Äripäeva Kinnisvarakonverents 2015 laval veebruaris esitletakse kõige populaarsemat korterit, maja ja bürood Eesti turul, ekspertide hinnangul võib ostjate huvi ja tehingute tegelik statistika näidata erinevat pilti.

Uusarendusi kerkib järjest juurde, aga nende tase on kõikuv. Tarbija on küll hinnateadlikum ja nõuab kvaliteeti, kuid puuduste loetelu algab olematutest parkimiskohtadest ja jõuab ootamatult suurte kommunaalkuludeni välja.

Kinnisvaraturu nõrga regulatsiooni tõttu kerkib aeg-ajalt üles küsimus maakleritasude otstarbekuse kohta. Sektori esindajad on seisukohal, et seadusandja kehtestatud nõuded aitaks luua pikemaajalist turutasakaalu.

Veel on aega, et leida endale uus kodu, kus jõulud või aastavahetus pere ja sõprade keskel veeta. Postimees tegi põhjalikuma ülevaate pakutavast. Artikkel ilmus ajalehes Postimees, Kinnisvara ja Ehituse lisas.

Lisaks reklaamile kasutavad kinnisvarabürood ka nupukamaid turundusvõtteid – näiteks võimalust büroo kodulehe kaudu oma kinnisvara väärtuse kohta tasuta hinnangut küsida või osaleda tasuta kinnisvara infopäevadel.

See on üle krohvitud palkmaja Esplanaadi 5, mille renoveeris tervikuna Tallinna lähedal tegutsev ettevõtja. Pärnus Esplanaadi tänaval asuva ajaloolise hoone korterite siseviimistlusel tuli appi LVM Kinnisvara, tellides sisearhitekt Tiiu Truusilt sisekujunduse. Hoone on ehitatud 20. sajandi esimesel poolel.

Mustamäe piirkond pakub kinnisvaraarenduse jaoks piisavat kasumlikkust. See on tingitud keskmisest kõrgemast müügihinnast, piirkonna suuremast tehinguaktiivsusest ja vabadest elamuarenduseks sobivatest kruntidest.

Kinnisvara parem kättesaadavus on tehingud kinnisvaraga muutnud igapäevaseks – eelneva tavapärase ühe-kahe tehingu asemel elus sooritatakse nüüd kinnisvaratehinguid palju sagedamini. Üha tihedamalt leiavad laienenud omanikeringi tõttu aset ka kinnisvaratehingud, kus üheks osapooleks on alaealine laps või lapsed. Tavaliselt kuulub lapsele kinnisvara, mille on ta pärinud või saanud vanematelt või lähisugulastelt kingituseks. Nii saab lapsele kuuluda näiteks maa või maja, aga ka majaosa, korter või garaaž.

Korteri ostjat võib vahel tabada halb üllatus, kui ta väljavalitud sajaruutmeetrise korteri ostu vormistama minnes saab teada, et ametlikult on pinda poole vähem – ülejäänu on loata ehitatud laiendus, mille kohta pole ühtki paberit.

Võrreldes mulluse aasta kolmanda kvartaliga vähenes tehingute arv Saare maakonnas 27,4 protsenti ja rahaline maht 33,1 protsenti.

Kinnisvarapakkumiste arv tõuseb kiiresti enamikus linnades. See on muutnud varasema müüjakeskse turu ostjasõbralikuks: järjekorrad on kadunud ja hinnad kaubeldavad.

Tartu korterite tipphinnad jäävad küll pealinna omadest kõvasti maha, kuid sealsete kalleimate korterite hulgast leiab väga hea asukoha, vaate ja projektiga maiuspalu. Korter täiusliku vaatega Tartu südalinnale ja Emajõele Loe edasi City24

Rannahooaeg on suvituspealinnas selleks korraks ümber ja nüüd tasub juba mõelda järgmise suve peavarjule.

Eesti taasiseseisvumisest kui 2006. aastani elasime me teadmises, et kinnisvara hinnad ainult tõusevad.

Kinnisvaraturul on võrdlemisi vaikne aeg, kuid suurt hinnalangust pole põhjust oodata.

