Kose vallas müüakse suurepärase sisu ja eksterjööriga palkmaja. Tegu on hetkel toitlustuspinnaga, mida on võimalik elamispinnaks ümber teha. 2008. aastal valminud kahekorruselise palkmaja esimeselt korruselt leiab suure avatud ruumi, kus on meeleolu loov hubane kamin ja baarilett.

„Raekoja platsis kella all!“ kõlas vanal heal ajal vist kõige levinum kokkusaamise kokkulepe. Tänapäeval eelistatakse pigem kohtuda südalinnast eemal, kusagil, kuhu pääseb mugavalt ühistranspordiga või kuhu saab hõlpsasti auto parkida. Kella all kohtutakse ehk tõesti vaid jõuluturgu külastades.

Tallinna kinnisvara on kallim kui iial varem ning nagu sellest veel ei piisaks, on ka müügis olevaid objekte võrreldes varasemate aegadega vähem. Vaatasime ringi kinnisvaraportaalides ja noppisime Harjumaalt välja mõned stiilsed ja perspektiivikad elamised, mis ei jää pealinnast väga kaugele. Armas maamaja Jõelähtme vallas Sambu küla asub Tallinnast ca 30 kilomeetri kaugusel ning vahemaa läbimiseks sõiduautoga kulub ca 25 minutit. Maamajast kahe kilomeetri kaugusel asub Raasiku, kus on olemas poed, rongijaam, lasteaed ja kool — ühesõnaga kõik eluks vajalik. Maamajas on ruutmeetreid 112,6, lisaks on võimalik ehitada välja teine korrus ( 50 m2) ja maakividest küün (165, 6m2). Maja on seest ilusasti liivapritsiga puhtaks tehtud ja juba osaliselt renoveeritud. Väljast vajab maja veel korralikult kõpitsemist, kuid kui pisut tööd ja vaeva näha, saab pilkupüüdva klaasverandaga majast kindlasti aasta kodu tiitli vääriline pärl!

Ehkki legendi järgi ei tohi Tallinn kunagi valmis saada ja seda ohtu ilmselt ka pole, on paljud pered otsustanud siiski pealinna tolmu jalgelt pühkida ja n-ö piiri taha asuda. Ideest tegudeni jõudes võib aga avastada, et linnast (ja sageli sellega seoses ka töökohast) mõistlikul kaugusel ei ole saadaval ühtki vakantset elamispinda. Üheks pealinna lähiümbruse avastamata pärliks peab nii mõnigi kinnisvarategelane näiteks Paldiskit oma mereäärse asukoha ja korraliku rongiühendusega.

Saates räägime eelkõige uusarenduse ostuprotsessil eksisteerivast ohust, et kiire hinnatõusu tingimustes võib arendaja sõlmitud lepingust taganeda, kokkulepitud trahvi tasuda ning müüa valmiva, ent kallineva kinnisvara juba kõrgema hinnaga uuele ostjale. Miks on arendajatel kiusatus nii käituda ning kuidas ostjana seda riski maandada.

Kinnisvaraturul läheb kaubaks kõik, mida pakutakse. Ja pakkumist jagub, niisamuti nagu nõudlustki. Kes aga on see nõudleja ehk tänane koduostja? Kas pigem noor, kes ostab oma esimese kodu, või hoopis pere, kes kolib väiksemalt pinnalt suuremale? Või äkki vanaema, kes loobub maamajast ja kolib linnakorterisse elusügist nautima?

Kiire ehitus- ja müügihindade kasvu tõttu võivad mõned kinnisvaraarendajad hakata koduostjate broneerimislepinguid tühistama, hoiatab LVM Kinnisvara."Tänases turuolukorras kaitseb koduostja huve kõige paremini võlaõiguslik kokkulepe ehk notariaalne müügileping," rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Samamoodi tuleks hoolega üle lugeda ka lepingust taganemise punkt, mida tavaliselt peetakse pigem teoreetiliseks."

