamise eest midagi maksma. Säästlikus peegeldub ka hooldusvabade aedade rajamises. Tõsi ligi 50 000 € täiendav kulutus võrdub Eesti mõistes keskmise elamu maksumusega, kuid arvestades messimajade hindasid jääb see keskmiselt alla 10% kogumaksumusest. Samas võimaldab see investeering vabaneda muruniitmisest ja kastmisest ning pikemas perspektiivis arvestades vee ja elektri järjest kasvavat hinda ka säästa. Tervisliku elukeskkonna teema raames on messil võimalik tutvuda elamuga, mis lisaks tavapärasele kütte- ja õhuvahetuse mõõtmisele ja automaatsele reguleerimisele, teeb seda ka niiskuse ja süsihappegaasi osas. Pärast 10 aastast Soome elamumesside külastamisest on saanud sellest LVM Kinnisvara jaoks igasuvine traditsioon, lisaks on tihedad kontaktid korraldajatega võimaldanud näha ka messide köögipoolt.  Oma kogemustele tuginedes julgeme käesolevat elamumessi, kui suunda näitavat ettevõtmist, kindlasti soovitada.

Pärnu võõrustab Eesti parimaid noori võistlustantsijaid

Ingmar Saksing 26. mai 2010
Pärnu võõrustab Eesti parimaid noori võistlustantsijaid

Sel pühapäeval saab Pärnu Spordihoones näha Eesti võistlustantsu tulevikku. Revalia Tantsukool ja selle Pärnu osakond korraldavad Lastekaitsepäevale pühendatud tantsuvõistluse „Tähtede turniir". Sel pühapäeval tasub kindlasti kiigata Pärnu Spordihalli, Riia mnt.129, sest juba kell 10 algaval võistluspäeval näeb tantsupõrandal nii kuni seitsme aastasi mudilasi kui ka veidi vanemaid tantsusportlasi. Võistluse 21-te erinevasse kategooriasse on registreerunud üle 200 tantsupaari. „See võistlus on mõeldud neile noortele võistlustantsijatele, kes on tantsinud vaid mõned aastad. Kuna Lastekaitsepäev on ukse ees, siis tahtsime toreda ja sõbraliku tantsuturniiri korraldada just neile, kes on Eesti tantsu tulevik, kelle tähelend algab ilmselt alles mõne aasta pärast," räägib võistluse peakorraldaja ja Revalia Tantsukooli juhataja Merle Klandorf. Võistluse algus on kell 10.30 ja orienteeruv lõpp kell 21.00. Pärnus on Revalia Tantsukool tegutsenud 8 aastat. Siit on välja kasvanud mitmekordne Eesti meister ja riiki Maailma ning Euroopa Meistrivõistlustel esindav Kristiina Prants (partner Robert Veskus). Täna teevad aga ilma ja esinevad Juunioride vanuseklassis tantsivad pärnakad Artjom Garbunov - Eliisa Abramova, kes saavutasid 2009. a. nii Eesti Karikavõistluste edetabeli võidu kui ka Eesti Meistrivõistlustel kuldmedali. Revalia Tantsukool on vanim (1957. a. asutatud), liikmeskonna poolest suurim ja tulemuste poolest üks edukaim tantsukool/klubi Eestis. Loe pühapäeval toimuva kohta lisa siit 

LVM Kinnisvara: Pärnu Linnavolikogu kaalub maakleriteenuse kasutamist

Ingmar Saksing 6. mai 2010
LVM Kinnisvara: Pärnu Linnavolikogu kaalub maakleriteenuse kasutamist

Pärnu Linnavalitsus suunas volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse linnavara müügitöö paremaks ja efektiivsemaks korraldamiseks kasutada müügiobjektidele ostjate leidmisel maakleriteenust. Selle järgi on maakleri ülesandeks vahendustasu eest müügiobjektidele ostjate leidmine, müügiobjektide ja -tingimuste tutvustamine. Maakleriteenuse osutajad leiab linnavalitsus konkursi korras. Parima pakkumise väljaselgitamise aluseks on madalaim pakutud vahendustasu suurus. Maakleriteenuse eest tasumiseks on vajalik kehtestada maakleritasumäärad ja alused maakleritasu maksmiseks. Selleks tegi linnavalitsus ettepaneku täiendada linnavara valitsemise korda paragrahviga 19 1. Maakleritasumäärade kujundamisel on arvestatud kinnisvarabüroode poolt rakendatavaid vahendustasumäärasid. Diferentseeritud tasumäärad (väiksema müügihinna puhul suurem vahendustasumäär) paneb huvituma ka väiksemate objektide müügitöö korraldamisest. Konkursi väljakuulutamisel määrab linnavalitsus, lähtudes kehtestatud vahendustasu maksimummääradest, igale müügiobjektile vahendustasu määra, mis on pakkumiste tegemise aluseks. Maakleritasu makstakse pärast müügilepingu sõlmimist. Maakleritasu makstakse ainult maaklerile, kes on sõlminud vastava objekti müügi korraldamiseks maakleriteenuse lepingu. Maakleritasu makstakse ka juhul, kui linn loobub ostjast ja maaklerist mitteolenevatel põhjustel müügilepingu sõlmimisest. Maakleriteenuse eest maksmiseks sätestatakse korras linnavalitsusele õigus arvata maakleriteenus hind maha lepingu sõlmimisel ostja poolt makstavast müügihinnast. Maakleritasu maksimummäärad (ilma käibemaksuta) vara müügihinnast on kuni 500 000 kr - kuni 5% ; 500 001 - 1 000 000 - kuni 4% ; 1 000 001 - 2 500 000- kuni 3% ; üle 2 500 001 - kuni 2%. A. H. Tammsaare pst 11

