Teisel pandeemia-aastal algas Eestis suur maalekolimine, kui väljaspool suuremaid linnu vahetas omanikku veerandi jagu rohkem maju ja poole rohkem raha kui aasta varem.

Kas üha suurem maapiirkondadesse kolimine on müüt või tegelikkus? LVM kinnisvara tegi tehingustatistikale toetudes asja selgeks.

Tallinna keskklinnast ligemale 38-minutilise autosõidu kaugusel ootab pilkupüüdev perekodu uut pererahvast, kellega kodusoojust jagada. Kinnistu asub Laitse külas, väga rahulikus piirkonnas. Kõnealune pakkumine sisaldab renoveeritud majas asuvat ridaelamuboksi, panipaika ja väikest maalappi. Laitse lossi varemetele toetuv paekivihoone on renoveeritud 2007. aastal ja ehitatud vastavalt projektile. Hoones on kokku 8 korterit. Hoone kande- ja jäigastavate konstruktsioonide materjaliks on esimesel korrusel paekivi, teine korrus on ehitatud puitkarkassile. Põrandaid katab liimitud tammeparkett ning pesuruumid on plaaditud. 397-ruutmeetrises ridaelamuboksis on: tuulekoda, suur avatud köök- elutuba, kust on pääse hoovi, kolm magamistuba; eraldi WC ja panipaik. Kahel magamistoal on eraldi pesuruum. Korteris on salvestav kaminahi. Igal pool on vesipõrandaküte, mida toidab äsja hoonele paigaldatud õhk-vesi soojuspump. Majal on loomulik ventilatsioonisüsteem, WC-s on sundventilatsioon. Vesi ja kanalisatsioon on tsentraalne. Allikas: Postimees

Aasta esimeses "Raha ja ruutmeetrid" saates võtame LVM Kinnisvara juhatuse liikme ja kutselise maakleri Ingmar Saksinguga kokku 2021. aasta ning toome välja konkreetsed näitajad kui suure kasvu turg läbi tegi. Teiste seas otsime vastuseid küsimustele mis põhjustel toimus korterite erandlik hinnakasv ka väiksemates kohtades üle Eesti ning mis on vedanud maamajade ja äripindade hinnatõusu. 

Rekordilistesse kõrgustesse kerkinud elektrihinnad ei ole kinnisvaraturul veel suurt kaost suutnud tekitada. Mis saab aga edasi, juhul kui elektrihinnad ei lange ning toetusmeetmed rakenduvad vaid väikese ja keskmise sissetulekuga inimestele? Kas elektriküttel objektide väärtus langeb ja kas kinnisvaraturul hakatakse eelistama vaid nullenergiamaju? Uurime lähemalt, mida arvavad asjast kinnisvaraspetsialistid.

Koduostu otsust ei tohiks kunagi uisapäisa vastu võtta. Elu tähtsaim tehing nõuab juba eos põhjalikku kaalumist, sest vaid nii võib ennetada tulevikuprobleeme ja säästa tuhandeid eurosid. Koduvahetusega kaasnevatest ohtudest võiks saada pika nimekirja, aga kindlasti see kõik kõikide tehingute puhul ei realiseeru ning koduvahetusega inimeste elukvaliteet peaaegu alati paraneb,» räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.

Pärnu jõe äärses Uus-Kalamehe kvartalis algasid lammutustööd uue, enam kui 70 korteriga elurajooni rajamiseks. Juba praegu aktiivse kogukonnaga Kalamehe kvartalis valmivad korterid moodustavad müüki jõudes viiendiku kogu Pärnu korteriturust. Arhitekt11 loodud enam kui 70 korterit korterit arvestavad nõudlikuma maitsega koduostja soovidega, ühendades endas privaatsuse, roheluse, jõeääre ja lihtsa ühenduse südalinnaga. Koos korteritega valmivad ka parkimis- ja paadikohad.

Maa-ameti statistika järgi kasvasid mullu kruntide, majade ja suvilate tehinguarvud ja hinnad kiiremini kui korterite puhul. Inimeste tungi maale kolida on täheldanud nii maaklerid kui vallaametnikud.

Saate teema on koduvahetus. Räägime millised riskid kaasnevad kui on soov oma vana kodu maha müüa ning osta uus ning anname nõu, kuidas seda protsessi arukalt ajada ning riske maandada. Tutvustame koduvahetuse protsessi sujuvamaks korralduseks mõeldud proovimüügi teenust ning pankade pakutavat koduvahetuslaenu.

Arendaja alustas Pärnu külje all Sindis Eesti esimese ühisarendusena valmiva elamupiirkonna ehitust.

