Pärnu kinnisvarafirmade esindajate hinnangul on KredExi kodulaenu käendus noorele perele tänuväärne võimalus oma kodu soetada, samal ajal on tähtis hoolega läbi mõelda koduostuga kaasnevad kohustused.
Osaleme reedest pühapäevani Kodumessil 2015. Esmaesitleme messiesinduses A17 korterelamuid Kalamajas, Karlovas ja Rannarajoonis ning uut Linnapiiri elamurajooni. Uute kodude kõrval esitleme aga ka enam kui 100 korterit, maja, suvilat ja äripinda spetsiaalse messihinnaga. Igale meie kliendile kingime aga Kodumessil 100€! Ikka selleks, et kinnisvara osta või müüa.
Pärnu korteriturul valitseb olukord, kus uus korter on jõukohane osta suvepärnakale, aga mitte kohalikule: praegused ehitushinnad muudavad selle keskmise sissetulekuga pärnumaalastele edaspidigi kättesaamatuks. Uueks kvalifitseeruvad kõik viimase kümne aasta vältel ehitatud korterid.
Pärnu Postimees vaatles korterelamut, kus juba aastaid on müüdud edukalt Pärnu linna kõige odavamaid kortereid, ja uudistas ranna rajooni luksuselamut, küsides, mis muudab need pinnad ahvatlevaks.
Riikliku järelevalve kehtestamise vajalikkusest kinnisvaramaaklerite tegevusele on räägitud juba aastakümneid, aga olukord on ikka selline, et iga juhuslik inimene võib ennast maakleriks nimetada ja inimesi tüssata ning keegi ei vastuta.
Pärnu ranna rajoonis tühjalt seisvate haiglahoonete vastu on huvi tuntud, ent uut omanikku ei ole psühhiaatriakliiniku ja psühhiaatria päevakeskuse majad veel leidnud.
Seadusest tulenevalt sõlmitakse üldjuhul kõik kinnisvaraga seotud müügilepingud notariaalselt ja on üsna tavapärane teadmine, et kokkuleppe valmistab ette notaribüroo. Kuidas vältida hilisemaid vaidlusi?
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea. Eesti kalleim korter müüdi eelmisel aastal Tallinnas ning selle hind ületas enam kui kahekordselt kalliduselt teiseks jäänud korterit Pärnus. Eesti odavaim korter müüdi eelmisel aastal aga Viljandis. Kalleima ja odavaima korteri hinna vahe oli seega pisut üle 3100-kordne! Eesti kalleimad korterid 2014: 1. Tallinn – 940 000 € 2. Pärnu – 390 000 € 3. Tartu – 265 000 € 4. Narva – 131 900 € 5. Rakvere – 105 000 € 6. Viljandi – 100 000 € 7. Haapsalu – 90 000 € 8. Kuressaare – 88 000 € 9. Võru – 67 000 € 10. Paide – 33 000 € Eesti odavaimad korterid 2014: 1. Viljandi – 300 € 2. Pärnu – 363 € 3. Võru – 500 € 4. Tartu – 500 € 5. Haapsalu – 676 € 6. Rakvere – 900 € 7. Paide – 1 000 € 8. Kuressaare – 1 000 € 9. Tallinn – 2 000 € 10. Narva – 2 000 € Allikad: LVM Kinnisvara, Maa-amet LVM Kinnisvara: Tallinna kalleimad korterid asuvad Sakala tänaval
Mida me lõppevast kinnisvaraaastast õppisime ja milliste mõtetega uude aastasse lähme? LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing räägib sellest, mis oli ja võtab õiguse järeldada, mis peaks uuel aastal juhtuma hakkama.
Kui kuni 2014 aasta lõpuni on pärijal õigus pärandvara võõrandamisel maha arvata nii võõrandamisega seotud kulud, kui ka pärandaja poolt vara soetamisel tehtud kulud, siis alates uuest aastast on seadust selles osas muudetud ning pärandina saadud vara soetamismaksumuseks loetakse üksnes pärija tehtud kulud.
Äripäeva Kinnisvarakonverents 2015 laval veebruaris esitletakse kõige populaarsemat korterit, maja ja bürood Eesti turul, ekspertide hinnangul võib ostjate huvi ja tehingute tegelik statistika näidata erinevat pilti.
