Koroonakriis võib tuua kaasa maamajade võidukäigu kinnisvaraturul, muidugi kui ostjal raha on, sest panga jaoks pole sageli kehvas seisus maamaja ahvatlev tagatis, kuna sellest ei saa vajadusel kiiresti lahti.
Viirusepuhang on purenud ka kinnisvaraturgu ja võrreldes möödunud aasta sama ajaga on tehingute arv märkimisväärselt langenud. Ekspertide sõnul on inimesed oma säästude kasutamisel ettevaatlikumad ja ei kipu kodu ostmisega kiirustama. Selline seisak turul võib aga viia kinnisvarahinnad hoopiski alla.
Eriolukord on kaasa toonud esimesi raskusi eluasemelaenude maksmisel. Kuigi laenupuhkust on pangad praegu andnud vaid neljale protsendile eluasemelaenudest, võib pankade hinnangul majandusraskustesse sattunud inimeste hulk suureneda, sest praegu on kriisi lõppu raske ette näha.
Saaremaal on müüa suure hoolega lihvitud ajalooline rehielamu.
Äsjase kinnisvaraturu-uuringu kohaselt on Pärnu kõige madalama ruutmeetrihinnaga korterid müügis 1980. aastatel ehitatud majades ja sama pilt avaneb Tallinnas.
Kuigi pea 80% kõikidest kinnisvaratehingutest tehakse Tallinnas, on üks väikelinn, kes teeb tehingute aktiivsusega viimasel ajal häid tulemusi, ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Tartu korterituru kõige kehvem kaup on 1990ndatel ehitatud korter, selle ruutmeetrihind jääb Tartu keskmisest ligi 350 eurot madalamaks, näitab kinnisvarafirma LVM Kinnisvara analüüs.
Tallinna korteriturul hinnatakse kõige vähem 1980. aastatel valminud paneelelamute kortereid, näitab LVM Kinnisvara Tallinna korterituru analüüs.
Tallinna korterituru kõige õnnetumal kümnendil, 1980. aastatel valminud korterit müües tuleb arvestada enam kui 400-eurose kaotusega iga ruutmeetri kohta, näitab LVM Kinnisvara Tallinna korterituru analüüs.
Tartu turg on äärmiselt aktiivne, samas kinnisvara pakkumisi vähe, aga ostjaid palju. Ressursi mõttes on Lõuna-Eesti rikkam, kui Põhja-Eesti. Tartu on stabiilsem elukeskkonna ja töö tegemise kontekstis. Lisaks teenivad head spetsialistid Tartus rohkem kui Tallinnas.
Selle aasta algusest alates on kinnisvaraturg olnud aktiivne ning kevade poole elavneb see veelgi. Kui tekib tunnetus ja mõte ning on kodu vajadus olemas, siis ongi kõige õigem aeg kodu soetada. Kodu ostu ei tasu käsitleda kui investeerimisprojekti. Kodu ostmiseks ei ole olemas õiget ega valet aega.
Действующий в Эстонии Закон о противодействии отмыванию денег и финансированию терроризма распространяется и на фирмы, занимающиеся куплей-продажей недвижимости, сообщают в понедельник, 20 января, радионовости ERR.
Rava aleviku tammiku ja paisjärve vahetus läheduses asuv rüütlimõis ootab uut mõisnikku.
See aasta toob Eesti kinnisvaraturule pisut jahutust – hinnad stabiliseeruvad ja ehitusmaht väheneb, ennustavad maaklerid. Turg on äraootaval seisukohal ning ebakindlad arendajad ei torma ummisjalu igale vabale krundile ehitama.
Kirjutasime eelmise aasta novembris peidetud kinnisvaramaksust, mis jõustus 1. jaanuarist 2018. Esimese kinnisvaramaksu kõrval on nüüdseks jõustunud ka teine peidetud kinnisvaramaks, mis on oma väiksuses jäänud tahaplaanile. Ometi toob see juba täna riigieelarvesse aastas 5 100 000 eurot.
Saare maakonnas on odavaim korter müügis 6000 euroga, kõige odavama maja eest küsitakse 6800 eurot. Kui korter asub Kuressaares, siis maja on Orissaare kandis Karedal. Kummassegi ei kannata aga kapitaalse remondita sisse kolida.
Tartumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka kogväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 4,4%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 13,3%.
Pärnumaa kinnisvaraturul toimus 2016. aastal tõus nii tehingute arvus kui ka koguväärtuses. Tehingute arv kasvas võrreldes 2015. aastaga 3,6%, tehingute koguväärtuse tõus oli aastases võrdluses 20,4%! Kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnumaal 2016. aastal oli 3 255 tehingut, tehingute koguväärtus 135,17 miljonit eurot.
