LVM Kinnisvara: seadus võimaldab aastat maamaksuta

Ingmar Saksing 8. okt. 2010

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks, mille arvutab Maksu- ja Tolliamet. Maamaksuseaduse kohaselt maksab maamaksu maa omanik (valdaja). Maamaksuga maksustatakse kogu maa, teatud eranditega välja arvatud. Maamaksukohustuse kindlaks määramiseks võtab maksuhaldur aluseks omandiõiguse (kasutusõiguse) olemasolu maksustamisaasta 1. jaanuari seisuga. Maksu- ja Tolliamet väljastab maamaksuteate isikule, kes on 1. jaanuari seisuga maaomanik (kasutaja). Maa omandamisel (kasutusõiguse tekkimisel) aasta keskel säilib eelmise omaniku (kasutaja) maamaksu kohustus aasta lõpuni ning uue omaniku (kasutaja) maksukohustus tekib maa omandamise (kasutusõiguse tekkimise) aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuidas siis vabaneda aastaks maamaksust? Selleks piisab, kui maa omanikuks (ka korteri omandamisel saadakse maaomanikuks, kuna selle juurde kuulub mõtteline osa kinnistust) saadakse (kinnisvara ostetakse) kõige varem 2. jaanuaril ning see võõrandatakse (müüakse) hiljemalt 31. detsembril. Maamaksu kohustusest vabanemisel tuleb veel arvestada omandi kande tegemiseks kuluva ajaga, mis seadusest tulenenevalt on üks kuu, kuid mis tänases praktikas võtab reeglina aega 7 .. 10 päeva. Loomulikult ei tähenda see seda, et Maksu- ja Tolliametil jääb seetõttu maamaks laekumata, sest selle on tasunud eelnev ja tasub tulevane omanik. Lihtsalt korteri, maja või mistahes muu kinnisvara soetamisel ja võõrandamisel aasta jooksul võib jätta maamaksuga kaasneva kulu arvestamata. Mis omakorda sõltuvalt kinnistu suurusest ja asukohast võib tähendada ka 100 000 kroonist kokkuhoidu.

LVM Kinnisvara: Soome elamumessil esitletav elamu tarbib 0 kWh/m² aastas

Ingmar Saksing 26. juuli 2010
LVM Kinnisvara: Soome elamumessil esitletav elamu tarbib 0 kWh/m² aastas