Uusarendusi kerkib järjest juurde, aga nende tase on kõikuv. Tarbija on küll hinnateadlikum ja nõuab kvaliteeti, kuid puuduste loetelu algab olematutest parkimiskohtadest ja jõuab ootamatult suurte kommunaalkuludeni välja.
Vastavalt LVM Kinnisvara ja Troperoodes OÜ vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna, Pärnus, Riia 11 korterelamus asuvate korterite eelmüüki.
See on üle krohvitud palkmaja Esplanaadi 5, mille renoveeris tervikuna Tallinna lähedal tegutsev ettevõtja. Pärnus Esplanaadi tänaval asuva ajaloolise hoone korterite siseviimistlusel tuli appi LVM Kinnisvara, tellides sisearhitekt Tiiu Truusilt sisekujunduse. Hoone on ehitatud 20. sajandi esimesel poolel.
Korteri ostjat võib vahel tabada halb üllatus, kui ta väljavalitud sajaruutmeetrise korteri ostu vormistama minnes saab teada, et ametlikult on pinda poole vähem – ülejäänu on loata ehitatud laiendus, mille kohta pole ühtki paberit.
Kinnisvarapakkumiste arv tõuseb kiiresti enamikus linnades. See on muutnud varasema müüjakeskse turu ostjasõbralikuks: järjekorrad on kadunud ja hinnad kaubeldavad.
Rannahooaeg on suvituspealinnas selleks korraks ümber ja nüüd tasub juba mõelda järgmise suve peavarjule.
Rõivapoodide sulgemise järel tühjalt seisnud Rüütli 38 ja 45 esimese korruse äriruumidesse pole lähiajal kedagi kolimas. LVM Kinnisvara juhatuse liikme Ingmar Saksingu sõnade järgi on mõlema koha vastu huvi tuntud, kuid et tegu on võrdlemisi suurte ruumidega, pole neisse üürnikke leida kerge.
Rannahooajaks suvekorterit otsides tuleb arvestada piirkonna eripäraga. Pärnus ja Saaremaal tasub korter aegsasti broneerida, kuid näiteks Hiiumaal pole mõtet üritadagi, seal lihtsalt pole pakkumisi.
Kaks aastat tagasi, 2012. aasta alguses käivitas If Kindlustus uue kontoripinna leidmise ja seniste hoonete müügi projekti. Nüüd, tagantjärele vaadates, hindab ettevõtte haldusosakonna juht Algis Suik projekti pikkust optimaalseks. „Keerulisemaks ja pikemaks muutis protsessi soov lahendada ühekorraga nii uue kontori leidmine kui olemasoleva müük,“ selgitas ta ja lisas: „Ainult uue üüripinna leidmine oleks kindlasti kiiremini läinud.“ Tema sõnul on keeruline öelda, milline on mõistlik aeg uue äripinna leidmiseks ja kolimiseks. Pigem tuleb võtta arvesse paljusid asjaolusid. „Küll aga julgen soovitada pigem varuda aega rohkem kui vähem. Aega kipub alati väheks jääma.“ Mõtteid uuele äripinnale kolida mõlgutas If Kindlustus juba aastaid, sest senine pind oli muutunud ebaefektiivseks nii halduskulude kui ka ruutmeetrite poolest töötaja kohta, rääkis Suik. Kindlustuse töötajad jagunesid kahe maja vahel, mis ei olnud logistiliselt parim lahendus. Uue kontori puhul tõi Suik eraldi välja If Kindlustuse hea läbisaamine majaomaniku esindajaga, tänu millele on kolimise järel tekkinud muredest enamik leidnud kiire lahenduse. „Praegu võib murekohaks pidada parkimist, sest esialgu kokkulepitud kohtade arv pole praeguse seisuga siiski piisav,“ selgitas ta. Kolimine päästis ruumipuudusest. Ingmar Saksing, LVM Kinnisvara juhatuse liige Kolisime aasta alguses oma Pärnu Rüütli tänava büroo ümber suuremale pinnale Endla teatri majja. Kolimise põhjus oli ruumipuudus ja asjaolu, et meeskond vajab lähiajal