Uue kodu ost on traditsiooniliselt üks suurimaid otsuseid, mida elus tehakse. Seetõttu on mõistlik võtta piisavalt aega otsimaks seda kõige ideaalsemat maja või korterit, millest saab kodu. Ostuotsuse tegemise hetkeks on ostetavast kinnisvarast olemas reeglina põhjalik ülevaade. Siiski tuleks veel enne otsutamist küsida alljärgnevad kümme kõige olulisemat küsimust, mida kinnisvara ostes müüjalt küsida.
LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing usub, et aasta teises pooles ehitushinna pidev tõus lõpeb. „Välistatud pole langus aasta lõpus või 2020. aasta alguses,” täpsustas ta.
Korraldame 11.-17. märtsini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul ligi 600 minihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 1,2 miljonit eurot soodsamad minihinnad saanud kinnisvaraobjektil.
11.-17. märtsini on Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares kokku 600 kodu tavapärasest soodsama hinnaga müügis.
Hiljuti jõudis kinnisvaraportaalidesse müüki Eesti suurim (600 m2) ja kalleim korter, mille maksumus on ligi 3 miljonit eurot. Neil, kel kosmilist eelarvet kuskilt võtta ei ole, aga unistuseks on päris oma kodu, ei tasu muretseda, sest stiilse ja laheda elamise saab sisse seada ka imepisikesele pinnale. Vaatasime ringi kinnisvaraportaalides ja uurisime, milliseid ilusaid ja praktilisi minikodusid on praegu saadaval.
Kuressaares praegu müügis olevatest korteritest odavaim maksab 27 000 ja kalleim 275 000 eurot. “Üldiselt ei saa Kuressaares korterit odavamalt kui 20 000 euro eest ka ühiselamu-tüüpi hoonetes,” lausus LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.
Kui sooviks oma kinnisvara kiiresti müüa, siis mis on edu võti? Kõigil maakleritel, kellega Maa Elu rääkis, oli sellele küsimusele üks konkreetne vastus – hea hind.
Koostasime kinnisvaraportaalide pingerea. Põhimõtteid portaalide reastamiseks on mitmeid. Kui pingerea võib koostada külastatavuse, müügikäibe või ka näiteks liitunud firmade/eraisikute arvu alusel, siis meie reastasime taaskord kõik portaalid ainsana avalikult kättesaadavate andmete ehk üüri- ja müügipakkumiste arvu alusel.
Korraldame esmaspäevast pühapäevani Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul enam kui 500 erihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2,7 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Täna, 20. septembril allkirjastasid Saaremaa vald ja LVM Kinnisvara Kuressaare lepingu Kudjape alevikus Lahevere detailplaneeringu kohaste teede, tehnovõrkude ja -rajatiste etapiviisiliseks väljaehitamiseks.
Korraldame 17.-23. septembrini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul ligi 600 erihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2,8 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Korraldame 4.-10. juunini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul ligi 500 erihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 1,8 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Kirjutasime eelmise aasta novembris peidetud kinnisvaramaksust, mis jõustus 1. jaanuarist 2018. Esimese kinnisvaramaksu kõrval on nüüdseks jõustunud ka teine peidetud kinnisvaramaks, mis on oma väiksuses jäänud tahaplaanile. Ometi toob see juba täna riigieelarvesse aastas 5 100 000 eurot.
Korraldame 12.-18. märtsini Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul enam kui 600 erihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2,2 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Saaremaa kinnisvaraturul oli 2017 kasvu aasta. Aastases võrdluses kasvas kinnisvaraturu rahaline maht 9,89 protsenti, võrreldes eelmise aastaga tõusis ka tehingute arv 15,49 protsenti.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal traditsiooniliselt Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teist korterit.
Korraldame esmaspäevast pühapäevani Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul enam kui 500 erihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Saare maakonnas on odavaim korter müügis 6000 euroga, kõige odavama maja eest küsitakse 6800 eurot. Kui korter asub Kuressaares, siis maja on Orissaare kandis Karedal. Kummassegi ei kannata aga kapitaalse remondita sisse kolida.
LVM Kinnisvara: kliendikiri 13. oktoober 2017 Arco Vara: kliendikiri 19. oktoober 2017
Tallinna korteriturul tehti augustis 868 tehingut 84,1 mln euro väärtuses. Eelmise aasta augustis tehti 812 tehingut 74 mln euro väärtuses. 10,1 miljonit on vahe eelmise- ja selle aasta Tallinna tehingute mahult. See on enam-vähem terve Tartu linna augusti korteriturg.
Korraldame esmaspäevast pühapäevani Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul enam kui 500 erihinnaga kodu! Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Tegemist on ühe ja sama korteriga! Lihtsalt esimese pildiga pakkumine saab kolm kuni viis korda rohkem vaatamisi, külastusi ja ka ostupakkumisi ning müüakse kallimalt, kui teine. Miks?
Saare maakonna keskmise palga ja siinse kinnisvara hinna suhe on viimase kümne aasta jooksul muutunud märgatavalt palgasaaja kasuks.
Saarte Hääl selgitas maaklerite abiga välja, millised on Kuressaare eelistatumad elamurajoonid, kui keeruline on sinna endale korterit soetada ja kui palju sealne kinnisvara üldse maksab.
Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.
Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse. Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi. Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks. 2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot). Allikas: Statistikaamet, Maa-amet Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas 2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis. Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks. Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole. Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.