Liiga hilja ärganud tudengid ei leia endale Tallinnas ega Tartus sobivat elamispinda. Kui tudeng hakkab endale elukohta otsima, on tema ees põhiliselt kolm valikut – ülikooli ühiselamu, üürikorter või elupaiga ostmine. Esimene neist käib puhtalt kiiruse peale. Ostmine on aga suurem otsus, mis vajab kaalumist ja loomulikult kopsakamat rahasummat. Üürikorteri ehk leiab ikka. See ei pruugi aga sel aastal väga lihtne olla. „Tallinna ja Tartu üüriturul on tudengite jaoks rasked ajad. Valik on küll arvestatav, kuid hinnaklass on võrreldes ühiselamuga tunduvalt kõrgem. Kuni 250 eurot maksva üürikorteri leidmine on ebareaalne. Seda eelkõige minikorterite piiratud koguse tõttu,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Arco Varasse on aga viimasel ajal hakanud pöörduma massiliselt välistudengeid, kes kõik otsivad endale kodu. Paljud on juba varem maakleritega ühenduses olnud, kuid need korterid, mida nad on üürida tahtnud, on juba välja antud. Ühtlasi kergitavad välistudengid üürihinda. Nende nõudmised on kõrgemad ja nad on nõus rohkem maksma. „Üüriturg on oluliselt atraktiivsem kui mullu. Augusti viimane nädal oli eriti aktiivne. Just astus meie uksest sisse neli välistudengit, kes soovisid kesklinnas üürida kamba peale 1000–1400-eurost korterit. Selliseid meil paraku pakkuda ei ole,” ütles Arco Vara Eesti kinnisvarabüroode juht Maia Daljajev. Tema sõnul on küll nii Tallinnasse kui ka Tartusse uusi üürikortereid juurde rajatud, kuid need on pigem kallimast hinnaklassist. Tühje ja remontimata pindu jääb järjest vähemaks. Need, kes vanemat tüüpi mugavustega korterit ise ei taha ega soovi sellesse ka investeerida, eelistavad kinnisvara maha müüa. Saksing toob esile, et üüripakkumistes on ülekaalus Tartus kahe- ja kolmetoalised korterid hinnavahemikus 200–400 eurot, millele lisanduvad kõrvalkulud. Neid kortereid üüritakse mitme peale. Tallinnas on valik laiem, kuid hinnad kõrgemad. Sobivad korterid jäävad hinnavahemikku 350–500 eurot, millele omakorda lisanduvad kõrvalkulud. Ülikoolide mõju Need, kes on kinnisvarahindu rohkem jälginud, võivad märgata, et ülikoolihoonete ümbruses on rendihinnad tavapärasest kõrgemad. „Tõsi ta on, et korteriomanikud nii Tallinnas kui ka Tartus, kes näevad oma väljaüüritava elamispinna elanikuna tudengit, võivad suvel hinda mõnevõrra kergitada. Kui aga koolid on kaugel, ei pruugi see nii minna,” ütleb Uus Maa Kinnisvara analüütik Risto Vähi. Üürnike ootus, et sügisel üürihinnad langevad, Ingmar Saksingu sõnul tõenäoliselt ei realiseeru, sest nii üle-eelmisel kui ka eelmisel sügisel seda ei juhtunud. Samuti ei pea paika eelarvamus, et juunis, kui õppeaasta läbi saab, suureneb pakutavate üürikorterite arv ja hinnad langevad. Maia Daljajev aga arvab, et omanikud hakkavad hinnas järeleandmisi tegema oktoobris. „Soovitan oma kogemusest meeldivate ning potentsiaalselt sobivate üürnikega septembris-oktoobris kokkuleppele jõuda, sest vastu talve tuleb turule odavamaid pakkumisi ja üürihinnad kukuvad.” TTÜ rajab ühiselamukohti juurde Välistudengite arv üha suureneb ja sel aastal lisandusid ülikooliperre ka mereakadeemia tudengid. Tallinna tehnikaülikoolil on praegu ligi 1600 ühiselamukohta, kuid sellest ei piisa. TTÜ üliõpilasküla turundus- ja kommunikatsioonijuht Helen Türkson ütleb, et kohad täituvad õppeaasta alguses väga kiiresti ja kõikidele soovijatele ei ole kohta pakkuda, kuid peagi tuleb lahendus. „Renoveerimistööd käivad meil Kristiine linnaosas aadressil Siidisaba 7. Juba 2015. aasta veebruarist tuleb sinna 200 majutuskohta ja septembrist lisandub veel 500 kohta. See annab lootust järjekordade täielikule kadumisele juba järgmisel aastal,” ütles Türkson. Tartu ülikooli üliõpilasküla saab samuti väga kiiresti komplekteeritud, ehkki kokku on ülikoolil lausa 3113 ühiselamukohta. Ainsana ei kurda Tallinna ülikool, kus koha said pea kõik taotluse esitanud tudengid. Kõige nõutum on Karu 17 asuv ühiselamu. Kokku on ülikoolil 760 ühiselamukohta. Ülikoolid arvestavad üldjuhul esmalt, et tegemist oleks esmakursuslasega. Järgmiseks loeb, et elukoht oleks väljaspool ülikoolilinna.Tallinna tehnikaülikooli 2015. aastal valmiv ühiselamu leevendab tudengite eluasemeprobleeme. Foto: Rauno Volmar Allikas: Ärileht