lisa. Loomulikult soovime luua mugava töökeskonna, sest kontoris veedame me rohkem aega kui kodus. Samas tahame, et meie kliendid saaksid kontorile ligi, kuid Rüütli tänaval ei olnud see võimalik. Veel on oluline ligi pääseda ratastooliga ja palju annab juurde bussipeatuse lähedus. Kõik need tingimused on meil uues kohas täidetud. Keskkond peab olema mugav, sest inimesed eelistavad kohti, kus käivad ka teised inimesed. Uus äripind annab meile ka suure aknapinna, mida saame kasutada reklaampinnana. Meil on Pärnus pakkumisel keskmiselt 500 objekti, aga need ei mahtunud kaugeltki ära meie Rüütli tänava kontori aknale. Kolimine läks valutult, kuna kogu kontorimööbel on valitud selline, et ühe tunniga jõuab selle kokku panna, uuele pinnale viia ja uuesti üles panna. Hind ei peaks olema põhivalik Margus Jõesaar, kolimisteenuse pakkuja Move On OÜ tegevjuht Kolimist tasuks planeerida võimalikult pikalt ette. Varuge aega planeerimisele ja jätke seda ka kolimisfirmale. Näiteks keskmise või suur ettevõtte puhul on üks kuu etteteatamiseaega piisav. Kolimise hinda aastaeg ja ilm ei mõjuta, kuid hinda tõstab kiirteenus, näitkes kui tellida kolimine vaid paaripäevase etteteatamisega. Kolimise hind aga ei peaks valiku tegemisel ainus kriteerium olema. Turul on ettevõtteid, kes teevad küll paremana näiva hinnapakkumise, kuid ei suuda tagada kvaliteeti või on liiga aeglased ja seetõttu kannatab ümberkolitava ettevõtte töökorraldus. Usaldust ei saa osta, see tuleb välja teenida! Soovitused äripinna valikuks 1. Mõtle läbi olulised valikukriteeriumid. „Kriteeriume oli mitu: asukoht, ruumilahenduste paindlikkus, parkimise võimalused, energiaefektiivsus, üürihind. Kindlat järjekorda me ei seadnud, vaid vaatlesime objekte tervikuna. Vähetähtis ei olnud ka pakkuja taust ning võimekus pakutav pind kokkulepitud ajaks üle anda,“ rääkis If Kindlustuse haldusjuht Algis suik. 2. Kolmveerand kogu otsinguprojektist peaks olema variantide analüüs ja läbirääkimised. „Lihtne nõuanne: üheksa korda mõõda, üks kord lõika,“ soovitab Suik meeles pidada ka kinnisvara valimisel. 3. Kahanda valikut voor kaupa. „Saime äripinna pakkumisi umbes 15 millest mõni oli läbi kaalumata ning konkreetse nägemuseta,“ ütles Suik. „Esimese valikuvooru tulemusel jäi sõelale viis, millele palusime lisainformatsiooni ning andsime võimaluse pakkumisi tutvustama tulla. Lõppvooru pääses kolm pakkujat, kelle seast valisimegi välja Ülemiste City. 4. Tööta läbi üürileping. „Kindlasti ei tohiks kohe ja kinnisilmi nõustuda üürilepingu tingimustega. Vaikimisi on need üürileandja poole kaldu,“ selgitas Suik. 5. Tunne huvi, kes on üürileandja. Sõltuvalt üüriperioodi pikkusest tuleb arvestada muutustega ruumivajaduses, samuti muutub pikema perioodi puhul märksa olulisemaks ka üürileandja jätkusuutlikkus. 6. Selgita, mis on üürileandja tegelik huvi. „Valmiva üüripinna valikul on oluline selgeks teha, kas pakkumise teinud arendajast saab ka üürileandja,“ tõi Suik näite. 