Uus iPad muudab kliendisuhtlust kinnisvaraturul

Uus iPad muudab kliendisuhtlust kinnisvaraturul

Tehnoloogiline uuendus iPad mõjutab suure tõenäosusega ka maakleri ja kliendi vahelisi suhteid kinnisvaraturul. Apple'i tahvelarvuti iPad on uus seade, mis võimaldab kasutajatel lihtsamalt tarbida videoid, e-raamatuid ja fotosid ning lugeda ja saata e-kirju või kuulata muusikat ning seda kõike juhtmevabalt. Foto: Apple Kuivõrd aga suudab uus seade mõjutada kinnisvarasektori töökorraldust ja toimimise põhimõtteid? Skeptikute arusaama järgi on tegemist suure iPhone'ga, mis erinevalt muust maailmast on Eestis eksklusiivne toode ning sellele ehitavate rakenduste tormi asemel valitseb Eestis haudvaikus. Kliendisuhtlus muutub Uute seadmete hiilivat mõju maaklerite igapäevatööle toetab Eestis aga eelkõige kinnisvarasektori järkjärguline digitaliseerumine. Juba praegu on võimalik teha kogu kinnisvaratehing paberivabalt. Põhiosa kinnisvarapakkumistest liigub nüüd virtuaalruumis. Elektronkirja või suhtlusprogramme (IM, Skype jt) kasutades saab kokku leppida kohtumise, pidada läbirääkimisi ning kokku leppida müügilepingu tingimused ja ostuhinna. Samuti saab digitaalselt korraldada kõik kodulaenuga seonduva - esitada laenutaotluse ja hindamisakti ning allkirjastada lepingu. Paberkandjal hindamisakt väljastatakse seejuures vaid kliendi soovil. Ka müügilepingu ettevalmistamisega seonduva saab soovi korral digitaalselt teostada ning väljuda notaribüroost ilma ühegi paberita - ka lepingu ärakirja võib klient saada digitaalselt. Muutusi kinnisvarasektoris toob kaasa aga eelkõige seade ise. Seadme aku kestab kuni kümme tundi, mis on umbkaudu ühe kinnisvaramaakleri tööpäeva pikkuseks, võimaldades kasutada iPadi oma peamise arvutina. Samuti ei pea selle kasutamiseks viibima traadita interneti levialas, sest seadmega saab kasutada mobiilset internetti, seega on iPad igati sobiv töövahend ka väljaspool kontorit. Samas võimaldab seade kasutada peamiselt üle interneti töötavaid rakendusi, mis praeguseid lahendusi arvestades ongi peamiselt vajalik - elektronkirjade saatmine ja vastuvõtmine, müügipakkumiste koostamine ja edastamine ning kliendihaldustarkvara ning ettevõtte sisevõrgu kasutamine. Hind määrab kasutusulatuse Seega võimaldab iPad suuresti paberivaba asjaajamist, mis omakorda vähendab seotust bürooruumidega. See loob alused uutele suhtlemismustritele ning kliendikogemuse pakkumisele. Uueks kogemuseks on kohtuda kliendiga tema kodus või näiteks kohvikus, et anda ülevaade turust ja trendides (kasutades selleks ettevalmistatud presentatsioone). Nii saab koos üle vaadata kõik klienti huvitavad kinnisvarapakkumised. Samas võib tehinguinfot jagada operatiivselt ka erinevaid objekte külastades, ulatades iPadi kliendile. Maakleri iPadi kasutades saab klient täita avaldusi, saata info koos fotodega edasi abikaasale või elukaaslasele ning kommenteerida külastatud majas või korteris nähtut. Aja kokkuhoid ja suurepärane efektiivsus mõlemale poolele. Maakleri jutu kinnituseks võib klient kasutada iPadi ka internetist piirkonna kohta täiendava võrdlusinfo otsimiseks või vastata kiiresti tööalasele meilile, et mitte edasi lükata järgmise objektiga tutvumist. Uue seadme abil on samavõrd lihtne allkirjastada ka kokkuleppeid, esialgu küll mobiilset ID-d kasutades, sest ID-kaardi tugi seadmel veel puudub. Kuna iPad pole veel poodidesse jõudnud, jääb vastuseta ka küsimus, kas seade seotakse iPhone'le sarnaselt operaatorlepinguga ja milliseks kujuneb täpne müügihind. Apple'i kodulehe andmeil algab 3. aprillil müüki tuleva iPadi hind 499 dollarist (ligi 5700 krooni). Allikas: Postimees, Kodu ja Kinnisvara

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×