Töökorraldus ja informeerimine nõuab oma. Objektiivsed ehk seadustest tulenevad on seotud tähtaegadega – linnavalitsuse istungid (kord nädalas), volikogu istungid (kord kuus). Kui detailplaneering on üldplaneeringut muutev, siis kehtestab selle volikogu, kuhu materjalid peava jõudma kolm nädalat enne volikogu toimumist. Tegemist on küll viimase etapiga detailplaneeringu menetlemisel, kuid seegi etapp võib halvemal juhul võtta pea kaks kuud aega. Avalikustamised võtavad samuti aega. Ühe planeeringu juures on kaks avalikustamise etappi, mõlemale kulub koos avalikkuse informeerimisega vähemalt kuu-poolteist, kokku siis kuni 3 kuud. Periood sõltub, kui ruttu avalikustamine korraldatakse ja arendaja saab siin kontakti hoides jälgida, et protsess ei pidurduks asjatult. Ei jõuta, aga ka unustatakse. Venimise peamised põhjused on siiski detailplaneeringu kooskõlastamistes ja lisakooskõlastuste määramises. Kuna detailplaneering läbib kooskõlastusringi nii KOV siseselt kui ametkondades, siis siin juhtub tihti, et jääb lihtsalt kuskil seisma. Ja neid seisma jäämise subjektiivseid põhjuseid võib olla väga palju: on nii unustamist, puhkuseid, ametnike vahetusest tingitud segadusi, kooskõlastavate ametnike ülekoormust jne. Ainus võimalus arendajal on hoida protsessil aktiivselt pilk peal, nii saab mõningaid eelpooltoodud põhjuseid leevendada – näiteks unustamist, ülekoormusest tingitud venimist. Keskkonnamõjude hindamine paneb tammuma. Lisaks tavapärastele kooskõlastustele lisandub tihti muinsuskaitse, keskkonnateenistuse kooskõlastused. Igal ametil on vastamiseks aega 30 päeva. Ka siin võivad avalduda punktis 3 nimetatud subjektiivsed tegurid. Keskkonnamõjude hindamise (või mittehindamise) teema on üks koht, kus planeeringud pikalt tammuvad. Mõnikord muutuvad protsessi jooksul normatiivid – uued normid tuleohutusele jne. Sellega seoses kaasnevad märkused,  neid võib tulla ka KOVist), mis tuleb planeeringu koostajal arvestada, parandused teha. Ja järgneb uus ring kooskõlastamisi koos punktis 3 nimetatud subjektiivsete venimise põhjustega. Head soovitust siin pole, palju sõltub planeeringu koostaja kogemusest, aga paha ei tee võimalusel kooskõlastava ametnikuga planeering enne kooskõlastamist üle vaadata ja vajalikud parandused enne teha. See pole siiski alati võimalik. Kas ekspert peab üle vaatama? Ekspertiiside, uuringute vajaduse selgitamine, nende määramisel aga nende tellimine ja valmimise ootamine ning seejärel nende tulemuste lisamine planeeringusse. Seejärel tagasi punkti 3 subjektiivsete tegurite juurde. Kompromissitud nõudmised. Tihti on vastuväited küllaltki kategoorilised (teiste sõnadega planeeringu mõtet tühistavad või niipalju piiravad, et planeeringust huvitatud pool ei saa neid üksühele arvestada). Huvitatud isikule tehakse ülesandeks kompromissi leidmine, mis võtab jällegi aega ja tihti see ei õnnestu. Sellistel puhkudel läheb planeering maavalitsusse, mis lisab protsessile mõne kuu. Arendaja saab planeeringuala naabritega suhelda, aga see ei garanteeri kokkuleppelet ega mõne aktiivse kodaniku soovi kaasa rääkida. Allikas: Äripäev, Kinnisvara august 2014