7. Töötajate kaasamine otsusesse. „Oluliste otsuste tegemiseks oli meil ellu kutsutud juhtgrupp,“ rääkis Suik. Töötajad kaasati kolimisperioodi lähenedes üha enam. If Kindlustuses moodustati töögrupp uue kontori pehmete väärtuste kujundamiseks, internetti tehti rubriik, kus töötajad said ettepanekuid esitada. Kogemuslikud kolimissoovitused 1. Alusta kolimise ettevalmistamist aegsasti. „Ettevalmistav periood algas pakkumiste võtmisest ja kulmineerus viimaste asjade kokku- või ülespanekuga uues kontoris. Kokku oli seda umbes pool aastat. Tihedam suhtelmine kolimisfirmaga algas umbes kuu enne kolimist,“ rääkis If Kindlustuse haldusosakonna juht Aigis Suik. 2. Kolimisteenust valides otsi firma kohta sõltumatut tagasisidet. „Kuigi hind on oluline, ei tohiks see olla peamine valikukriteerium,“ soovitas haldusjuht. 3. Kolimisprotseduur tuleb kolijatega võimalikult detailselt paika panna. „Kunagi pole liiast kokkulepitu veel kord üle kontrollida.“ 4. Võimalusel hajuta kolimist. Varem saab ära kolida kõik selle, mida iga päev ei kasutata. „Seadsime enale eesmärgiks tööpäevi mitte kaotada ja tänu hajutamisele saime põhikolimise tehtud reede õhtu ja laupäevaga,“ rääkis Suik. 5. Määra kordinaator. „Kindlasti peab olema üks isik, kes kogu kolimist koordineerib. Tema peab tagama kõigi töötajate informeerituse,“ ütles Suik. 6. Väldi keerukaid skeeme. „Oluline on teada, millal keegi midagi tegema peab, mis peab olema pakitud, mis tuleb ise kaasa võtta ning kuidas algab töö uues kontoris.“ Allikas: Äripäev, 25.02.2014
Riigikogu võttis 19.02.2014. vastu uue korteriomandi- ja korteriühistuseaduse, mis jõustub 1. jaanuaril 2018. Kuigi uus seadus ise jõustub alles aastate pärast, on sellega muudetud rida seadusi, milliste muudatused jõustuvad üldises korras, st kümnendal päeval pärast seaduse avaldamist Riigi Teatajas.
Alates sellest nädalast asub meie Pärnu esindus uuel aadressil Keskväljak 1. Uue esinduse suurus ja ülesehitus loob eeldused LVM Kinnisvara kiiremaks kasvuks, kuid koondab endas ka uut tehnoloogiat, uusi mugavusi ja kunsti. Läbipaistev, avatud ja lihtne büroo võimaldab läbi uue tehnoloogia esitleda Pärnu suurimal ehk 90 m² kinnisvara esitlussüsteemil enam kui 200 müügipakkumist. Suurimat väljapanekut võimaldav süsteem on uus unikaalne reklaamikanal, mis tagab kinnisvaraportaalide kõrval meie klientide varadele täiendavalt tuhandeid kontakte nädalas. Esinduse paikemine Pärnu ühe suurima liiklustihedusega ristmiku ja tasuta parkimisala ääres võimaldab klientidele suurepärase juurdepääsu südalinnas, parkimise otse esinduse ees ning võimaluse lahendada kinnisvaraküsimusi kiirustamata. Tehnoloogia ja mugavuse kõrval pakub südalinnas asuv esindus lähiajal ka võimalust saada osa heast kunstist, kuivõrd uus ruumilahendus võimaldab eksponeerida keskmise suurusega kunstinäitust. Tegemist ei ole küll päris kunstigaleriiga, samas loovad suurepärane asukoht ja avarad ruumid selleks kõik eeldused. Nii saame uues esinduses eksponeerida meie enda kunstikogu, kui anda võimaluse ka kõigile teistele väljapanekutele. Kõige eelneva kõrval leiame, et ühed äriruumid ei tohiks õhtuti seista tühjalt ja et need peaksid võimaldama kinnisvara köögipoolelt astuda päris kööki, et nautida ühist kokkamist või osa saada filmiõhtust! Veendumaks, et kõik toimib, plaanime juba sel kuul esimest üritus, kuhu on oodatud kõik uue kontseptsiooni väljatöötamisel, ehitamisel osalenud ja visiooni realiseerimisele kaasa aidanud inimesed.