KV.EE kinnisvara podcast’i. Podcast’i 23. episoodis räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing uute korterite broneerimislepingutest ja võlaõiguslikest müügilepingutest taganemisest, korterite muutvate hindadega hinnastamisest ja soovitustest elamispindade turu osalistele. Saadet juhib kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark. [video width="1280" height="720" mp4="https://lvm.ee/wp-content/uploads/2021/12/023-KV.EE-kinnisvara-podcast-Tonu-Toompark-ja-Ingmar-Saksing-2021-12-16-1.mp4"][/video]

Kose vallas müüakse suurepärase sisu ja eksterjööriga palkmaja. Tegu on hetkel toitlustuspinnaga, mida on võimalik elamispinnaks ümber teha. 2008. aastal valminud kahekorruselise palkmaja esimeselt korruselt leiab suure avatud ruumi, kus on meeleolu loov hubane kamin ja baarilett.

Detsembri keskel saab nurgakivi Pärnu rannapromenaadi äärde kerkiv ülisäästlik Rannaniidu Kodude elurajoon. Rannaniidu Kodude arenduses müüdi või broneeriti enam kui pooled korterid juba enne nurgakivi asetamist. "Kliendile on turvalisem osta kodu arenduses, kus ehitus juba käib," selgitas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Paljude kavandatud arenduste puhul, kus töö veel ei käi, toob ehitushindade kiire kasv ilmselt kaasa arenduse teadmata ajaks ootelepanemise."

„Raekoja platsis kella all!“ kõlas vanal heal ajal vist kõige levinum kokkusaamise kokkulepe. Tänapäeval eelistatakse pigem kohtuda südalinnast eemal, kusagil, kuhu pääseb mugavalt ühistranspordiga või kuhu saab hõlpsasti auto parkida. Kella all kohtutakse ehk tõesti vaid jõuluturgu külastades.

Tallinna kinnisvara on kallim kui iial varem ning nagu sellest veel ei piisaks, on ka müügis olevaid objekte võrreldes varasemate aegadega vähem. Vaatasime ringi kinnisvaraportaalides ja noppisime Harjumaalt välja mõned stiilsed ja perspektiivikad elamised, mis ei jää pealinnast väga kaugele. Armas maamaja Jõelähtme vallas Sambu küla asub Tallinnast ca 30 kilomeetri kaugusel ning vahemaa läbimiseks sõiduautoga kulub ca 25 minutit. Maamajast kahe kilomeetri kaugusel asub Raasiku, kus on olemas poed, rongijaam, lasteaed ja kool — ühesõnaga kõik eluks vajalik. Maamajas on ruutmeetreid 112,6, lisaks on võimalik ehitada välja teine korrus ( 50 m2) ja maakividest küün (165, 6m2). Maja on seest ilusasti liivapritsiga puhtaks tehtud ja juba osaliselt renoveeritud. Väljast vajab maja veel korralikult kõpitsemist, kuid kui pisut tööd ja vaeva näha, saab pilkupüüdva klaasverandaga majast kindlasti aasta kodu tiitli vääriline pärl!

Ehkki legendi järgi ei tohi Tallinn kunagi valmis saada ja seda ohtu ilmselt ka pole, on paljud pered otsustanud siiski pealinna tolmu jalgelt pühkida ja n-ö piiri taha asuda. Ideest tegudeni jõudes võib aga avastada, et linnast (ja sageli sellega seoses ka töökohast) mõistlikul kaugusel ei ole saadaval ühtki vakantset elamispinda. Üheks pealinna lähiümbruse avastamata pärliks peab nii mõnigi kinnisvarategelane näiteks Paldiskit oma mereäärse asukoha ja korraliku rongiühendusega.

Munalaiu sadamast kilomeetri kaugusel on müüa tükk maapealset paradiisi.  Merega piirnevalt kinnistult, üldpinnaga 15 238 ruutmeetrit, leiab kahekorruselise rookatusega palkmaja. 2002. aastal ehitatud maja on asub kunagise linnujaama territooriumil ning vahetab omanikku 63 000 euroga.

Saates räägime eelkõige uusarenduse ostuprotsessil eksisteerivast ohust, et kiire hinnatõusu tingimustes võib arendaja sõlmitud lepingust taganeda, kokkulepitud trahvi tasuda ning müüa valmiva, ent kallineva kinnisvara juba kõrgema hinnaga uuele ostjale. Miks on arendajatel kiusatus nii käituda ning kuidas ostjana seda riski maandada.

