Kas kinnisvara osta või üürida? Kuidas on võimalik kinnisvaramüüki kiirendada? Milliseid kinnisvaratehinguid ei maksustata tulumaksuga? Nendele ja veel paljudele teistele kinnisvarateemalistele küsimustele vastame laupäevastes Nurgakivi saadetes. Saadet saab vaadata TV3´s laupäeviti 11:00 ... 11:30 ja järelvaadata meie või TV3 Play kodulehel.
Pärnusse kinnisvara ostes saab igaüks maa-ameti geoportaali üleujutusala kaardilt kontrollida, kui suur veetõus tema uut korterit või maja ohustama hakkab. Selleks tuleb sisestada ostetava kinnisvara aadress siit
Vaata, millised olid LVM Kinnisvara blogi 2011. aasta loetuimad kanded: "Me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga!" Piltuudis: uus tänav kestis vaid mõni nädal Kohtutäiturite praktika ei võimalda osaleda enampakkumistel 30% Eesti elanikest
Kirjutasime hiljuti põhjustest, miks tasub kinnisvara osta, mitte üürida. Oma kodu on paljude unistus, kuid just viimased aastad on muutunud selle väga ebamugavaks teemaks. Enne päris oma kodu ostmist tasub vähemalt kaaluda üürimise eeliseid ostmise ees. Alljärgnevalt 7 põhjust, miks tasub kinnisvara üürida, mitte osta: Hooldusvaba - kinnisvara üürides ei pea tegelema hooldus- ja remonttöödega. Lisaks puudub vajadus muruniiduki, aiatööriistade, lumelabida või akutrelli järele. Samuti ei too avariid kaasa ootamatuid kulusid. Mure lahendamiseks piisab vaid e-mailist või telefonikõnest omanikule/haldajale. Vabadus - üürnikuna võid vabalt otsustada, millal ja kuhu kolida. Arvestama peab küll üürilepingus või seaduses toodud ülesütlemise alustega, kuid kindlasti on see lihtsam ja kiirem, kui kinnisvara müümine ja ostmine. Paindlikkus - üürilepingud sõlmitakse täna reeglina kuni aastaks. See omakorda võimaldab tingimuste osas iga-aastaselt läbi rääkida. Eluasemelaenu puhul see võimalus puudub. Säästmine - tänaste üüritasemete juures on võrdväärse kinnisvara üürimine reeglina ostmisest odavam. Reeglina ei pea ostma endale ka esiku- ja köögimööblit. Nii on võimalik ülejäävad vahendid hoiustada või investeerida. Kättesaadav - üürilepingu sõlmimimiseks peab kontol olema 1 .. 3 kuu üürisumma, kinnisvara ostmine toob aga endaga kaasa mitmeid ühekordseid väljaminekuid, mis sõltuvalt sõlmitavatest kokkulepetest jäävad reeglina 10 .. 20 protsendi vahele ostetava vara hinnast. Seetõttu saad üürnikuna elada piirkonnas, millest omanikuna võid vaid unistada. Madal risk - kinnisvara üürimisega seotud väljaminekud on kordades väiksemad, kui selle ostmisega seotud kulud. Sissetuleku vähenedes või selle ajutisel puudumisel on kinnisvara üürimise ja ostmise tagajärjed väga erinevevad. Ebamõistliku ostu puhul võib see tähendada halvemal juhul kõigest ilmajäämist, üürimisel aga vaid tagatisraha kaotust. Maksuvabastus - üürnikuna ei pea Sa üldjuhul maksma kinnisvaraga seotud makse ja koormatisi. Tihti sisaldab üür ka mitmeid kõrvalkulusid ning teatud juhtudel sisaldab üür isegi kõiki kõrvalkulusid. Lisaks on eluruumi üür käibemaksuvaba. Poolt- ja vastuargumentide kõrval tasub kõrvutada ka numbreid. Kas kinnisvara osta või üürida saad arvutada siin LVM Kinnisvara: osta või üürida?
Ostjana pead arvestama, et lisaks ostuhinnale tuleb tasuda veel mitmeid tasusi ning lõive, mis on otseselt või kaudselt seotud kinnisvaratehinguga. Samas teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest. Kinnisvara ostmisel eluasemelaenuga pead arvestama alljärgnevate väljaminekutega: esimene sissemaks, laenulepingu tasu, käendustasu*, ehitusekspertiisi tasu**, vara hindamise tasu, kodukindlustusmakse, elukindlustusmakse*, laenukindlustusmakse*, notari tasu, riigilõiv. * Sõltub tehingu iseloomust ** Soovituslik LVM Kinnisvara: teadlik valik võimaldab säästa kuni 50% kaasnevatest kuludest
Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus on püsinud kogu iseseisvusaja peaagu muutumatuna ning on praeguse aja ootustele ja nõudmistele selgelt jalgu jäänud. Kinnisvaramaaklerid on iseseisvuse taastanud Eestis tegutsenud kakskümmend aastat. Kuigi kinnisvaraturul tervikuna on selle aja jooksul toimunud mitmeid muutusi nii tööpõhimõtetes kui ka seadusandluses, on kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduvad põhimõtted ja seadusandlus püsinud peaaegu muutumatuna. Seetõttu on praegune olukord jäänud selgelt jalgu klientide, partnerite ja sidusorganisatsioonide ootustele ning nõudmistele, mistõttu muutusi vajavad nii tööpõhimõtted kui ka seadusandlus. Kinnisvaramaakleriks võib Eestis saada igaüks. Seejuures pole nõutav omada haridust ega ka kogemust. Piisab otsusest alustada tööd kinnisvaramaaklerina ning isik võibki julgelt siseneda hinnanguliselt 1,5 miljardi eurose käibega kinnisvaraturule - seejuures ei eeldata isegi põhihariduse olemasolu. Rohkelt kaebusi Oleme Eestis uhked läbipaistva riigi ja isereguleeruva turu üle. Aga kas ka uhked oma kinnisvaramaaklerite üle? Kutseseaduse kohaselt saab kutselise maaklerina tegutseda vaid maakler, kellel on olnud vähemalt kahe aasta pikkune praktika ning kes on edukalt sooritanud kutseeksami. Kuid mitte ükski seadus ega norm ei nõua ega eelda, et turul võivad tegutseda ainult kutselised maaklerid. Siiani pole riik pidanud oluliseks kehtestada kinnisvaramaaklerite haridusele ja/või teadmistele miinimumnõudeid, kuigi maaklereid tegutseb turul hinnanguliselt kaks tuhat ning nende