Koostasime eelmisel aastal Eesti suuremates linnades müüdud kalleimatest ja odavaimatest korteritest pingerea.
Vastavalt Kanpol Kinnisvara ja LVM Kinnisvara vahel sõlmitud maaklerteenuste lepingule alustame täna, Pärnus, Tulbi 4 ehitatavas Tulbi Residentsis paiknevate korterite eelmüüki. Järgmisel aastal valmiv Tulbi Residents paikneb Pärnu rannarajoonis lühikese jalutuskäigu kaugusel mererannast, kesklinnast ja turust. Residentsi valmides saab Pärnu rikkamaks energiasäästliku ja Pärnule ainuomasest meretemaatikast lähtuva hoone võrra. Tulenevalt Tulbi Residentsi paiknemisest Pärnu rannarajoonis ning tänaste ostjate nõudmistest, pööratakse suurt tähelepanu nii ehitukvaliteedile, kasutusmugavusele, madalatele kõrvalkuludele, kui ka olemasolevasse keskkonda ja hooneteansamblisse sobituvusele. Residentsis hakkavad paiknema ruumilised, avarad ja valgusküllased rõdudega korterid, millede sisekujundus lähtub Pärnule ainuomasest temaatikast, ühendades nii kvaliteetsed materjalid tänapäevase tehnoloogiaga. Tulbi Residentsi kohta saab lugeda siit [caption id="attachment_2433" align="alignnone" width="300"] LVM Kinnisvara: Tulbi Residents, Tulbi 4, Pärnu[/caption]
Alates täna keskpäevast võimaldab meie uus virtuaalne teeninduskeskkond kinnisvaramüüki kavandavatel klientidel saada kiire ülevaade müügiprotsessist algusest lõpuni, leida vastused selle käigus tekkivatele kõikvõimalikele küsimustele ning saada tasuta hindamine müügihinna kujundamiseks. “Klientide tänased valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti,” märkis LVM Kinnisvara juhatuse liige Andres Sutt. „Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust. Järjest enam on aga kliente, kes eelistavad internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades,“ lisas ta. Uue virtuaalse teeninduskeskkonna keskmes on detailne otsingumootor, mida täiendab Eesti kiireim kaardiotsing. Neile lisandub omakorda suurim visuaalset väljapanekut võimaldav süsteem, mis tagab müüdavatele varadele nädalas tuhandete ostjate tähelepanu. Lisaks võimaldab tehnoloogia uut esindust külastaval kliendil saada kümnekonna minuti jooksul ülevaade kinnisvaraturust ja teha eelvalik teda huvitava piirkonna pakkumistest, hoides nii kokku nädalates mõõdetavat aega, mis kuluks kinnisvaraobjektide kohapealsele ülevaatusele.
Kaasomandis majaosa ostes on tihti keeruline aru saada, mis kellele kuulub. Majaosas on korteriga võrreldes rohkem ruumi ja privaatsust ning ühtlasi kuulub selle juurde aiaosa. Vaatamata eelistele müüakse aga korralik majaosa vahel odavamaltki kui sama suur korter. Kõikidest kinnisvaraliikidest nõuab majaosa müük kõige põhjalikumat ettevalmistust, sest kui korteri või elamu piirid ja kasutusalad on selged, siis kaasomandis majaosa puhul võib see kõik olla üsna keeruline. Neil, kel majaosa müük lähiajal plaanis, võib siin toodud soovitustest abi olla, nende järgimine võib tagada parema müügihinna - on juhuseid, kus hind on esialgsest kerkinud suisa poole võrra. Õnnelik erand: Kui teha müügipakkumine kõigepealt naabritest kaasomanikele, võib müük kiiresti minna - ehk on mõni pere ammu oodanud võimalust oma elamist laiendada. (Scanpix/PantherMedia) Loe edasi ohtuleht.ee