Kinnisvaraturul läheb kaubaks kõik, mida pakutakse. Ja pakkumist jagub, niisamuti nagu nõudlustki. Kes aga on see nõudleja ehk tänane koduostja? Kas pigem noor, kes ostab oma esimese kodu, või hoopis pere, kes kolib väiksemalt pinnalt suuremale? Või äkki vanaema, kes loobub maamajast ja kolib linnakorterisse elusügist nautima?

Kiire ehitus- ja müügihindade kasvu tõttu võivad mõned kinnisvaraarendajad hakata koduostjate broneerimislepinguid tühistama, hoiatab LVM Kinnisvara."Tänases turuolukorras kaitseb koduostja huve kõige paremini võlaõiguslik kokkulepe ehk notariaalne müügileping," rõhutas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Samamoodi tuleks hoolega üle lugeda ka lepingust taganemise punkt, mida tavaliselt peetakse pigem teoreetiliseks."

Tänane kinnisvaraturg pulbitseb nagu nõiakatel. Kord räägitakse buumist, siis jälle, et buumi ei ole. Järgmiseks tulevad trepikojaoksjonid, enam- ja ülepakkumised. Ostetakse kõike, mis turule tuleb, küll oma elamistingimuste parandamiseks, küll pika- või lühiajalise üürimise eesmärgil kasutamiseks. Oma panuse – mitte küll teab mis märkimisväärse, kuid siiski – on andnud ka pangast vabanenud pensioniraha.

Privaatsete maamajade ja suurte kruntidega suvilate vastu on huvi olnud nii suur, et mõnel pool pole midagi enam müüa. Tavaliselt toimub suvilate ja maakodude ost-müük suvel, kuid LVM Kinnisvara maakler Ats Rääk mainis, et suvilaid müüakse ka sügisel, kui on plaan seda järgmisel aastal mitte kasutada. „Kinnisvara müüakse, kui see on muutunud koormaks ja on vaja kuludest vabaneda. Kui suvilat on suvi läbi müüdud, siis nende hinda langetatakse,” ütles Rääk. Nüüd sügisel ongi käes see aeg, kui läheb ka „seisnud kaup”. Räägu sõnul on suur ostuhuvi privaatsemate maamajade vastu ja suuremate kruntidega suvilate vastu. Ta arvas, et ajal, kui tulevik on ebakindel, ettearvamatu ja koroona ei kao, saab müüa, sest hinnad on head ja tahetakse ka osta, sest tundub, et maa väärtus tõuseb. Allikas: Postimees

Eelmise buumi ajal müüdi korterite broneeringuid kiirelt pärast eellepingu sõlmimist ja sissemakse tasumist kõrgema hinnaga järgmisele ostjale edasi. Seekord käib aga asi niipidi, et broneeringuid müüakse vahetult enne objekti valmimist ja enne korteri hinnast suurema osa tasumist.

Ehituse alguseks leidsid Pärnu rannapromenaadi äärde kerkivas ülisäästlikus elurajoonis ostja juba pooled korterid.  

Saates räägime kruntidest ja kinnistutest ning nendele eluhoonete ehitamisest. Veidi üllatuslikult on sügis maatükkide ostmiseks sobiv aeg ning saatekülaline, LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing selgitabki, miks see nii on ning annab ka üldisi juhtnööre, mida kinnistute ostmisel silmas pidada.

Arendajad valisid Pärnu jõe ääres arenevasse loomelinnakusse uusi kodusid projekteerima rohkelt auhinnatud arhitektuuribüroo Arhitekt11.

Saates heidame pilgu kolmanda kvartali tulemustele kinnisvaraturul. Võrdleme värskeid arve eelnenud perioodide omadega ning võtame kokku viimasel ajal turul toimunud trendid, rääkides muu hulgas ka piirkondadest ja üüriturust.