Mullu hoogustunud korterite hinnatõus ja aktiivne ostmine üle Eesti jätkub alanud aastal, leiavad kinnisvaraeksperdid.
Kinnisvaraturg on viimastel aastatel püsinud stabiilsena, nii kinnisvaratehingute arv, kui ka tehingu keskmine väärtus on näidanud stabiilset tõusu. Piirkonniti on turg kõige aktiivsem Tallinnas, Tartus, samuti Pärnus. Teistes piirkondades on aktiivsus olnud madalam. Jätkub ääremaastumine, maapiirkondadest kolitakse linna ning väiksematest linnadest omakorda Tallinnasse. Maa-ameti andmetel tehakse ligikaudu 90% kõigist hoonestatud maaga toimuvatest tehingutest korteriomandite ja eramutega. Kõige rohkem on tõusnud hinnad ja kasvanud aktiivsus viimastel aastatel korteriomanditele, vähem majadele. Uute kortertite osas on müügiperioodid pikenenud, uusi kortereid ei müüda enam projektistaadiumis, nagu see oli paar aastat tagasi. Oluliseks kinnisvaraturgu puudutavaks muudatuseks on asjaolu, et alates 01. aprillist 2016. a said Ehitisregistri andmed õigusliku tähenduse ning ehitus- ja kasutuslubade menetlemine muutus elektrooniliseks. 2016. aastal teostati Eestis Maa-ameti andmetel kokku 47 370 kinnisvara ostu-müügi tehingut, mis on ca 2% rohkem kui 2015. aastal (46 442 tehingut). Tehingute koguväärtus oli 2016. aastal 2850,5 milj eurot, mis on aastases võrdluses 2,7% kõrgem (2015. aastal oli tehingute koguväärtus 2775,0 milj eurot). Keskmiseks ühe tehingu müügihinnaks kujunes 2016. aastal Eestis 60 190 eurot, mis on ca 0,7% kõrgem kui 2015. aastal (59 752 eurot). Allikas: Statistikaamet, Maa-amet Aasta 2016 algas kinnisvaraturul rahulikult võrreldes 2015. aastaga, saavutades mõõduka kasvu tehinguaktiivsuses ja tehingute koguväärtuses II kvartali lõpuks. Kinnisvaraturul oli positiivseim III kvartal, kus tehingute arv kasvas 5,6% ning koguväärtus isegi 19,0% võrreldes 2015. aasta sama perioodiga. Samas IV kvartalis ei toimunud nii palju tehinguid, kui aasta tagasi samal perioodil ning samuti oli tehingute koguväärtus väiksem. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas 2016. aasta IV kvartalis tehti 12 085 tehingut, mis on 1,5% võrra vähem kui eelmisel aastal samal perioodil. Ostu-müügitehingute koguväärtus oli 762,9 miljonit eurot, mis on 5,2% vähem kui 2015. aasta IV kvartalis. Korteriomanditega tehti IV kvartalis kokku 6 755 ostu-müügitehingut, sh. eluruumidega 5 528. Võrreldes 2015. aasta sama perioodiga oli eluruumidega tehinguid 1,3% võrra rohkem. Samas eluruumidega tehtud tehingute koguväärtus oli 8,5% kõrgem kui 2015. a. IV kvartalis, mis on seletatav uute korterite osakaalu tõusuga. Eluruumina müüdud uute korterite (esmamüükide) osakaal 2016. IV kvartalis oli Eestis kokku 18,9%, mis on oluliselt kõrgem kui eelmistel perioodidel (vt. joonis 2). Kokku müüdi 1 046 uut korterit, sh. 724 Tallinnas, kus keskmine hind oli 2 097 eur/m². Uute korterite keskmine hind Tallinnas on aastaga tõusnud 11,6%. Märkimisväärseks kujunes korteriomandite turul detsember 2016, kui Tallinnas müüdi 349 uut korterit, mis moodustab 36,8% antud kuus eluruumina müüdud korterite tehingutest. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisasjadega (hoonestamata ja hoonestatud maad) toimus 2016. IV kvartalis 5 285 ostu-müügitehingut, mis on 6,0% vähem kui eelmise aasta samal perioodil ning 1,0% võrra vähem kui eelmises kvartalis. Tehingute koguväärtus saavutas taseme 363,8 miljonit eurot, mis on 14,9% väiksem kui aasta tagasi, kuid samas 3,6% võrra suurem kui eelmises kvartalis. 