Ilusad ilmad on kinnisvaraturu parim kiirendi: nii kui päike välja tuleb ja muru rohelisemaks läheb, ei elavne mitte ainult suvilaturg, vaid ka kinnisvaraturg üldisemalt. „Võib öelda, et ostjad tajuvad seda muutust vahel isegi veel enne, kui see ilmateates mustvalgelt näha on,“ rääkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing Ärilehele.
Eesti inimese alatine unistus väiksest kohakesest kauni looduse rüpes hakkab kevade saabudes eriti tugevasti punguma, millele müügil olevate maamajade rohkus mõjub kui turgutav väetis. Vähesed annavad endale aru, et ihaldatud suvekodu on tegelikult klassikaline luksuskaup.
KV.EE kinnisvara-podcast’i 107. saates on külas LVM Kinnisvara juhatuse liige ja kutseline maakler Ingmar Saksing. Räägime elamispindade turust ja maakleribüroo vaatest sellele. Saadet juhib ja küsimusi esitab kinnisvarakonsultant ja -koolitaja Tõnu Toompark.
LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing räägib saates, et madalate pakkumistega flippijad on korteriturul küll tagasi, ent oodatud hea hinnaga nad kortereid järelturult enam ei leia. “Investeerimise osas ka praegu kortereid valdavalt ei otsita,” tunnistab Saksing.
Lähiaastal võib arvudes näha Pärnu korterituru hüppelist kasvu, kuid sellest ei tasu välja lugeda, et on toimunud mingi tohutu muutus, märgib LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing.
Vaadates eelmise aasta korteritehingute statistikat võib endiselt tõdeda, et üldiselt on kinnisvaraturg väga Harjumaa nägu, sest pooled korterimüügitehingud tehti just nimelt pealinnas või selle läheduses. Rahas mõõdetuna on kontsentreeritus veelgi selgem: eelmisel aastal tehti ligi 2,4 miljardi euro eest tehinguid, sellest 1,8 miljardi euro eest ainuüksi Harjumaal.
Ka paarisajal eurol, mille võrra muutub elamispinna ostmine kallimaks, kui notarite tasud kerkivad, võib kinnisvaraekspertide hinnangul kujuneda ostuotsuse tegemisel määrav roll.
Aktsiaturud on tihtipeale ebastabilsed ning tekitavad stressi isegi kogenud investorile. See on mind mõtlema pannud, et ehk pakub kinnisvaraturg mulle kauaoodatud puhkust volatiilsusest ja hoiab mind nii mõnegi hallineva juuksekarva eest.
Praegune karm majanduskeskkond on pannud oma kodu ihalejad küsimuse ette: kas kasulikum on kodu osta või üürida? Aegluubis allapoole liuglev euribor, elukalliduse tõus ja tige naaberriik on vaid mõned tegurid, mis seda otsust mõjutavad. “Täna ei olegi küsimus selle taga, et laenu ei saa, vaid pigem, kas sa tahad seda otsust teha või mitte,” ütles LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing, kes on kinnisvaras olnud üle 30 aasta.
Täna läheb kinnisvaraturul kõige paremini ostjatele peale remonditud ja korras korterid, rääkis LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Ida-Virumaa on maakond, kus praktiliselt uusarendused puutuvad, ent kui leidub ettevõtteid, kes tahaks seda pilti muuta, siis julged otsused võivad tuua väga häid tulemusi, rääkis LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Viiendikust eluasemeturust võiksime riigina saada maksutulu, ent, võrreldes kolme kuu taguse ajaga, vedeleb raha endiselt maas. Miks on see üleskorjamata? Jõujoontest ja huvidest annab omal moel aimu valdkonna asjatundjate lahkmeel.
Tallinna vanalinna kinnisvaraturul suuremaid muutusi toimumas ei ole, tegu on faktilise aluseta väitega, märgib Kinnisvarauudised.ee-le vastates LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Uusarendused, “ostja turg”, intresside ja üüriinvesteeringute prognoos – Eesti suuremate linnade korteriturge analüüsib Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige.
Kinnisvaratehingute statistikas on päris palju anomaaliaid, mis eksitavad turgu. Nii hindajate, analüütikute kui pankurite lauale ei jõua Maa-ametilt õiget sisendit, tõdesid Kinnisvarauudised.ee elukondliku kinnisvara saatesarja „Ruutmeetrite taga“ saates Restate´i kinnisvaraanalüütik Julia Linde ja LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing.
Kogenud maakler nendib, et välismaale kinnisvara ostes kehtib reegel, et kui miski paistab liiga hea, et tõsi olla, siis see liiga hea olla ei saa. LVM Kinnisvara juhatuse liige ja maakler Ingmar Saksing ütleb, et nii Eestis kui mujal riikides võib leida headest linnaosadest soodsate hindadega kortereid ja kinnistuid.
Tegelikult on eluasemeturg lihtsalt normaalne. Kui tehinguid ei toimu, siis vaata otsa maaklerile, aga ka tootele + kui müük ei edene, siis ära virise - hinnasta toode õigesti ja oletegi teel notarisse.
Eluasemeturul võib näha uusarenduste turuosa kahanemisest tulenevat statistilist hinnalangust. Samas majanduslangus jätkub, üüriturg sellele juba reageerib. Mis saab ostu-müügiturust edasi - kolm eksperti vastavad. LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing tõdeb, et uusarenduste turul toimub tasakaalupunkti otsimine.