vahendusel vahetab omanikku sadade miljonite eurode eest kinnisvara. Seadusest tulenevalt tõestab müügilepingu notar. Lepingusse saab seejuures kirja panna kõik pooltevahelised eelnevad kokkulepped. Ja lõppude lõpuks vastutab asja eest ju müüja. Tegelik situatsioon on palju keerulisem. Miinimumnõuete puudumise kõrval näitavad Eesti Kinnisvaramaaklerite Kojale iganädalaselt laekuvad kaebused maaklerite tegevuse kohta, milline on olukord turul tegelikult. Millal hakkame tegutsema? Maaklerid esindavad kliente kirjalike kokkulepeteta, seejuures teadmata ja kontrollimata, kes tegelikult on vara omanik. Nad pakuvad müügiks surnud inimeste vara. Nad ei teavita teadlikult või tahtmatult ostjaid kehtivatest piirangutest. Kõige äärmuslikuma näitena pakkus maakler müüa vara selle tegelikule omanikule. Jah, te lugesite õigesti - olukorra jätkudes võite ka ise ühel päeval saada pakkumise maaklerilt oma vara ostuks. Selgelt on praegune olukord ebanormaalne ning vajab muutusi. Kas selleks on vaja näidishukkamist või peaks juhtuma midagi sellist, nagu juhtus reisifirmadega, on raske öelda. Fakt on see, et kinnisvaramaaklerite tegevust on hakanud meie põhjamaine riik reguleerima alles pärast seda, kui ebapädevate maaklerite töö tõttu on kaotatud varandusi. Tõsi, sellise tõdemuseni jõuti juba eelmise sajandi alguses. Viidatud reisifirmade tegevuse puhul reageeris riik alles siis, kui sadadel inimestel ei õnnestunud puhkusereisilt naasta seetõttu, et firma, kes neile reisi müüs, oli vahepeal muutunud maksejõuetuks ning inimeste tagasitoomise eest tuli hakata maksma maksumaksjal. Alles siis leiti lahendused ning kehtestati tagatisrahade süsteem. Seejuures oli kandev roll tarbijakaitseametil. Või küsigem teistpidi - mitmel juhul peaksid saama petta või kui suurest summast peaksid ilma jääma inimesed enne, kui riik otsustab midagi ette võtta maaklertegevusega? Kas piisab, kui klientide nõuded kinnisvaramaaklerile on kokku miljon eurot või piisab sellest, et kahju on viiskümmend tuhat eurot? Või pälviks tarbijakaitse ja politsei tähelepanu viimane kaebus, kus kinnisvaramaakler jättis omanikule edastamata seitsmesaja eurose tagatisraha? Või peaks halva maaklerteenuse osaliseks saama keegi seaduseandjatest? Koolituse vajalikkus Probleemid praegusel kinnisvaraturul saavad alguse teadmiste puudumisest. Süsteemseid teadmisi mitteomav kinnisvaramaakler ei suuda kogu müügiprotsessi juhtida selliselt, et see ei tooks klientidele kaasa täiendavaid kulusid või kaotust ajas ja rahas. Kinnisvaramaaklerile vajalike teadmiste omandamine on aga jätkuvalt vabatahtlik ning selleks kuluv aeg ja raha ei oma üksikisiku tasandil vajalikku prioriteeti. Samuti on erinevatel perioodidel pakutud erialased koolitused pigem sissejuhatuseks multidistsiplinaarsesse valdkonda, kui et programmid, mis sobiksid kinnisvaramaakleri akadeemiliseks baashariduseks. Soovist olukorda fundamentaalselt muuta allkirjastasid Eesti Kinnisvaramaaklerite Koda ja Tallinna Ülikooli Õigusakadeemia koostöökokkuleppe, mille eesmärgiks on vastastikune koostöö õppetegevuse arendamisel kinnisvara valdkonnas ning teadustöö ja arendustegevuse edendamine. Koostöökokkulepe ülikooliga on oluline samm kinnisvaramaaklerite professionaalsuse tõstmisel, sest lähendab koja liikmete kutseeksamieelset täienduskoolitust akadeemilisele koolitusele. Samuti loob kokkulepe esimest korda Eestis lähiaastatel võimaluse kõrgharidusega kinnisvaramaaklerite ettevalmistamiseks. Lisaks võimaldab kokkulepe koja tegevusvaldkonnast lähtuvate ning kojale huvipakkuvate alus- ja rakendusuuringute teostamist. Näiteks vajaks uurimist kinnisvaramaaklerite seaduse väljatöötamise põhjendatus. Seadus maakleritele Riigieelarvest neljandikuga võrduvat kinnisvaraturgu ning sellega seonduvat maaklertegevust reguleerib võlaõigusseaduses vaid kümmekond paragrahvi. Ilmselgelt on sellise ulatuse ja määraga tegevuse raamide piiritlemiseks sellest vähe. Liiati annavad need vähesed paragrahvid laiad võimalused tõlgendusteks. Praegune võlaõigusseadus määratleb napilt maaklerlepingu ja maakleri õiguste mõiste, jättes reguleerimata kohustused ja vastutuse. Seejuures on norm üldine ning mõeldud maaklertegevuse üldiseks reguleerimiseks. Kinnisvaramaaklerite tegevusega seonduva võiks jätta reguleerimata ning teenust pakkuvatele isikutele miinimumnõuded kehtestamata, kui see ei tooks kaasa valesid soovitusi või vajalike teadmiste puudumisel üksikisiku tasandil ka suuri rahalisi kaotusi või ei puudutaks nii olulist osa igapäevaelust, nagu seda on inimeste eluasemed. Ligi paarikümne aasta pikkune praktika on näidanud, et vaid iseregulatsioon ei ole harva tehtavate kalleimate kestvuskaupade soetamistehingute jaoks piisav. Kinnisvaratehinguid sooritatakse kord või kaks elu jooksul ning on mõeldamatu eeldada, et selle edukaks teostamiseks vajalikke ning vastavaid teadmisi ja kogemusi peaksid omama kõik praegused ja tulevased kinnisvaraomanikud. Teoreetiliselt peaks riskid maandama meie tugev notariaat ja kinnistusraamat. Lisaks on ju seejuures kehtestatud kohustuslik vorminõue, mis justkui tagaks pooltevaheliste kokkulepete igakülgse fikseerimise. Igapäevane praktika aga tõestab osaliselt või täielikult vastupidist. Nii toovad müügilepingu allkirjastamise eelsed kokkulepped peaaegu alati pooltele kaasa õiguslikud tagajärjed veel enne, kui müügilepingule alla kirjutatakse. Seega on vajalik kinnisvaramaakleri roll, kes pooltevahelisi kokkuleppeid vahendab ning oskab seejuures juhtida tähelepanu võimalikele tagajärgedele. Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda, et praegust olukorda oleks võimalik parandada vaid selliselt, et kehtestataks kinnisvaramaaklerite teadmistele miinimumnõuded ning maaklerlepingutele kohustuslik, kirjalik või kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm. Lisaks isikuomadustele ja tahtmisele kinnisvaramaaklerina töötada on vaja ka tugevat, toetavat seadusandlikku tausta, mis nõuaks kõikidelt maakleritelt pädevaid kutseoskusi ja vajalike täienduskoolituste läbimist. Foto: Corbis/Scanpix Allikas: E24