Rüütli tänava tühjenemine jätkub hoogsalt, sest aasta lõpus ja uue alguses lahkub siit vähemalt neli kauplust ja üks büroo. Jaanuari keskpaigas suleb oma uksed korraga kolm A&G Kaubanduse ASi rõivapoodi: Vero Moda / Jack & Jones, Esprit ja Vila. Rüütlist lahkumist on kinnitanud ka Tervisekauplus ja LVM Kinnisvara büroo, mis mõlemad kolivad teatrimajja endistesse Swedbanki ruumidesse.Kõik viis lahkujat on pikaaegsed Rüütli tänava asukad. A&G Kaubanduse ASi turundusspetsialisti Merlin Miti teatel on nende kaupluste sulgemise taga tarbijate ostuharjumuste muutumisest tingitud majanduslikud põhjused. "Meile endale on ka Pärnu kaupluste sulgemine kurb uudis, aga numbreid vaadates on see ainuõige samm," selgitas lahkumist Mitt. Tema ütlust mööda otsib Eesti tarbija mugavust ja selle leiab ta eeskätt kaubanduskeskuses. "Meie kliimas on parem teha sisseoste ostukeskuses, millel katus pea kohal ja kaupluste-teenusepakkujate valik lai. Seda trendi kinnitavad uuringud. Tänavapoed jäävad kaubanduskeskustega konkureerides paratamatult alla ja nende käekäik sõltub samuti sellest, kuivõrd linn tänavale elu ja tegevust toob," leidis ta. Kauplus Esprit avati Rüütlis juba 2005. Kaks aastat hiljem avati üle tänava Vero Moda / Jack & Jones ning 2003 tänava keskel Vila pood. Turundusspetsialisti kinnitusel on Pärnu äride suvised müüginumbrid läbi aastate olnud head, ent talveperioodil üsna nukrad. "Kaupmehel on sellises ebastabiilsuses üsna raske toimetada," märkis Mitt. Praeguste plaanide kohaselt on riidekaupluste viimane lahtiolekupäev 14. jaanuaril. Kolmes poes töötab kokku 16 inimest. Kas ärid pannakse lõplikult kinni või kavatseb A&G Kaubandus avada mõne või kõik kolm poodi kusagil mujal Pärnus, on Miti ütlust mööda vara öelda. Aasta eest Pärnu Postimehe veergudel välja öeldud lubadust Rüütli uulitsast ära kolida on teoks tegemas LVM Kinnisvara, kes asub siin juba aastast 1995. LVM ja Tervisekauplus Praegu paikneb LVMi kontor viiendat aastat aadressil Rüütli 41, kuid hiljemalt jaanuaris avab firma oma esinduse teatrimajas endises Swedbanki kontoris. "Kolime sinna, et olla elule lähemal," sõnas LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. "Äramineku teine põhjus on see, meil on oma tegemiste jaoks veidi rohkem ruumi vaja." Vee tänavale teatrimajja LVMi kõrvale läheb Rüütlist ka Tervisekauplus. Seitse aastat Rüütli 37 aadressil asunud pood avab uksed uues kohas jaanuari esimesel poolel. "Loodan, et tänu uuele asukohale pääsevad kliendid meile paremini ligi, paranevad töötingimused ja suureneb majanduslik kasu," sõnas Tervisekaupluse omanik Hiie Päit. Ta lisas, et Rüütlist äramineku otsus ei tulnud kergelt ja pärnakana on tal kahju peatänava tühjenemist näha. Saksingu ütlust mööda on Rüütli marginaliseerumine murettekitav. "Majade fassaadid pole esinduslikud, juurdepääs kauplustele ja korteritele raske. Siin on keeruline äri ajada," tõdes ta. Praegune seis olukorra paranemist ei tõota. Kui jõulude eel lööbki uulits korraks elama, sest ärid teevad pühademüüke, siis jaanuarist muutub siin haudvaikseks. Saksing peab peatänava väljasuremise põhjuseks juurdepääsu puudumist. "Peamine põhjus, miks siin on raske kaubelda ja äri pidada, peitub just selles," arvas ta. "Kui see küsimus lahendada, pole Rüütli tänaval häda midagi. Minu arvates on lahendus väga lihtne: Rüütli tänav tuleb liiklusele avada." Ta tõi näiteks Tallinna vanalinna, kus parkimine on küll ülejäänud kesklinnast oluliselt kallim, ent prügi- ja kaubaautod pääsevad vabalt