Kinnisvaraarendaja kaalub ehitisregistri vigade tõttu minna riigi vastu kohtusse, samal ajal kui registrit haldav maa- ja ruumiamet püüab alles murerägastikust täit pilti ette saada. Kinnisvaraarendajad seisavad silmitsi tõsiste probleemidega ehitisregistris, mis on viinud tehingute katkemiseni ning kaalutakse riigi vastu kohtusse minekut. LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing osutab, et registri vigade tõttu on tekkinud kahju suurusjärgus 10 000–20 000 eurot. Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Martin Karro viitab, et probleemid süvenevad, kuna register ei suuda adekvaatselt projektide seisu edastada. Kaamos Kinnisvara ja teised ettevõtted kurdavad igapäevaste tõrgete üle. Maa- ja ruumiamet plaanib arendustööde pausi, et probleemidega tegeleda. Probleemid, mis tekkisid juba 2022. aasta kevadel registri uuendamisega, aina süvenevad ja lahendusi ei paista, nentis LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing. Nii on nad jõudnud valiku ette, kas minna riigi vastu kohtusse. “Meil on esimene kaasus laual, kus registri valekande tõttu on tekkinud kahju. Me tõsiselt kaalume, kas anda ametlik nõue sisse registri vastu,” ütles Saksing. Ta viitab tehingule, mis jäi katki, kuna register kuvas tegelikkusest väiksemat pinda ja ostja loobus. Rahalise kahju suuruseks hindab ta 10 000–20 000 eurot. Ettevõttel rippus juuksekarva otsas ka Tallinnas Tartu maanteel asuva büroohoone müük, mille nad napilt päästsid. Nimelt tekkis registrisse päev enne tehingut ekslik info, justkui oleks kinnistule väljastatud ehitusluba. “Meile oli väga selge olukord, kus meil oleks tehing ära jäänud, sest ostja ütles, et tema ei soovi kehtiva ehitusloaga osta,” rääkis Saksing. Linnavalitsus lubas Saksingule vastata 30 päeva jooksul, kuid registri haldaja sai õnneks kiirelt ehitusloa käsitsi maha võtta. Nõnda asjaajamine siiski käima ei peaks, tõdes ta. “See ei saa olla nii, et lased läbi surve ja ähvarduse,” ütles ta. “Õiguslikus mõttes on see täiesti bullshit. Amet probleemidest teadlik Maa- ja ruumiameti ehitus- ja planeeringute infosüsteemide arenduse osakonna juhataja Ege Netse tunnistas, et amet on probleemidest teadlik. Valede andmete näitamine on tema sõnul tõsine probleem, mis vaadatakse üle ja parandatakse.“Paraku ei ole registrile senini tagatud piisavat ja jätkusuutlikku riigieelarvelist rahastust, mis võimaldaks jooksvalt lahendada tehnilisi probleeme ning süstemaatiliselt parandada kasutajamugavust,” juhtis Netse tähelepanu rahamurele.Varem on raha tulnud Euroopa Liidust, mida pole saanud kasutada kasutajakogemuse parandamiseks. Arendamisel tekkinud baasvead annavad aga aina rohkem tunda, lisas Netse. Seepärast kavatseb amet panna peagi arendustööd pausile, et mõelda välja tegevuskava probleemide kõrvaldamiseks. Pikalt kestnud jamadEhitisregister ehk EHR loodi kümme aastat tagasi ning see näitab infot kavandavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste kohta. Register on kõigile vabalt kasutatav ning asub e-ehituse platvormil.Eelmisest aastast on registri vastutav töötleja kliimaministeerium ning volitatud töötleja maa- ja ruumiamet. Varem oli see majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vastutusalas.Ehitisregistri arenduspartnerid on 2020. aastal sõlmitud raamlepinguga Datel, Tietoevry ja Idakoidlik ning 2023. aastal sõlmitud raamlepinguga Datel, Tietoevry ja Finestmedia. Tallinn takerdub Jupsiva registriga maadleb ka Tallinna linnaplaneerimise amet, mille juhi Martin Karro