Kõik võtmed ja puldid - otsi aegsasti välja kõik laste, vanemate ja sugulaste võtmed. Pea meeles, et vähema, kui 3 võtme ja ühe puldi üleandmine ei ole hea tava. Valvesüsteemi, läbipääsu ja välisukse koodid - oluline on valvesüsteemi puhul peakood, mis võimaldab ostjal süsteemi uuesti ilma täiendavate kulutusteta häälestada. Kasutusjuhendid - lisaks süsteemide ja seadmete kasutusjuhenditele tuleks üle anda ka süsteemide teostusjoonised. Teenustepakkujate nimekiri - koosta varakult nimekiri elektri-, vee-, kütte-, valve-, side- ja prügiteenuse pakkuja kontaktidega, nii ei kulu üleandmisele tunde. Remondi/hooldusmeeste kontaktid - aastate jooksul välja kujunenud teada tuntud meistrite kontaktide üleandmine ei ole kohustuslik, küll lihtsustab see paljude edasiste küsimuste lahendamist. Korteri puhul haldaja kontaktid - olulised on raamatupidaja ja juhatuse liikme kontaktid. Kui haldajaks on haldusfirma, peaks teada halduri nime, kes konkreetselt korterelamuga tegeleb. Korteri puhul koopiad kodukorrast ja muudest otsustest - nii ei tekita autode parkimine ja algav trepikoja remont naabrite vahel pingeid. Kviitungid viimase arvete tasumise kohta - tarbitud teenuste eest tuleb tasuda kuni otsese valduse üleandmiseni. Kui kõiki arveid ei ole üleandmise ajaks veel saadetud, lepi kokku, kuidas saad need peale tasumist ostjale edastada. Lepingud, projektid, load ja plaanid - üle tuleks anda kogu dokumentatsioon. Kui Sul on huvi jätta dokumendi originaal endale, pead ostjale andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Lisaks päraldistele müügilepingus kokkulepitud vallasvara - kindlasti tuleb üle anda müügilepingus kokkulepitud sisustus, mööbel ja seadmed. Lihtsam kirjutamisest on seejures teha fotod ning lisada need üleandmise-vastuvõtmise aktile.
Alusta õige hinnaga - alustades peaks hind olema võimaliku hinnavahemiku alusmises, mitte ülemises osas. Valmista oma kinnisvara müügiks ette - tee seda 1 .. 2 nädalat enne, kui alustad müügiga, nii ei pea esimesed huvilised ootama, millal maja või korteriga tutvuda saavad. Ole näitamise aegade osas paindlik - loomulikult võib olla häiriv seda teha tööpäeva õhtuti ja nädalavahetustel, kuid mida varem seda tulevane omanik näeb, seda kiiremini jõuad müügini. Kui korter või maja on tühi, jäta oma maaklerile võti, nii kiirendad müüki. Ole valmis pakkumisteks - mõtle eelnevalt läbi, mis hind ja tingimused Sind rahuldavad. Nii saad pakkumistele kohe vastates müügiprotsessi kiirendada. Ole valmis hinda langetama - kui kinnisvara on olnud müügis juba rohkem, kui kuu, ilma et keegi oleks sellega tutvunud või sellele hinnapakkumise teinud, ole valmis hinda langetama. Müüdud!
Pärnus vaid mõned nädalad tagasi valminud Ringi tänaval alustati uuesti kaevetöödega! Kui lõpptulemus ei ole tellijale tähtis, siis võiks vähemalt läbi mõelda selle, kuidas inimesed kodudesse ja kliendid firmadesse pääsevad ...
Maksusoodustused - seadus võimaldab täna maksustatavast tulust maha arvata endale eluaseme soetamiseks võetud laenu intressid, lisaks on maksuvabad osade kinnisvaratehingutega seotud kulud Väärtuse kasv - kinnisvara on pikaajalise, kuid stabiilse kasvuga investeering. Viimase 15 aasta jooksul on kinnisvara keskmine tehinguväärtus kasvanud keskmiselt 50%. Seejuures tuleb periooditi esinevaid hindade kõikumisi pidada normaalseks. Omakapital - makstud üür on raha, mida Sa kunagi enam ei näe, samal ajal, kui laenumaksetest koguneb ka mõne aasta jooksul märkimisväärne omakapital Säästmine - kinnisvara ostmine tähendab automaatselt plaani alustada raha säästmisega. Enamikel juhtudel, kui müüakse elukohta, on laekuv raha maksuvaba. Samal ajal, kui soovitakse ootamatult kasutada pensionisambasse kogutud raha, tuleb sellelt tasuda tulumaks. Tänased üürilepingud on lühiajalised ning elukohta tuleb vahetada tihti. Seetõttu saad säästa ka kolimis- ja üürilepingute sõlmimisega seotud kuludelt. Ennustatavus - laenumaksed on erinevalt üürist ka pikemas perioodis ette teada ning raha odavnedes on neid lihtsam tasuda. Lisaks on üüridel kalduvus tõusta koos muu elu kallinemisega. Vabadus - omanikuna võid vabalt otsustada, kellega koos elad ja kui palju külalisi endale koju kutsud! Samuti oled vaba kodu kujundamisel ja remontimisel ning oma lemmikvärvi kellegiga kooskõlastama ei pea. Stabiilsus - elades ühes piirkonnas pikemat aega võimaldab see osaleda elukeskkonna kujundamisel, samuti võimaldab see elukorraldust planeerida. Näiteks otsustada seda, millises lasteaias või koolis laps käima hakkab. LVM Kinnisvara: kas kodu või üürikorteri võtmed?
Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse. Samas on maksustatavate tehingute kõrval tänases seaduses kirjas ka 6 juhtu, kus kinnisvaratehing on maksuvaba. Tulumaksuga ei maksustata kinnisasja, elamuühistu osamaksu või hooneühistu liikmesuse võõrandamisest saadud kasu, kui*: kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum, mida maksumaksja kuni võõrandamiseni kasutas oma elukohana. Kuna elukoha võõrandamine on maksuvaba, siis ei ole maksuvabastuse rakendamisel tähtis eluruumi omandamise viis ehk pole vahet, kas see on näiteks päritud, kingitud, ostetud, tagastatud või ostueesõigusega erastatud. kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning kinnisasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise teel; kinnisasja oluliseks osaks või korteriomandi või -hoonestusõiguse esemeks on eluruum ning nimetatud eluruum ja selle juurde kuuluv maa on läinud maksumaksja omandisse ostueesõigusega erastamise teel ning kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. Seejuures tuleb meeles pidada, et maksuvabastuse rakendamisel peavad olema täidetud kõik kolm tingimust: eluruum ja maa on ostueesõigusega erastatud ja kinnistu suurus ei ületa 2 hektarit. suvila või aiamaja vallasasjana või kinnisasja olulise osana on maksumaksja omandis olnud üle kahe aasta ning kinnistu suurus ei ületa 0,25 hektarit; ehitis või korter kui vallasasi on läinud maksumaksja omandisse õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamise või ostueesõigusega erastamise teel; maksumaksja kasutas elamu- või hooneühistule kuuluvas elamus asuvat korterit kuni võõrandamiseni oma elukohana. Last but not least - Tulumaksuseaduses on sätestatud maksustatavate tululiikide mitteammendav loetelu, samas kui maksuvabade varatehingute loetelu on lõplik. * Kui sätestatud maksuvabastuse aluseks on eluruumi kasutamine maksumaksja elukohana, ei rakendata maksuvabastust rohkem kui ühe võõrandamise suhtes kahe aasta jooksul.
Kinnisvaratehinguga seotud maksuküsimustele on mõistlik mõelda veel enne, kui vara müügiga alustatakse, sest hilisem teadmine või isegi tehingust loobumine võib kaasa tuua tuhandetesse eurodesse ulatuvad nõuded. Alljärgnevalt 5 küsimust, millele peaks teadma vastust enne kinnisvaramüügiga alustamist: Mida maksustatakse? Tulumaksuga maksustatakse vaid kasu kinnisasja müügist või vahetamisest. Samas võib maksustatav kasu tekkida ka tasaarvestuse tulemusena. Näiteks võib kasu tekkida ka siis, kui kinnisvara ostja tasub müüja võlad (tagastab eluasemelaenu) ja müüjale raha ei laekugi. Milline on soetamismaksumus? Soetamismaksumus on vara omandamiseks tehtud kulud (ostuhind), vara parendamiseks ja täiendamiseks (ehitusluba!) tehtud kulud, makstud komisjonitasud ja lõivud (näiteks notaritasu, riigilõiv) ning omavalmistatud asja valmistamiseks tehtud kulude summa (näiteks elamu ehituskulu). Lisaks on õigus kasust maha arvata müügiga otseselt seotud kulud. Näiteks võib maha arvata maakleritasu, kinnisvara hindamise tasu. Kõiki varaga seotud kulusid siiski maha arvata ei saa. Näiteks ei ole õigust maha arvata kinnisvara haldamisega seotud üldkulusid (korrashoiukulud, kommunaalkulud, elektriarved jne). Milline on turuhind? Kuigi seadus räägib müügihinnast, võimaldab turuhind välja arvutada ligikaudse maksustatava tulu, sest üsna suure tõenäosusega kujuneb müügihinnaks just turuhind. Kiireim (tasuta!) võimalus teada saada oma kinnisvara ligilähedane turuhind on Maa-ameti tehingute andmebaas, mille leiab siit. Milline on maksumäär? Tulumaksumäär 2011. aastal on 21%. Kas igasugune kinnisvara võõrandamine on makustatav? Ei ole. Seaduses on kirjas hulk maksuvabastusi. Ühest peamisest maksuvabastusest ja selle muutusest oleme kirjutanud siin. Kõigist maksuvabadest kinnisvaratehingustest pikemalt kirjutame aga järgmine nädal.