Rail Baltic on juba hakanud Pärnu kinnisvaraturgu mõjutama. Ettevõtjad valmistuvad reisiterminali kõrvale hotelli ehitama ja kinnisvara Pärnus läheb rohkem hinda. Rail Balticu Pärnu reisiterminal ehitatakse Pärnu kesklinnast umbes nelja kilomeetri kaugusele Via Baltica ja Pärnu jõe vahelisele alale. Praeguseks on tehtud terminali ehitamiseks vajalikud esimesed sammud.
Pärnumaa kinnisvaraturg Pärnumaa kinnisvaraturul toimus 2023. langus nii kinnisvara ostu-müügi tehingute arvus kui ka tehingute koguväärtuses. Tehingute arv langes 2023. aastal võrreldes 2022. aastaga 23,8% ning tehingute koguväärtus langes aastases võrdluses 22,4%. Maa-ameti andmetel oli kinnisvara ostu-müügi tehingute arv Pärnumaal 2023. aastal 2 819 tehingut, tehingute koguväärtus 256,66 milj eurot. Tehingute arv ja koguväärtus on Pärnumaal langenud teist aastat järjest.
Kodulaenumaksetega hilinemise üliväike osakaal tagab elukondliku kinnisvara turu stabiilsuse, suvi taandub ja välja joonistuvad varad, mida soovitakse ning mida välditakse. Milline on seis hetkel eluasemete turul? Mida nõutakse enim? Mille vastu huvi puudub?
Kinnisvaraturg on üldise eluolu peegel ning see, millise kursi turg alanud aastal võtab, sõltub suuresti inflatsioonist ja majanduse väljavaadetest. Kurss teadmatusse? Teadmatust toob alanud aasta igal juhul palju. Kõik oleneb sellest, kuidas saadakse inflatsiooni ja majanduslangusega hakkama, sest just neist kahest tegurist oleneb inimeste toimetulek. Lisaks määrab meie eluolu endiselt sõda ja selle ettearvamatus.
Kinnisvaraturul on toimumas tehingute sula LVM Kinnisvara juht Ingmar Saksing rääkis, et tehingumahud on vähenenud ning see toob endaga kaasa hindade languse. „Öelda, et hinnad jäävad puutumata, oleks siinkohale vale või ennatlik,“ ütles Saksing. Olenevalt piirkonnast ja varaklassist on tehinguid vähenenud 20–30%. Väiksemates piirkondades võib näha hüppelisi kasve, mis on tihtipeale seotud uute varade projektipõhise müügiga.
Muutuste ja kriisi ulatusest saad aru alles tagantjärele. Nende sees olles ei oska ju midagi arvata, aga ette näha, mida toovad alanud talv ja lähenev kevad, soovib pea igaüks, eriti veel kui mängus on raha, investeeringud, varad. LVM Kinnisvara juhatuse liige, maakler Ingmar Saksing peab eelolevat talve ja lähenevat kevadet viimastel aastatel valitsenud aastaringselt valitsenud suure nõudluse taustal traditsioonilisemaks: „Eramute ja suvilate vastu huvi kasvab koos õhutemperatuuridega. Korteriturul on sesoonsus väiksem ja kauplemine sõltub aastaajast vähem.“ Selle põhjuseks peab ta kinnisvara kiiret hinnatõusu koos intresside ja kõrvalkulude järsu kasvuga, mis omakorda on osa ostjaid muutnud äraootavaks. „Tehingute arvult oleme ajaloolise keskmise lähedal. Hindades räägitakse rohkem läbi, soodustusi eeldatakse ja neile tullakse ka vastu. Aastatagusel hinnatasemel pakutav korter leiab täna ostja nädalaga,“ arutles Saksing. Loe pikemalt: kinnisvarauudised.ee
Pärnu üüriturul on nõudlus üürikorterite vastu hüppeliselt kasvanud. Enim tuntakse huvi soodsamate, paari-kolmesajaeuroste pakkumiste vastu, mida on turul vähe. Kuigi siia saabunud Ukraina sõjapõgenikud vajavad püsivat elukohta, on umbes 20 korterit, mis kinnisvaraportaali kv.ee andmetel Pärnus saadaval, mõeldud lühiajaliseks peatumiseks.
2021. aasta kinnisvaraturg sõltub majanduse käekäigust, inimeste sissetulekutest ja ka koroonapandeemia edasisest levikust.
Mullu valitsenud keerulisest majanduslikust olukorrast ja töötuse kasvust hoolimata oli kinnisvaras tegus, tehingurohke aasta. Prognooside järgi ei tohiks see äri vaibuda tänavugi.
Pärnu kesklinna kolmetoalises korteris elab üle 90aastane proua. „Tark ja erudeeritud inimene,“ iseloomustab teda LVM kinnisvara maakler Sirje Savvest. Proua abikaasa elab hooldekodus. Pikalt meest kodus hooldanud naine tundis, et tahab nüüd endale elada. Seda aitas tal saavutada omamoodi kinnisvaratehing.
[caption id="attachment_20094" align="alignnone" width="795"] Ingmar Saksing[/caption] Kuigi üürilepingute uus kord on kui kosmeetiline peitepulk lahtise luumurru peal, toob ta üüriturule ka ühe käegakatsutava tulemuse: üürivaidlused saavad arvukamaks ja pikemaks.