Sel aastal Kuopio´s, Soome suursuselt 9-ndas linnas toimuva 41. elamumessi põhiteemad on madal energiatarbimine, hooldusvabad aiad, kodune heaolu ning ohutu elukeskkond. Kuopio´s toimub elamumess teist korda. Eelmine kord toimus see Tartu suuruses linnas 1980. Nagu korraldajad selgitasid, siis üks osa ettevalmistustest elamumessiks algas 2006 aastal, kui alustati 4 sillast koosneva Saaristokatu nimelise uue ühendustee ehitamisega. Otsus selleks tehti aga juba 2001 aastal! Uus tee valmis 2008 aastal, maksis 20 miljonit € ja lühendab nüüd endist 15 km ühendust kesklinna 10 km võrra. Saaristokatu 2010 Messi korraldamiseks on linn eraldanud uuest arendatavast 13 km² elamupiirkonnast, mis perspektiivis saab koduks 14 000 inimesele (Kuressaare linna jagu rahvast!), 18 hektari suuruse ala. Soome elamumessiala 2010 Vaatamiseks/avastamiseks on messialal 39 hoonet: 34 elamut, 1 paariselamu, 2 ridaelamut ja 1 rannasaun. Seda ei ole palju rohkem kui paaril eelneval aastal, kuid siiski võib käimasolevat elamumessi juba ette pidada edukaks. Näiteks on võrreldes eelmise aastaga kõik messialal paiknevad hooned valmis ning kõik ühe erandiga ka sisustatud. Samuti oli messi teiseks päevaks müümata veel vaid 3 elamut, vaatamata sellele, et elamute ehitusmaksumused jäid valdavalt 350 000 ... 850 000 € vahele. Messimaju selle raha eest osta aga ei saa, kuna sellele lisandub veel krundi hind. Keskmine krundi suurus messil on 1070 m². Ruutmeetri hinnad jäid 40 .. 100 € vahele. Rannakruntide ruutmeeter oli seejuures kõige kallim. Soodsaim messikrunt oli saadaval 24040 €, kalleim aga 162 900 € eest. Seega messimaja omanikuks saamise eest tuleks kokku maksta 6 ... 16 miljonit krooni. 2010 aasta elamumess on ka kindlasti suunda näitav ettevõtmine, keskendudes ühe põhiteemana energia kokkuhoiule. Messil tutvustatavatest elamutest on  27 A-klassi elamut (tarbivad kuni 150 kWh/m²/aastas), 2 passiivmaja (25 kWh/m²/aastas) ja üks 0-energia elamu. Viimase puhul tähendab see seda, et aasta keskmiselt ei pea elamu ülalpidamise eest midagi maksma. Säästlikus peegeldub ka hooldusvabade aedade rajamises. Tõsi ligi 50 000 € täiendav kulutus võrdub Eesti mõistes keskmise elamu maksumusega, kuid arvestades messimajade hindasid jääb see keskmiselt alla 10% kogumaksumusest. Samas võimaldab see investeering vabaneda muruniitmisest ja kastmisest ning pikemas perspektiivis arvestades vee ja elektri järjest kasvavat hinda ka säästa. Tervisliku elukeskkonna teema raames on messil võimalik tutvuda elamuga, mis lisaks tavapärasele kütte- ja õhuvahetuse mõõtmisele ja automaatsele reguleerimisele, teeb seda ka niiskuse ja süsihappegaasi osas. Pärast 10 aastast Soome elamumesside külastamisest on saanud sellest LVM Kinnisvara jaoks igasuvine traditsioon, lisaks on tihedad kontaktid korraldajatega võimaldanud näha ka messide köögipoolt.  Oma kogemustele tuginedes julgeme käesolevat elamumessi, kui suunda näitavat ettevõtmist, kindlasti soovitada.

Pärnu võõrustab Eesti parimaid noori võistlustantsijaid

Ingmar Saksing 26. mai 2010
Pärnu võõrustab Eesti parimaid noori võistlustantsijaid

Sel pühapäeval saab Pärnu Spordihoones näha Eesti võistlustantsu tulevikku. Revalia Tantsukool ja selle Pärnu osakond korraldavad Lastekaitsepäevale pühendatud tantsuvõistluse „Tähtede turniir". Sel pühapäeval tasub kindlasti kiigata Pärnu Spordihalli, Riia mnt.129, sest juba kell 10 algaval võistluspäeval näeb tantsupõrandal nii kuni seitsme aastasi mudilasi kui ka veidi vanemaid tantsusportlasi. Võistluse 21-te erinevasse kategooriasse on registreerunud üle 200 tantsupaari. „See võistlus on mõeldud neile noortele võistlustantsijatele, kes on tantsinud vaid mõned aastad. Kuna Lastekaitsepäev on ukse ees, siis tahtsime toreda ja sõbraliku tantsuturniiri korraldada just neile, kes on Eesti tantsu tulevik, kelle tähelend algab ilmselt alles mõne aasta pärast," räägib võistluse peakorraldaja ja Revalia Tantsukooli juhataja Merle Klandorf. Võistluse algus on kell 10.30 ja orienteeruv lõpp kell 21.00. Pärnus on Revalia Tantsukool tegutsenud 8 aastat. Siit on välja kasvanud mitmekordne Eesti meister ja riiki Maailma ning Euroopa Meistrivõistlustel esindav Kristiina Prants (partner Robert Veskus). Täna teevad aga ilma ja esinevad Juunioride vanuseklassis tantsivad pärnakad Artjom Garbunov - Eliisa Abramova, kes saavutasid 2009. a. nii Eesti Karikavõistluste edetabeli võidu kui ka Eesti Meistrivõistlustel kuldmedali. Revalia Tantsukool on vanim (1957. a. asutatud), liikmeskonna poolest suurim ja tulemuste poolest üks edukaim tantsukool/klubi Eestis. Loe pühapäeval toimuva kohta lisa siit 