Valglinnastumine ei näita raugemise märke: kaasaegne taristu laieneb ümber linnade ja nõudlus eeslinnakodude järele kasvab. Aga kumb on etem, kas kaasaegne uusasum või ajalooga alev? Oma mõtteid jagab LVM kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. Eesti kinnisvaraturu lähiajaloos on aegu, kui trumpkaartideks oli soodsaim ruutmeetrihind või asukoht Viimsi vallas. Täna on ostjate soovid õnneks mitmekülgsemad ja rafineeritumad. Tallinna ja Tartu külje alla otsivad üha sagedamini kodusid ka jõukama keskklassi nõudlikud pered. Asukoht jääb oluliseks Võimalus iga päev mugavalt linnas tööl käia on oluline, aga mitte enam ainumõeldav. Esiteks seepärast, et vähemalt üleautostunud Tallinna ümbruses ei saa mugavat liiklemist enam pea üheski suunas enesestmõistetavaks pidada. Teiseks näitas juba pandeemia esimene laine väga paljudele tööandjatele, et nad saavad töö tehtud ka ilma, et peaks kõiki töötajaid 40 tunniks nädalas samasse kohta kokku ajama. Võimalus kasvõi kahel päeval nädalas eemalt töötada säästab keskmisele pendelrändajale umbes tööpäeva jagu aega kuus. Ent vähesem pendelrändamine lubab tööinimesel ka kaaluda kodusid pisut kaugemal. Paindlike tööviiside omaksvõtt laiendab tööinimeste jaoks huvipakkuvat piirkonda umbes paarikümne kilomeetri võrra. Transpordi puhul loevad eeskätt minutid, mitte kilomeetrid. Neljarealist kiirteed pidi jõuab ka 30 kilomeetri kauguselt linnapiirini paarikümne minutiga. Selle võrra ulatub Tartu ja Narva suunas Tallinna hinnamõju kaugemale. Pandeemia õppetunnina selgus, et väga palju töid saab tehtud ka igapäevaselt kontoris viibimata. Seetõttu tuleks asukoha «kaugust» hinnata isegi mitte päevase sõiduaja, vaid pigem nädalasega. Kui saad kolmel päeval nädalas kodus töötada, kannatad ka elada pisut kaugemal kui igapäevaselt pendelrändav töötaja. Transpordivõimalused on ostjate jaoks tõesti olulisemate näitajate seas. Ajast, kui meie rongiühendus läks heaks, on näiteks Tallinna mõjuala mööda raudteeääri veninud ca 60 kilomeetrini. Täna kuulub juba Raplagi nende asukohtade hulka, kuhu Tallinnas töötavad inimesed elukohta kaaluvad. Isegi nõuka-aegsed ja tänini trööstitud suvilarajoonid Tallinna läheduses on raudtee lähedusest mõjutatud, korralikumad ja suuremad krundid kallinevad seal kiiresti, aga enamgi torkab silma pakkumise puudus: inimesed hoiavad sealset kinnisvara ning isegi kehva krunti on rongipeatuste ligiduses üsna raske leida. Transpordiühenduse kõrval teine kasvava tähtsusega tegur on elukeskkond. Ostja ei vaata uusasumis enam ainult ruutmeetri hinda, ta vaatab kas maksab kogu elukvaliteedi eest õiglast hinda. See tähendab kättesaadavaid teenuseid, aga ka meeldivat avalikku ruumi, ohutut liikumist nii täiskasvanutele kui lastele, vaba aja võimalusi, ning isegi koha identiteeti. Kui eelmise buumi aegu osteti nii eramuid kui kortereid suuresti ruutmeetrite järgi, siis nüüd pole suurus nii primaarne. Loeb funktsionaalsus ning ümbritsev elukeskkond. Argumendid on ka jõe või mere lähedus, kõrghaljastus või ilus mets. Kuid järjest rohkem loeb ka koha identiteet. Väljakujunenud, tugeva identiteediga koht on palju hinnalisem, kui põllule kerkinud järjekordne Pääsukodukese või Kuldaiakese arendus. Vanas, ajalooga rannakülas elamine, näiteks Neemel või Kaberneemel, on hoopis mainekam kui Maxima logistikakeskuse taga endisel põllumaal, seal on tugevam kogukond ja koha identiteet. Piltlikult öeldes, kui kaks küla asuvad kõrvuti, siis kirikuga külas on krunt kallim. Allikas: Postimees

Tartu vanalinna barokses elamus tulid müüki kümme Tartu kõige eksklusiivsemat korterit. Lutsu 14 asuv 250-aastase ajalooga Kiensi maja saab pärast haridusasutuste ja büroohoonena kasutamist tagasi oma algupärase otstarbe elamuna. «Sellistes majades ostetakse ilusate tubade asemel ajalugu - kui Napoleon Moskvas käis, oli neis tubades suureks kasvanud juba kaks põlvkonda, Kuid see seab ka standardi, sellisesse majja sobib ainult tipptasemel renoveerimine ja premium-taseme korterid», selgitas LVM Kinnisvara Tartu kontori juhataja Philip Saksing.

Räägime, mida silmas pidada ning kuidas toimida, kui on plaanis osta uusarendus, mis alles planeerimisel ning mida füüsiliselt veel olemas polegi - kuidas veenduda, et ostad sobiva asja? Saates räägib LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing, saadet juhib Lauri Leet.