Tänane kinnisvaraturg pulbitseb nagu nõiakatel. Kord räägitakse buumist, siis jälle, et buumi ei ole. Järgmiseks tulevad trepikojaoksjonid, enam- ja ülepakkumised. Ostetakse kõike, mis turule tuleb, küll oma elamistingimuste parandamiseks, küll pika- või lühiajalise üürimise eesmärgil kasutamiseks. Oma panuse – mitte küll teab mis märkimisväärse, kuid siiski – on andnud ka pangast vabanenud pensioniraha.

Privaatsete maamajade ja suurte kruntidega suvilate vastu on huvi olnud nii suur, et mõnel pool pole midagi enam müüa. Tavaliselt toimub suvilate ja maakodude ost-müük suvel, kuid LVM Kinnisvara maakler Ats Rääk mainis, et suvilaid müüakse ka sügisel, kui on plaan seda järgmisel aastal mitte kasutada. „Kinnisvara müüakse, kui see on muutunud koormaks ja on vaja kuludest vabaneda. Kui suvilat on suvi läbi müüdud, siis nende hinda langetatakse,” ütles Rääk. Nüüd sügisel ongi käes see aeg, kui läheb ka „seisnud kaup”. Räägu sõnul on suur ostuhuvi privaatsemate maamajade vastu ja suuremate kruntidega suvilate vastu. Ta arvas, et ajal, kui tulevik on ebakindel, ettearvamatu ja koroona ei kao, saab müüa, sest hinnad on head ja tahetakse ka osta, sest tundub, et maa väärtus tõuseb. Allikas: Postimees

Saates räägime kruntidest ja kinnistutest ning nendele eluhoonete ehitamisest. Veidi üllatuslikult on sügis maatükkide ostmiseks sobiv aeg ning saatekülaline, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing selgitabki, miks see nii on ning annab ka üldisi juhtnööre, mida kinnistute ostmisel silmas pidada.

Saates heidame pilgu kolmanda kvartali tulemustele kinnisvaraturul. Võrdleme värskeid arve eelnenud perioodide omadega ning võtame kokku viimasel ajal turul toimunud trendid, rääkides muu hulgas ka piirkondadest ja üüriturust.

Räägime, mida silmas pidada ning kuidas toimida, kui on plaanis osta uusarendus, mis alles planeerimisel ning mida füüsiliselt veel olemas polegi - kuidas veenduda, et ostad sobiva asja? Saates räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing, saadet juhib Lauri Leet.

Septembri alguses Tallinna börsi raputanud pensioniraha on leidnud aktiivset kasutust: tagasi on makstud suures koguses laene, on investeeritud börsidele ja on ostetud ka elektroonikat.

https://lvm.ee/wp-content/uploads/2021/09/LVM-KINNISVARA-OU-@Nurgakivi2021-09-18.mp4 LVM maaklerid tutvustasid Jõelähtme golfiradade naabruses asuva, Eesti ühe suurima arendusprojekti koduotsijaile tutvustamist helikopterilt. Rebala muinsuskaitsealal paiknev Jõelähtme Golf Resort elurajoon laiub 175 hektaril ja moodustab viis küla. “Seda koduotsijaga maad mööda läbi ei käiks,” tunnistas LVM Kinnisvara maakler Ilmar Tedremaa. “Pealegi saab nii suurest ja looduskaunist elukeskkonnast aimu vaid kõrgemalt vaadates, kliendiga sõiduteid pidi sõites jääks pilt poolikuks.”

Räägitakse, et kinnisvara on alati hea investeering. Millisesse kinnisvarasse oleksid eksperdid nõus täna oma raha paigutama?   Skantoni kinnisvarabüroo maakler Jana Pavlenko investeeriks võimaluse korral kas mõne uuselamurajooni korterisse või väiksema investeerimiskulu ja pikema tootlusperspektiiviga ühe- või kahetoalisse korterisse.  