Alla 20 ruutmeeri suurused korterid on minev kaup, aga uusarendustesse neid ei rajata.

Tänasel kinnisvaraturul, kus iga teine tehing tehakse pangalaenu abil, tagab müüja oskus hinnata ostja laenuvõimalusi ühtlasi lühema müügiperioodi ning kõrgema hinna.

Kinnisvarakuulutusi lugedes võib viimaste päevade-nädalate jooksul täheldada mitmeid uusi müügiobjekte, mis seni on tegutsenud majutusasutustena. Seejuures on müüki tulnud just rohkem külalistemaju.

LVM Kinnisvara maakler Kaiti Enno ütles, et võrreldes kevadise kõrgperioodiga, võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Saaremaa puhul on Enno sõnul taas märgata soomlaste suurenenud ostuhuvi. “Kui tavapäraselt muutusid põhjanaabritest ostjad aktiivsemaks suvekuudel, siis tänavu oli huvi suurenemist märgata juba aprillis.” Soomlaste ostuhuvi on piirkonniti erinev. Saaremaal ostetakse enim maakodusid. Loe edasi saartehaal.ee

Majaehituse juhtimisel ise ohjad haarates on võimalik säästa raha, ent arvestada tuleb suurema ajakulu ja riskidega.

Investorid otsivad kõrgema tootlusega ärikinnisvara, kui turul enamasti pakutakse, ütles LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Andres Sutt. Loe edasi aripaev.ee

Kevadise kõrgperioodiga võrreldes võiksid hinnad septembriks-oktoobriks kümnendiku langeda. Eri kinnisvarafirmade hinnaindeksid tunnistavad korterite hinnalangust.

Mais ootamatu kinnisvarahindade languse põhjustasid Eesti esimese kvartali majanduslangus ja töökohtade kokkutõmbamise oht ning Venemaa kallaletung Ukrainale. Loe edasi aripaev.ee

Kevad on toonud tavapäraselt kinnisvaraturule elavnemise. Mis toimub Pärnus, selle kohta andsid ülevaate kinnisvarafirmad. Loe edasi siit

Parimat teenindust pakkuva LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et kontroll maaklerite tegevus üle puudub, seaduseandjate huvi aitaks ilmselt tõmmata vaid mõni suurem üleriigiline skandaal.

Rõivapoodide sulgemise järel tühjalt seisnud Rüütli 38 ja 45 esimese korruse äriruumidesse pole lähiajal kedagi kolimas. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnade järgi on mõlema koha vastu huvi tuntud, kuid et tegu on võrdlemisi suurte ruumidega, pole neisse üürnikke leida kerge.