LVM Kinnisvara: Pärnu Linnavolikogu kaalub maakleriteenuse kasutamist

Ingmar Saksing 6. mai 2010
LVM Kinnisvara: Pärnu Linnavolikogu kaalub maakleriteenuse kasutamist

Pärnu Linnavalitsus suunas volikokku määruse eelnõu, millega soovitakse linnavara müügitöö paremaks ja efektiivsemaks korraldamiseks kasutada müügiobjektidele ostjate leidmisel maakleriteenust. Selle järgi on maakleri ülesandeks vahendustasu eest müügiobjektidele ostjate leidmine, müügiobjektide ja -tingimuste tutvustamine. Maakleriteenuse osutajad leiab linnavalitsus konkursi korras. Parima pakkumise väljaselgitamise aluseks on madalaim pakutud vahendustasu suurus. Maakleriteenuse eest tasumiseks on vajalik kehtestada maakleritasumäärad ja alused maakleritasu maksmiseks. Selleks tegi linnavalitsus ettepaneku täiendada linnavara valitsemise korda paragrahviga 19 1. Maakleritasumäärade kujundamisel on arvestatud kinnisvarabüroode poolt rakendatavaid vahendustasumäärasid. Diferentseeritud tasumäärad (väiksema müügihinna puhul suurem vahendustasumäär) paneb huvituma ka väiksemate objektide müügitöö korraldamisest. Konkursi väljakuulutamisel määrab linnavalitsus, lähtudes kehtestatud vahendustasu maksimummääradest, igale müügiobjektile vahendustasu määra, mis on pakkumiste tegemise aluseks. Maakleritasu makstakse pärast müügilepingu sõlmimist. Maakleritasu makstakse ainult maaklerile, kes on sõlminud vastava objekti müügi korraldamiseks maakleriteenuse lepingu. Maakleritasu makstakse ka juhul, kui linn loobub ostjast ja maaklerist mitteolenevatel põhjustel müügilepingu sõlmimisest. Maakleriteenuse eest maksmiseks sätestatakse korras linnavalitsusele õigus arvata maakleriteenus hind maha lepingu sõlmimisel ostja poolt makstavast müügihinnast. Maakleritasu maksimummäärad (ilma käibemaksuta) vara müügihinnast on kuni 500 000 kr - kuni 5% ; 500 001 - 1 000 000 - kuni 4% ; 1 000 001 - 2 500 000- kuni 3% ; üle 2 500 001 - kuni 2%. A. H. Tammsaare pst 11