2016. aasta IV kvartalis tehti 3 395 tehingut hoonestamata ning 1 890 tehingut hoonestatud maadega. Kinnisvara hinnaindeksi kasv oli 2016. aasta IV kvartalis 6,5% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga ning 4,0% võrreldes eelmise kvartaliga. Korteriomandite hinnaindeks kasvas aastases võrdluses 6,7%, hoonestamata maa hinnaindeks 5,3% ning hoonestatud elamumaa hinnaindeks 7,8%. Allikas: Maa-amet, tehingute andmebaas Kinnisvaraturu aktiivsuse ning hindade olulisemateks mõjutajateks on majapidamiste reaalsissetulekud ja laenuturg. Eluasemelaenuturg peegeldab kinnisvaraturu stabiliseerumist. Eluasemelaenude aastakasv püsis 4-5% tasemel. Laenude keskmised intressimäärad püsivad samuti stabiilsed. Eluasemelaenude keskmine intressimäär on olnud pikemat aega sama (2,2%). Ettevõtetele väljastatud pikaajaliste laenude keskmine intressimäär (2,3%) on olnud eelmise aastaga võrreldaval tasemel. Karmistunud on nõuded tagatisvarale. Ehitistele, samuti nende laiendustel ja ümberehitustel on oluline ehitus- ja kasutusloa olemasolu. Samuti on oluliseks muutunud juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või vastava servituudi olemasolu. Konkurents pankade vahel on laenuturul tihe, kuid kliente valitakse jätkuvalt hoolikalt. Lisaks sissetulekutele ja eelnevale laenukäitumisele on varasematest aegadest olulisem ka tagatiste kohene ekspluatatsiooni-kõlbulikkus. Seega on keeruline endiselt seada laenutagatiseks hoonestamata krunte või kasutuskõlbmatuid hooneid, mistõttu on nõudlus linnast välja jäävate hoonestamata elamumaa kruntide järgi jäänud endiselt väga madalaks. Oluliseks märksõnaks eluasemelaenuturul on Kredexi ja Swedbank`i vahel sõlmitud leping, mis toob turule lisaraha ning võimaldab Swedbanki klientidele pakkuda parematel tingimusel laenu. Eesti Konjuktuuriinstituudi andmetel on majapidamiste reaalsissetulekud suurenenud, hoiused on suurenenud, tarbijate kindlustunne on suurenenud ning tööpuudus on madal LVM Kinnisvara OÜ hinnangul püsib Eesti Kinnisvaraturg 2017. aasta I poolaastal stabiilne. Olulist tehingute arvu kasvu ja hindade kasvu oodata ei ole. Kinnisvaraturu 2016. aasta ülevaate koostas kutseline hindaja Merle Siigla.
Kolmandas kvartalis suureneb Tallinna kinnisvaraturul tehingute arv, hinnatõusu pole oodadata, kirjutab LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Saaremaa maaklerid tunnistavad, et ostu-müügitehinguid elamumaadega on siin masujärgselt veel üsna vähe. Ent kui ostmiseks läheb, siis eelistatakse Kuressaarest teatud raadiusse, mitte linna piiresse jäävaid krunte.
Asjatundjate sõnul võib 2016. aasta kaasa tuua häda nii arendajatele kui ka teistele turuosalistele.
Mitmed suured kinnisvaraprojektid ootavad Rail Balticu tulekut. Raudtee lähedale sattuvad inimesed närivad aga küüsi – kas kinnisvara väärtus langeb tõesti kuni neljandiku?
Kuigi välismaalasest kinnisvaraostjatest kõneldakse Pärnuga seoses vaat et regulaarselt, moodustavad välismaised ostjad elukondliku kinnisvara tehingute koguarvust vaid mõne protsendi.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne! Eesti kalleimad korterid 2014: 1. Tallinn – 940 000 € 2. Pärnu – 390 000 € 3. Tartu – 265 000 € 4. Narva – 131 900 € 5. Rakvere – 105 000 € 6. Viljandi – 100 000 € 7. Haapsalu – 90 000 € 8. Kuressaare – 88 000 € 9. Võru – 67 000 € 10. Paide – 33 000 € Eesti odavaimad korterid 2014: 1. Viljandi – 300 € 2. Pärnu – 363 € 3. Võru – 500 € 4. Tartu – 500 € 5. Haapsalu – 676 € 6. Rakvere – 900 € 7. Paide – 1 000 € 8. Kuressaare – 1 000 € 9. Tallinn – 2 000 € 10. Narva – 2 000 € Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet LVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval
Uusarendusi kerkib järjest juurde, aga nende tase on kõikuv. Tarbija on küll hinnateadlikum ja nõuab kvaliteeti, kuid puuduste loetelu algab olematutest parkimiskohtadest ja jõuab ootamatult suurte kommunaalkuludeni välja.
Kinnisvaraturu nõrga regulatsiooni tõttu kerkib aeg-ajalt üles küsimus maakleritasude otstarbekuse kohta. Sektori esindajad on seisukohal, et seadusandja kehtestatud nõuded aitaks luua pikemaajalist turutasakaalu.