Kui eramuturul valitseb loidus, siis korteritega tehakse mullusest pisut enam tehinguid, kuid ainult Pärnus. Loe edasi parnupostimees.ee
Jah, me teeme seda jälle! Leiame ostja 15 päevaga! Et väited ei jääks ka seekord teoreetiliseks, näitame praktiliselt, kuidas müüa tänasel kinnisvaraturul kortereid 15 päevaga. Selleks palka meie meeskond ainuesinduslepinguga oma korterit müüma 15 päeva jooksul! Millest algab edukas korteri müük? Alustama peaks õige hinna määramisest. Kõrged ootused ei realiseeru ja pigem toovad kahju, kui kasu. Kuidas me teame, et tegemist on turuhinnaga? Oleme müünud tuhandeid kortereid erinevates Pärnu majades. Igapäevaselt peame läbirääkimisi tänastelt hinnatasemelt paljude ostjatega. Meie andmebaasis on ka täna 400 ostjat, kes on sobiva pakkumise korral valmis vormistama tehingu nädala-paari jooksul. Kuidas ostja täna ostu finantseerib? Paljudel tänastel ostjatel on raha endal olemas. Meie ostjate hulgas on ka palju neid kliente, kes on just oma kodu meie vahendusel müünud ning ostu saavad nad sobiva pakkumise korral vormistada kasvõi järgmine päev. Samas teeme tihedat koostööd kõigi pankadega, kes teevad aasta-paari tagusest ajast korteri ostuks tavatingimustest parema laenupakkumise. Mida tähendab tavatingimustest parem laenupakkumine? See tähendab ostjale madalamat omafinantseeringut, madalamat intressimäära, väiksemat lepingutasu ja kiiremat laenuotsust. Kuidas on võimalik müüa kortereid ikkagi nii lühikese aja jooksul? Ainult õigest hinnast ja heast laenupakkumisest täna korteri müügiks ei piisa. Samuti on vähe abi ainult kinnisvaraportaali pakkumise lisamisest. Oluline on põhjalik ettevalmistus müügiks ja turundus. Tegeleme müügi ettevalmistamisega ja paberimajanduse korraldamisega. Vajadusel küsime nõu ka teistelt oma ala professionaalidelt. Kui korter on müügiks valmis, teeme piltilusad pildid. Müügiks ettevalmistatud korterit pakume müügiks rohkem, kui 20 erinevas kanalis - ajalehtedes, kinnisvaraportaalides ja välireklaamides. Kui pakkumine sobib, mis saab edasi? Lihtsalt helistada +372 44 77 000 ja ütle, et soovid oma korterile leida ostja 15 päevaga! Pakkumine sobib, aga kõik muu on korraldamata? Lihtne! Vajadusel suhtleme teie eest teie pangaga, leiame teile uue sobiva kodu, korraldame kolimise või uue kodu remondi.
Meile meeldivad õnnelikud lõpud! Vaidlusi toonud ärisilt paigaldati peale 2 aastat 20 minutiga. Ärisilt Rüütli 41, Pärnu Ärisildi paigaldamine Rüütli 41, Pärnu
Eelmine nädal kirjutasime, kuidas muutunud käitumisharjumused on maakleri töökeskkonna järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas. Lisaks otseselt kinnisvaratehingute ja taustakontrolliga seotud keskkondadele on pilvedesse koondnud ka kinnisvaraturunduse töövahendid, seetõttu teeme alljärgnevalt ülevaate veel 5´st tasuta veebipõhisest rakendusest, mida kinnisvaramaakler saab kasutada oma igapäevatöös praktiliselt igast internetiühendusega seadmest: Jing Rakendus võimaldab kopeerida mistahes infot arvuti ekraanilt ning seda lihtsalt jagada. Näiteks on ju lihtsam leida maamaja, kui e-kirjale on lisatud asukoha kaart koos sõidujuhistega, kui saata lihtsalt aadress. Või saata pikast videost lõik, millele tähelepanu tahetakse juhtida. Picnik Tegemist ei ole küll Photoshop´ga, aga vapustavalt lihtne fotode redigeerimise tööriist, mis töötab igas veebilehitsejas. Logotournament Rakendus firmagraafika tellimiseks. Lisaks kinnisvarafirmadele tuleb järjest enam eristuda ka kinnisvaraarendustel endil. Logotournament on selleks lihtne ja kiire võimalus. Cartavi Kinnisvaramaakleri alternatiiv Dropbox´le. Sarnaselt viimasele võimaldab salvestada dokumente "pilve", kuid võimaldab neid näiteks ka faksida ja arhiveerida. Lisaks võimaldab luua tehinguruume, kus dokumente digitaalselt allkirjastada. Samuti võimaldab Cartavi hoida kõiki kontakte ühes kohas. Obeo Virtual Staging Virtuaalne kodukujunduse keskkond. Selle vahendusel on võimalik virtuaalselt sisustada tühjad ruumid või vahetada välja olemasolev mööbel. Kui tradistsiooniline kodukujundus maksab tuhandeid, siis virtuaalse teenuse puhul on sama tulemus võimalik saavutada mõnekümne euroga. LVM Kinnisvara: kinnisvaramaakleri tööriistad erinevad tavapärastest Pilveteenuste kõrval on kinnisvaramaakleritele saadaval hulk tasuta ning kasulikke rakendusi ka nutitelefonide jaoks, millest kirjutame järgmistel kordadel.
Mõned ajad tagasi kirjutasime kinnisvaraturu tulevikust. Nagu ennustasime 2009 aasta alguses on tänaseks üüriturg saanud kinnisvaraturul oluliselt suurema osa. Mida tuleks aga tänasel üüriturul, seda siis nii üürileandjana, kui ka üürnikuna, jälgida? Alljärgnevalt 7 soovitust mida tuleks üüriturul kokkuleppeid sõlmides jälgida: Sõlmi kirjalik leping - kuigi seadus lubab sõlmida ka suuliseid kokkuleppeid, on neid raske tõendada. Kontrolli volitusi - poolte isikusamasuse kontrollimine on lihtne. Lisaks tuleks kontrollida kas kinnisvara kuulub üürileandjale või on selle omanik hoopis keegi kolmas, kes ei pruugi aga kokkuleppega nõustuda. Kontrolli tausta - tausta on lihtne kontrollida maksehäireregistrist. Teha tuleks seda nii üüriniku, kui üürileandaja osas. Kui üürniku puhul on see üsna tavaline, siis üürileandja puhul tehakse seda harva. Samas võidakse just üürileandja suuremate võlgade korral kinnisvara sundenampakkumisel müüa. Sõlmitud lepingut aga ei pruugi uus omanik soovida jätkata. Maksa ülekandega - nii ei teki tasumise osas vaidlusi. Suuliste kokkulepete puhul on aga see tõend üürilepingu sõlmimise kohta. Tutvu kõrvalkuludega - ka suvised arved võivad olla ehmatavalt suured. Kokku tuleks leppida lisaks see, kas üürnik tasub kõik kulud või jäävad näiteks maja remondilaenuga seotud kulud üürileandja kanda. Vormista üleandmise-vastuvõtmise akt - kõige õigem on akti lisada fotod. Nii on võimalik hiljem näiteks tuvastada, kas veiniklaase oli üleandmisel 4 või 6. Fikseeri näidud - uuemate majade puhul piisab ka sellest, kui kokku lepitakse näitude fikseerimise kuupäev - kauglugemissüsteemi puhul saab täpsed näidud fikseerida haldur distantsilt. Elektriarvesti puhul tasub kirja panna ka arvesti enda number. Nii nagu iga kokkuleppe puhul, on ka üürilepingu sõlmimisel oluline usaldaus. Samas diskreetne kontroll aitab ära hoida võimalikud kahjud. LVM Kinnisvara: sõlmida tuleks kirjalik leping!