15 kohustuslikku küsimust enne kinnisvaramaakleri palkamist

Ingmar Saksing 3. veebr. 2010

Kinnisvaramaakleri teenus on advokaadi ja arstiteenuse kõrval üks kallimaid. Maaklerit palgates tihti sellele ei mõelda ning sageli langeb otsus esimesena ühendust võtnud maakleri kasuks. Tõenäoliselt on maaklerit palgates „jah" lihtsam tulema, aga paljudel juhtudel lihtsalt ei teata, mida teadliku valiku tegemiseks küsida. Kinnisvaramaakleritena teame, millised on 15 olulisemat küsimust, mida peaksid meilt enne kokkuleppe sõlmimist küsima. 1. Kas see on põhitöö? Kinnisvaramaakler, kelle jaoks on see põhitöö, on kindlasti aktiivsem ning paremate teadmiste ja oskustega. Loomulikult saab ta keskenduda ainult kinnisvara müümisele/üürimisele ning kuna tema sissetulek sõltub ainult enda töö tulemusest, on motivatsioon tegeleda sinu kinnisvara müügiga ka kõrgem. 2. Mitu tehingut on sul see aasta (kuu) selles piirkonnas olnud? Oluline on palgata maakler, kes tunneb kohalikku turgu. Nii vabaned ka kohustusest anda maaklerile ülevaade kohalikest oludest - kus asub lasteaed, kool ning kuidas on lood ühistranspordiga. 3. Mitu tehingut oled sel aastal sõlminud?  Kogemus on tähtis! Kas sa palkaksid advokaadi, kelle jaoks on sinu esindamine kohtus esimene katsetus? Aga arsti, kes teeb südameoperatsiooni esimest korda? 4. Mitme kliendi kinnisvaramüügiga samaaegselt tegeled? Liiga väike pakkumiste arv tähendab vähe kontakte. Samas on inimvõimetel piirid ja ööpäevas 24 tundi. Heal maakleril on portfellis 70 pakkumist, väga heal 100 ja rohkem. 5. Kui kliendid ei ole saanud oma vara müüdud, siis mis põhjusel? Seda küsides saad teada, kuidas maakler töötab ja kas sobib ka sinu põhimõtete ja ootustega. 6. Kas sinu töö kohta on kunagi kaebusi esitatud? Kui seda on ebamugav küsida, siis võid kutseliste maaklerite puhul seda küsida Eesti kinnisvaramaaklerite kojast. 7. Milline on maaklertasu? Üldjuhul on see 4-5% müügihinnast ja sisaldab käibemaksu. Müüghinda kujundades on oluline täpsustada, kas summa, milles sa maakleriga kokku lepid, sisaldab maaklertasu või mitte. Kui selge kokkulepe puudub, võite seda hiljem erinevalt mõista. 8. Mida see tasu sisaldab? Tee endale selle kohta märkmeid - millistes ajalehtedes ja portaalides sinu kinnisvara müügiks pakutakse. Tihti ei otsusta selle üle konkreetselt maakler, vaid sõltub ettevõttest, kus ta töötab. Aga kui sa sooviks, et maakler korraldab kliendipäeva? Tähtis on omada ülevaadet müügiprotsessist - kui tihti sa seda saad? Kokkulepet sõlmides vaata, et kõk räägitud/pakutud sinna kirja saab. 9. Kas maaklertasu maksmise kohta saab arve? Eelkõige on see oluline siis, kui tegemist on tehinguga, kus saadav kasu on tulumaksuga maksustatav. Sel juhul võimaldab seadus tehinguga seotud kulud, milleks on ka maaklertasu, arvata maha maksustatavast tulust. Aga ka selleks, et vältida hilisemaid mis tahes probleeme. 10. Kui suured on tehingukulud? Täpset summat on tehingu kõiki üksikasju teadmata raske öelda. Need sõltvad sellest, kas tegemist on ainult müügilepingu sõlmimisega või tuleb kustutada ka eelnevalt seatud hüpoteek või saab selle ostjale näiteks loovutada. Küll on võimalik tehingukulud arvutada ligikaudselt. Kutseline maakler teab umbkaudset summat. 11. Kes tasub tehingukulud? Hea oleks ka see eelnevalt läbi rääkida ja kokku leppida. Nii väldid ebamugavaid olukordi ja tead, milline summa sinu pangakontole laekub. 12. Millal tekib kohustus teenuse eest maksta? Kindlasti ei pea maaklertasu maksma juhul, kui sa pole maakleriga kõiki olulisi tingimusi kokku leppinud. Kui aga lubad oma korterit või maja pildistada, võib seda teatud juhtudel tõlgendada nõusolekuna maaklerteenuse eest maksta. Kui leiad, et sinu kinnisvara pakub müügiks aga maakler, kellega sa pole kunagi kohtunud ega suhelnud ning ei soovi teenuse eest maksta, palu tal kirjalikult selline tegevus lõpetada. Minimaalselt peaks kokkulepe sisaldama hinda, maaklertasu ja perioodi, mille jooksul ta sind esindab. Soovitav on kõik räägitud kirja panna, sest tihti kipuvad inimesed asju unustama. Nii võid kindel olla, et ei pea tasuma reklaami eest, kui kinnisvara jääb müümata. 13. Kes keegi on veel müügiga seotud? Enamasti on kinnisvaramüük meeskonnatöö, aga suurema osa tööst teeb reeglina inimene, kelle sa palkad. 14. Kas maakler esindab ka ostjaid? Ükski maakler ei saa õiglaselt esindada mõlemat poolt. Palka maakler, kes esindab ainult sinu huvisid. 15. Ja kui ma teenusega rahul pole? Hoolitse selle eest, et sinu leping ei kehtiks igavesti - ära sõlmi seda näiteks tähtajaga „kuni müümiseni". Nii jääb ruumi uuteks otsusteks ja valikuteks. Allikas: Postimees, Kodu ja Kinnisvara

Rubriigid

Arhiiv

Teie kiri on saadetud

×
×