Kinnisvara usku eestlasele annab kinnisvara teatava stabiilsuse ja tagala. Igale elamispinnale on õige hinna korral kuskil ostja või üüriline olemas, on asjatundjad veendunud. Kuidas aga oma jalg üüriäri ukse vahele saada ning investeeringutes edukas olla?

https://router.euddn.net/media.kuku.ee/rahajaruutmeetrid/rahajaruutmeetrid20210901.mp3

LVM maaklerid alustavad pühapäevast Jõelähtme golfiradade naabruses asuva, Eesti ühe suurima arendusprojekti koduotsijaile tutvustamist helikopterilt. Rebala muinsuskaitsealal paiknev Jõelähtme Golf Resort elurajoon laiub 175 hektaril ja moodustab viis küla. "Seda koduotsijaga maad mööda läbi ei käiks," tunnistas LVM Kinnisvara maakler Ilmar Tedremaa. "Pealegi saab nii suurest ja looduskaunist elukeskkonnast aimu vaid kõrgemalt vaadates, kliendiga sõiduteid pidi sõites jääks pilt poolikuks."

Tänane koduostja on ostuotsustes teadlikum, kui kümme aastat tagasi. Kui kinnisvaraturgu troonivad väikekorterid napsatakse loetud tundidega müügist, siis nõukaaegsete elamispindade müük paraku nii hästi enam ei edene.

Teises kvartalis purunes Eesti kinnisvaraturu kõigi aegade rekord, kui ostu-müügitehingutes vahetas omanikku 16400 kinnisvaraobjekti ja 1,43 miljardit eurot.

Soomlaste ja rootslaste huvi Eesti kinnisvara vastu vähenes kümne aastaga poole võrra, sest lõunamaade kuurortlinnad konkureerivad skandinaavlaste rahale üha edukamalt, näitab LVM Kinnisvara analüüs.

  Raplamaal Purku külas müüakse meie mõistes haruldase arhitektuuriga maja.

Kõige mugavam suvepuhkus on selline, kus sa ei pea mässama maja ja aia eest hoolitsemisega, vaid peatud muretult mugavas korteris, käid ujumas ja õhtul restoranis söömas. Sellepärast otsisimegi teile kokku viis väga hea hinnaga korterit Eesti menukamates suvituspiirkondades.

14. mai keskpäeval Raplas nurgakivi saanud Mahlamäe arendus tähistab uut ajastut Eesti kinnisvaraturul, mil kaasaegne kinnisvaraarendus jõuab suurlinnadest kaugemale.

Eesti kinnisvaraturg õitseb. Tänavu aprillis tehti Eesti korteriturul kokku 2322 ostu-müügitehingut. Kes ostavad kinnisvara ja kas enamus tehingud on pärit IT-sektoris tegutsevatelt inimestelt nagu linna peal räägitakse?

Luminori kinnisvarateemalisel seminaril osalenud eksperdid tõdesid, et kinnisvara hinnalangust pole põhjust praegu oodata, sest odav laenuraha ja vajadus suurema elamispinna järele lükkavad ostunõudlust tagant.

[caption id="attachment_20498" align="alignleft" width="1200"] Foto: Andras Kralla[/caption] Skeem on levinud uusarenduste ostjate seas. Inimesed kasutavad kavalat skeemi, et broneerida endale uusarenduses korter veel kätte saamata pensionirahaga. Niiviisi käitudes loodetakse edestada kinnisvara hinna tõusu.

Saates jätkame üürikorteritega tegeleva kinnisvarainvestori argipäeva tutvustamist ning uurime, millist maakleriteenust ta vajab. Külas on MTÜ Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare ning LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. https://router.euddn.net/media.kuku.ee/rahajaruutmeetrid/rahajaruutmeetrid20210406.mp3

Huvi uute kinnisvarapindade vastu on endiselt olemas, suurem liikumine toimub vanematelt pindadelt uutele, nagu ka enne kriisi. Eesti ärikinnisvara kõrge tootlus meelitab siia ka välisinvestoreid.

MTÜ Naisinvestorite Klubi asutaja Kristi Saare ning LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing tutvustavad kinnisvaraga tegeleva investori argipäeva, arutledes kas üürikorteritega tegelemine tasub end äriliselt ära ning peatudes ka küsimusel, kas naistel on selle tegevusega läbi lüüa raskem või mitte. https://router.euddn.net/media.kuku.ee/rahajaruutmeetrid/rahajaruutmeetrid20210323.mp3