Kinnisvaraturul on üürimisel ja üürilepingutel järjest olulisem roll, seda nii kõrgemate omafinantseeringute tõttu, kui ka muutuvast tarbijakäitumisest tingituna. Mida tuleks tänasel üüriturul nii üürileandjana, kui ka üürnikuna jälgida, kuula tänasest Päevapoolitajast!
Eelmine nädal kirjutasime, kuidas muutunud käitumisharjumused on maakleri töökeskkonna järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas. Kuna professionaalse maaklerteenuse pakkumiseks ainult otseselt kinnisvaratehingutega seotud registritest ei piisa, siis kirjutame alljärgnevalt veel 5´st tasuta veebipõhisest rakendusest, mida kinnisvaramaakler saab kasutada oma igapäevatöös praktiliselt igast internetiühendusega seadmest: Äriregister Äriregistri teabesüsteemist saab teha päringuid juriidilise isiku kehtivate/kehtetute andmete kohta sh kontrollida näiteks tasuta B-kaardi kehtivaid andmeid. Maksuvõlglaste otsing Keskkonnas on võimalik teha päringuid seoses võlaga (maksuvõlglaste otsing, vajalik isiku- või registrikood). Äri- ja ettevõtluskeelud Andmed keeldude kohta avalikustatakse vastavalt Äriseadustiku § 69¹ alusel. Käibemaksukohustuslase otsing Lihtne ja kiire võimalus kontrollida, kas isik on käibemaksukohustuslane. Maksehäireregister Keskkond võimaldab maakleril lihtsalt kontrollida, kas eraisik või ettevõtete suudab täita üürilepingust tulenevaid kohustusi. Lisaks otseselt kinnisvaratehingute ja taustakontrolliga seotud keskkondadele on pilvedesse koondnud ka kinnisvaraturunduse töövahendid, millest teeme ülevaate järgmine nädal.
Uus majanduskeskkond ja muutunud käitumisharjumused on kinnisvaramaakleri töö sidunud üheselt internetiga. Seejuures on maakleri töökeskkond internetis omakorda lokaalsetelt teenustelt järk-järgult kolinud pilveteenuste suunas. Alljärgnevalt 5 tasuta (või osaliselt väikse tasu eest) veebipõhist rakendust, mille kasutamisega saab kinnisvaramaakler alustada igapäevast tööd kiiresti, lihtsalt ning praktiliselt igast internetiühendusega seadmest: Kinnistusraamat e-Kinnistusraamat on elektrooniline kinnistuandmete süsteem, mille kaudu saab kontrollida kinnistu andmeid. Andmed on jagatud neljaks jaoks, mis sisaldavad registriosa pealkirjaandmeid, kinnistu koosseisu-, omaniku -, koormatise/kitsenduse- ja hüpoteegi andmeid. Ehitisregister Kõik kasutajad saavad tasuta otsida registreeritud ehitisi, vaadata nende andmeid ning registrile esitatud dokumente. Maa-amet Tutvuda saab maakatastris registreeritud katastriüksustega ja nende andmetega (sh ka nende suuruste ja asukohtadega) Kinnisvaratehingute statistika Keskkonnast saab teha tasuta järelpärimisi juba tehtud kinnisvaratehingute kohta. Kinnistuportaal Rakendus pakub kiiret ja mugavat võimalust kinnistamisavalduse koostamiseks ja esitamiseks, kinnistamisavaldusega taotletava kande tegemise eest tasumisele kuuluva riigilõivu maksmiseks ning kinnistamisavalduse menetlusinfo reaalajas jälgimiseks. Ilmselt jääb professionaalse maaklerteenuse pakkumiseks nendest rakendustest väheks, seetõttu kirjutame turuosalistele vajalikest/kasulikest keskkondadest veel.
Kõige odavam korter maksab täna Pärnus 6200 € ja kõige kallim 420 000 €. Hinnavahe on seega pea 70 kordne ehk vanas vääringus ligi 6,5 miljonit krooni. 6200 € eest on võimalik soetada Ülejõel remonti vajav ühetoaline elamispind, 420 000 € maksab rannarajoonis Seedri tänaval asuv 4-toaline möbleeritud uus luksuskorter. Maakonna soodsaim elamispind asub aga Koonga vallas Lõpe külas, kus kahetoaline kapitaalremonti vajav korter maksab 1726 €. Võrreldes kahe aasta taguse ajaga, mil kinnisvaraturg oli sügavas kriisis, on odava ja kalli korteri hinnavahe jäänud suurusjärgult samaks, mõnevõrra on vähenenud vaid pakkumiste arv.
