Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.
Korraldame esmaspäevast pühapäevani Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul enam kui 500 erihinnaga kodu. Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2,7 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Äripäev on alates 1994. aastast koostanud ettevõtete edetabeleid. Valdkonna konkurentsiraport on samm sellest edasi, pakkudes kommenteeritud statistilise kokkuvõtte kitsa tegevusvaldkonna ettevõtete konkurentsivõimest.
Täna, 20. septembril allkirjastasid Saaremaa vald ja LVM Kinnisvara Kuressaare lepingu Kudjape alevikus Lahevere detailplaneeringu kohaste teede, tehnovõrkude ja -rajatiste etapiviisiliseks väljaehitamiseks.
Saaremaa kinnisvaraturul oli 2017 kasvu aasta. Aastases võrdluses kasvas kinnisvaraturu rahaline maht 9,89 protsenti, võrreldes eelmise aastaga tõusis ka tehingute arv 15,49 protsenti.
Tallinna korteriturul tehti detsembris 985 tehingut 116 mln euro väärtuses. 2016 aasta detsembris tehti 927 tehingut 94,4 mln euro väärtuses. 2017 aasta detsember on võrreldes 2016 aastaga olnud tunduvalt aktiivsem ehk 21,6 mln euro võrra rohkem tehinguid.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal traditsiooniliselt Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teist korterit.
Saare maakonnas on odavaim korter müügis 6000 euroga, kõige odavama maja eest küsitakse 6800 eurot. Kui korter asub Kuressaares, siis maja on Orissaare kandis Karedal. Kummassegi ei kannata aga kapitaalse remondita sisse kolida.
Tallinna korteriturul tehti augustis 868 tehingut 84,1 mln euro väärtuses. Eelmise aasta augustis tehti 812 tehingut 74 mln euro väärtuses. 10,1 miljonit on vahe eelmise- ja selle aasta Tallinna tehingute mahult. See on enam-vähem terve Tartu linna augusti korteriturg.
Korraldame esmaspäevast pühapäevani Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Kuressaares tutvumisnädala, kus esitleme seitsme päeva jooksul enam kui 500 erihinnaga kodu! Uksed on avatud tutvumisnädalal kokku enam kui 2 miljonit eurot soodsamad hinnad saanud kinnisvaraobjektil.
Tallinna korteriturul tehti juulis 693 tehingut 63,8 mln euro väärtuses. Eelmise aasta juunis tehti 729 tehingut 68 mln euro väärtuses.
Saare maakonna keskmise palga ja siinse kinnisvara hinna suhe on viimase kümne aasta jooksul muutunud märgatavalt palgasaaja kasuks.
Saarte Hääl selgitas maaklerite abiga välja, millised on Kuressaare eelistatumad elamurajoonid, kui keeruline on sinna endale korterit soetada ja kui palju sealne kinnisvara üldse maksab.
Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.
Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse. Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi. Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks. 2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot). Allikas: Statistikaamet, Maa-amet Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas 2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis. Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks. Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole. Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.
Tänavu esimeses kvartalis tehti Saare maakonnas 359 kinnisvara ostu-müügitehingut koguväärtuses 9 miljonit eurot. Mullu samal ajal oli 358 tehingut summas 7,4 miljonit eurot.
Saaremaa maaklerid tunnistavad, et ostu-müügitehinguid elamumaadega on siin masujärgselt veel üsna vähe. Ent kui ostmiseks läheb, siis eelistatakse Kuressaarest teatud raadiusse, mitte linna piiresse jäävaid krunte.
Ehkki suvilate hinnad on võrreldes kriisiajaga kerkinud, pole buumiaja tase veel käes. Lisaks sellele on viimastel aastatel valik tunduvalt suurem, sest kui majanduskriisi ajal müüsid need, kes ei saanud oodata, siis täna müüvad ka need, kes enam ei viitsi oodata.
LVM Kinnisvara asub juba tänavu Kuressaare külje alla Kudjape külla rajama uut elurajooni, mille energiatõhusate eramute hind oleks kuni 100 000 eurot.
Kliendipäevade korraldamine on lihtne ning mugav viis potentsiaalsetes ostjates huvi tekitamiseks ning vahetu kontakti loomiseks.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.
Kui Kuressaare kinnisvaraturul ilmnes esimesel poolaastal mõningane tõus, siis Saaremaa turul tervikuna toimus hoopis langus.
Eesti ettevõtetel läheb hästi. Miks muidu ehitatakse tuhandeid ruutmeetreid ärikinnisvara.
LVM Kinnisvara lõpetas Kuressaares Vallimaa 26 korterite müügi. Korterite müügiga alustati aktiivselt eelmisel aastal ning tänaseks on kõik korterid müüdud.
Osaleme reedest pühapäevani Kodumessil 2015. Esmaesitleme messiesinduses A17 korterelamuid Kalamajas, Karlovas ja Rannarajoonis ning uut Linnapiiri elamurajooni. Uute kodude kõrval esitleme aga ka enam kui 100 korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga. Igale meie kliendile kingime aga Kodumessil 100€! Ikka selleks, et kinnisvara osta või müüa.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne! Eesti kalleimad korterid 2014: 1. Tallinn – 940 000 € 2. Pärnu – 390 000 € 3. Tartu – 265 000 € 4. Narva – 131 900 € 5. Rakvere – 105 000 € 6. Viljandi – 100 000 € 7. Haapsalu – 90 000 € 8. Kuressaare – 88 000 € 9. Võru – 67 000 € 10. Paide – 33 000 € Eesti odavaimad korterid 2014: 1. Viljandi – 300 € 2. Pärnu – 363 € 3. Võru – 500 € 4. Tartu – 500 € 5. Haapsalu – 676 € 6. Rakvere – 900 € 7. Paide – 1 000 € 8. Kuressaare – 1 000 € 9. Tallinn – 2 000 € 10. Narva – 2 000 € Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet LVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval
Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.
Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.
Jäta oma number - selgitame välja!