hinnangul läheb seis aina hullemaks. “Meil väikseid probleeme ei ole olnud, kogu aeg on suured probleemid ja nüüd on väga suured probleemid,” märkis ta. Üks peamisi jamasid seisneb selles, et register ei anna ülevaadet projektide staadiumist ja tähtaegadest ning kui annab, siis andmed tihti ei kattu. Möödunud aastavahetusel kadusid projektid süsteemist sootuks ära. Tööd ilmusid süsteemi tagasi siis, kui menetlustähtajad olid juba ületatud. Samuti ei kuvanud register, milliseid andmeid ja uuendusi projektides linnale esitati, kirjeldas Karro. Tallinn jääb ka oma suuruse tõttu registri hammasrataste vahele. Kui väiksemates omavalitsustes tegeleb üks inimene ehituse ja kinnisvaraga, siis pealinnas on üheksa ametkonda, kes tahavad ühe objekti ehitusloaga tegeleda, kuid register ei luba töölõike jaotada, kirjeldas Karro. “Meil on tõesti väga keeruline,” tunnistas ta. Töötempole panevad tõrked tema sõnul kõva põntsu. Seda enam, et Tallinn on Karro sõnul võtnud viimasel aastal prioriteediks menetlustähtaegu kiirendada. “Justkui on linn venitanud,” möönis ta. Pealinn ja Karro sõnutsi ka teised suuremad omavalitsused peavad konarliku süsteemi pärast Excelis topeltarvestust. Veel üks probleemEhitisregistrit on aastaid saatnud ka jama isikuandmetega. Ehitajad on ametnike sõnul paisanud registrisse sadu kodufotosid ja teisi delikaatseid isikuandmeid, kuid riik on probleemi aastaid ignoreerinud, kirjutas rahvusringhääling. Riik otsustas seejärel ajutiselt piirata avalikku ligipääsu ehitisregistri dokumentidele, mis võivad sisaldada tundlikke andmeid. Tõrked igal sammul Asjaosalised toovad välja pika nimekirja ehitisregistri puudujääkidest, mis mõjutavad nende tööd mitu aastat, kuid pole seni lahendust leidnud. Kadalipp algab juba esimestel sammudel, kui sageli ei saa registrisse sisse logida ja kui pääseb, pole seal näha vajalikke dokumente. Ege Netse maa- ja ruumiametist põhjendas, et kõik andmed ei muutu automaatselt dokumendi registrisse kandmisel. Näiteks kui ehitist on laiendatud, ei kajastu laienduse andmed ehitise kehtivates andmetes enne, kui väljastatud on kasutusluba või registrisse kantud kasutusteatis. Kui projekt ei ole nähtav, võib põhjuseks olla kas kuvamisloogika viga või ajutine tehniline tõrge, selgitas ta. Samas pole amet saanud kirjalikke pöördumisi selle kohta, et register kaotab taotlused ära ega näita nende edenemist, lisas Netse. Mured jäävad õhku Tallinna linnaplaneerimise ameti juht Martin Karro toonitas, et ministeeriumid ning maa- ja ruumiamet pole nende parandusideid arvesse võtnud. “Me oleme avatult rääkinud maa- ja ruumiameti arendajatega ja meie asju ei ole võetud pardale,” lausus Karro. Linnaplaneerimise amet kohtus varem maa- ja ruumiameti ning ministeeriumide juhtide ja spetsialistidega igas kvartalis, aga kuna ministeeriumi vastutusvaldkond muutus, suhtlevad nad regulaarselt edasi vaid spetsialistidega.Ege Netse ütles, et maa- ja ruumiamet on tänulik kasutajate tagasiside eest ja teeb asjaosalistega koostööd.Ta selgitas, et ehitisregister on osa riiklikust digisüsteemist, mistõttu ei pruugi kõik vead tekkida just registris. “Arvestades süsteemi suurust, keerukust ja väga suurt kasutajaskonda, ei ole võimalik kõiki probleeme täielikult välistada, kuid teeme järjepidevalt tööd selle nimel, et neid tulevikus ennetada ja kiiresti lahendada,” rääkis ta. Loe lisaks siit. Allikas: äripäev.ee
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 2,1 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 75 000 euroni.