ligi ning sõita ja parkida võivad vanalinnas eraisikudki. "Rüütli tänava start-up on ka võimalik teha selliselt, et esimesel korrusel on ärid, teisele ja kolmandale tuua korterite näol elamisfunktsioon tagasi. Need majad on ju ehitatud elamiseks ja kesklinn on elamiseks suurepärane asukoht. Ent nii kaua, kuni inimesed oma kodu juurde autoga ei saa, see perspektiiv ei teostu," märkis Saksing. Madalad üürihinnad Kevadel avab uksed Pärnu Keskuse juurdeehitus, aasta-paari pärast valmib Kaubamajaka laiendus, mis tähendab, et linna lisandub palju uusi äri- ja kaubanduspindu. "Seda enam tekib küsimus, kellele me seda jalakäijate tänavat hoiame. Pärnu pole Jurmala, kus talveks kõik kohad kinni pannakse. Kui me seda soovime, pole vaja kurta, et Rüütli tänav on tühi," tähendas Saksing, kelle teada vabaneb Rüütlis uue aasta alguses ümmarguselt 1500 ruutmeetrit esimese korruse pinda. Peale kolijate arvelt vabanevate ruumide on siin esimestel korrustel juba praegu palju täitmata pinda. "Vakantne on ka pea iga Rüütli tänava maja teine või kolmas korrus," märkis Saksing. LVM Kinnisvara andmeil on Rüütlis esimese korruse üürihinnad püsinud aastaid muutumatuna ja need jäävad ostukeskuste omale oluliselt alla. Siin küsitakse esimesel korrusel ruutmeetri eest kuus kuni kaheksa eurot, Pärnu kaubanduskeskustes hakkavad üürihinnad kümnest eurost ruutmeetrist ja küünivad 35 euroni ruutmeetri eest. Kas Esprit ja teised A&G rõivapoed pärast 14. jaanuari Pärnus ukse avavad, on omanike sõnul veel lahtine. Foto: Ants Liigus Allikas: Pärnu Postimees
Pärnakatele teeb muret kauplustest ja muudest äripindadest tühjaks valgunud Rüütli tänav. Põhjuseks võib pidada nii suurte kaubakeskuste teket kui liikluspiiranguid, millega nii südalinna elanik kui ettevõtja silmitsi seisavad, vahendasid ERRi raadiouudised. Linna peatänavas paneb oma kontori kinni LVM Kinnisvara, firma uueks asupaigaks saab Endla teatri see tiib, kus varem asus Swedbank. Teatrimajja kolib ka Ülejõe apteegile kuuluv tervisepood. Oma uksed paneb kinni ka terve rida Rüütli tänaval asuvaid kauplusi. LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing ütleb, et nemad kolivad uuele pinnale, kuna senises hoones jäi kitsaks. Siiski leiab ta Rüütli tänava probleemidel mitut üldisemat põhjust. "Rüütli tänav, mida on siiani peetud Pärnu peatänavaks, marginaliseerub, juhul kui ei võeta ette eesmärgipäraseid samme," ütles Saksing. "Esiteks liikluse piiramine vanalinnas või õigemini selle välistamine - Rüütli tänavale ei ole võimalik autoga juurde pääseda. Teine grupp põhjuseid seostub muinsuskaitse nõudega. Kui on öeldud, et ilma reklaamita saavad ettevõtted Rüütli tänaval hakkama, siis mina sellega nõus ei ole. Reklaami peab tegema, kuigi loomulikult peab ta keskkonda sobituma," selgitas ta. Samuti on tema sõnul majade fassaadide korda tegemise korraldamine keeruline, sest selleks sobivaimal ajal - suvel - peab tänav turistidele avatud olema. Kolmandana toob Saksing välja tasulise parkimise ja neljandana selle, et riigi- ja omavalitsuse asutused on südalinnast juba lahkunud. Abilinnapea Romek Kosenkranius mõistab ettevõtjate muret, kuid leiab, et Rüütli tänaval peaks liikluspiirang jääma. "Mina olen küll seda meelt, et Rüütli tänava ümber ei tohiks autode juurdepääsu piirata. Oleme ju ka ise kauba tarbijad ja teame, et kauplusest tulles soovime me võimalikult kiiresti autoni jõuda," ütles Kosenkranius. "Kui selleks peab kõndima pool kilomeetrit või isegi kilomeetri, siis me sellistesse kauplustesse ei lähe ja kaupluste eksistents satubki ohtu," tõdes ta. Nii võiks tema arvates säilida piirang, et Rüütli tänav on lubatud ainult jalakäijatele ja kaubaautodele, kuid ülejäänud tänavad peaksid jääma autodega ligipääsetavaks. Samuti ei poolda abilinnapea Pärnu südalinnas tasuta parkimise ideed. Kuula edasi vikerraadio.ee