Kinnisvaramaaklerina turul ostja rollis olles jäävad silma mitmed esmapilgul pisikesed, kuid reaalsuses märkimisväärsed detailid, mis võivad oluliselt mõjutada tehingu toimumist või toimumata jäämist - olenemata sellest, kas potentsiaalne klient on kinnisvarasektori telgitagustega kursis või ei. Maakler vastab telefonile kohe või helistab tagasi - kliendi esmane soov objekti kohta lisainfot saada põhineb tavaliselt esmaemotsioonil, ehk ta eeldab, et saab oma küsimustele kiirelt vastused. Maakler vastab telefonile ka laupäeval ja pühapäeval - suur osa inimesi on nädala sees tööga hõivatud ja eelistab huvipakkuvate objektidega tutvuda vabadel päevadel. Kui maakler nädalavahetusel ei tööta, võiks selle kohta kinnisvarakuulutustes olla märge. Maakler vastab e-mailile või pakkumisele tööpäeva jooksul - harvad pole juhud, kui vastust ei tule ka hiljem. Maakler on valmis korterit/maja näitama samal päeval - kui korter/maja on müügiperioodil kasutuses, võiks elanikega olla kokkulepe näiteks kindlate kellaaegade osas, millal objektiga saab tutvuda. Maakler teab korteri/maja kohta kõike - kas ühistu plaanib suuremaid remontöid, on torud vahetatud või on ühistul võetud renoveerimislaen Maakler tunneb hästi linna/piirkonda - ehk teab ka seda, kus asub lähim kauplus, kool, vaba aja veetmise võimalused ja muu oluline, mis piirkonnale väärtust lisab. Maakler teab teiste maaklerite pakkumisi - sest klient teab neid niikuinii. Kui samas majas müüakse kahte sarnast korterit märkimisväärse hinnavahega, on hea osata selgitada, millest erinevus tuleneb. Maakleri pakkumised leiab kõigist suurematest kinnisvaraportaalidest - kliendil on oma eelistused, kust infot otsida, tavaliselt 1-2 kohta. Maakleri poolt suuliselt või kirjalikult esitatud info on tõene - ruutmeetreid saab kontrollida avalikest registritest, vaid vaatamise vaev! Ostuotsuse korral saaks maja või korteri osta tõrgeteta - ehk maakler teab, kes on objekti omanik ja kas sellel võib olla müüki takistavaid või venitavaid piiranguid (pärandvara, ühisvara vms). Kinnisvaramaaklerina turul ostja rollis: Ingmar Saksing
Suve saabudes (aga ka aasta-aastalt järjest enam muul ajal) kasvab see osa tehingutest, mis on seotud välismaal viibivate klientide ja välismaalastega. Tehingu, kus üks osapooltest on välismaalane või kus on vajalik välismaalt saadetud dokumentide kasutamine, eeldab peaaegu alati tõendit, et välja antud dokument on ehtne, mis võib oluliselt pikendaga tehinguni jõudmise aega. Enam kui 100 riigi puhul kinnitatakse dokumente apostilliga. Apostill (apostille) on dokument, millega kinnitatakse, et välja antud avalik dokument on väljastatud nõuetekohaselt. Apostilliga saab kinnitada dokumente riikides, mis on ühinenud apostillikonventsioongia või seda tunnustanud. Vt ühinenud riikide loetelu. Riikides, mis ei ole apostillikonventsiooniga liitunud, legaliseeritakse dokumente välisministeeriumis. Erandina ei vaja apostilli ega legalisatsiooni Venemaa, Ukraina, Läti, Leedu ja Poola dokumendid. Nendel riikidel on Eestiga sõlmitud õigusabilepingud. Dokumendid, mis vajavad kinnisvaratehingutes apostilli või legalisatsiooni: Volikirjad Sünnitunnistused Abielutunnistused Abielulahutustunnistused Surmatunnistused Nimemuutmistunnistused Perekonnaseisuakti ärakirjad Tõend perekonnaseisu kohta Kohtu- ja notariaaldokumendid Väljavõtted äriregistrist Arvestades info ja dokumentide liikumise kiirust, bürokraatia suurust, vastuvõtupäevasid ja -aegasid, võib julgelt väita, et seda liiki tehingute ette valmistamine, kui sellega hakatakse tegelema alles ostja leidmisel, võtab poole rohkem (kui mitte kauem) aega! LVM Kinnisvara: välismaalased tunnevad huvi mereäärsete kinnistute vastu
KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Tallinna osas vastas Indrek. Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul? Muutused kinnisvaraturul ei toimu kiiresti. Majandus võib olla küll tõustuteel, kuid suurt rolli mängivad sealjuures pankade laenupakkumised erasektorile. Hea meel on tõdeda, et pankade laenuandmissoovi on taas tunda ja seeläbi võib ennustada ka turu võimalikku tõusu. Kui selle aasta esimesel poolel moodustasid kaks kolmandikku klientidest välismaalased, siis kevade tulekuga on ka Eesti inimesed hakanud rohkem kodu soetamisele või vahetamisele mõtlema. Kindlasti võib täheldada nõudluse suurenemist uute korterite vastu, eriti kesklinna piirkonnas. Mida klient aastal 2011 eelistab? Eelistatud on juba valminud või valmivad korterelamud. Kliendile on väga tähtsad ka korteri võimalikud ülalpidamiskulud ning parkimiskohtade ja panipaiga olemasolu. Millised on suuruselt ja materjali kvaliteedilt enim nõutavamad korterid? Välismaalased eelistavad 2toalisi, mille suurus jääb 45-60 m2 vahele. Eelkõige soetatakse kortereid eesmärgiga anda need üürile ning lootuses, et kinnisvarahindade tõus viie aasta perspektiivis lubab korteri kasumiga maha müüa. Meil on pakkumises 3-4toalised korterid Hobujaama 10 majas. Kindlalt võib väita, et huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel. Paljud ostussooviga inimesed on kohalikud, kes tahavad oma praeguse 2toalise suurema vastu vahetada. Korteri ja korterelamu ehituskvaliteet on siinjuures vaat et kõige tähtsam. Kliendid on muutunud teadlikumaks ja eelistavad arendajaid, kes on hoolitsenud hoone kvaliteedi eest. Millised on teie firma lähiaja uued projektid ja arengusuunad? Praegu müüme kesklinnas kahte uut kortermaja, milles on kokku üle 30 korteri - Juhkentali 15 ja Hobujaama 10. Uutest projektidest mainiksin veel arendused ja kinnistute müügi Keilas Sopsu- Tooma ning Kosel Koseveski elamurajoonis. Plaanime hakata kinnistute huvilistele pakkuma n-ö täisteenust: võimalust valida endale sobiv juba valmis majaprojektide hulgast ja tellida ka ehitusteenus meie partneritelt. LVM Kinnisvara: huvi suuremate korterite vastu on tõusuteel