Meie esindused on suletud 23. detsembril ja 31. detsembril. Kiiretes küsimustes saab ühendust meie mobiiltelefonidel.
Eile pandi nurgakivi Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali teise etapi ehitusele. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse kokku 69 elukorterit. Esimesed 26 korterit on juba müüdud, teise etapi korterite ehitus ja müük käib ja need valmivad 2026 aasta suvel.
Pirkka-Marja Põldvere, LEADELL Pilv Advokaadibüroo vandeadvokaat ja partner. On muutunud tavaks, et kui broneerimislepingu sõlminud ostjad kinnistut mingil põhjusel osta ei soovi, siis esitatakse maakleri või müüja vastu broneerimistasu tagastamise nõue väitega, et broneerimisleping on vorminõude puudumise tõttu tühine. Õli valavad tulle meedias ilmunud eksitavad artiklid, mille kohaselt peaksid broneerimislepingud justkui olema sõlmitud notariaalses vormis. Ometi on kohtud korduvalt kinnitanud, et broneerimislepingud on kehtivad ka lihtkirjalikult sõlmituna. Millest siis see vastuolu?
Lõpetasime 20. oktoober 2025 koostöölepingu Erki Schihalejev’ga usalduse kaotuse tõttu.
Ühtpidi ongi lihtne: professionaalne tiim, märkimisväärne panus turundusse, sihiteadlik müügiportfelli kasvatamine ja euribori languse ootus; teistpidi ülimalt keeruline: kõike õigeaegselt ja ühtselt toimima saada, tõdeb Äripäeva koostatud vastses Kinnisvarabüroode TOPis esindatud LVM Kinnisvara OÜ tegevjuht Ingmar Saksing.
Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing osutab üürituru kurvale vastuolule. Foto: Siim Sultson Üle kahe aasta tagasi olid arendajad elukondliku üürituru osas tahtmist ja optimismi täis - näis, et viimaks ometi on Eesti ka selles osas astumas teiste Euroopa riikide sekka. Aeg kulus, innukusest sai aina valusemaks muutuv reaalsus, edasi tülpimusest frustratsioon.
Pärnus toimus jõeäärse Uuskalamehe elukvartali esimese maja sarikapidu. Täna toimus sarikapidu Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali esimese hoone ehitusel. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad tänavu suvel, kogu kvartal valmib kolmes etapis.
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,26 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 72 500 euroni.
Kodumaine LHV Pank hakkas Tallinnas Pirita tee äärde ehitatava Laferme kompleksi külaliskorterite ostjatele pakkuma uudset külaliskorteri kodulaenu, mille esmane sissemakse on alates 20%, kuid laenutähtaeg on kuni 30 aastat ja intressiks kliendi profiilile vastava kodulaenuga sarnane intress.
Ka paarisajal eurol, mille võrra muutub elamispinna ostmine kallimaks, kui notarite tasud kerkivad, võib kinnisvaraekspertide hinnangul kujuneda ostuotsuse tegemisel määrav roll.
Täna oleme käibenumbrites eelmise aasta graafikus – suuresti tuleb fotofiniš, teatab hasardiga Äripäeva koostatud värskes Kinnisvarabüroode TOP 26-s esindatud LVM Kinnisvara OÜ juhatuse liige Ingmar Saksing.
Täna pandi nurgakivi Pärnu jõe ääres asuva Uuskalamehe elukvartali ehitusele. Tegu on Tallinna Telliskivi või Tartu Aparaaditehasega sarnaneva õhustikuga Kalamehe piirkonnaga, kuhu rajatakse nüüd juurde 69 elukorterit. Esimesed korterid valmivad järgmise aasta suvel.