Uudne majanduskeskkond loob erilaadse olukorra, kus samal stardijoonel on nii uued ja vanad kui ka suured ja väikesed turuosalised. Klientide ootused kasvavad Keerulised ajad ning situatsioonid on pannud kliente ümber hindama oma väärtusi ja arusaamu. Eelnev emotsionaalne, asukohta mittevaliv, võimalusi ülehindav ning kiirustav ostja on asendunud kaalutleva, põhjalikult valiva ja detailideni ostu kalkuleeriva kliendiga. Endine kinnisvaramüüja, kes ootas kinnisvaramaaklerilt müügipakkumise lisamist kinnisvaraportaalidesse ning eelistas esindajat, kes sai pakkuda aega notaribüroos tehingu vormistamiseks, on asendunud maaklerilepingus kohustusi fikseeriva ja lisaväärtust ootava osapoolega. Uus kvaliteet Klientide valikud näitavad selgelt, et kinnisvarasektorilt oodatakse uut teeninduskvaliteeti. Kinnisvarafirmalt oodatakse samaväärset või paremat teenust nagu pangas, lennujaamas või restoranis. Defineerimata ja reguleerimata kinnisvaramaakleriteenus on tänu standardile saanud selged raamid. Klient januneb kvaliteedi järele – selles, kui kiiresti temaga ühendust võetakse, mis tasemel on ettevalmistatud kokkulepped/lepingud, aga ka selles, millised on fotod müüdavast kinnisvaraobjektist või kui detailselt on kinnisvaramaakler informeeritud just temale kuuluva kinnisvara osas. Uued teeninduskeskonnad Kindlasti saavad lähitulevikus määravaks teeninduskeskkonnad, olgu siis tegemist füüsilise või virtuaalse ruumiga. Klient ootab ilmselgelt esindusliku kontorivõrgustiku olemasolu, kui tema eelistuseks on külastada kinnisvarafirma esindust või internetipangale sarnase funktsionaalsusega kinnisvarafirma kodulehte, kui talle meeldib asju ajada virtuaalseid kanaleid kasutades. Uued infosüsteemid Eelnevate ootuste rahuldamiseks vajab kinnisvarasektor selgelt rohkem kui paberit ja pliiatsit, või, kui soovite, siis tabelarvutusprogrammi. Ootustele vastutulemiseks vajab sektor infosüsteemidega integreeritud veebipõhist kliendihaldustarkvara. Samuti annaks kinnisvaraturule arengueelise avaliku sektori kogutud andmete jagamine. E-notariga sarnane e-kinnisvaramaakleri infosüsteem võimaldaks sõlmida kliendi ja maakleri vahel kokkuleppeid, mis sisaldaks nii võimalikke õigusi kui ka piiranguid. Uued koostöövormid Sarnaselt teiste sektoritega ootavad kliendid ka kinnisvara ostul turuosalistelt paindlikke finantseerimis-, mugavus-, ja turvalahendusi. Nii näiteks on võimalik end Skandinaavias kindlustada turuhinna vähenemise vastu, juhul kui käsil on koduvahetusprotsess, või sõlmida kokkulepe müüja müügijärgse vastutuse vähendamiseks. Samuti peetakse igati normaalseks olukorda, et esialgse vastuse laenutaotlusele saab klient mõnekümne minutiga, sest finantseerijal on kasutada keskne inforegister, mille vahendusel on võimalik hinnata klientide maksevõimet. Allikas: Postimees, Kinnisvara ja Ehitus
Jäta oma number - selgitame välja!