Aprilli lõpul Eesti Näituste messikeskuses aset leidnud sisustus- ja aiamess pakkus üllatusi, ideid ja silmailu nii külastajatele kui ka osalejatele endile, raporteerib Kadri Penjam. Pea kahe aastakümne pikkuse kogemusega mess „Interjöör, kinnisvara ja aiandus“ pakkus inimestele taas seda, mida oodati, sest külastajaid kogunes pea 19 000. Korraldustiimi ühe esindaja Rano Normatova sõnul pole ükski mess varasemaga võrreldav. Aastate jooksul on korraldustiim saanud tugeva põhja. Teades, mida inimesed messilt ootavad või leida loodavad, tegutsetaksegi järjepidevalt selle õnnestumise nimel-juba praegu on mõtted järgmise messi korraldustöö juures. Kuula, vaata, katseta Rano Normatova sõnul oli tänavune mess täis asjalikke nõuandeid, nippe ja ideid, seda nii idee- kui ka praktikatasandil. Messil kohtusid väljapeetud stiil ja üllatused, kodu ja aed, minimalism ja ohtralt värskust. Messil ringi jalutades võis näha, et see oli oma olemuselt jaotunud kolmeks: näitusepinnad, seminariala ning Eesti kunstiakadeemia tootedisaini, sisearhitektuuri ja mööblidisaini tudengite esitletavad disainerielemendid ja tooted. Kõige mõnusam oli see, et inimesed võisid ligi astuda ning ise aktiivselt keskustellu või tegevusse astuda ja kohapeal kõike näha-kuulda-katsuda. Osalejad olid varmalt valmis selgitama, lisainfot jagama ning valikuid lihtsamaks tegevaid materjale pakkuma. Uues kuues olid esindatud Eesti Näitused AS'i ja koduportaali InKodu.ee eestvedamisel kinnisvaraarendajate (LVM Kinnisvara, GMP Grupp, Näituste Kinnisvara ja YIT) reaalsed korterid, mille kujundasid sisearhitektid Anne Saarniit ja Ülle Maiste. Neis ringi liikudes sai kätte just sellise oma kodu tunde. Maitsed on erinevad ning usutavasti leidis igaüks endale lemmiku ja hulgaliselt uusi ideid. Näidiskortereid kiidab ka Rano Normatova. „Praeguse kinnisvaraarenduse hea taseme näitaja oli see, kui täpselt olid tegijad ja nende kutsutud sisearhitektid suutnud prognoosida uute omanike elustiili ja maitset. Paljud firmad esitlesid oma uut tootesarja ja lahendusi. Oli näha, et ideid ja loomingulisust jätkub meie tegijatel endiselt. Näiteks Häckeri lava panustas sel aastal väga võimsalt tehnikale, lisaks avaetendusele ning gurmee-elamustele.