LVM Kinnisvara pani sel nädalal nurgakivi oma Tallinnas Kristiines Tüve tänavale rajatavale ridaelamule. Müügihindades 3 miljoni euroni ulatuva projekti juures on pool kodudest juba uue omaniku leidnud.
Kinnisvaraarendaja Lind Living ja selle üks omanik Hans H. Luik pidasid täna pealinnas Pirital sarikapidu. Lillepaviljoni ja restorani Tuljak kõrvale kerkiva hoone ajalugu ulatub kaugemale kui 100 aastat. Laferme nime kandva arenduse ajalooline osa renoveeritakse täielikult ja sellele lisandub juurdeehitus.
Pärnus võib linnapildis märgata mitme uusarenduse ehitamist. Kinnisvarafirmad ütlevad, et põhjus võib olla varasemast odavam ehituse hind ning huvi uusarenduste korterite vastu on olemas, kuigi neid on keerulisem müüa kui aasta või paar tagasi.
Omaaegse Pärnu masinatehase kinnistul Rääma 7 on Nordecon alustanud tehase ühe võtmeisiku Martin Seileri järgi nimetatud elamukvartali ehitustöödega.
Suuremate Eesti linnade magalapiirkondade korterite hinnad on veidi kõikunud, kuid viimased kolm kvartalit on olnud stabiilsed. Sellest hoolimata on ekspertide sõnul kinnisvaraturul üksjagu ebakindlust.
Saarel pakutava kinnisvara müügihinnas sisaldub ka “Muhu faktor”, mis noortele peredele ja keskmise sissetulekuga inimestele on liiga kallis lõbu.
Pärnumaa kinnisvaraturg Pärnumaa kinnisvaraturul toimus 2023. langus nii kinnisvara ostu-müügi tehingute arvus kui ka tehingute koguväärtuses. Tehingute arv langes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 23,8% ning tehingute koguväärtus langes aastases võrdluses 22,4%. Maa-ameti andmetel oli kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnumaal 2023. aastal 2 819 tehingut, tehingute koguväärtus 256,66 milj eurot. Tehingute arv ja koguväärtus on Pärnumaal langenud teist aastat järjest.
Eesti lõppenud aasta kalleimas korteritehingus vahetas Tallinnas korter omanikku 1,9 miljoni euro eest, kui Jõgeva kalleim korteritehing ulatus vaid 70 000 euroni.
Elukondlikke uusarendusi alustatakse aina vähem, samas laojääk kahaneb visalt ja hästikapitaliseeritud arendajatel kiiret ka ei ole. Uusarenduste hinnad ja järelturu hinnad kärisevad teineteisest lahku järjest rohkem. Aga ostjateturg saab ükskord otsa.
Varsti pea aasta hõisatakse, et nüüd on kinnisvaraturg põhja jõudnud ja edasi järgneb tõus - ent, võta näpust, taas tuleb üllatusi ja vimkasid. Viimati pöörasid tüli ehitajad ja arendajad - ühed on närvis, teised stressis. Kinnisvaravahendajad prognoosivad edasist.
Kinnisvaraturu areng sõltub majanduses ja poliitikas toimuvast, ehkki küll viitega kuni kolmveerand aastat. Kinnisvarahindades toimub lähiperioodil statistiline langemine, ent see käivitab kevad-talvel uusi arenguid.
Maa-ameti andmetel tehti Pärnu korteriturul oktoobris 91 tehingut, mis näitab aastases võrdluses ligi 30 protsendilist ning septembriga kõrvutades 75 protsendilist kasvu.
Praegu nõutakse elukondlikul kinnisvaraturul erilise planeeringuga korterid, aga ka maju, mis asuvad klassikalistes elitaarsetes piirkondades, selgub LVM Kinnisvara juhi Ingmar Saksingu eluasemeturu analüüsimisest.
Reedel peeti sarikapidu Tartus aadressil Fortuuna 27 ehitatavas 5,3 miljoni euro suuruse ehitusmaksumusega elu- ja ärihoones, mis peaks valmima järgmisel aastal.
Jäta oma number - selgitame välja!