KinnisvaraEkspress esitas meile samad küsimused Tallinna, Pärnu ja Kuressaare vaatenurgast. Saaremaa osas vastas Heidi. Aasta 2011 tundub majanduses juba tõusuaastana. Kas muudatusi on märgata ka uute korterite turul? Kuressaare korteriturul on uusi korterelamuid vähe. Need, mis müügis, leiavad ostjad visalt, sest hinnaklass on jäänud ikka üsna kõrgeks. Samuti pole lähiajal teada uute arenduste alustamist. Järelturu korterite pakkumine on keskmiselt kõrgem ja ostjatel nende seast lai valikuvõimalus, vastavalt siis sobivale hinnaklassile ja kvaliteedile. Mida klient aastal 2011 eelistab? Alati on eelistatud Kuressaare kesklinna piirkond, seda näitab ka ostjaskonna huvi nende korterite vastu sel aastal. Samuti huvitutakse lossipargi ja spaade läheduses paiknevatest ja ruumilahenduse poole pealt omanäolistest korteritest. Mainimata ei saa jätta ka linnalähedasi hoonestatud kinnistuid, sest paljud eelistavad elada linnakorteri asemel maal. Küsitakse renoveerimist vajavaid vanu talumaju (seda nii suvilaks kui ka aastaringseks elamiseks), väljastpoolt Saaremaad tulnutele pakuvad huvi enamjaolt suvituseks sobivad eramud. Millised on suuruselt ja materjali kvaliteedilt enim nõutavamad korterid? Ikka kesklinna piirkonnas paiknevad 2-3toalised korterid. Alati on huvi pakkunud ka ahiküttega korterid, seda põhjusel, et ära jäävad talvised küttearved ja puuküttega saab oma väljaminekuid ise reguleerida. Tihti on sellistel majadel oma väike privaatne õueala, kus on ehk väike grillinurk, pisike peenramaa ja lastel võimalus turvaliselt mängida. Korter Kuressaares
Eile kogunenud Pärnu kinnisvarafirmade ümarlaual tõdesid kokkuleppega liitunud firmad, et pea pool aastat hiljem on leping turu korrastumisele jõudsalt kaasa aidanud. Kuid kuna täielikult korrastatud turuga veel tegemist ei ole, siis lepiti samas kokku infovahetuse põhimõtted, et välistada tänases praktikas küsimusi tekitanud olukordi. Nii peaks ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis sõlmitud kokkulepped sisaldama minimaalselt poolte nimesid, objekti aadressi, hinda, kokkuleppe tähtaega, maakleri kohustusi ja maaklertasu suurust. Kirjalikku taasesitamist võimaldav vorm tähendab seda, et dokumenti on võimalik välja trükkida, see on loetav ja arusaadav ning sisaldab poolte nimesid. Näiteks e-kirja väljatrükk, faks vmt Tänaseks on turule sisenenud firmad/maaklerid, kes kokkuleppega liitunud ei ole. Eristumiseks otsustati välja töötada märk, mille järgi kinnisvarafirmasid, kes kokkuleppega liitunud on, eristada. Samuti arutati, kuidas juhtida tarbijate tähelepanu võimalikele ohtudele, kui sõlmitakse või jäetakse sõlmimata leping kinnisvaramaakleriga, kes kokkuleppega liitunud ei ole. Millised on need ohud, sai hiljuti lugeda Pärnu Postimehest. Samas võivad riskid olla veelgi suuremad. Nii näiteks üritati sel aastal juba müüdud kinnistut teistkordselt müüa. Ja kui ostja, kellele seda teist korda pakuti, ei oleks pöördunud tehingu vormistamise sooviga meie poole, oleks ta suure tõenäosusega ilma jäänud kinnistut müüa pakkunud maakleri poolt küsitud sissemaksust. Müügitehingute kõrval on oluline jälgida samu põhimõtteid ka üüritehingute juures. Praktikas küsis kokkuleppega mitteliitunud maakler üürnikult ettemaksu üüripinna eest, mille omanikul ei olnud kavatsustki oma elamist välja üürida. Selliselt tasutud ettemaksu tagasisaamine ostub suure tõenäosusega probleemseks.. Kokkulepe on loomulikult jätkuvalt avatud kõikidele häid tavasid jälgivatele kinnisvarafirmadele. Seejuures ei pea Pärnu kokkuleppega liitumiseks olema tegemist Pärnu kinnisvarafirmaga. Kokkuleppe allkirjastasid esialgselt 21 Pärnus tegutsevat kinnisvarafirmat: AS Tõnisson, OÜ Prior ja Partnerid, LVM Kinnisvara AS, Kinnisvaraekspert Pärnu OÜ, R.A Kinnisvarad Arendus, Arco Vara Kinnisvarabüroo AS, PMC Kinnisvara OÜ, Pindi Kinnisvara AS, Aakon Kinnisvarabüroo OÜ, Ringi Kinnisvara OÜ, Ober-Haus Kinnisvara AS, Uus Maa Pärnu Büroo OÜ, Domus Kinnisvara Pärnu filiaal, Rime Kinnisvara Vahendus AS Pärnu filiaal, Helje Brudel Kinnisvara, Lunapolis OÜ, A&A Kinnisvara OÜ, Edela Kinnisvara OÜ, Lossi Kinnisvara Büroo OÜ, Krooni Vara OÜ ja Rüütli Kinnivara OÜ.
Jah, vol 2! Miks? Täna saab 85% kinnisvara otsingutest alguse internetist, kus esmane valik tehakse väikse pildi järgi otsingutulemuste ees. Seetõttu on piltidel ja pildistamisel oluline osa kinnisvaramaakleri töös ning meie meeskonna 100% osalemine fotokoolitusel kohustuslik. Fotoreportaaž City24 fotokoolituselt: Signe ja Andres stardivalmis Indrek, Miralda ja Heidi - teoreetiline osa on selge Andres ja Rita tulemusi analüüsimas City24 kontor - siia mahub kogu Eesti kinnisvaraturg
Paljudel Pärnu majadel on oma lugu. Ringi 18 lugu sai alguse 1920-ndatel aastatel kui selle maja alumisel korrusel elas ja töötas Pärnu linnaarst. 1939.a. asus majja elama Lõuna-Eestis kaubandusega tegelenud Otto Pintmann ja tema abikaasa Jelisaveta, kes väidetavalt asusid Pärnusse elama just seetõttu, et olla lähedal merele pääsule, juhuks kui Venemaa okupeerib Eesti. Kes sellist nõu andis, kuidas sellel majal läheb ning kes seal täna elavad saad edasi lugeda pärnukinnisvara.eu. Ringi 18, Pärnu
Jäta oma number - selgitame välja!