“ Peale inspireerivate väljapanekute oli seekord messil ka huvitav seminariala, mille Eesti Näitused AS korraldas koos koduportaaliga InKodu.ee-Disaini-Inspiratsiooni Ülikoolis jagati nii teoreetilisi teadmisi kui ka praktilisi oskusi. Sisekujundajatelt sai tasuta nõu, tasus vaid kohale tulla, paber ja pliiats näpus, ning ideid ammutama asuda. Eesti kunstiakadeemia tootedisaini, sisearhitektuuri ja mööblidisaini osakonna tudengid esitlesid oma kätega tehtud disaini ja tooteid-on hea meel, et meie seas leidub nii uuendusmeelseid noori. Kogenud korraldustiim Tegelikult on messi ajalugu juba päris pikk ja ulatub aastate taha. Interjöörimess toimus sel korral juba 17. ja aiandusmess 21. korda. Viimastel aastatel on lisandunud kinnisvara. Aja jooksul on toimunud loogilised muudatused nii osalejate kui ka korraldajate hulgas, kuid siiski on firmasid, kes osalevad vaat et esimesest messist peale. Ingrid Pihela, Eesti Näituste Asi tegevjuht jutustab, et „Interjööri“ ajalugu sai alguse 1997. aastal, kui toimus mööblimess, mille rõhk oli nimele vastavalt vaid mööblil. Muutusid ajad, arusaamad ja vajadused ning lähtuvalt sellest hakkas turg nõudma temaatilist laienemist. Sealt sai alguse tänapäevale lähedasema sisuga mess „Ideaalkodu“, mis ka mõni aeg lihtsalt „Kodu“ nime kandis. Võib öelda, et läbi ajahammaste käinud sisustusmess on igas hetkes omanud parimat vormi ja nime. Ükski ei sarnane kunagi eelmisega, ometi on see alati parim paik, kus kohtuvad tegijad, tootjad ja kliendid. Aja jooksul on leitud toredaid koostööpartnereid, kellega koos mõelda, kuidas külastajatele jätkuvalt midagi uut pakkuda. „Üritame igal aastal teha paremini. Konkurents kannustab, iga mess annab tõuke ja ideid järgnevaks. Vahel tuleb ära käia minevikus ja tuua see hea unustatud vana jälle nüüdisaega,“ iseloomustab Normatova ideede arenguprotsessi. „Ka osalejad on muutunud aastatega professionaalsemaks. Nad teavad, kuidas messile tulla ning mida seal pakkuda, mida oodatakse ning kuidas väljapanekut kõige paremini esitleda. See on selline koostegemise rõõm, mida on võimalik tajuda ainult messil, kus oma panuse annavad nii eksponendid, koostööpartnerid, korraldustiim kui ka külastajad,“ räägib korraldaja. Järgmine tuleb veelgi parem Läbi aastate on messi külastatavus olnud suur ja vastukaja positiivne. Mess on hakanud elama oma elu ja muutunud üha populaarsemaks. Sel aastal käis üritusel 19 000 inimest, mis üllatab ja rõõmustab ühtaegu, pannes korraldustiimi õlule raske vastutukoorma. „Juba on näha, et mõned projektid teevad läbi uuenduskuuri. Kindlasti hakkame ragistama ajusid, mida uut põnevat messihalli tuua. Tahaksin tänada kõiki, kes meiega kampa lõid, ja osalejaid, eks tublit tööd tegid,“ lisab Rano Normatova. Praegu saadakse tagasisidet eksponentidelt ja külastajatelt-on kokkuvõtte tegemise aeg. Seejärel asutakse õhinal uusi ideid ellu viima-ikka õnnestumise nimel. Allikas: EE Kodu, 28. mai 2014 Näidiskorter Sakala 7

Kui buumiajal, nii 7–8 aastat tagasi ostsid eestimaalased kinnisvara 90% ulatuses pangalaenude eest, siis nüüd on ligi pool rahast ostjatel endal olemas. Kuressaares Merikotka 9 kortermajas valmis eelmisel aastal 14 korterit, millest pooled on tänaseks müüdud. Kui tänavuse suvega saavad ka ülejäänud korterid müüdud, hakkab LVM Kinnisvara sealsamas kõrval järgmist kortermaja arendama. Foto: Veljo Kuivjõgi   Swedbank AS Lääne-Eesti regiooni ärikliendisuhete osakonna juhataja Tarmo Vipre andmetel ostavad vähemalt selle panga kliendid viimasel ajal kinnisvara suures ulatuses oma raha eest, pangast laenatakse ehk pool vajaminevat osturaha. See on märk majandussurutise, mis kestnud ligi kuus aastat, lõpulejõudmisest. Enne masu oli pea sama kaua buumiaeg, mil pangad pakkusid klientidele aktiivselt laenuraha ja seda võimalust ka kasutati. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing teab isegi juhtumeid, kus 98–99% ulatuses finantseeriti kinnisvara ostu laenuga. “Selle aasta algul tegid firmad meie kontorite kaudu tehinguid, kattes 70% ulatuses ostusummast omavahenditest,“ rääkis Saksing. Vipre meenutas majanduse hiilgeaja kinnisvaraarendusi ja leidis, et ka Saaremaal tehti probleemseid arendusi, aga arvuliselt muu Eestiga võrreldes vähem. “Ma siiski ei saa väita, et arendajate käekäik oleks siin parem olnud kui mujal,“ selgitas Vipre. Nii hulluks, et uued majad lausa maha lammutada, meil olukord siiski ei läinud. Küll aga müüdi veel sel kevadel Kihelkonna vallas Neeme külas Männi asumis kahekordne palkmaja üle nelja korra alghinnast odavamalt. 2008. aastal küsiti kaks miljonit krooni, tänavu aprillikuus müüs pankrotihaldur Tarmo Villman viimase maja üheksast, mis jõuti valmis ehitada, hinnaga 30 000 eurot. Sealne arendusprojekt nägi aga ette vähemalt 64 uue elumajaga küla. Nüüd on pankrotihalduril veel müüa 44 hoonestamata ca poole hektari suurust kinnistut. 30. mail oksjonikeskus.ee keskkonnas algaval oksjonil on Neeme küla Kadaka tee 4 krundi alghind 2500 eurot. Kas aga krundi ostjad sellele ka maja peale ehitama hakkavad, selles siinsed inimesed kahtlevad. Liiga kauge koht kuressaarlastele. Mandri inimestel on aga Saare maakonnas valida parema asukohaga krunte, maju ja isegi talukohti. Kuressaare kinnisvara hinnad riigis üle keskmise Kuressaares on buumiaja “saatusega“ Vallimaa 26 kortermaja. Majas on vähemalt kolm korterit veel müümata. Asjatundjate hinnangul pole selle maja välis- ja siselahendus traditsioonilised, seetõttu müümine nii visalt edenebki. Paremini läks Tolli 12/Tiigi 2 majaga, kus viimased korterid müüdi eelmisel aastal. Olgugi et mõned saarlased arvavad, et Kuressaare korterite hinnad on võrreldavad Tallinna omadega, see päris nii pole. Aga seda arvavad need, kes korterit osta tahavad, korterite müüjad on teisel arvamusel. Näiteks ühe kolmetoalise nõukogudeaegse tüüpprojekti järgi ehitatud Kuressaare korteri hinna eest võiks Valgas, Jõhvis või Jõgeval osta kolm sarnast korterit. Kuressaare hinnad on Tallinna, Tartu, Pärnu ja Harjumaa hindade järel viiendal-kuuendal kohal koos Haapsaluga. “Oksjonikeskuse kaudu enam väga palju soodsaid pakkumisi ei ole, need ajad on möödas. Kellel oli võimalik, need said selle kaudu kinnisvara osta, aga vahepeal olid ka ebaselged ajad, huupi ei ostetud,“ rääkis Saksing kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonitest. Tema on seda meelt, et kinnisvarasse on mõttekas investeerida ja need, kes masu ajal ostsid, on praeguste hindadega võrreldes tublisti võitnud. Tarmo Vipre tõi Kuressaare kinnisvaraturust välja lühianalüüsi, millest selgub, et viimasel kahel aastal siinsete korterite hinnatase sisuliselt muutunud ei ole, küll aga on elamute hind tõusnud 18%. 2012. aastal müüdi Kuressaares 27 elumaja mediaanhinnaga 60 000 eurot ja 2013. aastal 26 elumaja mediaanhinnaga 73 000 eurot. “Kuna tehinguid tehti vähe, siis ei kajasta see niivõrd hinnatõusu, pigem seda, et tehinguid tehti veidi kallimate elamutega,“ arvas Vipre. Kortereid müüdi viis korda rohkem ehk 2012. aastal 133 korterit keskmise hinnaga 658 eurot/m2 ja 2013. aastal 134 korterit, mediaanhind 650 eurot/m2. “Kuressaare korterite hinnatase on viimase kolme aasta jooksul püsinud stabiilsena, mediaanhind ca 600–700 eurot/m2 piires. Tehinguid tehti valdavalt 2- ja 3-toaliste tüüpkorteritega,“ selgitas ligi kümme aastat pangas töötanud Vipre. Tema hinnangul tehakse uute korteritega üsnagi vähe tehinguid, keskmine hinnatase on 850–1200 eurot/m2. Krunte müüdi Kuressaares kaks aastat tagasi seitse mediaanhinnaga 7,7 eurot/m2 ja mullu 14 mediaanhinnaga 7,4 eurot/m2. See on ka mõistetav, sest linnas on hoonestamata krunte suhteliselt vähe. Kunagisi mitme tuhande ruutmeetrisi kinnistuid mõõdetakse üldjuhul kaheks, sest ei jaksata enam hooldada. Kuressaare külje alla Kudjape alevikku Sepamaa lahe äärde kavatseb LVM Kinnisvara arendada ligi 30 kinnistuga elamukvartalit. Lahevere elamukvartali arendus “Tahaks hakata toimetama ka elamuturul natuke, et pakkuda mõistliku hinnaga uut ühepereelamut. Tundub, et nõudlus on olemas. Lahevere piirneb linna viimaste tänavatega, planeering on kehtestatud ja praegu kasvavad seal kadakad. Võib-olla me kogu piirkonda ei jõua välja ehitada, aga hakkame otsast peale. See on meil sügisene plaan. Kui saame projektid paika, saame vaikselt arendusega alustada,“ rääkis Saksing Meie Maale. Kruntidena nad maad müüa ei soovi, ikka majad valmis ehitada ja elamuid müüa, praeguse kava kohaselt alustuseks 3–5 maja. “See turg on Kuressaares ja selle lähiümbruses sisuliselt tühi. Kümmekond maja on pakkuda, aga selline saja tuhande euro kanti keskmise suurusega elamu – 120–130 ruutu pluss abiruumid –, sellist pakkumist praktiliselt pole, kuid nõudlust meie hinnangul nagu oleks,“ arvas LVM Kinnisvara juhatuse liige. Saksingu arvates on korterituru kõrval hakanud ka Kuressaares liikuma elamute pool, seepärast linna servas sellega algust ka tehakse. “Kõigepealt tahaks trassidest ühe osa valmis ehitada. Läbirääkimised ehitajatega on alles algusjärgus, seepärast pole me Lahevere arendust veel ka oma kodulehel tutvustanud.“ Majad olgu merest ohutus kauguses Ingmar Saksing ütles, et 2005. aasta jaanuaritorm näitas selgelt ära, kuhu võib maja ehitada ja kuhu mitte. “Võid ju tahta mere ääres olla, aga looduse vastu ei saa ja merest ohutu kaugus on oluline. Lahevere maale võib ehitada, see on kadakane tükk ja tahaks seda tervikuna lahendada.“ Krundid jäävad seal kahe tuhande ruutmeetri kanti, et säiliks privaatsus. Meri paistab ära ka Merikotka 9 kortermaja kolmandale korrusele ja enne jaani kavatseb LVM Kinnisvara korraldada selle maja viimastele seni müümata korteritele aktiivse kampaania. Küll aga on firmal soov sealsamas alustada uue kortermaja ehitamist. “Projekteerimine käib, aga ehitamise otsust täna veel pole. Paari-kolme kuu pärast on asi selgem, kas ja millal alustame,“ ütles Saksing. Merest ohutusse kaugusesse jääb ka Aia 51 kinnistu, kuhu OÜ Spetsiaalne taotleb linnavolikogult 12 korteriga elumaja ehitamist. Volikogu teeb otsuse selle nädala neljapäeval. Ettevõtte juhatuse liige Marion Toompuu ütles Meie Maale, et see maja tuleb alternatiivküttega, väljaspool keskküttesüsteemi. Kombineeritud variant: maaküte, õhkküte, päike. Lisaks ventilatsioonid, mis pretendeerivad sõna otseses mõttes A-klassile. Korteri ostjatele lubavad arendajad, et kommunaalkulud jäävad majas üsnagi madalaks. Aia 51 maja peaks valmima järgmisel suvel. Tänavu saab aga Kuressaare kesklinnas Garnisoni tänaval valmis Saaremaa Seppade kuue korteriga elumaja ja kui selle maja korterite müük läheb kiiresti, hakkavad sepad sinnasamasse kõrvale Torni tänava äärde ehitama teist kortermaja. Tänavaäärne dolomiidist piirdeaed juba kerkib. Allikas: Meie Maa, 26. mai 2014